2-23-144657/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. august 2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-144657

Tsiviilasi

OK Incure osaühingu hagi S. V. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

3040.50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

OK Incure osaühing (registrikood 11542046, asukoht

Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn);

hageja lepinguline esindaja A. K. (OK Incure osaühing,

asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn, e-post XXX);

kostja S. V. (isikukood XXX, tegelik elu- ja viibimiskoht

teadmata).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt S. V.lt (isikukood XXX) hageja OK Incure osaühingu (registrikood

11542046) kasuks välja krediidikonto lepingust nr 3056810348 tulenev

põhivõlgnevus summas 1850.11 eurot.

3. Jätta OK Incure osaühingu (registrikood 11542046) hagi S. V. (isikukood XXX)

vastu rahuldamata põhinõude 113.27 eurot, intressi 562.09 eurot, viivise 470.03

eurot ja sissenõudmiskulud 45 eurot osas.

4. Jätta menetluskulud 39% ulatuses OK Incure osaühingu (registrikood 11542046)

kanda ja 61% ulatuses S. V. (isikukood XXX) kanda.

5. Mõista kostjalt S. V.lt (isikukood XXX) hageja OK Incure osaühingu (registrikood

11542046) kasuks välja menetluskulud 61% ulatuses, s.o summas 256.20 eurot.

2-23-144657

6. Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal S. V.l (isikukood

XXX) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

I Asjaolud

1. OK Incure osaühing (OÜ) esitas 07.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võla nõudes. Kohus tegi 10.11.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte

toimetatud 13.01.2024 aadressil XXX. Võlgnik S. V. esitas 24.01.2024 nõudele vastuväite.

Pärnu Maakohtu 02.02.2024 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas 21.02.2024 hagiavalduse, milles palub kohtul mõista välja kostjalt hageja

kasuks põhivõlg 1963.38 eurot, intress 562.09 eurot, viivis 470.03 eurot, meeldetuletuskirja

tasu 10.00 ja võla sissenõudmiskulud 35 eurot, riigilõivu 420 eurot ja menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja ESTO AS vahel 23.04.2022 sõlmitud

krediidikonto leping 3056810348, krediidilimiidiga 2000 eurot. Kostja on perioodil

23.04.2022 - 17.07.2023 saanud krediiti kokku summas 2030.00 eurot. Kuna kostja ei

tasunud kohaselt graafikujärgseid osamakseid ütles ESTO AS lepingu 17.07.2023 üles ning

loovutas olemasoleva nõude kostja vastu hagejale.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et krediidiandja

kontrollis kostja esitatud teavet laenutaotlusel esitatud andmete, pensionikonto sissetulekute

väljavõtte ja avalike andmebaaside põhjal. Kostja teavitas enda sissetulekuteks 1100.00

eurot kuus. Kostja pensionikonto sissetulekute alusel arvestas krediidiandja kostja

sissetulekutena viimase kuu sissetuleku 586.24 eurot. Oma finantskohustuste suuruseks

teavitas kostja 300 eurot. Krediidiandja võtab krediidivõimelisuse hindamisel arvesse tarbija

muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele määras 215.30

eurot. Krediidiandja kontrollis maksehäireregistrist ja Taust.ee-st makshäireid või täitmata

kohustusi. Eelneva ja vastavalt süsteemi sätetele teostatud hindamise tulemusel jõudis

krediidiandja järeldusele, et klient on krediidivõimeline.

10.06.2024 jättis kohus hagiavalduse käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

2-23-144657

01.07.2024 esitas hageja vastuse kohtunõudele. Hageja toob välja, et juhul kui kohus jõuab

järeldusele, et krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud vastutustundliku laenamise

põhimõtetega kooskõlas, siis on hageja nõue VÕS § 4034 lg 7 ümberarvestuse kohaselt

1850.11 eurot (väljastatud krediit 2030.00 eurot, millest maha arvestatud kõik tagasimaksed

krediidisumma katteks summas 175.83 eurot ja tasaarvestatud väljavõttetasu 4.06 eurot).

Krediidilepingute VÕS § 4034 lg 7 kohane ümberarvestus ei oma mõju lepingute

ülesütlemisele, kuivõrd kostja oli ka ümberarvestuse korral võlgnevuses osaliselt 15.03.2023

ja täielikult 15.04.2023, 15.05.2023, 15.06.2023 osamaksete tasumisega, mis olid

krediidilepingu ülesütlemise aluseks, mistõttu krediidileping on siiski kohaselt üles öeldud.

Harju Maakohus võttis 11.07.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest.

11.07.2024 kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud TsMS § 322 lg 1 alusel 16.07.2024.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

II Kohtu põhjendused

2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele.

VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuse seisukoha.

TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest

kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku

või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus

täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne

2-23-144657

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata

jätmise tagajärgi.

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

4. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised

asjaolud järgmiste eelduste osas:



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda (VÕS § 4062);



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus

on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja

eeldused (VÕS § 404 lg 21);



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse

esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid

nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;



kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses

järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava

põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras

muude kohustuste katteks;



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);



krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).

5. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohtu hinnangul ei ole hageja hagiavalduses väljatoodud selgituste ja tõenditega

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist piisavalt kirjeldanud, millest tulenevalt leiab

kohus, et hageja nõue ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud.

Krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena,

et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7). Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet

laenutaotlusel esitatud andmete, pensionikonto sissetulekute väljavõtte ja avalike

andmebaaside põhjal. Kostja teavitas enda sissetulekuteks 1100.00 eurot kuus. Kostja

pensionikonto sissetulekute alusel arvestas krediidiandja kostja sissetulekutena viimase kuu

2-23-144657

sissetuleku 586.24 eurot. Oma finantskohustuste suuruseks teavitas kostja 300 eurot.

Krediidiandja võtab krediidivõimelisuse hindamisel arvesse tarbija muid kogumis

mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele määras 215.30 eurot.

Krediidiandja kontrollis maksehäireregistrist ja Taust.ee-st makshäireid või täitmata

kohustusi. Eelneva ja vastavalt süsteemi sätetele teostatud hindamise tulemusel jõudis

krediidiandja järeldusele, et klient on krediidivõimeline. Krediidiandja lähtus kohustuste

kontrollimisel laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu maksehäireregistritesse,

mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks. Laenuandja kasutas majapidamiskulude piirmäära, kuid reaalselt kostja

kohustusi ei kontrollitud. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale

laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku

suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7).

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr.

Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti

määrama.

Hageja nõue VÕS § 4034 lg 7 ümberarvestuse kohaselt on 1850.11 eurot (väljastatud krediit

2030.00 eurot, millest maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas

175.83 eurot ja tasaarvestatud väljavõttetasu 4.06 eurot). Krediidilepingute VÕS § 4034 lg 7

kohane ümberarvestus ei oma mõju lepingute ülesütlemisele, kuivõrd kostja oli ka

ümberarvestuse korral võlgnevuses osaliselt 15.03.2023 ja täielikult 15.04.2023, 15.05.2023,

15.06.2023 osamaksete tasumisega, mis olid krediidilepingu ülesütlemise aluseks, mistõttu

krediidileping on siiski kohaselt üles öeldud.

6. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas

1850.11 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude 113.27 eurot, intressi 562.09

eurot, viivise 470.03 eurot ja sissenõudmiskulud 45 eurot.

III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist (TsMS § 174 lg 2).

2-23-144657

8. Hageja nõude suurus kokku oli 3040.50 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt välja

põhivõla 1850.11 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 61%. Menetluskulud

tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 39% ulatuses hageja kanda ning 61% ulatuses kostja

kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku

420 eurot.

Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Hageja on hagi esitamisel tasunud

riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 99.25 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel

320.75 eurot, ehk kokku 420 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva

tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja

mõista.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 420 eurot, millest kostja kanda jääb 61%

ehk 256.20 eurot.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik