2-24-110119/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Määruse tegemise aeg ja koht

23. august 2024, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-110119

Kohtuasi

Peregrine OÜ hagi Konstrument OÜ vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagist loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Peregrine OÜ (registrikood 12632975),

lepingulised esindajad O.P ja X.K

Kostja Konstrument OÜ (registrikood 14235706),

seaduslik esindaja C.T

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu tsiviilasjas nr 2-24-110119 Peregrine OÜ loobumine hagist Konstrument

OÜ vastu.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-110119.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud Konstrument OÜ kanda.

4. Rahuldada osaliselt Peregrine OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.

5. Välja mõista Konstrument OÜ-lt Peregrine OÜ kasuks menetluskulud 651 eurot

(lepingulise esindaja kulu).

6. Välja mõista Konstrument OÜ-lt Peregrine OÜ kasuks viivis menetluskulude 651

eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.

7. Jätta rahuldamata Peregrine OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 204,38

euro väljamõistmiseks Konstrument OÜ-lt (s.o lepingulise esindaja kulu).

8. Rahuldada osaliselt Peregrine OÜ taotlus riigilõivu tagastamiseks ning tagastada

Peregrine OÜ-le pärast kohtumääruse jõustumist riigilõiv 69,45 eurot, sh enam

tasutud riigilõiv 31,95 eurot ja pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot.

9. Jätta rahuldamata Peregrine OÜ taotlus riigilõivu 32,50 euro tagastamiseks

(maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv).

1 (6)

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu

möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Peregrine OÜ (hageja) esitas 14. märtsil 2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse

Konstrument OÜ (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas

maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle kohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Tartu Maakohus tegi 7. juunil 2024 kostja poolt tunnistatud nõude osas maksekäsu. Kohus

mõistis kostjalt hageja kasuks välja 447,90 eurot. Kohus jättis menetluskulud seoses nõudega,

mille osas tehti maksekäsk, kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja maksekäsu

kiirmenetlusega seotud menetluskulud 41,78 eurot (s.o riigilõiv 31,95 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluse menetluskulu 9,83 eurot).

3. Hageja esitas 25. juunil 2024 kohtule hagi, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista

põhinõude 360,96 eurot, viivise perioodi 09.03.2024–25.06.2024 eest 27,82 eurot,

sissenõudmiskulud 40 eurot ja viivise põhinõudelt alates 26.06.2024 kuni kohustuse täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja 20.02.2024 hageja poole tellimuse saamise eesmärgil

ning saatis juhendid tellimuse täitmiseks. Hageja tööd seisnesid selles, et ta pidi kahe

veoautoga ja kraanaga teostama kostjale laadimis, paigaldus- ja veoteenuseid. Kostja saatis

hagejale 21.02.2024 kaks tellimuse muudatust ning teatas, et muudatusi võib veel tulla. Hageja

täitis kostja juhised täies mahus. Tööd olid nõuetekohaselt tehtud ja vastasid lepingule. Pärast

tellimuse täitmist saatis hageja kostjale arve tehtud tööde eest summas 808,86, mille tasumise

tähtpäev oli 08.03.2024. Kostja esitas 23.02.2024 hagejale pretensiooni tööde osas, kus teatas,

et ta mõistab hagejalt välja hüvitise 50% ulatuses tööde maksumusest. Hageja ei nõustunud

kostja poolt esitatud pretensiooniga. Kostja on hagejale tasunud 447,90 eurot. Kostjal on

tasumata 360,96 eurot.

4. Kohus võttis 21. juuli 2024 määrusega hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile vastama.

Kostja vastas hagile 24. juulil 2024. Kostja teatas kohtule, et hagiavalduses esitatud nõue on

tasutud.

5. Hageja esitas 30. juulil 2024 avalduse hagist loobumiseks ning menetluskulude nimekirja.

Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja palub tagastada pool hagilt tasutud

riigilõivust, s.o 70 eurot, ning enam tasutud riigilõivu 31,95 eurot.

2 (6)

6. Kohus määras kostjale tähtaja loobumise avalduse kohta seisukoha esitamiseks, kuid kostja

seisukohta ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kohus leiab, et menetlus tuleb lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel, sest hageja on hagist

loobunud.

8. TsMS § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on

hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta

tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 2 sätestab, et kui hageja

loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on

esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse.

Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse, mis on võetud toimikusse. Hagist loobumise

avaldusest nähtuvalt on hageja tervikuna hagiavaldusest loobunud.

TsMS § 429 lg 3 järgi kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab

kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale

vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda

vastuses märkima. Kohus küsis kostjalt seisukohta ja menetluskulude nimekirja. Kostja

seisukohta ega menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud.

9. TsMS § 429 lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja

seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega

rikutaks olulist avalikku huvi.

Menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks

hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja

erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi. Eeltoodust

tulenevalt esineb alus hagist loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja

lõpetab menetluse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta

kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et

kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Lõike 5 näeb ette, et kui hageja loobub hagist

või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud,

kannab kostja hageja menetluskulud.

Hageja avaldas kohtule, et hagiavalduses nõutud võlgnevus on hagejale tasutud. Seega on

hageja nõue rahuldatud pärast hagi esitamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud

TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda.

3 (6)

11. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

11.1. Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 855,38 eurot (942,50-

87,12, ilma käibemaksuta). TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise

kohta (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 17; RKTKm 11.022015, 3-2-1-115-14, p 11).

TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki,

asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (vt RKTKm 21.06.2021, 2-17-

13164/62, p 9).

Kohus märgib, et kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks TsMS § 486 järgi, siis

hagimenetluses määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks TsMS § 175 alusel.

Arvestades, et hageja nõuab hagimenetluses ka menetluskulude hüvitamist, mis on tekkinud

maksekäsu kiirmenetluses (sh maksekäsu kiirmenetluses avalduse koostamine), siis tuleb

kohtul arvestada ka seda, et kohus mõistis kostjalt maksekäsuga välja maksekäsu kiirmenetluse

menetluskulu 9,83 eurot.

Hagejate lepingulised esindajad on ajavahemikul 14.03.2024–30.07.2024 teinud järgmisi

toiminguid ja neile kulunud aeg on olnud järgmine: maksekäsu kiirmenetluses avalduse

koostamine 45 minutit; kostja vastuväidetega tutvumine, nende analüüs ja nõupidamine

kliendiga 15 minutit; kohtumäärustega tutvumine ja kliendiga nõupidamine asjaga jätkamiseks

30 minutit; hageja nõustamine hagiavalduse koostamiseks 1 tund; hagiavalduse koostamine 3,5

tundi, kostja vastusega tutvumine 15 minutit, taotluse ja menetluskulude nimekirja koostamine

1 tund. Kokku on hageja esindajad toiminguid teinud 7 tunni ja 15 minuti ulatuses.

Kohtu hinnangul on maksekäsu kiirmenetluses avalduse koostamisele ja hagi koostamisele

kulunud aeg tervikuna põhjendatud ja vajalik 4 tunni ja 15 minuti ulatuses. Maksekäsu

kiirmenetluses avalduse esitamiseks oli vaja analüüsida avalduse aluseks olevaid asjaolusid ja

tõendeid. Hagi koostamisele ja hagi aluseks olevate materjalide läbitöötamisele, kui esmastele

toimingutele, kulub tavapäraselt rohkem aega, kui järgmistele menetluses tehtavatele

toimingutele. Samuti arvestab kohus hagi mahtu ja sisu (hagi sisuline pikkus 5 lk, esitatud

tõendite maht üle 10 lk). Hageja nõustamisele kulunud aeg hagiavalduse koostamiseks (1 tund)

on põhjendamata. Kohtul ei ole võimalik aru saada, milles hageja nõustamine seisnes ja mille

seisneb selle toimingu vajalikkus, arvestades, et hagi koostas lepinguline esindaja. Kohus leidis

eelnevalt, et maksekäsu kiirmenetluses avalduse koostamisele ja hagi koostamisele kulunud

aeg on tervikuna põhjendatud ja vajalik 4 tunni ja 15 minuti ulatuses, seda ületav ajakulu oleks

kohtu hinnangul põhjendamata.

Kostja maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväidetega tutvumine, nende analüüs ja

nõupidamine kliendiga 15 minutit ning kohtumäärustega tutvumine ja kliendiga nõupidamine

30 minutit on vajalikud ja põhjendatud toimingud ning neile kulunud aeg on mõistlik. Kostja

vastusega tutvumine 15 minutit on põhjendatud ja vajalik. Suhtlus kliendiga on vajalik ning

praegusel juhul ei nähtu, et see oleks ülemäärane võrreldes teiste toimingutega. Samuti

arvestab kohus menetlusdokumentide mahtu ja sisu.

4 (6)

Taotluse ja menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik 30

minuti ulatuses ning põhjendamata 30 minuti ulatuses. Hagist loobumise avalduse ja

menetluskulude nimekirja koostamine ei ole õiguslikult keerukas ega mahukas toiming.

Eeltoodust tulenevalt on hageja lepinguliste esindajate tehtud toimingud kokku põhjendatud 5

tunni ja 45 minuti ulatuses ning põhjendamata 1 tunni ja 30 minuti ulatuses.

11.2. Hageja lepinguliste esindajate tunnitasu suurus on 130 eurot (ilma käibemaksuta).

Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka

esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja

vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus

sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja

kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 18; RKTKm

11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14).

Kohus leiab, et hageja lepinguliste esindajate tunnitasu suurus 130 eurot (ilma käibemaksuta)

on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja

lepingulised esindajad vastavad tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale

sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele).

11.3. Hageja põhjendatud ja vajalikud lepinguliste esindajate kulud on seega 747,50 eurot (5

tundi 45 minutit*130, ilma käibemaksuta). Hageja teatas kohtule, et kuna kostja on hagejale

menetluskulud osaliselt hüvitanud, siis vähendab hageja oma menetluskulude suurust 87,12

euro võrra. Kohus mõistis kostjalt maksekäsuga välja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu

9,83 eurot, mille võrra tuleb samuti menetluskulusid vähendada. Kohus selgitas eelnevalt, et

kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks TsMS § 486 järgi, siis hagimenetluses

määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks TsMS § 175 alusel. Maksekäsu

kiirmenetluse menetluskulud on hagimenetluse tähenduses lepingulise esindaja kuludeks TsMS

§ 175 alusel.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja lepinguliste esindajate kulude nõude osaliselt ja

mõistab kostjalt hageja kasuks lepingulise esindaja kuludena välja 651 eurot (747,50-87,12-

9,38).

Hageja palus kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 855,38 (942,50-87,12) eurot.

Kohus rahuldas avalduse 651 euro ulatuses. Seega jääb hageja menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 204,38 euro ulatuses.

11.4. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates praeguse kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

12. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui

riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 4 näeb ette, et riigilõivu tagastab

5 (6)

kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes

riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

Hagilt kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 140 eurot. Hageja

tasus maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 65 eurot ning hagiavalduse esitamisel täiendava

riigilõivu 106,95 eurot. Hageja on kokku tasunud riigilõivu 171,95 eurot. Seega on hageja

tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem 31,95 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab

enam tasutud osas riigilõivu, s.o 31,95 eurot TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel hageja nimetatud

pangakontole.

13. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja

loobub hagist. Lõike 3 kohaselt ei tagastata hagist loobumise tõttu maksekäsu kiirmenetluses

tasutud riigilõivu.

Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 65 eurot ja hagilt kuulus tasumisele täiendav

riigilõiv 75 eurot, kokku 140 eurot. Hageja on hagist loobunud ja taotlenud 70 euro

tagastamist. Kohus lõpetas menetluse hagist loobumise tõttu, mistõttu tuleb hagejale tagastada

pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot (75/2) TsMS § 150 lg 2 p 2 ja

lg 3 alusel hageja nimetatud pangakontole. Kuna hagist loobumise tõttu ei tagastata maksekäsu

kiirmenetluses tasutud riigilõivu, siis jääb hageja taotlus rahuldamata 32,50 euro tagastamiseks

(70-37,50). Kohus juhib hageja tähelepanu ka sellele, et maksekäsus mõistis kohus kostjalt

hageja kasuks välja maksekäsu kiirmenetluse riigilõivu 31,95 eurot.

14. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates.

15. Kohus selgitab, et TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti

pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui

menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

6 (6)