2-24-420/21 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-24-420

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.08.2024. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-420

Tsiviilasi

W.W hagi H.C P. vastu üürilepingust tuleneva võla ja

kahjuhüvitise nõudes

Hagihind

4379,21 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: W.W (isikukood XXX; e-post:xxxx);

Kostja: H.C (isikukood XXX; e-post:xxxx)

Kohtuistungi aeg

13.08.2024. a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista H.C P. W.W kasuks välja üürilepingust tulenev võlgnevus ja kahjuhüvitis

kokku summas 4379,21 eurot.

3. Jätta menetluskulud H.C P. kanda.

4. Mõista H.C P. W.W kasuks välja menetluskulud summas 490 eurot.

5. Käesolev tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

6. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb

1 (3)

2-24-420

lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade

ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot.

Menetluse käik

Tartu Maakohtu 08.03.2024. a määrusega tsiviilasjas nr 2-24-420 võeti menetlusse W.W hagi

H.C P. vastu üürilepingust tuleneva võlgnevuse ja kahjuhüvitise nõudes. Kohus kohustas

määrusega kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse ja

hagimaterjalide temale kättetoimetamisest. Kohus saatis dokumendid kostjale elektrooniliselt

e-posti aadressilexxx. Kättetoimetamisportaali KÄPO andmetel sai kostja dokumendid kätte

16.03.2024. a. Kostja saatis 16.03.2024. a kohtule vastuseks e-kirja, milles teatas, et

dokumentides on tema nimi valesti kirjutatud, sest tema perekonnanimi on H.C mitte P. .

Midagi muud kostja määratud tähtaja jooksul ei esitanud ning hagile sisuliselt ei vastanud.

Kohus määras tsiviilasjas kohtuistungi, toimumisajaga 13.08.2024. a. Kohus saatis

13.06.2024.a kostjale kohtukutse elektrooniliselt e-posti aadressilexxx. Kostja kinnitas

25.06.2024. a e-kirjas kohtukutse kättesaamist.

Kohtukutses oli selgitatud kostjale istungile ilmumata jätmise tagajärgi. Kostja 13.08.2024. a

kohtuistungile ei ilmunud. Üks päev enne kohtuistungit, s.o 12.08.2024. a, esitas kostja

kohtule e-kirja, milles teatas, et tal ei ole võimalik kohtusse tulla, sest tal ei ole lapsi kellegagi

jätta; ta on korduvalt igale poole meile saatnud, et ei nõustu hageja nõudega ja ei soovi

hagejat näha. Kohus leiab, et kostja esitatud asjaolusid ei saa käsitleda istungile ilmumist

takistanud mõjuva põhjusena ning kostja ei ole istungile ilmumist takistanud mõjuva põhjuse

esinemist põhistanud. Kostja ei taotlenud ka istungi edasilükkamist ega avaldanud nõusolekut

asja lahendamiseks kirjalikus menetluses või tema osavõtuta. Kohus leiab, et ei esine TsMS §

413 lg 3 järgi tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ning istungile ilmunud hageja

taotlusel teeb kohus TsMS § 410 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava

osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud.

Hagi asjaolud ja kohtu seisukoht

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 15.11.2019. a üürilepingu, mille alusel andis

hageja kostja kasutusse eluruumi, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx tähtajaga

kuni 15.11.2021. a. 13.11.2021. a sõlmisid hageja ja kostja uue üürilepingu tähtajaga kuni

15.11.2023. a. Lepingutes oli lisaks kostjale märgitud üürnikuna A. - L. - P. , kuid lepingu

allkirjastas üksnes kostja. Korter oli üleandmisel heas seisukorras ja sisustatud. Üürilepingu

järgi kohustus üürnik tasuma üürileandjale igakuiselt üüri ja lisaks tarbitud

kommunaalteenuste ja hoonega seotud kõrvalkulusid vastavalt esitatavatele arvetele. Üürnik

kohustus kasutama ruume heaperemehelikult ja hoidma ruume korras nii, et nende väärtus ei

väheneks ning tagastama lepingu lõppemisel ruumid samas seisukorras, milles need temale

üle anti. Üürnikust tingitud asjaoludel kohustus üürnik kandma kõik kahju ja kulutused, mis

on seotud ehitus- ja remonttöödega väärtuse taastamiseks. Kostja rikkus üürilepingust

tulenevaid kohustusi. Kostja lahkus korterist ette teatamata 18.06.2023. a, jättes maha

kommunaalarvete ja elektriarve võla. Korter oli peale lahkumist väga kehvas seisus, vajas

remonti, seinad oli täis soditud, tapeet maha kakutud, enamus elektriseadmeid ei töötanud,

samuti oli rikutud sisustus ja mööbel, sh lõhutud laelamp ja ruloo lõhutud, külmik rikutud ja

diivan täiesti kasutuskõlbmatu. 18.06.2023. a seisuga oli kostjal tasumata kommunaalarvete

võlg summas 1516,06 eurot ja elektriarve võlg summas 98,25 eurot. Korteri endisesse

seisukorda viimiseks kandis hageja remondikulusid koos materjalidega summas 1989,62

eurot. Lisaks kandis hageja rikutud ja lõhutud sisustuse asemele uute soetamise kulusid, sh

2 (3)

2-24-420

diivani eest 300 eurot, laelambi eest 165 eurot, külmiku eest 200 eurot ja ruloo eest 186,40

eurot. Hageja nõudis kostjalt kohtuväliselt võla tasumist ja kahju hüvitamist, kuid kostja

keeldus sellest. Seetõttu pöördus hageja hagiga kohtusse. Hageja nõuab kostjalt üürilepingust

tulenevat võlgnevust ja kahjuhüvitist korteri ja sisustuse taastamise kulude näol kokku

summas 4379,21 eurot.

Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja ei ole

sisuliselt hagile vastanud ega ilmunud ka asja arutamiseks määratud kohtuistungile ning

TsMS § 413 lg 1 alusel loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja üürilepingust

tuleneva võlgnevuse ning kahjuhüvitise kokku summas 4379,21 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja

kanda.

TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate

menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud

hagi esitamisel riigilõivu 490 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras,

lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda tasutud riigilõivu summas 490 eurot hageja

põhjendatud ja hüvitatavaks menetluskuluks. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab

kohus hageja menetluskulud summas 490 eurot tema kasuks välja kostjalt.

TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik

3 (3)