3-24-808/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. august 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-808

Haldusasi

X kaebus Eesti Töötukassa 18.12.2023 otsuse nr

TVH/23/048112 ja 20.02.2024 vaideotsuse nr VO/24/129

tühistamise ning vastustaja kohustamise nõuetes

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Eesti Töötukassa

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

3. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.09.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-

toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

3-24-808

2(7)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 30.11.2023 Eesti Töötukassale taotluse töövõime hindamiseks.

2. Eesti Töötukassa tuvastas 18.12.2023 otsusega, et X töövõime ei ole vähenenud. Eesti

Töötukassa leidis, et kuigi taotlejal esinevad piirangud liikumise ning käelise tegevuse

valdkondades ning piiratud on käte peenmotoorika, pikkade vahemaade kõndimine, treppidest

liikumine ja kehaasendi säilitamine, ei mõjuta need taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks

töötamist.

3. X esitas 11.01.2024 Eesti Töötukassa 18.12.2023 otsusele nr TVH/23/048112 vaide.

4. Eesti Töötukassa jättis 20.02.2024 vaideotsusega nr VO/24/129 X vaide rahuldamata.

Vaideotsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

Töökassa hindas vaide esitaja töövõime ulatust, võttes aluseks taotluses märgitud hinnanguid

oma tervisest tulenevate tegutsemispiirangute kohta, tervise infosüsteemi (TIS) kantud

terviseandmed. Vaidlusalune otsus tugineb tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39

„Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja

töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) § 8 lg-le 6, § 5 lg-le 1, § 6 lg-tele 1, 3

ja 6, töövõime hindamise metoodikale ning eksperdiarvamusele, mille on koostanud

tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst (TTO ekspertarst).

Vaide esitaja on 30.11.2023 töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud

liikumise ja käelise tegevuse valdkonnas. TTO ekspertarst tuvastas TIS terviseandmete põhjal,

et vaide esitajal on: 1) kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on

põletikulised polüartropaatiad ja dorsopaatiad; 2) mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse

valdkonnas, mille põhjuseks on põletikulised polüartropaatiad. Kuigi vaide esitajal esineb

piirang liikumise ja käelise tegevuse valdkonnas ning tegevustes, ei mõjuta see tema töövõimet

ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud vaide esitaja töövõime

vähenemist. TTO ekspertarst analüüsis veel kord vaide esitaja terviseandmeid, sh vaides

kirjeldatud asjaolusid ning jääb oma esialgse eksperdiarvamuse juurde. Terviseandmed ei

kinnita, et vaide esitajal oleks töötamine osaliselt takistatud või täiesti välistatud. TTO

ekspertarst hindas vaidemenetluses vaide esitajal jätkuvalt kerge tegutsemispiirangu liikumise

valdkonnas, mille põhjuseks on põletikulised polüartropaatiad ja dorsopaatiad. Vaide esitajal

on seljavalu ja kanguse tõttu piiratud pikkade vahemaade kõndimine, treppidest liikumine ja

kehaasendi säilitamine. Vaide esitajal esineb krooniline seljavalu, terviseandmetes kajastuva

MRT uuringu alusel vähesed degeneratiivsed muutused, kirurgilist ravi ei vaja. Vaide esitajal

on psoriaatiline artropaatia raviga remissioonis. Püsiva valuravi vajadus terviseandmetes ei

selgu, puuduvad retseptid. On suunatud taastusravile.

TTO ekspertarst hindas vaidemenetluses vaide esitajal jätkuvalt mõõdukaks tegutsemispiirang

käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on põletikulised polüartropaatiad. Vaide esitajal

on liigesevalu ja liikuvuse vähenemise tõttu piiratud käte peenmotoorika. TTO ekspertarst

selgitab, et vaide esitajal esinevad piirangud liigesevalu ja randmeliigese turse tõttu. Vaide

esitajal esinev psoriaas on remissioonis bioloogilise ravi ja metotreksaadi kombiantsioonraviga.

Seisneb randmeliigese turses, kuid reumatoloogi hinnangul on seisund stabiilne. Vaide esitaja

ei vaja täiendavat ravi – muuta raviskeemi, lisada teisi ravimeid.

Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst analüüsis samuti vaidemenetluses vaide

esitaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja TTO

ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ning leiab, et eksperdiarvamuse põhjendused ja

hinnangud vastavad määrusele nr 39, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele

asjaoludele, eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta ja õige.

3-24-808

3(7)

Vaide esitaja terviseseisund mõjutab küll tema igapäevaelu tegevusi, kuid see ei too veel kaasa

üldist töövõime vähenemist TVTS § 5 lg 3 mõttes. Kuna terviseseisundi püsivat halvenemist

kinnitavaid andmeid ei ole ka vaidemenetluses esitatud ega TIS-i lisandunud, siis ei ole alust

juba tuvastatud töövõime ulatust muuta. Vaidlustatud otsuses on õigesti tuvastatud, et vaide

esitaja töövõime ei ole vähenenud.

Vaide esitajal oli eelnevalt hinnatud osaline töövõime kestusega aasta, sest oli mõõdukas

tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on rasvumus ja muud liigtoitumuse

vormid; põletikulised polüartropaatiad. Käesolevalt objektiivsetele terviseandmetele toetudes

ja eeltoodud põhjendustel ei ole vaevused liikumise valdkonnas väljendunud enamas kui kerges

ulatuses, esinevad kuni mõõdukad piirangud käte peenmotoorika osas. Terviseandmete alusel

on lisandunud väike günekoloogiline probleem, mis ei mõjuta töövõime hindamist.

5. X esitas 17.03.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõuetes tühistada Eesti Töötukassa

18.12.2023 otsus nr TVH/23/048112 ja kohustada vastustajat vaatama X taotlus uuesti läbi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja leiab, et vaidlusalune otsus on õigusvastane.

6.1. Töövõime hindamise otsus ei ole õiguspärane, kuna otsuse koostamisel ei ole arvestatud

terviseprobleemide ulatusega ega mõjuga igapäevasele tegutsemisele. Kaebaja leiab, et tema

tervislik seisund takistab töötamist.

6.2. Kaebajale on osaline töövõime määratud juba alates 2017. a. Kaebaja tervislik seisund on

olnud ajas muutuv, mida kinnitavad kõik eelnevad otsused, kui kaebajale on määratud osaline

töövõime. Kaebaja tervislik seisund on sama ka ajal, mil kaebajale varasemalt osaline töövõime

oli määratud. Kaebaja tervislik seisund ei parane, kuid seda on võimalik pidevate ravimitega

stabiliseerida.

6.3. Kaebajale on arusaamatu, kas otsuse tegemisel ja vaide lahendamisel on lähtutud samas

eksperdist või on tegemist kahe erineva eksperdiga. Juhul, kui otsuse ja vaideotsuse tegemisel

on tuginetud ühele ja samale eksperdile, siis on see õigusvastane.

6.4. Kaebajal on tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on põletikulised

polüartropaatiad ja dorsopaatiad. Kaebajal on diagnoositud psoriaatriline artriit. Igapäevaselt

kasutab kaebaja ravimeid Trexan, foolhapet. Liigesed on valulikud, valu on hooti. Hommikuti

on valu tugevam. Ranne on endiselt paistes. Artriidile on endiselt tugev seljavalu, mis tekib just

sundasendist. Töökoht, kus kaebaja töötab eeldab pidevat arvuti kasutamist ja sundasendeid,

mistõttu on raskendatud ilma ravimiteta töötamine. Töövõime hindamise otsuses on õigesti

leitud, et kaebajal on seljavalu ja kauguse tõttu piiratud pikkade vahemaade kõndimine,

treppidest liikumine ja kehaasendi säilitamine. Seljavalude leevenduseks on arsti poolt välja

kirjutatud ravim Skudexat. Neurokirurg on oma hinnangus lisaks muule toonud välja, et valu

jätkumisel oleks mõeldav konsultatsioon lülisambakirurgile. Kaebaja tervislik seisund takistab

töötamist.

6.5. Vastustaja toob välja, et võimalik on vastavalt tervislikule seisundile vahetada töökohti ja

õppida ümber. Kaebaja on kord ka töökohta tervislikust seisundist lähtuvalt vahetanud, kuid

kaebajal on tervisega seotud kaebused säilinud. Lisaks on kaebajal haridustase, mis ei vaja ega

eelda järgnevat ümberõpet. Kaebaja ei suuda ka oma tervislikust seisundist tulenevalt teha

füüsilist tööd ja kõndida pikki vahemaid.

6.6. Kaebajal esinevad erinevad terviseprobleemid on sedavõrd ulatuslikud, et kaebaja on

võimeline töötama vaid osalise ajaga. Kaebajal esinevad arvestatavad piirangud erinevates

tegevusvaldkondades (TVTS § 1 lg 1, § 5 lg-d 1 ja 2 ning § 5 lg 3 p-d 2-3). Kaebaja sõltub

3-24-808

4(7)

täiendavast abist ja toest. Vaidlusalune otsus ei ole õiguspärane, kuna selle koostamisel ei ole

arvestatud terviseprobleemide ulatusega ega mõjuga igapäevasele tegutsemisele.

7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

7.1. Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust, võttes aluseks tema enda poolt 30.11.2023

esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja TIS-i kantud

terviseandmed. Kaebaja on märkinud töövõime hindamise taotluses, et tal esinevad piirangud

liikumise ja käelise tegevuse valdkondades. Tervishoiuteenuse osutaja AS Arstikeskus Confido

ekspertarst Aire Kiviväli (TTO ekspertarst) koostas 07.12.2023 eksperdiarvamuse.

Vaidemenetluses analüüsis TTO ekspertarst veel kord kaebaja terviseandmeid, kaebaja

töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ja

vaides kirjeldatud asjaolusid kogumis ning jäi vaidemenetluse raames oma esialgselt koostatud

eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde, mille kohaselt kaebaja töövõime ei ole vähenenud.

TTO ekspertarsti seisukoha vaatas üle ja nõustus sellega ka töötukassa töövõime hindamise

ekspertarst. Kehtiva töötukassa praktika kohaselt vaatab vaidemenetluses isiku taotluse, TIS-i

terviseandmed, sh selleks hetkeks lisandunud terviseandmed, vaide, ning TTO ekspertarsti

eksperdiarvamuse alati üle ka töötukassa ekspertarst. Käesoleval juhul oli töötukassa

ekspertarstiks

Ita

Kukk,

kes

nõustus

TTO

ekspertarsti

toodud

põhjendustega

eksperdiarvamuses. Vastustaja koostas 20.02.2024 vaideotsuse, milles jäi esialgse seisukoha

juurde, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Ka käesoleva kohtuasja raames vaatas ekspertarst

I. Kukk veel kord üle kõik andmed ning on oma 25.04.2024 allkirjastanud kokkuvõtliku

seisukoha, milles nõustub TTO ekspertarsti poolt eksperdiarvamuses toodud seisukohtadega.

7.2. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on 1) kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas,

mille põhjuseks on põletikulised polüartropaatiad ja dorsopaatid ning 2) mõõdukas

tegutsemispiirang

käelise

tegevuse

valdkonnas,

mille

põhjuseks

on

põletikulised

polüartropaatiad. Kaebajal hinnati valdkondade võtmetegevuste arvväärtused järgmiselt: 1)

liikumine: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 1, ohutu ringiliikumine – arvväärtusega

0, seismine ja istumine – arvväärtusega 1, liikumisega seotud muud piirangud – arvväärtusega

0; 2) käeline tegevus: käte sirutamine – arvväärtusega 0, asjade liigutamine – arvväärtusega 0,

käteosavus – arvväärtusega 2, käelise tegevusega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0.

TTO ekspertarst jäi vaidemenetluses esialgse hinnangu juurde. Kuna võtmetegevuste

arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta, siis on kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetud

võtmetegevuste arvväärtuste summa 2 (määrus nr 39 § 8 lg 5).

7.3. Põhjendatud on hinnata, et kaebaja tegutsemise ja osalemise piirangud liikumise

valdkonnas on hinnatavad kergetena ning käelise tegevuse valdkonnas mõõdukatena.

Objektiivsed terviseandmed ei kinnita kaebaja enesehinnangulisi kaebusi määral, mis

vähendaksid püsivalt tema üldist töövõimet. Olemasolevate andmete alusel ei esine kaebajal

vähemalt hetkel sellist seisundit, mis piiraks püsivalt tema töövõimet ja takistaks töötamist.

