3-24-930/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.08.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-930

Haldusasi

Eesti Metsakinnistud OÜ kaebus keelata Andmekaitse

Inspektsioonil 14.03.2024 sunniraha rakendamise teate nr

2.1.-1/23/1293-3230-4

põhjal

täitekorralduse

(täitmisavalduse) esitamine.

Menetlusosalised

Kaebaja – Eesti Metsakinnistud OÜ (registrikood

14863578), volitatud esindajad v. adv. Tauri Tigasson ja

v. adv. abi Kristiina Pralla.

Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus ja keelata Andmekaitse Inspektsioonil 14.03.2024 sunniraha

rakendamise teate nr 2.1.-1/23/1293-3230-4 põhjal täitekorralduse (täitmisavalduse)

esitamine.

2. Mõista Andmekaitse Inspektsioonilt Eesti Metsakinnistud OÜ kasuks välja

menetluskulu 40 eurot. Ülejäänud võimalikud menetluskulud jäävad menetlusosaliste

endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 23.09.2024 (halduskohtumenetluse

seadus (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-

toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Andmekaitse Inspektsioon (edaspidi ka vastustaja või AKI) tegi Eesti Metsakinnistud OÜle

(edaspidi ka kaebaja) 26.03 2021 ettekirjutus-hoiatuse isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-6/21/6,

millega kohustas kaebajat:

‒ lõpetama ebaseaduslik andmetöötlus, mis puudutab kinnistu omanike andmete otsimist või

soetamist (nt kinnistusraamatust), omaniku nime järgi kontaktandmete (numbrite/e-.posti

aadresside) otsimist (nt Interneti otsingumootoreid kasutades) ja/või eeltooduga seoses

inimestele helistamist või kirjutamist;

‒ kustutama kõik isikuandmed, mis on kogutud eelmises punktis kirjeldatud viisil;

‒ kinnitama ja tagama, et inimesi, kelle isikuandmed on saadud kolmandatest allikatest (sh

avalikest allikatest), teavitatakse isikuandmete töötlemisest vastavalt Isikuandmete kaitse

üldmääruse (IKÜM) artiklitele 12 ja 14;

‒ kinnitama ja tagama, et isikuandmete töötlemisega seotud pöördumistele vastatakse edaspidi

nõuetekohaselt, ehk vastamisel lähtutakse IKÜM artiklitest 12, 14 ja 15.

2. Kaebaja kinnitas 2021 vastustajale, et täidab ettekirjutuse.

3. Vastustaja esitas 14.03.2024 kaebajale teate sunniraha rakendamisest. Vastustaja märkis

teates mh, et määrab kaebajale sunniraha 10 000 eurot, mis tuleb tasuda hiljemalt 15 päeva

jooksul teate kättesaamisest arvates. Vastustaja lisas, et kui kaebaja sunniraha määratud tähtaja

jooksul ei tasu, edastatakse see asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 9 alusel

kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks. Sel juhul lisanduvad sunnirahale kohtutäituri tasu ja

muud täitekulud.

4. Tallinna Halduskohtus registreeriti 28.03.2024 Eesti Metsakinnistud OÜ kaebus tühistada

Andmekaitse Inspektsiooni 14.03.2024 sunniraha rakendamise teade asjas nr 2.1.- 1/23/1293-

3230-4 ja esialgse õiguskaitse (EÕK) korras peatada Andmekaitse Inspektsiooni 14.03.2024

sunniraha rakendamise teate kehtivus asjas nr 2.1.-1/23/1293-3230-4 kuni kohtumenetluses

tehtava lahendi jõustumiseni või alternatiivselt peatada nimetatud sunniraha määramise teate

täitmine kuni kohtumenetluses tehtava lahendi jõustumiseni.

5. Tallinna Halduskohus tegi kaebajale kohtunõude. Kohtunõude kohaselt tõlgendab kohus

kaebaja kaebust keelamiskaebusena ja menetleb nõuet kui Eesti Metsakinnistud OÜ kaebust

keelata Andmekaitse Inspektsioonil 14.03.2024 sunniraha rakendamise teate nr 2.1.-

1/23/1293-3230-4 põhjal täitekorralduse (täitmisavalduse) esitamine. Kui kaebaja eeltoodud

käsitlusega ei nõustu tuli kaebajal kohut viivitamatult kirjalikult teavitada. Lisaks tuli kaebajal

viivitamatult esitada tõendid, mis näitavad, et sunniraha tasumine antud hetkel paneks kaebaja

majandustegevuse ohtu ning miks ei oleks kaebajal pigem võimalik sunniraha hiljem tagasi

küsida kui kaebus rahuldatakse. Kaebaja vastas kohtunõudele ja esitas täiendavad selgitused ja

tõendid.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 03.04.2024 antud määrusega taotluse esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks ja võttis kaebuse menetlusse, kohustades muu hulgas Andmekaitse

Inspektsiooni kui vastustajat kaebusele vastama. Vastustaja vastas kaebusele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Eesti Metsakinnistud OÜ põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Kaebuse lahendamine taandub kokkuvõttes küsimusele, kas AKI poolt kaebajale 26.03.2021.

tehtud ettekirjutust-hoiatust on täidetud või mitte. Kaebaja selgitas kaebuses, et AKI ei ole p-s

3 nimetatud väidetavaid rikkumisi tõendanud ning palus AKI-l esitada asjakohased tõendid.

AKI küll esitas 03.05.2024 menetlusdokumendi lisana tõendid, kuid need ei tõenda p-s 3

nimetatud väidetavaid rikkumisi. ATSS § 8 lg 1 kohaselt on sunnivahendit lubatud rakendada,

kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud

tähtaja jooksul täidetud. Kuivõrd AKI ei ole tõendanud, et kaebaja ei ole ettekirjutust hoiatuses

märgitud tähtaja jooksul täitnud, siis ei ole sunnivahendit lubatud rakendada ning kaebus tuleb

rahuldada.

2) AKI väidab, et kaebaja olevat ilma andmesubjekti eelneva nõusolekuta töödelnud viimase

isikuandmeid ehk helistanud andmesubjektile konkreetse metsakinnistuga seonduvalt. AKI ei

ole esitanud ühtki tõendit kaebajale etteheidetava rikkumise tõendamiseks. Kohtueelselt ei

pidanud AKI tõendite esitamist üldse vajalikuks. Käesolevas kohtumenetluses esitas AKI

tõendina: a) andmesubjekti kaebuse, b) kuvatõmmise sisse helistanud numbrist ja c) Tele2

vastuse järelepärimisele. Eelnimetatud tõendid on selgelt ebapiisavad kaebajale etteheidetava

rikkumise tõendamiseks. AKI esitatud tõenditest ei ole objektiivselt võimalik tuvastada

kaebajale ette heidetava kõne sisu. Eelnevat hoolimata asjaolust, et AKI etteheited tuginevad

peaasjalikult eelviidatud kõnele. Järelikult tuginevad kaebajale tehtud etteheited ja AKI

sunniraha määramise otsustus sisuliselt üksnes AKI spekulatsioonidele. Mistahes isiku kaebus

on olemuslikult subjektiivne hinnang väidetavalt toimunud asjaolude suhtes. Tegemist ei ole

aga teabeallikaga, millest saab kinnitust reaalselt aset leidnud objektiivsete asjaolude,

sündmuste või tegude kohta. Ainuüksi kaebuse esitamise asjaolu ei anna iseeneslikult ja

tingimata alust kaebajale rikkumise ette heitmiseks. Sarnaselt teistele ametiasutustele (nt PPA),

peab AKI esmalt kaebuse sisu ja selle tõele vastavust kontrollima.

3) Praegusel juhul, on AKI jätnud kaebuse sisu, tõelevastavuse ja põhjendatuse kontrollimata

ning asunud ennatlikult kaebajat sanktsioneerima. AKI üksnes väidab (aga ei suuda tõendada),

et kaebuse esitanud andmesubjektile helistati ning seda seoses konkreetse metsakinnistuga.

AKI poolt tõendina esitanud järelpärimine Tele2-le ei tõenda kaebajale etteheidetavat

rikkumist. Tele2 vastus tõendab üksnes asjaolu, et AKI vastuses märgitud number on seotud

kaebajaga. Vastus ei tõenda kõne sisu ega seda, et kaebaja helistas konkreetsele

andmesubjektile. Andmesubjekti kaebus ega ka kuvatõmmis teadmata kolmanda isiku

kõnelogist ei kinnita ega tõenda AKI spekulatsiooni, nagu oleks kaebaja andmesubjekti eelneva

nõusolekuta

töödelnud

tema

isikuandmeid

ja

konkreetse

metsakinnistuga

seoses

andmesubjektile helistanud. Liiatigi, ka konkreetse (metsa)kinnistuga seoses on lubatatud

kinnisasja omanikule helistada õigustatud huvi olemasolu korral (nt ligipääsu vajadus enda

kinnistule). Kuivõrd AKI ei ole kontrollinud väidetava kõne sisu, selle tõendamisest rääkimata,

siis ei saa heita kaebajale ette rikkumist.

4) AKI ei ole varasemalt teinud kaebajale selgesõnalist ettekirjutust ega hoiatust

nõuetelevastava privaatsuspoliitika (andmekaitsetingimused) osas. AKI vastupidised väited on

väärad ja kohut eksitavad. AKI 2021 ettekirjutuse-hoiatuse resolutsioonis märgitakse üksnes,

et „Kinnitada ja tagada, et inimesi, kelle isikuandmed on saadud kolmandatest allikatest (sh

avalikest allikatest), teavitatakse isikuandmete töötlemisest vastavalt IKÜM artiklitele 12 ja

14“. Õigused ja kohustused tulenevad (haldus)akti resolutiivosast, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. Haldusakti muudel osadel, sealhulgas haldusakti põhjenduses tuvastatud asjaoludel on

iseseisev õiguslik tähendus ainult seaduses sätestatud juhtudel. Antud juhul ei hoiatanud AKI

2021 ettekirjutuse-hoiatuse resolutsioonis kaebajat ebasobiva privaatsuspoliitika osas ega

teinud ses osas ettekirjutust. Kaebaja mõistis 2021 ettekirjutuse resolutsiooni selliselt, et ta

kohustus andmetöötlusest eraldi teavitama vaid neid mõnda inimest, kelle andmeid töödeldi

ebaseaduslikult. Seda kaebaja ka tegi.

5) AKI väidab, et andmesubjekt palus 05.12.2023 kaebajalt teavet oma isikuandmete töötlemise

kohta. Andmesubjekti päringule vastati, kuid selgitus andmete allika kohta anti oletades ning

konkreetset ja selget vastust andmesubjekti kontaktandmete päritolu kohta ei antud. AKI

esitatud tõendid ei tõenda tema väidet ega väidetavat rikkumist. AKI ei ole kontrollinud

väidetava kõne sisu, selle tõendamisest rääkimata. Lisaks tuleb mõista, et kaebajaga seotud

isikud vastavad andmesubjekti pöördumistele nõuetekohaselt. AKI on tõendeid kogumata ja

kõne sisu kindlakstegemata määranud kaebajale sunniraha.

6) Vastustaja käitumine ei ole heauskne ega lähtu hea halduse põhimõttest. Nimelt, selle asemel,

et esitada kaebajale etteheiteid või rikkumisi kinnitavaid tõendeid ja anda kaebajale täiendav

tähtaeg tema suhtes esitatud kaebusele vastamiseks, otsustab vastustaja määrata koheselt,

kaebuses esitatut tõepähe võttes, sunniraha summas 10 000 eurot. Seda olukorras, kus kaebaja

ei saanud end kaitsta võimaliku n.-ö valesüüdistuste eest – on võimalik, et keegi esitas

valekaebuse kaebaja suhtes.

7) Kaebaja majanduslik seis on käesoleval hetkel kehv ning sõltub suuresti kalendrikuu

müükidest. Samas ei soosi Eesti majanduslik olukord hetkel müügitulude kasvu. Näiteks, kui

2023. aastal oli müügitulu 572 480 eurot, siis 2022. aastal oli müügitulu 955 567 eurot. Seega

on müügitulu langenud ca 40%. Kaebajal on tekkinud viimastel kuudel mitmel korral raskuseid

töötasude ja maksude õigeaegse tasumisega. Näiteks nähtub pangakonto väljavõttelt, et kaebaja

on hilinenud käibemaksu tasumisega. Detsembri käibemaks, mille tasumise tähtaeg oli

22.01.2024, tasuti 01.02.2024. Jaanuari käibemaks, mille tasumise tähtaeg oli 20.02.2024,

tasuti 01.03.2024. Kaebaja võttis ka majandustegevuse jaoks 2023. aastal laenu summas 115

300 eurot ettevõttelt TM Energy OÜ. Käesoleval aastal, täpsemalt 05.01.2024 võttis kaebaja

laenu ka Finwave OÜ-lt. Kaebajal oli seisuga 28.03.2024 käibemaksu võlg Maksu- ja

Tolliameti eest summas 22 000 eurot. Kaebaja selgitas ja tõendas kaebuses tema majanduslikku

seisu ning koostööle suunatud hoiakut AKI-ga, et võimalikke puudujääke parandada. Seetõttu

ei ole sunniraha määramine mistahes summas põhjendatud, proportsionaalne ega vajalik. Igal

juhul ei hinnanud vastustaja sunniraha määramisel kaebaja majanduslikku seisu. Vastustaja

poolt tagantjärele konstrueeritud argumendid on otsitud eesmärgiks vabaneda vastutusest.

Järelikult tuleb kaebus osaliselt igal juhul rahuldada. Kui kohus leiab, et sunniraha määramine

on põhjendatud (millega kaebaja ei nõustu), siis tuleb määratud sunniraha suurust igal juhul

oluliselt vähendada.

8. Andmekaitse Inspektsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Kaebaja kinnitas AKI-le 09.04.2021, et täidab ettekirjutust, ning andis teada, et on

advokaadibüroo abil täielikult mõistnud, milliste nõuete täitmist temalt oodatakse. 11.12.2023

esitati AKI- le tõendid, et Eesti Metsakinnistud OÜ on ilma andmesubjekti eelneva nõusolekuta

töödelnud inimese isikuandmeid ja konkreetse metsakinnistuga seoses andmesubjektile

helistanud 05.12.2023. Seega on ettekirjutuse punkt nr 1 hoolimata kaebaja 09.04.2021 antud

kinnitusele täitmata. Lisaks palus andmesubjekt kaebajalt 05.12.2023 teavet oma isikuandmete

töötlemise kohta (st teavet isikuandmete päritoluallika kohta). Andmesubjekti taotlusele vastati,

kuid selgitus andmete allika kohta anti oletades ning konkreetset ja selget vastust, kust

andmesubjekti kontaktandmed saadud on, ei antud. Seega jättis kaebaja ka ettekirjutuse punkt

nr 4 osaliselt täitmata.

Ühtlasi

on

selgunud,

et

kuigi

Eesti

Metsakinnistud

OÜ

veebilehel

https://eestimetsakinnistud.ee/ on olemas andmekaitsetingimused (Privaatsuspoliitika), kus on

toodud välja andmetöötleja nimi ja töödeldavate isikuandmete liik, ei vasta need 14.03.2024

seisuga IKÜM artiklitele 12 ja 14. Täpsemalt, andmekaitsetingimustest ei nähtu, millisel

õiguslikul alusel isikuandmeid töödeldakse, isikuandmete säilitamise ajavahemik, teave

andmesubjekti õiguste kohta, teave isikuandmete päritoluallika kohta jm asjakohane teave.

