3-24-2341/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Määruse tegemise aeg ja koht

23. augustil 2024 Tallinnas

Haldusasja number

3-24-2341

Haldusasi Xi kaebus Tallinna Vangla 15. augusti

2024. a käskkirja tühistamiseks ja taotlus selle täitmise

peatamiseks

Menetlusosalised Kaebaja X

Menetlustoiming

Menetlusabi

andmine,

esialgse

õiguskaitse taotluse

lahendamine, tühistamiskaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Vabastada X riigilõivu tasumise kohustusest.

2. Tagastada Xi tühistamiskaebus.

3. Võtta asja materjalide juurde Xi tervisekaardi väljavõte.

4. Jätta Xi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Resolutsiooni p-de 2 ja 4 peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 121 lg 4, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Tallinna Vangla määras 15. augusti 2024. a käskkirjaga nr 1-24/1-3/234 Xile

vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumise eest distsiplinaarkaristuse kaks ööpäeva

kartserit. 28 juulil 2024 tablettide jagamise ajal keeldus kaebaja särki selga ja sellele nimesildi

panemisest. Kaebaja vaidles valvuriga ja eiras korduvalt korraldust minna kambrisse. Kui

kaebaja lõpuks kambrisse läks, viskas ta valvurile vett näkku.

2. Kaebaja esitas 15. augustil 2024 vangla käskkirja peale vaide. Kaebaja on olnud

üksikvangistuses 106 päeva. Kaebajat ei tohi üksikvangistusse paigutada tema vaimse tervise

probleemide tõttu. Vangla rikub kaebaja õigusi (põhiseaduse § 18 ja § 28).

3. Tallinna Halduskohtus registreeriti 15. augustil 2024 kaebaja kaebus ja esialgse õiguskaitse

(EÕK) taotlus. Kaebaja palus Tallinna Vangla 15. augusti 2024. a käskkirja peatamist asjas

tehtava lõpplahendi jõustumiseni, samuti käskkirja tühistamist.

3.1.

Karistus võib kahjustada kaebaja vaimset ja füüsilist tervist. Kaebajal on

diagnoositud üksikvangistusest psüühikahäired. Arst on diagnoosinud kaebajal

psüühikahäired (depressioon, stress, psühhoosid, ärevus- ja paanikahäire). Kui

vaidemenetluse tulemusena osutub kaebajale määratud karistus õigusvastaseks

(näiteks karistuse ebaproportsionaalsuse tõttu), pole kartseris viibimise tagajärgi

võimalik hiljem tagasi pöörata. Karistust ei tohi täitmisele pöörata nii, et kaebajal ei

jää kartserisse paigutamiste vahele mõistlikku aega olla tavarežiimil.

3.2.

Kohus on ennatlikult järeldanud, et kaebajal ei saanud tervisehädasid tekkida

(Tallinna Ringkonnakohtu 9. juuli 2024. a määrus asjas nr 3-24-1298, p 11). Kaebaja

tervisekaardist nähtub, et ta on 26. veebruaril 2024 kurtnud ärevust ning 28. veebruaril

2024 stressi, paanikahoogusid, seljavalu, peavalu jm. Vangla psühhiaater on märkinud

28. veebruaril 2024, et ei saa välistada rahustite manustamise vajadust. 18. aprillil

2024 märkis psühhiaater, et kuigi absoluutset keeldu kaebajat ajutiselt isoleerida

psühhiaatrilistel põhjustel pole, tuleb järgida mõistlikku tasakaalu distsiplinaarsete

meetmete rakendamise ja võimalike tagajärgede vahel. Üksikvangistus 106 päeva ei

ole mõistlik tasakaal. Seda kinnitab Eesti kohtupraktika, Euroopa Inimõiguste Kohus

ja õiguskantsler.

3.3.

Üksikvangistust ei tohi kohaldada psüühikahäiretega kinnipeetavate suhtes.

Ebaterve psüühikaga inimeste ohjeldamine ka lühikese perioodi vältel võib viidata

piinamisele ja väärkohtlemisele. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kaebaja 13 päeva

jooksul eraldatud lukustatud kambris hoidmist pidada väheintensiivseks riiveks,

arvestades kaebaja väiteid tal diagnoositud psüühikahäirete kohta (Tallinna

Ringkonnakohtu 9. juuli 2024. a määrus ajas nr 3-24-1298, p 10). Arstid ei kontrolli

kaebaja tervist, kuigi kaebaja on nende poole pöördunud. Vanglaametnikud vastavad

kohtule, et vangla kontrollib kaebaja tervist, aga see on vale. Vanglaametnikud ei ole

eriteadmistega ning neil ei ole pädevust kaebaja vaimse tervise hindamiseks. Kaebaja

karistamine kahjustab ka karistuse täideviimise eesmärki suunata kinnipeetav

õiguskuulekale käitumisele ja kaitsta õiguskorda.

4. Kaebaja esitas 21. augustil 2024 vangla 15. augusti 2024. a käskkirja ning teatas

alljärgnevatest asjaoludest.

4.1.

Vanglaametnikud rikuvad

ne bis in idem

põhimõtet. Määratud

distsiplinaarkaristust ei tohi täitmisele pöörata nii, et kaebajal ei jää täiendavate

julgeolekumeetmete kohaldamise ja kartserisse paigutamise vahele mõistlikku aega,

mille ta saab veeta tavarežiimil (Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 2024. a määrus

asjas nr 3-24-1123, p 13 ja VangS § 65 lg 1 teine lause).

4.2.

Kaebaja on üksikvangistuses juba 112 päeva. Vanglaametnikud ei luba võtta

kartserisse ajakirju ja ajalehti, raamatuid (sh religioosseid), õpikuid, isiklikke

dokumente, kirju, fotosid, ristsõnu, sudokusid. Samuti on piiratud võimalus helistada

perekonnale, lapsele ja advokaadile. Kartseris olles saab helistada üks kord nädalas 30

minutit.

5. Tallinna Vangla palub 22. augusti 2024. a vastuses kaebaja EÕK taotlus rahuldamata jätta.

5.1.

Vangla ei ole 15. augusti 2024. a käskkirjaga määratud karistust veel täitmisele

pööranud, kuid kavatseb seda teha ajavahemikul 25. kuni 29. augustini 2024. Kaebaja

kannab vastuse koostamise ajal 21. juuni 2024. a käskkirjaga nr 1-24/1-3/187

määratud kolme ööpäevast kartserikaristust, mis lõppeb 24. augustil 2024 kell 16.20.

Kinnipeetaval, kes paneb toime distsiplinaarsüüteo, tuleb paratamatult arvestada, et

vangla võib talle määrata distsiplinaarkaristuse. Vangla peab saama

distsipliinirikkumise korral reageerida adekvaatse karistusega. Seetõttu peab ka kohus

arvestama EÕK taotluse lahendamisel avalikku huvi tagada vanglas distsipliin ja

julgeolek. Distsiplinaarkaristuse mõju nii konkreetsele kinnipeetavale kui ka

2(6) 2(6)

üldpreventiivselt on suurim siis, kui karistus täidetakse kohe. Karistuse suhtes EÕK

kohaldamise korral võib tekkida olukord, et kinnipeetav pääseb igasuguste

tagajärgedeta distsiplinaarkaristuse toime panemisest.

5.2.

Õigusvastaselt määratud kartserikaristuse täideviimisel ei ole võimalik seda

haldusakti enam tagasi täita. Kahju hüvitamine ei kõrvaldaks täidetud haldusakti

tagajärgi, vaid üksnes kompenseeriks ühe õigushüve rikkumise teise hüvega. Samas

võib EÕK kohaldamine tuua kaasa olukorra, kus distsiplinaarkaristust ei saagi täita.

VangS § 65 lg 1 kohaselt pööratakse distsiplinaarkaristus täitmisele kohe. Sama

paragrahvi lg 6 kohaselt ei täideta distsiplinaarkaristust, kui seda ei ole pööratud

täitmisele kaheksa kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest.

5.3.

Vangiregistri andmetel vabaneb kaebaja vangistusest 29. augustil 2024. Vanglal

on võimalik paigutada kaebaja karistuste ära kandmiseks kartserisse veel kolme päeva

jooksul. Kui kohus kohaldab EÕK-d vaidemenetluse ja kohtumenetluse ajaks,

vabaneb kaebaja vanglast enne, kui vangla saaks distsiplinaarkaristused täitmisele

pöörata. Selline olukord ei ole kooskõlas ei vangistuse täideviimise eesmärgiga ega

avalikkuse huviga, kui kinnipeetav ei kanna vastutust vanglas tõsiste

distsipliinirikkumiste toimepanemise eest. Avalikkuse huvi on see, et vanglas

tagatakse distsipliin ja julgeolek. Kehtivas kohtupraktikas on sarnases olukorras leitud,

EÕK-d kohaldades otsustaks halduskohus põhivaidluse ette ära. Üldjuhul tuleks

kohtul aga EÕK menetluses põhivaidluse ette ära otsustamist vältida. Selliselt EÕK

kohaldamine on õigustatud üksnes juhul, kui selleks esineb ülekaalukas vajadus ja

pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või

kolmandatele isikutele olulist kahju (Riigikohtu halduskolleegiumi 22. septembri

2014. a määrusasjas nr 3-3-1-59-14, p 19).

5.4. Kaebajal on algatatud vaidemenetluses ja kohtuvaidluses vähe edulootust. Vangla on

rikkumiste suhtes läbi viinud nõuetekohased menetlused, kinnipeetava süü on tuvastatud ja

tõendatud. Määratud karistused on süüteoga proportsioonis ning vaidlustatud haldusaktid on

põhjendatud ja kaalutletud. Kaebaja distsiplinaarkorras karistamine on õiguspärane ja

käskkirjade tühistamiseks puudub alus. Kaebuse vähesed eduväljavaated ja oluline avalik

huvi kaaluvad üles taotleja huvi peatada distsiplinaarkaristuse käskkirja kehtivus vaide- ja

kohtumenetluse lõppemiseni.

5.5. Käskkirja kehtivuse ega ka üksnes täitmise peatamine ei tooks endaga kaasa kaebaja

suhtes suletud režiimi lõpetamist ja tema avatud eluosakonda paigutamist. Tallinna Vangla

kolmanda üksuse juhi 24. juuli 2024. a käskkirja nr 1-24/1-2/325 ja VangS § 69 lg 1 alusel

kohaldatakse kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kaebaja on jätkuvalt ohtlik.

Kaebaja korrarikkumised on aset leidnud julgeolekuabinõude rakendamise ajal, sh 15. augusti

2024. a käskkirjaga määratud distsiplinaarrikkumine. Kaebaja on negatiivselt meelestatud

vanglas kehtiva korra vastu, eirab süstemaatiliselt ametnike korraldusi, käitub agressiivselt,

ähvardavalt, sh visates ametnikku veega ja sülitades korduvalt ametniku suunas. Püsib oht, et

avatud eluosakonnas võib kaebaja ohustada teisi, nii ametnikke kui ka kaaskinnipeetavaid.

Vangla ei saa seega talle enne kartserisse paigutamist suletud režiimist n.ö puhkust. Vangla ei

või kolmandate isikute julgeolekut ohtu seada. Kaebaja terviseandmetele vanglal ligipääsu

pole, kuid ettekirjutust, mis välistaks kaebaja kartserisse paigutamise, meedikud teinud ei ole.

6. Kaebaja esitas 22. augustil 2024 uuesti EÕK taotluse, lisades, et vangla pani kaebaja

kartserikambrisse 19. augustil 2024 kell 16.20. Kaebaja esitas 23. augustil 2024 ka vastuväite,

milles kordas varasemat.

KOHTU PÕHJENDUSED

3(6) 3(6)

7. Kaebaja on lisaks EÕK taotlusele 15. augusti 2024. a käskkirja peatamiseks soovinud ka

nimetatud käskkirja tühistamist. Kohus mõistab seda nii, et kaebaja on esitanud lisaks EÕK

taotlusele tühistamiskaebuse, kuna EÕK korras ei saa kaebaja nõuda haldusakti tühistamist.

8. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest kaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta

nähtub, et ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu riigilõivu tasuda. Kohus vabastab

kaebaja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse ja EÕK taotluse

esitamisel (HKMS § 111 lg 1, § 112 lg 1 p 1).

9. Kohus tagastab kaebaja kaebuse vangla 15. augusti 2024. a käskkirja tühistamiseks. Kaebaja

on esitanud käskkirja peale küll vaide, ent vaidemenetlus veel kestab. Kaebuse menetlemiseks

kohustuslik kohtueelne menetlus on läbimata (HKMS § 12 lg 1 p 4, VangS § 11 lg 5).

10. Kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse

kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib tema õiguste kaitse

kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1 lause 1). EÕK

taotluse võib halduskohtule esitada ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2).

11. Inimesel on EÕK vajadus, kui EÕK abinõu kohaldamata jätmisel ei oleks tal ka

soodsa otsuse korral oma kaebusega taotletava eesmärgi saavutamine võimalik, või ka juhul,

kui sellist eesmärki oleks küll võimalik saavutada, ent EÕK mittekohaldamine võiks inimese

jaoks kaasa tuua tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik.

EÕK vajaduse hindamisel tuleb arvestada abinõu kohaldamata jätmise vahetut ning faktilist

mõju inimese olukorrale (Tartu Ringkonnakohtu 12. mai 2014. a määrus asjas nr 3-14-50441,

p-d 10−11).

12. EÕK kohaldamisel tuleb kohtul teha kõigepealt kindlaks kaebaja EÕK vajadus ning

seejärel kaaluda tema õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi (HKMS § 249 lg 3).

13. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kui vaidemenetluse või sellele järgneva

kohtumenetluse tulemusena osutub kaebajale määratud karistus õigusvastaseks, pole kartseris

viibimise tagajärgi kaebaja tervisele võimalik hiljem tagasi pöörata. Kahju hüvitamine ei

pruugi kõrvaldada kahju, mis kartserikaristuse kandmisega tekib.

14. Kaebaja taotluse järgi on tal EÕK-d vaja seetõttu, et määratud distsiplinaarkaristust ei

tohi täitmisele pöörata nii, et kaebajal ei jää täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise ja

kartserisse paigutamise vahele mõistlikku aega, mille ta saab veeta tavarežiimil. Kaebaja

leiab, et ta on olnud juba üksikvangistuses üle saja päeva. Samuti on kaebaja seisukohal, et

tema vaimne tervis ei võimalda kartserikaristust kanda.

15. Kui kohus rahuldaks kaebaja EÕK taotluse, saavutaks kaebaja oma eesmärgi enne asja

sisulist lahendamist. EÕK abinõu kohaldamine ei ole sellises olukorras välistatud, kuid

sellisel juhul peaks EÕK kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus ning samas ei tohiks

pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine tekitada avalikule huvile või

kolmandatele isikutele olulist kahju (Riigikohtu halduskolleegiumi 22. septembri 2014. a

määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19).

16. Kartserikaristuse täideviimine tuleb mõistlikuks ajavahemikuks peatada maksimaalse

lubatud järjestikuse karistuspäevade täitumisel. Kinnipeetavale peab olema sellisel juhul

tagatud taastumiseks kahe ööpäeva pikkune paus kartserikaristusest. See nõue kehtib juhul,

kui maksimaalne lubatud karistuspäevade arv on täitunud (VangS § 65 lg 1 teine lause ja §

100 lg 1 p 3). Kuigi kaebaja kannab vangla vastuse kohaselt kolme ööpäevast

kartserikaristust, ei ole sellele järgneva kaheööpäevase kartserikaristuse lisandumisel 14

4(6) 4(6)

ööpäevane maksimaalne lubatud kartserikaristus täitunud. Järelikult ei ole vanglal kohustust

tagada kaebajale kartserikaristuste vahele 48 tunnist pausi.

17. Täiendava julgeolekuabinõuna vangla 24. juuli 2024. a käskkirja nr 1-24/1-2/325

alusel eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine (VangS § 69 lg 2 p 4) tähendab kaebaja

jaoks samuti üksikvangistuses viibimist. Isolatsiooni ulatus on siiski erinev (vt Riigikohtu 8.

detsembri 2021. a otsus asjas nr 3-18-1895, p 23). Haldusasjas nr 3-24-1417 on vangla

selgitanud 16. mai 2024. a vastuses kohtunõudele, et kaebaja ei ole lukustatud kambris

täielikus isolatsioonis. Kaebaja saab käia jalutuskäigul, kirjutada ja helistada lähedastele.

Ajavahemikul 7. kuni 16. maini 2024 on kaebaja saanud julgeoleku abinõude rakendamise

ajal helistada pea iga päev (vastuse lisa 7). Kaebajal võimaldatakse kuulata kambris raadiot,

lugeda ajalehti ja raamatuid. Kaebaja saab suhelda vanglateenistujatega ning soovi korral

kohtuda kaplaniga. EÕK taotlusest ei selgu, et 24. juuli 2024 käskkirja alusel eraldatud

kambris viibimise tingimused oleksid oluliselt teistsugused. Taotlusest nähtub, et ajakirjad,

raamatud, ajalehed jm tegevused on kaebajale keelatud kartseris olles.

18. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt ei ole psüühikahäirega kinnipeetava

üksikvangistuses hoidmine välistatud. Enne sellise inimese üksikvangistusse paigutamist

tuleb hinnata tähtsust omavaid asjaolusid ning konkreetse inimese olukorda. Vajaduse korral

tuleb rakendada täiendavaid kaitsemeetmeid, nt suitsiidi- või enesevigastamise ohu

tõrjumiseks (Euroopa Inimõiguse Kohtu 28. novembri 2023. a otsus nr 3501/20, Y ja F vs.

Eesti, p-d 123–126; 27. veebruari 2018.a otsus nr 50236/06, G vs. Venemaa, p-d 30– 32, vt ka

Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2024. a määrus asjas nr 3-24-855, p 10).

19. Kohtul on EÕK taotluse lahendamiseks piiratud aeg. Tulenevalt kartserikaristuse

kohaldamise tähtajast (alates 25. augustist 2024), samuti sellest, et kaebaja vabaneb vanglast

29. augustil 2024, tuleb kohtul teha määrus selle tegemise aja seisuga kättesaadavate andmete

põhjal viivitamata, ilma lisaandmeid (sh kaebaja uuemaid tervisekaarte) küsimata. EÕK

taotluses märgitud terviseseisundi ja kuupäevade kohta on kaebaja tervisekaardi andmed

esitatud haldusasjas nr 3-24-1417 (Tallinna Vangla 16. mai 2024 vastuse lisa 5). Kohus võtab

selle dokumendi praeguse asja materjalide juurde.

20. 14. mail 2024 on meditsiiniosakonna õendusjuht kinnitanud, et Tallinna Vangla

meditsiiniosakond pakub ja kaebaja saab oma terviseseisundist lähtuvalt meditsiinilist abi.

Kaebaja on käinud arstide vastuvõttudel. Talle on määratud ravimid ja koostatud raviskeem.

Tallinna Vangla 18. aprilli 2024. a psühhiaatri visiidi kokkuvõte järgi on kaebaja

kompenseeritud seisundis. Raviskeem on kontrollitud ja tunnistatud optimaalseks. Psühhiaater

palub järgida mõistliku tasakaalu distsiplinaarsete meetmete rakendamise ja võimalike

tagajärgede vahel, kuid absoluutset keeldu kaebajat ajutiselt isoleerida psühhiaatrilistel

põhjustel pole. Ka õendusjuht on kinnitanud, et lukustatud kambris viibimine ei ole kaebajale

terviseseisundist tulenevalt vastunäidustatud.

Seda, et kaebaja puhul pole välistatud lukustatud kambris viibimine ja kartserikaristuse

kandmine, on leidnud ka teine vangla psühhiaater (Tartu Ringkonnakohtu 24. aprilli 2024. a

otsus asjas nr 3-22-775, p 13). Samuti on psühhiaatrid avaldanud arvamust, et kaebaja kipub

oma vaimse tervise probleeme võimendama, et saavutada enda jaoks soodsamat kohtlemist

(Tallinna Ringkonnakohtu 22. mai 2024. a määrus asjas nr 3-24-1331, p 11).

21. EÕK taotluse järgi on pärast 14. mai 2024. a õendusjuhi esitatud kinnitust kaebajal 15. juulil

2024 diagnoositud depressioon. Vangla selgituste kohaselt ei ole meedikud teinud siiski

vanglale ettekirjutusi, mis välistaksid kaebaja kartserisse paigutamise. Asja materjalidest ei

nähtu, et kaebaja tervislik seisund oleks halvenenud niivõrd, et kahe ööpäeva pikkune

5(6) 5(6)

kartserikaristus oleks välistatud. Kahe ööpäevane kartserikaristus on maksimaalset 14-päevast

karistust arvestades miinimumilähedane ning pole seega ilmselgelt ebaproportsionaalne.

Eeltoodu põhjal ei nähtu seda, et esineks ülekaalukas vajadus EÕK-d kohaldada.

22. Vangla esitatud vastusest ning selle lisadest nähtub, et kaebaja on eiranud süsteemselt vanglas

kehtivat korda, käitub agressiivselt ja ähvardavalt, sülitab ja viskab vett ametnike suunal.

Kaebaja käitumist ei ole muutunud ka tema suhtes täiendavate julgeoleku abinõude

kohaldamine. Nende kohaldamine on iseenesest märk kaebaja ohtlikkusest ja konfliktsusest.

Kaebaja ei ole väljendanud kahetsust oma tegude suhtes. Kuigi kaebajal esinevad nii vaimsed

kui ka füüsilised terviseprobleemid, ei ole kaebajal õigust eirata vangla korda ning ohustada

oma käitumisega teisi inimesi (nii kinnipeetavaid kui ka ametnikke). Vangla kinnitusel

vabaneb kaebaja vanglast 29. augustil 2024, mistõttu on kaebaja kahe ööpäevase

kartserikaristuse kandmine võimalik vaid piiratud aja jooksul. Karistuse kandmisest

vabastamine võib tuua kaasa kaebaja täiendavad korrarikkumised ja julgeolekuohu vanglas.

Seega võib EÕK kohaldamine tekitada olulist kahju avalikule huvile või kolmandatele

isikutele.

23. Kohus jätab eeltoodud põhjustel kaebaja EÕK taotluse rahuldamata.

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/

6(6) 6(6)