7.4. Töövõime hindamisel lähtutakse hindamise hetkel isikul esinevatest haigustest põhjustatud

reaalsetest tegutsemispiirangutest. Hindamisel võetakse arvesse isiku enda poolt kirjeldatud

enesehinnangulised tegutsemispiirangud, mida seostatakse hindamise hetkel olemasolevate

objektiivsete terviseandmetega. Olulised ei ole ainuüksi diagnoositud haigused, vaid neist

põhjustatud objektiivselt kinnitust leidnud püsivad tegutsemispiirangud. Töövõime hindamise

metoodika ja töövõime hindamise ekspertarvamuse andmise juhendi kohaselt hinnatakse isiku

töövõime ulatust mitte otseselt meditsiinilise diagnoosi, vaid sellest põhjustatud ja hindamise

ajal olemasolevate tegutsemispiirangute põhjal. Lisaks võetakse arvesse kas isik järgib

määratud vajaduspõhist ravi ja kas haigus on talle määratud raviga kompenseeritud. Otsus, et

töövõime ei ole vähenenud, ei võrdsustu asjaoluga, et isikul ei esineks kroonilisi haigusi või

puuduksid nendest tingitud piirangud täielikult.

3-24-808

5(7)

7.5. Töövõimet hinnatakse vastavalt esitatud taotlusele ja terviseandmetele ning hindamine ei

ole seotud varem hinnatud töövõime ulatusega. Isikul ei saa tekkida õiguspärast ootust, et

varsemalt hinnatud töövõime ulatus on tagatud ka järgmiste otsustega.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd töövõime hindamise otsus on

sisuliselt õiguspärane. Vastustaja on võtnud arvesse olulised asjaolud ning eksperthinnangutes

ei esine ilmselgeid vigu.

9. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt

tuvastanud, et kaebaja töövõime vähenenud ei ole, sh võtnud arvesse kõiki kaebaja

terviseandmeid ning teinud neist õiged järeldused.

10. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54).

11. TVTS § 5 lg 1 kohaselt tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega

isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest

tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS §

5 lg 2). Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse isikul töövõime ulatus järgmiselt: 1)

töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid

arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud

asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, või; 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline

TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama (TVTS § 5 lg 3). Määruse nr 39 §

6 lg-s 3 on toodud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel, kus arvväärtus 0 tähendab, et

piiranguid ei tuvastatud (punkt 1); arvväärus 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku

igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast (punkt 2); arvväärtus 2 – mõõdukas piirang:

piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25-50% ajast; tegevus on ilmselgelt

raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel […]. Töövõime hindamise

metoodikas on selgitatud, et pikaajaline tervisekahjustus on püsiv terviseseisund, mis eelduste

kohaselt vähemalt kuue kuu vältelt oluliselt ei muutu1. Töövõimet hinnatakse, kaasates

eksperdiarvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja või arstiõppe läbinud töötukassa töötaja

(vt TVTS § 7 lg 1 ja määrus nr 39 § 2 p 3). Eksperdiarvamus koostatakse taotlusel olevate, TIS-

i kantud ning muude, täpsustamise vajaduse korral kogutud, andmete alusel (vt määruse nr 39

§ 5 lg 1). Eksperdiarvamus lähtub töövõime hindamise metoodikast ja hinnangus kasutatakse

nii kehalise kui ka vaimse võimekuse hindamiseks nende võimekuste valdkondades ning

võtmetegevustes piirangu raskusastme väljaselgitamiseks punktisüsteemi skaalaga 0 – 4 (vt

määrus nr 39 § 6 lg 3). Ühe võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste võrdub küsimuste

punktiväärtustest suurimaga. Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub

valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga.

Võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, välja arvatud

raskusastmed arvväärtusega 0 ja 1 (vt määruse nr 39 § 6 lg-d 4-6).

12. Töövõime hindamise taotluses on märgitud tegutsemispiirangud liikumise ja käelise

tegevuse valdkondades järgnevalt: 1) liikumine: 1.1. liikumine eri tasapindadel – arvväärtus 1,

1.2. ohutu ringiliikumine – arvväärtus 0, 1.3. seismine ja istumine – arvväärtus 3, 1.4.

liikumisega seotud muud piirangud – arvväärtus 9; 2) käeline tegevus: 2.1. käte sirutamine –

arvväärtus 0, 2.2. asjade liigutamine – arvväärtus 0, 2.3. käteosavus – arvväärtus 2, 2.4. käelise

Vt

töötukassa

töövõime

hindamise

metoodika,

lk

4. Kättesaadav

elektrooniliselt:

https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toovoime-hindamine/toovoime-hindamise-pohimotted-ja-metoodika

3-24-808

6(7)

tegevusega

seotud

muud

piirangud

–

arvväärtus

(vt

vastustaja

02.05.2024

menetlusdokumendi lisad 1 ja 3). TTO ekspertarst on oma 07.12.2023 eksperthinnangus

hinnanud nimetatud valdkondades tegutsemispiiranguid järgmiselt: 1) liikumine: 1.1. liikumine

eri tasapindadel – arvväärtus 1; 1.2. ohutu ringiliikumine – arvväärtus 0, 1.3. seismine ja

istumine – arvväärtus 1, 1.4. liikumisega seotud muud piirangud – arvväärtus 0; 2) käeline

tegevus: 2.1. käte sirutamine – arvväärtus 0, 2.2. asjade liigutamine – arvväärtus 0, 2.3.

käteosavus – arvväärtus 2, 2.4. käelise tegevusega seotud muud piirangud – arvväärtus 0. Seega

on ekspertarst nõustunud kaebajaga käelise tegevuse valdkonnas toodud tegutsemispiirangutele

antud arvväärtustega, kuid hinnanud erinevalt liikumise valdkonna võtmetegevusi 1.3. ja 1.4.,

määrates arvväärtusteks vastavalt 1 ja 0 (vt vastustaja 02.05.2024 menetlusdokumendi lisa 3).

13. TTO ekspertarst on leidnud 07.12.2023 eksperthinnangus, et taotlejal on kerge

tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on põletikulised polüartropaatiad,

muud dorsopaatiad; taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas,

mille

põhjuseks

on

põletikulised

polüartropaatiad

(vt

vastustaja

02.05.2024

menetlusdokumendi lisa 3). Samasisulised põhjendused on toodud ka vaidlusaluses otsuses (vt

kaebuse lisa 1). Lisaks on vaidlusaluses otsuses märgitud, et taotlejal on seljavalu ja kanguse

tõttu piiratud pikkade vahemaade kõndimine, treppidest liikumine ja kehaasendi säilitamine;

taotlejal on liigesevalu ja liikuvuse vähenemise tõttu piiratud käte peenmotoorika; kuigi

taotlejal esinevad piirangud eelnimetatud valdkondades ja tegevustes, ei mõjuta need taotleja

töövõimet ulatuses, mis takistab töötamist; eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud taotleja töövõime

vähenemist. Muud põhjendused vaidlusalusest otsusest puuduvad.

14. Kohtu hinnangul on vaidlusalune 18.12.2023 otsus oluliste põhjendamispuudustega (HMS

§ 56 lg-d 1-2), kuivõrd puuduvad põhjendused, milles on kaebaja terviseseisundis olulised

muutused toimunud, et antakse varasemalt erinev hinnang kaebaja töövõimele. Vastustaja on

küll õigesti märkinud, et kaebajal ei ole õiguspärast ootust samasugusele töövõime hindamise

otsusele, võrreldes varasemalt tehtud otsustega. Küll aga on sellises olukorras vastustajal

kohustus põhjendada, millised asjaolud on vahepeal muutunud, et kaebaja töövõime enam

vähenenud ei ole. Selliseid põhjendusi vaidlusaluses otsuses esitatud ei ole.

15. Küll aga on need puudused kõrvaldatud vaidemenetluses (HMS § 58) ja kohtumenetluses

(vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29.11.2012 otsus nr 3-3-1-29-12, punkt 20). Vaideotsuses on

selgitatud töövõime hindamise metoodikat, samuti on täiendava ekspertarvamuse andnud

töötukassa ekspertarst. Ühtlasi on vaideotsuses selgitatud, et kaebajal oli eelnevalt hinnatud

osaline töövõime, sest oli mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks

on rasvumus ja muud liigtoitumuse vormid, põletikulised polüartropaatiad; käesolevalt

objektiivsetele terviseandmetele toetudes ja eeltoodud põhjendustel ei ole vaevused liikumise

valdkonnas väljendunud enamas kui kerges ulatuses, esinevad kuni mõõdukad piirangud käte

peenmotoorika osas (vt vaideotsus, lk 5). Lisaks on kohtumenetluses töötukassa ekspertarst

selgitanud järgmist: “Terviseinfosüsteemi andmetel oli taastusravi viimati taastusravi ja

füsiaatria arsti dr Kaja Elstein sissekande alusel 02.03.2021-06.04.2021 bariaatriline maost

möödajuhtiva operatsiooni järgselt, kus eelnevalt oli kaebaja kehakaal 145 kg, kehamassiindeks

oli 47. Ravi järgne kehakaal oli 110 kg. Kokku lõpuks kaotas Kaebaja operatsiooni järgselt 65

kg (gastroenteroloog dr Leana Sits epikriis (21.11.2022-21.11.2022), kehakaalu vähenemine on

ilmselt avaldanud positiivset mõju kaebaja terviseseisundile ja liikumise võimele. Taastusravile

pöördumiseks on reumatoloog andnud soovituse, ebaselge on, miks seda ei ole peale 2021.

aastat korratud. Kõike eeltoodud arvestades on põhjendatud hinnata kerge piirang liikumises.

Kaebajal on krooniline autoimmuunne naha- ja liigeshaigus, saab kroonilise haiguse tõttu

püsiravi 1 kord kuus bioloogilist ravi süstena (sekukinumab) ja 1 kord nädalas Trexani tabletina,

samuti foolhapet ehk B9 vitamiini. Valuraviks saab vajadusel Skudexat. Püsivat valuravi ei

vaja. Valukaebuste tõttu on mitmed eriarstid korduvalt soovitanud taastusravi ja võimlemist.

3-24-808

7(7)

Kaebaja seisund on raviga stabiilne, töövõimetuslehel oma põhihaigustega ei ole kahe aasta

jooksul kordagi olnud“ (vt digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 378). Kokkuvõtvalt leiab

töötukassa ekspertarst I. Kukk, et liikumise valdkonnas on põhjendatud hinnata kaebaja

kokkuvõtlik piirang kergeks (arvväärtusega 1), sest kaebajal esineb selja- ja liigesevalu,

funktsionaalseid püsivaid piiranguid ei ole kirjeldatud, ei esine liigesekontraktuure, olulisi

luude ja liigeste kahjustusi ning selja närvijuurte kahjustusi; püsivat valuravi pole määratud (vt

vastustaja 02.05.2024 menetlusdokumendi lisa 5, lk 3).

16. Vastustaja on asjakohaselt selgitanud, et otsus, et töövõime ei ole vähenenud, ei võrdsustu

asjaoluga, et isikul ei esineks kroonilisi haigusi või puuduksid nendest tingitud piirangud

täielikult. Käesoleval juhul ei nähtu, et vastustaja oleks jätnud arvestamata olulised

terviseandmed.

17. Kaebaja on märkinud, et tal on diagnoositud psoriaatriline artriit. Nimetatud asjaolu on

arvesse võetud nii 07.12.2023 (vt vastustaja 02.05.2024 menetlusdokumendi lisa 3, lk-d 3 ja 5)

kui ka 18.01.2024 eksperthinnangutes (vt vastustaja 02.05.2024 menetlusdokumendi lisa 4, lk-

d 3 ja 5). Ühtlasi on töötukassa ekspertarst selgitanud selles osas järgmist: „Psoriaatiline artriit

on kaasnev haigus nahahaigusele psoriaas ning on kulult ja sümptomite osas sarnane, kuid

kergem haigus, kui on seda krooniline liigeshaigus reumatoidartriit. Ka antud juhul ravivad

kaebajat nahaarst dr Tiina Toomson ja reumatoloog dr Karin Ratnik koostöös ning ravi on

efektiivne ja ajas on töövõime piirangud vähenenud.“ (vt vastustaja 02.05.2024

menetlusdokumendi lisa 5, lk 7). Piirangut hinnatakse koos määratud raviga. TIS andmete

kohaselt on psoriaas ja psoriaatiline artriit aastaid, viimasel 3-l aastal raviks Cosentyx, toimib

hästi (vt vastustaja 02.05.2024 menetlusdokumendi lisa 3, lk 61); 31.01.2023 anamneesis on

kirjas, et artriit on raviga kontrolli all (vt vastustaja 02.05.2024 menetlusdokumendi lisa 3, lk

52).

18. Vastuseks kaebajale on vastustaja selgitanud, et vaidemenetluses on eksperthinnangu

andnud ka töötukassa ekspertarst, mistõttu ei ole kasutatud ühe ja sama eksperdi hinnangut nii

vaidlusaluse otsuse tegemisel kui ka vaidemenetluses.

19. Käelise tegevuse valdkonna osas nõustub kohus vaideotsuses märgituga (vt vaideotsus, lk

4) ega pea vajalikuks neid seisukohti korrata (HKMS § 165 lg 2).

20. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kaebus jätta nii tühistamis- kui ka kohustamisnõudes

rahuldamata.

21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja

kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad vastustaja

võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

22. Kohus asendab avaldatavas otsuses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)