Seega on selgunud, et tegelikult on ka ettekirjutuse punkt nr 3 osaliselt täitmata.

2) Antud juhul puudub vaidlus selles, et kaebajale on 26.03.2021 tehtud ettekirjutus, mis on ka

kehtiv. Isegi juhul, kui ettekirjutuse adressaat leiab, et temale suunatud haldusakt ei ole

õiguspärane, siis see ei tähenda, et haldusakt ei oleks kehtiv ega anna ka adressaadile õigust

jätta haldusakt täitmata. 26.03.2021 ettekirjutus-hoiatuses on kaebajat selgelt hoiatatud, et

juhul, kui ettekirjutus on jäetud määratud tähtajaks täitmata, määrab AKI ettekirjutuse

adressaadile isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 60 alusel sunniraha iga täitmata jäetud

ettekirjutuse punkti eest 5000 eurot. Viidatud ettekirjutus-hoiatuses on märgitud ka kuupäev,

milleni on adressaadil võimalus ettekirjutus vabatahtlikult täita (09.04.2021).

Haldusakti adressaat on jätnud ettekirjutuse hoiatuses märgitud tähtajaks täitmata. Ettekirjutuse

resolutsioon koosmõjus ettekirjutuste põhjendustega on üheselt arusaadav – tegemist on

kinnistu omanike isikuandmete töötlemise alalise ehk tulevikku ulatuva piiranguga. Selge on,

et ettekirjutuse eesmärgiks on hoida ära keelatud tegevuse jätkamine tulevikus. Järelikult ei saa

antud juhul pidada ettekirjutust lõplikult täidetuks selle alusel, et mingil hetkel ei olnud

ebaseaduslikku isikuandmete töötlemist toimunud, vaid ettekirjutuse täitmine tähendabki

jätkuvat ja pidevat isikuandmete ebaseadusliku töötlemise keelust kinni pidamist.

3) Tõendid kinnitavad, et kaebajale kuuluvast telefonist on 05.12.2023 helistatud metsakinnistu

omanikule eesmärgiga rääkida viimasele kuuluvast metsakinnistust. Ehk kaebaja on vähemalt

ühel korral (05.12.2023) ilma andmesubjekti eelneva nõusolekuta töödelnud inimese

isikuandmeid ja konkreetse metsakinnistuga seoses andmesubjektile helistanud, millega on

rikkunud ettekirjutusega pandud kohustuse hoiduda ebaseaduslikust andmetöötlusest, mis

puudutab kinnistu omanike andmete otsimist või soetamist (nt kinnistusraamatust), omaniku

nime

järgi

kontaktandmete

(numbrite/e-posti

aadresside)

otsimist

(nt

Interneti

otsingumootoreid kasutades) ja/või eeltooduga seoses inimetele helistamist või kirjutamist.

Lisaks väärib märkimist asjaolu, et ettekirjutuse tegemine oli ajendatud mh asjaolust, et kuigi

17.02.2021 kinnitas Eesti Metsakinnistud OÜ, et isikuandmete töötlemine on lõpetatud, siis

AKI-le 22.02.2021 saadetud pöördumisest on näha, et Eesti Metsakinnistud OÜ on 22.02.2021

helistanud ja soovinud rääkida konkreetse inimesega kinnistu müügi teemal.

4) Muudmoodi, kui andmesubjekti ütlustega (kaebusega) ei olegi võimalik tõendada

andmesubjektile tehtud kõne sisu. Andmesubjektile kaebaja poolt helistamise fakt on

ümberlükkamatute tõenditega tõendatud, kõne sisu osas ei ole aga kaebaja ise ümberlükkavaid

tõendeid ega selgitusi esitanud. Seega on tegemist puhtalt oletusliku ja paljasõnalise kaebaja

väitega, millel ei ole tõenduslikku jõudu. Sõltumata kõne sisust on kaebaja poolt omal

initsiatiivil eraisikule helistamise näol tegemist isikuandmete töötlemisega ilma isiku eelneva

nõusolekuta. Isikuandmete töötlemine on seaduslik ainult juhul, kui on täidetud vähemalt üks

IKÜM art 6 lg-s 1 sätestatud tingimustest. Kaebaja ei ole aga isegi selgitanud, mis võiks olla

vaidlusaluse kõne eesmärk või õiguslik alus, piirdudes oletusliku viitega sellele, et kõne võiks

olla tehtud kasvõi õigusliku huvi alusel. Andmesubjekti väidete ümberlükkamiseks ei piisa

ainuüksi kaebaja oletusest, et kõne eesmärk võis olla muu, kui andmesubjekti metsakinnistuga

seotud. Kaebajal kui andmetöötlejal peab olema selge ülevaade sellest, kellele, mis eesmärgil

ja õiguslikul alusel on helistatud. Seega, kui tegemist oleks seadusliku isikuandmete

töötlemisega, ei tekitaks kaebajale raskusi konkreetsete selgituste esitamine andmesubjektile

tehtud kõne osas.

5) Kaebaja leiab, et ettekirjutuse punkti 3 väidetavat rikkumist pole toimunud, sest vastustaja

justkui heidab kaebajale ette midagi, mida ettekirjutus-hoiatuses välja toodud ei olnud. AKI

arvates on kaebaja seisukoht väär. Ettekirjutuse punkt 3 kohustab kaebajat kinnitama ja tagama,

et inimesi, kelle isikuandmed on saadud kolmandatest allikatest (sh avalikest allikatest),

teavitatakse isikuandmete töötlemisest vastavalt IKÜM artiklitele 12 ja 14. Ettekirjutuste

põhjendustes on täpsemalt selgitatud, et kogu isikuandmete töötlemisega seotud teave ja

sõnumid peavad olema lihtsasti kättesaadavad, arusaadavad ning selgelt sõnastatud. Ehk

andmesubjektide teavitamise kohustuse täitmiseks peavad olema andmekaitsetingimused

(privaatsuspoliitika). Andmekaitsetingimuste sisu reguleerivad IKÜM artiklid 12–14. Kaebaja

andmekaitsetingimused ei vasta IKÜM artiklitele 12 ja 14. Viidatud ettekirjutuse resolutsiooni

punktis on selgelt määratletud, et teavitada tuleb inimesi, kelle andmed on saadud kolmandatest

allikatest, sh viidatud on IKÜM art-tele 12 ja 14, mis puudutavad seaduslikku andmetöötlust ja

sellest andmesubjekti teavitamise kohustust. Ebaseaduslikust andmetöötlusest (rikkumisest)

teavitamine on reguleeritud teiste IKÜM sätetega, nt IKÜM pp 86, art 34, ning sellist

teavitamise kohustust ettekirjutus ei hõlma.

6) Kaebaja väidab, et AKI ei ole varasemalt teinud kaebajale selgesõnalist ettekirjutust ega

hoiatust nõuetelevastava privaatsuspoliitika osas. Nimetatud väide ei vasta tõele, kuna

ettekirjutuse punkt 3 kohustab kaebajat kinnitama ja tagama, et inimesi, kelle isikuandmed on

saadud kolmandatest allikatest (sh avalikest allikatest), teavitatakse isikuandmete töötlemisest

vastavalt IKÜM artiklitele 12 ja 14. AKI hinnangul on viidatud ettekirjutusega (haldusaktiga)

pandud kohustus resolutiivosa p-s 3 piisava täpsusega määratletud. AKI arvates ei pidanud ta

ettekirjutuse resolutsioonis IKÜM art-te 12 ja 14 sisu ümber kirjutama tagamaks ettekirjutuse

täidetavuse. Arvestades ülaltoodud ning kaebaja 06.04.2021 AKI-le esitatud kinnituses toodud

selgitust, et ettekirjutusest tulenevate kohustuste mõistmiseks on kaebaja kasutanud advokaadi

abi, kes selgitas ettekirjutuse etteheideid ja IKÜM-i kohaldamise põhimõtteid, on veelgi

kahtlasem kaebaja väide ettekirjutuse resolutsiooni p 3 mõistmise viisi osas, kuna ei ole eluliselt

usutav, et advokaadilt oodatava õigusteadmiste tasemega spetsialist oleks niiviisi eksinud

ettekirjutuse resolutsiooni p 3 mõistmisel ja tõlgendamisel.

Ettekirjutuse resolutsiooni punkt 4 kohustab kaebajat kinnitama ja tagama, et isikuandmete

töötlemisega seotud pöördumistele vastatakse edaspidi nõuetekohaselt, ehk vastamisel

lähtutakse IKÜM artiklitest 12, 14 ja 15. Kaebaja ei esitanud andmesubjektile vastusena tema

IKÜM artikli 15 lõike 1 alusel esitatud taotlusele kõike küsitud infot, seega jättis ettekirjutuse

resolutsiooni punkti 4 osaliselt täitmata.

7) Kaebaja heidab vastustajale ette, et vastustaja käitumine ei ole heauskne ega lähtu hea

halduse põhimõttest, kuna selle asemel, et esitada kaebajale etteheiteid või rikkumisi

kinnitavaid tõendeid ja anda kaebajale täiendav tähtaeg tema suhtes esitatud kaebusele

vastamiseks, otsustas vastustaja määrata koheselt sunniraha summas 10 000 eurot. Praegu

vaidlustatud sunniraha nõudega teavitatigi kaebajat sunniraha rakendamisest pärast

ettekirjutuse täitmata jätmise kindlakstegemist, kuid enne sunniraha sissenõudmist. Teates

märgiti rakendatava sunniraha määr ja põhjendus sunniraha määra osas. Sunniraha rakendamist

tuleb põhjendada, kui adressaat seda nõuab (HMS § 108 lg 1). Kaebaja ei ole pöördunud AKI

poole täiendavate põhjenduste saamiseks. Seega on kaebaja seisukoht, et temale ei olnud

tagatud ärakuulamisõigus, põhjendamatu.

AKI on nii ettekirjutuse kui ka sunniraha tasumise nõude koostamisel ja sunniraha summa

määramisel kaalunud asjas tähtsust omavaid asjaolusid, hinnates nii avalikku huvi, kui ka

kaebaja subjektiivseid õiguseid. Ettekirjutuses tehtud hoiatuses nimetatud sunniraha suuruse

määramisel lähtus AKI ka kaebaja majanduslikust seisust. Väiksema kui 5000 euro suuruse

sunniraha määramine (iga rikkumise kohta) ei oleks olnud kõikide asjaolude kogumis arvesse

võttes ettevõtte jaoks kohustuse täitmisele motiveeriv.

Arvestades, et AKI ei olnud kaebaja majanduslik olukord sunniraha rakendamise teate

tegemisel teada (viimase majandusaastaaruanne ei olnud registrile esitatud), ei saa nõuda, et

rakendatava sunniraha suurust oleks teates põhjendatud väga ulatuslikult ja viidetega tõenditele.

Kuigi enne haldusakti andmist tuleks adressaadile tagada ka õigus olla ära kuulatud

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lõige, ei saa sunniraha rakendamise teate eripära

arvestades pidada ärakuulamata jätmist menetlusveaks, sest isikul on võimalik esitada oma

vastuväited enne sunniraha tegeliku sissenõudmise alustamist (taotleda sunniraha rakendamise

keelamist), sissenõudmise käigus (taotleda sunniraha rakendamise lõpetamist) või ka pärast

sissenõudmist (taotleda sunniraha tagastamist). 2022. majandusaastal oli kaebaja käive 955 567

eurot, mille juures teeniti kasumit 67649 eurot. Kaebaja 2023. majandusaasta aruannet ei oldud

veel esitatud. Seejuures kaebaja ainuüksi 2024 I kvartali maksustatav käive on äriregistris

esitatud info kohaselt juba 305 319 eurot. IKS § 60 näeb ette võimaluse rakendada Andmekaitse

Inspektsiooni ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunniraha igakordses ülemmääras kuni 20

000 000 eurot või ettevõtja puhul kuni 4 protsenti tema eelmise majandusaasta ülemaailmsest

aastasest kogukäibest, olenevalt sellest, kumb summa on suurem. Ehk Isikuandmete kaitse

seaduse (IKS) mõtte kohaselt on AKI ülesandeks arvestada isikuandmete töötlemist puudutava

ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunniraha määramisel ettevõtja eelmise majandusaasta

ülemaailmset aastast kogukäivet, mitte asuda üksikasjalikult analüüsima ettevõtte

laenukohustusi ja võlgnevusi.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Haldusorgani toiminguid sunniraha rakendamisel on isikul ATSS § 16 lg 1 alusel võimalik

vaidlustada halduskohtus. Kui haldusorgan rakendab sunniraha, aga ei ole sunniraha nõuet veel

kohtutäiturile

täitmiseks

andnud

ega

täitmisavaldust

esitanud,

saab

isik

esitada

keelamiskaebuse, mille esemeks on täitmisavalduse esitamise keelamise nõue (HKMS § 37 lg

2 p 3). Keelamiskaebuse rahuldamise korral saab kohus keelata sunniraha sissenõudmise

toimingute tegemise (HKMS § 5 lg 1 p 3). ATSS kohaselt on sunnivahendi rakendamise

eeldused järgnevad: 1) on olemas kehtiv ettekirjutus, millega on adressaadile pandud kohustus

teha nõutav tegu või hoiduda keelatud teost (ATSS § 4 lg 1). Siinkohal tuleb arvestada sellega,

et eelduseks on ettekirjutuse kehtivus, mitte võimalik õigusvastasus. Kui ettekirjutust pole

õigeaegselt vaidlustatud, ei saa sunnivahendi rakendamise menetluses esitada vastuväiteid

ettekirjutuse suhtes; 2) haldusorgan on ettekirjutuse adressaati hoiatanud sunnivahendi

rakendamise eest, kui ettekirjutus jäetakse määratud tähtajaks täitmata (ATSS § 7); 3) adressaat

on jätnud ettekirjutuse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata (ATSS § 8 lg 1); 4) ei esine

sunnivahendi rakendamist välistavaid asjaolusid (ATSS § 8 lg 3). Kui ettekirjutust hoiatuses

märgitud tähtaja jooksul ei täideta, nõutakse sunniraha sisse, s.o rakendatakse sunniraha (ATSS

§ 2 lg 1). Kohus kontrollib haldustäite vaidlustes üldjuhul seda, kas sunnivahendi rakendamise

eeldused on täidetud, kas sunni liik ja selle kohaldamise viis olid proportsionaalsed ning ega ei

esine sunni kohaldamist välistavat asjaolu (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.04.2015 otsuse nr.

3-3-1-72-14 p 16).

10. Vastustaja tegi kaebajale 26.03.2021 ettekirjutuse-hoiatuse nr 2.1.-6/21/6. Ettekirjutus

sisaldas hoiatust sunniraha rakendamise kohta, kui ettekirjutust tähtaegselt ei täideta.

Ettekirjutuses toodi välja, et sunniraha määratakse iga ettekirjutuses täitmata jäetud

ettekirjutuse punkti eest 5000 eurot. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks määrati 09.04.2021.

Kaebaja ettekirjutust ei vaidlustanud. Kohus nõustub vastustajaga, et ettekirjutusele pole

kehtestatud kehtivusaega. Vastustaja on ettekirjutuses vaid määranud ettekirjutusest

tulenevatele kohustustele täitmise tähtaja, kuid see tähtaeg ei ole samastatav ettekirjutuste

kehtivusajaga. Vastustaja ettekirjutus on arusaadavalt suunatud püsiva olukorra loomisele ja

sellest tulenevad kohustused kehtivad tähtajatult. Menetlusosalised pole otseselt ka

ettekirjutuse kehtivust vaidlustanud, mistõttu kohus sellel pikemalt ei peatu. Sunniraha

rakendamise aluseks olev ettekirjutus-hoiatus on kehtiv.

11. Järgnevalt tuleb hinnata, kas sunni liik ja selle kohaldamise viis olid proportsionaalsed.

Riigikohus on varasemalt olnud seisukohal, et kui ettekirjutusest tulenevad adressaadi

kohustused on ebaselged, võib see põhimõtteliselt kujutada endast mõjuvat põhjust ettekirjutuse

täitmata jätmiseks ning sunniraha rakendamine ei pruugi sellisel juhul olla proportsionaalne

(Riigikohtu halduskolleegiumi 08.12.2016 otsuse nr 3-3-1-62-16 p 14). Vastustaja heidab

kaebajale muu hulgas ette, et kaebaja on osaliselt rikkunud ettekirjutuse punktis 3 toodud

nõudeid, sest kaebaja kodulehelt leitavad andmekaitsetingimused (privaatsuspoliitika) ei vasta

IKÜM artiklites 12 ja 14 toodud nõuetele. Samas tuleb kaebajaga nõustuda osas, kus

andmekaitsetingimuste või privaatsuspoliitika olemasolu ettekirjutuse punktiga 3 otseselt ei

nõutud. Ettekirjutuse punkt 3 on sõnastatud järgmiselt:“ Kinnitada ja tagada, et inimesi, kelle

isikuandmed on saadud kolmandatest allikatest (sh avalikest allikatest), teavitatakse

isikuandmete töötlemisest vastavalt IKÜM artiklitele 12 ja 14“. Eeltoodu sõnastusest ei ole

selgelt aru saada, mida kaebajalt oodatakse. Sõnastusest võib mõista, et kaebajalt oodatakse

füüsiliselt iga isiku jooksvat teavitamist, kelle andmeid kaebaja töötleb, kuid ei sätesta

kohustust välja töötada eraldi andmekaitsetingimused, seda enam, et IKÜM artikkel 12 kohaselt

võib esitada kokkuvõtliku teabe isikuandmete töötlemisest andmesubjektile ka suuliselt. Kohus

möönab, et IKÜM artiklitest 12 ja 14 tulenevate kohustuste puhul on tegemist sisuliselt

andmekaitsetingimustega, millele on viidatud ka ettekirjutuse põhjendavas osas ja millest saaks

andmekaitsetingimuste olemasolu kohustuse tuletada, kuid kaebajat võisid siiski viia eksitusse

ettekirjutuse punktid 1 ja 2. Nimetatud punktide kohaselt tuleb õigusliku aluseta isikuandmete

töötlemine lõpetada ja vastavad andmed kustutada. Kaebajale võis olla arusaadav, et

ettekirjutuse punkt 3 puudutab samuti ebaseaduslikult kogutud andmeid, mitte seaduslikult

kolmandatelt isikutelt saadud isikuandmete töötlemist. Lisaks oleks andmekaitsetingimuste

vajadus ja subjektide edasine teavitamine põhjendamatu, kui kaebajal tuleb andmete töötlus

üldse lõpetada ja andmed kustutada. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et ettekirjutuse punkti

3 sõnastus ja eesmärk võisid jääda kaebajale ebaselgeks.

Lisaks tuleb märkida, et kaebajale tehti ettekirjutus 26.03.2021, tähtajaga 09.04.2021.

Sunniraha rakendati aga 14.03.2024 ja kohtule arusaadavalt vaid vastustajale laekunud ühe

kaebuse alusel, mille kohaselt helistati kaebaja telefoninumbrilt andmesubjektile 05.12.2023.

Ettekirjutuse täitmise tähtaja (09.04.2021) ja sunniraha rakendamise teate (14.03.2024) vahele

jääb pea kolm aastat. Kohtule ei selgu, et vastustaja oleks mõnel viisil eelnimetatud

ajavahemikul ettekirjutuse täidetavust kontrollinud. Sunniraha on eesmärgipärane eelkõige siis,

kui see nõutakse ettekirjutusega määratud kohustust rikkunud isikult sisse võimalikult vahetult

pärast hoiatuses märgitud tähtaja möödumist. Antud juhul on sunniraha rakendatud pea kolm

aastat pärast hoiatuses märgitud ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist. Kohtu hinnangul

oleks vastustaja pidanud niivõrd pika aja möödumise tõttu kaaluma pigem uue hoiatuse

tegemist ja määrama uue tähtaja.

12. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut

võimalikult vähe kahjustades sunnib teda ettekirjutust täitma. Proportsionaalsuse hindamisel

võib muu hulgas arvesse võtta isiku majanduslikku seisundit (Riigikohtu halduskolleegiumi

22.04.2015 otsuse nr 3-3-1-72-14 p 27). Vastustaja poolt tehtud sunniraha rakendamise teatest

ei selgu, et vastustaja oleks arvestanud kaebaja majanduslikku seisu. Vastustaja on aga vastuses

kaebusele välja toonud, et ettekirjutuses tehtud hoiatuses nimetatud sunniraha suuruse

määramisel lähtus vastustaja ka kaebaja majanduslikust seisust. Vastustaja lähtus isikuandmete

töötlemist puudutava ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunniraha määramisel ettevõtja

eelmise majandusaasta ülemaailmset aastast kogukäibest nagu IKS § 60 ette näeb, mitte ei

asunud üksikasjalikult analüüsima ettevõtte laenukohustusi ja võlgnevusi. IKS § 60 sätestab, et

Andmekaitse Inspektsiooni ettekirjutuse täitmata jätmise korral on ATSS-s sätestatud korras

rakendatava sunniraha kohaldamise igakordne ülemmäär kuni 20 000 000 eurot või ettevõtja

puhul kuni 4 protsenti tema eelmise majandusaasta ülemaailmsest aastasest kogukäibest,

olenevalt sellest, kumb summa on suurem. Andmekaitse Inspektsioon peab sunniraha

määramisel hindama, millises määras sunniraha rakendamine on Eesti kontekstis

proportsionaalne (isikuandmete kaitse seaduse (679 SE) I lugemise seletuskiri lk 46,

kättesaadav riigikogu.ee lehelt).

Kuigi sunniraha rakendamise hetkeks polnud majandusaasta aruannet kaebajal esitatud, oli

siiski võimalik avalikest registritest, nagu teatmik.ee, välja selgitada kaebaja 2023 umbkaudne

käive, milleks oli teatmik.ee leheküljel toodud info kohaselt ca 490 000 eurot. Arvestades 4%

490 000 eurost, saame kokku 19600 eurot. Kaebajale määrati 10 000 eurot sunniraha, mis jääb

küll kogukäibelt arvestatava 4 protsendi sisse, kuid on siiski küllaltki suur summa. Arvestades,

et sunniraha määrati pea kolm aastat hiljem ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumisest alates

ning vahepeal puudusid vastustajal sisulised etteheited kaebaja tegevusele, oleks niivõrd kõrge

sunniraha esmakordsel määramisel Eesti majanduslikku olustikku arvestades tulnud vastustajal

siiski täiendavalt hinnata, kuidas niivõrd suure sunniraha määramise korral kaebaja

majanduslikku seisu mõjutatakse. Kohtu nõudmisel esitas kaebaja 28.03.2024 ja 01.04.2024

täiendavad selgitused oma majandusliku olukorra kohta. Vastusest selgus muuhulgas, et

kaebajal on tekkinud viimastel kuudel mitmel korral raskuseid töötasude ja maksude õigeaegse

tasumisega. Näiteks nähtub pangakonto väljavõttelt, et kaebaja on hilinenud käibemaksu

tasumisega. Detsembri käibemaks, mille tasumise tähtaeg oli 22.01.2024, tasuti 01.02.2024.

Jaanuari käibemaks, mille tasumise tähtaeg oli 20.02.2024, tasuti 01.03.2024. Kaebaja võttis ka

majandustegevuse jaoks 2023. aastal laenu summas 115 300 eurot ettevõttelt TM Energy OÜ.

Käesoleval aastal võttis kaebaja laenu ka Finwave OÜ-lt. Kaebajal oli seisuga 28.03.2024

käibemaksu võlg Maksu- ja Tolliameti eest summas 22 000 eurot (otsuse tegemise ajaks on

äriregistri andmete põhjal maksuvõlg 18 197, 71 eurot). Arvestades, et enne sunniraha

rakendamist peab haldusorgan kontrollima sunniraha rakendamise eeldusi, sh tuvastama

ettekirjutuse täitmata jätmise ja muud sunniraha rakendamist mõjutavad asjaolud, oleks kohtu

hinnangul tulnud vastustajal arvestada kaebaja suhtes kõrge sunniraha määramisel pärast pea

kolme aastat hoiatuses märgitud tähtaja möödumisel kaebaja majanduslikke võimalusi laiemalt.

13. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et sunni liik ja selle kohaldamise viis ei ole

proportsionaalsed ja kaebus tuleb rahuldada. Ettekirjutuse- hoiatuse punkt 3 ja sellest tulenevad

nõuded on koosmõjus teiste ettekirjutuse punktide ja ettekirjutuste põhjendustega ebaselged,

kõrge sunniraha määramine peaaegu kolm aastat hiljem pärast ettekirjutuses-hoiatuses

märgitud ettekirjutuse täitmise tähtaega ja olulises osas kaebaja majandusliku seisundiga

arvestamata jätmine ei ole proportsionaalsed. Ülejäänud osas nõustub kohus vastustajaga, et

kaebaja on jätnud osaliselt täitmata ettekirjutuse punktis 1 ja 4 toodud nõuded. Vastustajal on

võimalik teha uus hoiatus ja määrata täiendav tähtaeg sunniraha tasumiseks või vähendada

oluliselt ettekirjutuses- hoiatuses määratud sunniraha.

14. Kaebuse rahuldamisel kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1).

Kaebaja on tasunud riigilõivu 40 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Kuna

kaebaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, siis jäävad kaebaja

võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee