2-22-14467/165 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-22-14467

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Alan Biin

Määruse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

22.08.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-14467

Tsiviilasi

K P avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ja otsustusõiguse saamiseks E P suhtes

A P avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks E P ja E P suhtes

K P avaldus vanemate hooldusõiguse ulatuse

otsustamiseks E P suhtes

Menetlustoiming

Lõpplahend hagita asjas

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja I: K P (isikukood xxx), lepinguline esindaja S

P-B (e-post xxx);

Avaldaja II: A P (isikukood xxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kelli Ristal (e-post xxx)

Puudutatud isik I: E P (isikukood xxx);

Puudutatud isik II: E P (isikukood xxx);

Puudutatud isikute I ja II riigi õigusabi korras määratud

esindaja: vandeadvokaat Aleksei Ratnikov (e-post xxx)

Kohalik omavalitsus

Tallinna Linnavalitsus, esindajad K D ja M K

Ärakuulamiste toimumise ajad

10.02.2023 ja 01.03.2023 (laps), 10.11.2023, 17.11.2023

(lapsed), 17.04.2024 (lapsed)

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu K P loobumine nõudest otsustusõiguse saamiseks E P kooli valiku

osas ja lõpetada selle nõude osas menetlus.

2. Rahuldada K P avaldus osaliselt.

3. Anda K Ple lapse E P kooli valiku osas ühekordne otsustusõigus.

4. Jätta A P avaldus rahuldamata.

5. Tühistada Harju Maakohtu 30.11.2022 määrusega esialgse õiguskaitse korras K

2-22-14467

Ple tehtud ettekirjutus.

6. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste enda kanda, v.a lastele

määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

Käesolevale kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule

Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kätte

toimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

K P avaldus

1. K P esitas 28.09.2022 Harju Maakohtule avalduse K P ja A P ühise hooldusõiguse

osaliseks lõpetamiseks alaealise E P suhtes ning hariduskorralduse otsustusõiguste

üleandmiseks lapse emale. Avalduse kohaselt K P (laste ema) ja A P (laste isa ) abielust on

sündinud kaks last: 18.05.2012 sündinud E P ja 12.12.2015 sündinud E P. Koheselt peale

suhete lõppemist 2017.a kolis laste isa alaliselt elama Küprosele ning sellest ajast ei osalenud

perekonnaelus ega laste igapäevaelus. Lapse isa keskmiselt näeb lapsi 2 nädalat aastas, kui

lapsed käivad tema juures puhkamas. Vanemad lahutasid 2018.a. Isa kategooriliselt keeldus,

et laps alustaks õpinguid eesti keeles. Ema soov oli laps panna 2019.a A K, kus on olemas lai

huviringide süsteem ning kahes keeles õppimise võimalus. Kuivõrd isa ei olnud sellega nõus,

alustas laps õpinguid erakoolis X. Sellega piirdus isa osalemine haridusküsimustes ning isa ei

huvitanud õppekvaliteet ega lapse edukus koolis. Samuti ei huvitunud isa ka sellest, et erakool

X asub linna teises osas ning lapsele ja emale on igapäevaselt koormav koolis käia. Huviringi

tegevus, mis oli pakutud kooli poolt, ei olnud lapsele sobilik. Kolme aasta jooksul on ema

tuvastanud erinevaid puudusi kooli tegevuses ning emal tekkis tungiv soov vahetada lapsele

kooli. Arvestades ema kogemust ja töökohta, on ema teadmised piisavad, et hinnata

õppekvaliteeti erakoolis X. Kool eirab kaasaegseid õppevahendeid ning õpikäsitlusi. Kooli

praktikas on pidev õpetajatele kingituste tegemine. Tegemist on erakooliga. Kooli eest

tasumise kohustuse võttis enda peale isa, emal puuduvad sellised võimalused. Samas isal

tekkisid pidevalt rahalised probleemid ja ema e-postile tulid meeldetuletused arvete tasumata

jätmise kohta. Selline olukord tekitas emal kohustust igakuiselt isale meelde tuletada arvete

tasumist. Isa on juba teatanud, et ei oma võimalust tasuda teise lapse erakooli arveid. Seega

tekib olukord, kus lapsed peavad tulevikus käima erinevates koolides.

2. Alates 2022 kevadest ema on palunud isalt luba viia xxx üle teise kooli. Isa keeldus sellest.

Vaatamata sellele, et isa ei osale sisuliselt lapse kasvatuses, ei näe last ega ei kohtu temaga,

isa kategooriliselt ei soovinud arutada emaga võimalust vahetada kooli. Ema oli seisukohal, et

laps peab jätkama õpinguid just eesti koolis, mis oleks tema huvide ja maailmavaatega

lähedane. Valik osutus R kasuks. Tegemist on kooliga, mis on lapse elukoha lähedal, lapse ja

ema mõttemaailmaga sobilik ning arvestab lapse kunstiandega. Kool võimaldab külastada

erinevaid lapsele huvi pakkuvaid huviringe. Oluliseks on osutunud asjaolu, et tegemist on

eestikeelse õppekeskkonnaga. Selleks, et laps tuleks paremini toime keelebarjääriga, otsustas

ema kooli nõudmise järgi korrata veel kord 3. klassi programmi eesmärgiga saada lapsele

parema ja turvalisema õppekeskkonna (laps ühe aastaga omandab paremini keelt ning

järgmistel aastatel keeleteadmised ei takista lapse haridust).

3. Kuna isa jätkuvalt ei teinud emaga koostööd, tegi ema järelduse, et koolivaliku küsimus ei

ole isa jaoks oluline ning laps alates 01.09.2022 alustas õpinguid Rs. Kui isa sai sellest teada,

2-22-14467

võttis ta ühendust R õppealajuhatajaga ning keelas lapsel jätkata õpinguid koolis, nõudes, et

laps jätkaks õpinguid erakoolis X. Lapsel läheb Rs väga hästi, talle meeldib koolis käia, tal on

seal sõbrad, lapse õpimotivatsioon, sh eduelamus, koolis kõrge. Lisaks E on paremad

võimalused huvihariduse rakendamiseks (kunstikool, muusika, teatriring), mis asuvad samuti

kooli ja kodukoha vahetus läheduses. Laste ema soov on mistahes säärased vaidlused ka

tulevikuvaates ära hoida ja ühes õppeasutuse valikuga korraldada lapsele tema arengut toetav

huviharidus.

4. Laps vajab stabiilset koolikeskkonda mis on tema kodulähedane ning soodustab tema

arengut. Selles küsimuses ei olnud vanemad võimelised kokku leppima ning ema on

seisukohal, et on põhjendatud vaidluse lahendamine kohtu kaudu. K P palub kohtul lõpetada

osaliselt K P ja A P ühine hooldusõigus alaealise lapse E P hariduse küsimuses ja anda selles

osas ainuhooldusõigus K Ple.

5. Haabersti Linnaosa Valitsus ei toeta ema avaldust. Menetluses ei ole leidnud kinnitust

avaldaja väide, et isa ei osale tütre elus, ei tunne huvi lapse vastu ning ei soovi tütre

probleeme avaldajaga arutada. Eestkosteasutus kinnitab, et A P osaleb lapse elus, ta suhtleb

tütrega ning laps on peamiselt isa ülalpidamisel. Lapse ema ise ei tööta, on pikaajaline

toimetulekutoetuse saaja. Olulist rolli mängib ka asjaolu, et A P lähenemine ja probleemide

lahendamise viis on mõistlikum, ta lähtub oma lapse võimalustest, soovidest ning vajadustest.

On vastuvõetamatu võtta A Plt ära hooldusõigus lapse haridust puudutavates küsimustes.

Haabersti LOV on seisukohal, et K P avaldus ei ole põhjendatud, hooldusõigus hariduse osas

peaks olema mõlemal vanemal, ainult sel juhul lähtub K P küsimuste otsustamisel lapse

huvidest, riivamata lapse õigusi ja kohustusi. Tulenevalt eeltoodust palub Haabersti LOV K P

avaldus rahuldamata jätta.

6. A P palus jätta avaldus rahuldamata. Vaatamata sellele, et E on korduvalt suheldes

lastekaitsespetsialistidega kinnitanud, et soovib oma vanas koolis ehk erakoolis X edasi käia,

avaldaja jätkab valetamist oma lapse soovide osas ning ilmselt manipuleerib lapsega, et

viimane kinnitaks avaldaja poolt öeldut. Ilmselgelt lapse sooviks ei ole õppida uues koolis ja

keeles mida ta piisavalt ei valda ning tegemist on ema mingi arusaamatu kinnisideega, mis ei

ole lapse huvides. Ema soovitud viisil lapse kooli muutmine ei ole lapse huvides, mistõttu

palub jätta avaldus rahuldamata.

7. E P ema on avalduses märkinud, et tal on psühholoogiline haridus ning ta teeb koostööd

erinevate noorsoo õppeprogrammidega, milles suur osakaal on pühendatud just laste

haridusasutustes heaolu tagamisele. Seetõttu leiab E P ema, et tal on piisav haridus ja pädevus

hinnata ja kujundada arvamust erakooli X õppekvaliteedi osas. Eeltoodud väited on kõik

puhas vale. K Pl puudub psühholoogiline haridus, samuti ei ole ta kunagi töötanud

noorsooõppeprogrammide juures ega tegelenud kunagi haridusasutuste küsimustega. K P ei

ole ametlikult tööl käinud ega oma ametliku sissetulekut. K Pl puudub mistahes pädevus ja

teadmised selleks, et hinnata mistahes haridusasutuse õppekvaliteeti. Tõele ei vasta ka väited,

et lapse enda sooviks on kooli vahetada. E on suheldes isaga korduvalt kinnitanud, et soovib

oma õpinguid jätkata erakoolis X ning sama on laps ka korduvalt kinnitanud Põhja-Tallinna

Valituse lastekaitsespetsialistidele.

8. Õige on üksnes K P väide, et isa ei ela igapäevaselt Eestis, vaid elab Küprosel ning seda

oma töökoha tõttu. Isa ei osale seetõttu igapäevaselt laste elus füüsiliselt, kuid teeb seda

igapäevaselt sidevahendite kaudu ning suhtleb oma lastega praktiliselt iga päev, vahest isegi

2-22-14467

mitu korda päevas. Kuigi isa ei viibi füüsiliselt Eestis, hoiab ta lastega tihedat kontakti ja

suhtleb nendega sidevahendite kaudu. Seega K P väide, et ta on üritanud isa kaasata laste ellu

pärast lahutust kuid isa seda ei soovi, ei vasta samuti tõele. Otse vastupidi, ema ise on

vahepealsel perioodil takistanud isal lastega sidevahendite teel suhelda, mistõttu isa oli

sunnitud ühendust võtma nii E kooliga kui ka poja lasteaiaga, kes siis võimaldasid isal lastega

suhelda sidevahendite teel.

9. Ebaõige on ka K P väide, et isa veedab lastega aastas ainult 2 nädalat. Isa töölepingu

kohaselt on tal aastas puhkust ette nähtud ainult 20 tööpäeva ulatuses. Kõik selle aja proovib

isa veeta lastega. 11.08.2021 kuni 26.11.2021 veetis isa poeg E Odessa haiglas, kus lapsele

tehti raske operatsioon. K P helistas, et E on haiglas ning isa koheselt katkestas oma töö ning

lendas samuti Odessasse. 09.12 kuni 16.12 2021 veetis isa lastega aega Tallinnas, sest oli Ei

sünnipäev. 15.05 kuni 21.05.2022 veetis isa lastega aega Tallinnas, sest oli E sünnipäev.

18.08 kuni 01.09.2022 veetsid lapsed isaga aega Küprosel. 12.12 kuni 18.12.2022 tuleb isa

Tallinnasse, sest on Ei sünnipäev. 29.12 kuni 05.01.2023 tuleb isa uuesti Tallinnasse, sest

lapsed avaldasid soovi võtta uut aastat vastu isaga. Samuti on isa viisakalt ja tihedalt arutanud

alati K P lastega seotud küsimusi. K P seevastu, kui ei saa oma soovitud tulemust või isa

arvamus tema omaga ei ühti, katkestab lihtsalt suhtluse või kasutab ebatsensuurseid

väljendeid.

10. Isa arvates E panek eestikeelsesse kooli traumeeriks last, mistõttu tegi isa emale

ettepaneku, et laps õpiks veel 1. aasta samas koolis ja siis, kui olukord ei muutu, valitakse

koos E uus kool. Sellele järgnevalt teatas K P, et E vanasse kooli tagasi ei lähe ja praktiliselt

pani isa fakti ette. Kuna K P oma tahtmist ei saanud, siis sellele järgnevalt ta otsustanud E

õppetööst täielikult eemaldada ning laps ei ole osalenud õppetöös ei oma endises koolis ega

ka koolis, kus ema sooviks, et ta õpib. Selline K P poolne käitumine ja jätkuv valetamine ei

ole adekvaatne ning on lapse huve kahjustav. K P peab saama oma tahtmise, olenemata

sellest, kas see on lapse huvides või ei ning kui ta oma tahtmist ei saa, siis avaldaja takistab

lapsel koolikohustuse täitmist, mis on otseselt õigusvastane käitumine ja ka lapse huve

kahjustav käitumine. Ilmselt sellele lisandub ka lapsega pidev ja süstemaatiline

manipuleerimine, sest laps peab avaldama teistsugust arvamust kui seda, mida ta siiani oma

koolivahetuse kohta on avaldanud nii isale kui ka lastekaitsespetsialistidele.

11. Eeltoodu kinnitab, et K P ei ole adekvaatne otsuseid langetama ning talle ei saa anda

selles küsimuses ainuotsustusõigust, sest ta võib seda kuritarvitada. Pealgi peaks kooli valik

või selle vahetus olema pigem kas korra või paar otsustamist vajav küsimus, mistõttu ei ole

põhjust seda antud avalduse alusel jäädavalt isalt ära võtta üksnes põhjusel, et isa ei ela

igapäevaselt lastega koos. K P on kohtule proovinud jätta muljet, et isa on selle vastu, et

lapsed õpivad eesti keelt ning tema kui rahvuselt ukrainlane peab äärmiselt oluliseks seda, et

lapsed oskaksid eesti keelt. Tegemist on taaskord avaldaja poolt vale ning moonutatud

väitega, sest isa kinnitab kirjavahetuses, et ei ole vastu sellele, et lapsed õpivad eesti keelt.

Lisaks on isa ning lapsed Eesti Vabariigi kodanikud ning A P ema ning isapoolne vanaema on

samuti ukrainlased. Selliste demagoogiliste võtete kasutamine perekondlike küsimuste

lahendamisel viitab samuti sellele, et ema soovib vahendeid valimata saavutada oma tahtmist

ning koolivahetuse taga ei pruugi olla tegelikult lapse huvid.

12. Otsitud probleem ema poolt on ka asjaolu, et erakool X asub kodust liiga kaugel ja lapsel

on sinna raske käia. Google Maps rakenduse kohaselt kulub E kodust erakooli X minekuks 31

min ning selleks on vaja kasutada vaid ühte ühistransporti ehk trammi nr 2. Tallinna R

minekuks kulub E kodust 22 min ehk räägime ainult 9 minutilisest ajavahest, mis ei ole mingi

2-22-14467

märkimisväärne erinevus. E oskab iseseisvalt minna erakooli X ning koolitee on turvaline.

Seevastu lastekaitsespetsialistile on ta kinnitanud Tallinna R teekond on talle võõras ja

ümbruskond tundmatu.

13. E on koolikoht olemas, mille vanemad koos otsustasid ning puudub mistahes objektiivne

ja lapse huve puudutav asjaolu, et seda muuta. Jätkata tuleb senise elukorraldusega, kus E

õpib edasi erakoolis X ning vanematel säilib ühine hooldusõigus koolikoha otsustamise osas.

Selleks, et ema poolt esitatud avalduse alusel antud juhul piirata isa hooldusõigust koolikoha

valiku osas, peaksid esinema kaalukad põhjused, miks selline lahendus oleks lapse heaolu ja

huvide tagamiseks vajalik. Ema sellised kaalukaid põhjendusi välja toonud ei ole, esitatud

põhjendused baseeruvad üksnes valedele ja ebaõigetele faktiväidetele või on lihtsalt

ebaolulised ja otsitud (nt koolitee pikkus, kohustus teha koroonatesti, kanda koolivormi,

klassijuhataja ametikõrgendus koolis jms). Ainuotsustusõiguse andmine on äärmuslik vahend,

mille puhul jääb laps ühe vanema meelevalda ja sellisel juhul peaks kohus põhjalikult

olukorda selgitama ja kaaluma. Võttes aluseks esitatud asjaolud ja viidatud õigusnormid E isa

leiab, et ema avaldus tuleb jätta rahuldamata, sest sellega taotletav eesmärk ei vasta lapse

huvidele.

14. Lapsele määratud esindaja leidis, et lapse ema avaldus ei ole antud juhul nõuetekohaselt

põhjendatud ega tõendatud. Lapse ema hakkas antud küsimusega tegelema liiga hilja. Juhul

kui erakooli X kvaliteet on tõepoolest väidetavalt langenud, siis oleks lapse ema, kui poolte

vahelised läbirääkimised ei andnud tulemusi, pidanud antud küsimuses pöörduma kohtusse

hiljemalt 2022. aasta märtsis. Kooli vahetus keset õppeaastat on lapsele problemaatiline ja

emotsionaalselt liigselt koormav. K P avalduses ei ole välja toodud mõjuvaid põhjuseid ega

ole põhjendatud, miks tuleb kooli vahetada keset kooliaastat.

15. Lapse esindaja vestles kooli teemal lapsega eesti keeles, kasutades selleks lihtsamaid

sõnu ja arvestades lapse vanusega. Tuleb tõdeda, et laps ei saanud esindaja räägitust suurt

millestki aru. Laps selgitas samuti ise esindajale, et ei saanud räägitust aru ning esindaja

jätkas vestlust lapsega vene keeles. Arvestades lapse vanust ja tekkinud olukorda ning sellega,

et kool on kohustuslik, siis ei saa olla nii, et laps ei käi koolis, on kodus ja õpib seal, samas

kui on kõik võimalused koolis käimiseks. Koolis tuleb suhelda erinevate inimestega.

Suhtlemine ei pruugi alati laabuda, kuna inimesed on erinevad, aga tuleks siiski leida

võimalused ja moodused ning oma suhtlemist vajadusel parandada, et leida suhtlemisviis, mis

võimaldaks lapsel ja õpetajal üksteisest aru saada.

16. Rs toimub õppetöö eesti keeles, aga lapse keeleoskuse tase ei võimalda temal praegu eesti

keeles õppida, kuna laps ei saaks aru õppematerjalidest ja õpetajatest. Laps tuleb

koolivahetuseks ette valmistada, et koolivahetus oleks muretu ja pingevaba. Praegu peaks laps

tegema pingutusi, et eesti keelt õppida ja antud osas teadmiste taset oluliselt tõsta. See võib

kaasa aidata sellele, et vanemad saavad kooli vahetuse osas põhjendatult kokku leppida.

Lapse esindaja seisukohalt ei ole laps praegu valmis kooli vahetama ning minema praegusest

koolist Rsse. Lapse keeleoskuse tase seda ei võimalda ning laps peaks jätkama erakoolis X.

Samas ei välista esindaja, et kui laps on enda teadmisi eesti keeles arendanud, siis on lapse

huvides kooli vahetamine tulevikus ning üleminek näiteks Rsse. Samas 2022-23 õppeaastal ei

ole kooli vahetus saavutatav juba seetõttu, et laps ei valda eesti keelt piisaval tasemel. Ka laps

ise esitas antud osas vaid üldistavaid ja mitte konkreetseid põhjendusi; laps kõigest ütles, et ta

tahab õppida Rs. Lapse esindaja tegi lapsele ettepaneku välja tuua põhjused ja rääkida

plaanist, kuidas seda teostada, kuid laps pole selgitanud oma taheavaldust ega välja toonud

plaani, kuidas seda teostada. Seejuures lapse esindaja üritas lapsel aidata seda formuleerida.

2-22-14467

Eelnevast tulenevalt on lapse esindaja seisukohal, et lapse ema avaldus tuleb jätta

rahuldamata.

A P avaldus

17. 13.03.2023 esitas A P kohtule avalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ja lõpetatud osas ainuhooldusõiguse saamiseks. A P palub lõpetada osaliselt A P

ja K P ühine hooldusõigus nende alaealiste laste E P ja E P suhtes laste viibimiskoha,

tervishoiu ja haridusküsimuste osas ning nimetatud küsimustes anda A Ple ainuhooldusõigus,

õigusega viia lapsed Eesti Vabariigist välja elama enda juurde Küprose Vabariiki.

18. Avalduse kohaselt A P ja K P olid abielus kuni 18.05.2018. Abielust sündis kaks last E P

ja E P, kes jäid pärast lahutust elama ema juurde Tallinnas aadressile xxx. Abielu ajal K P tööl

ei käinud ja perekonna ülalpidamine oli ainult A P õlul. A P ei leidnud Eestis tasuvat erialale

vastavat tööd, mistõttu saades hea tööpakkumise, asus tööle Küprose Vabariigis. A P töötab G

ja elab püsivalt Küprosel Limassolis.

19. Abielu lõppes K P suhte tõttu ning kuigi A P proovis abielu päästa ning selleks käidi isegi

perenõustamisel, siis K P ei soovinud abielu päästa oma uue suhte tõttu. A P leppis

olukorraga, asus lõplikult elama Küprosele ning proovis säilitada laste tõttu häid suhteid laste

emaga. Kuna K P ka pärast lahutust tööle ei läinud, siis normaalsete suhete jätkumise

eesmärgil A P proovis K Pt ka aidata, et uue elukorraldusega hakkama saada. A P andis K Ple

10 000 eurot, et õppida ja minna seejärel tööle, samuti ostis K Ple auto. K P saadud raha

õppimiseks ei kulutanud, vaid raiskas selle reisimiseks koos oma uue elukaaslasega. Autoga

tegi avarii, mistõttu auto läks mahakandmisele.

20. Samuti muutusid lapsed K Ple pärast lahutust koormaks, sest segasid tema uut suhet.

Seetõttu tegi 2018 aasta algul A P laste emale ettepaneku, et isa võtaks 2a poja ja 5a tütre

enda juurde Küprosele elama. Eeltoodu ei olnud aga tookord võimalik, sest A Pl puudusid

selleks vajalikud elamistingimused. Lastel olid sellel hetkel Tallinnas tagatud elukoht, mille

üüri tasus ja tasub ka nüüd A P ning lasteaiakohad, kus nad alles olid harjunud käima,

Küprosel oleks lapsed pidanud panema kreekakeelsesse lasteaeda, mis oleks lastele olnud

liiga suur elumuutus. Siiski oli A P nõus lapsi enda juurde võtma ja asus kiirelt oma elu

Küprosel selleks ümber korraldama. 2018. aasta teiseks pooleks oli A P oma elukorraldust

muutnud selliselt, et see võimaldas tal võtta lapsed enda juurde, kuid selleks ajaks oli laste

ema muutnud meelt ja ta keeldus varasemast kokkuleppest, et lapsed asuksid elama isa juurde.

K P muutis meelt, sest tema uus suhe oli selleks ajaks juba lõppenud. A P ja K P vahel on

sellest ajast alates erimeelsused laste elukoha, hariduse ja kasvatamise osas. A P on alates

sellest ajast järjepidavalt teinud K Ple ettepanekuid, et lapsed või siis vähemalt poeg E elaks

tema juures. K P on sellest keeldunud.

21. Kuna K P endiselt tööl ei käinud, asus ta A P kasutama kui rahaallikat, kes kõik tema

kulud endiselt kinni maksma peab, tuues ettekäändeks, et lapsed elavad temaga. Raha

saamiseks kasutab ema lapsi väljapressimisvahendina. Nii nõudis K P, et avaldaja ostaks talle

ja lastele lennupiletid Odesessase. Kui A P keeldus, siis asus K P ähvardama, et võtab siis

lapsed ja sõidab üksi autoga Eestist Odessasse, mis on pikk ja ohtlik tee. Nii manipuleeris K P

A P sellega, et kui ta raha ei anna, siis satuvad lapsed tema pärast ohtu. Olukord lõppes

sellega, et A P andis K Ple lennupiletite jaoks raha, sest pelgas, et lapsed satuvad ohtu. Samuti

on K P ähvardanud, et kui raha ei saa, siis lahkub lastega Eestist.

2-22-14467

22. Kuigi tänaseks on K Pl väidetavalt töökoht, siis tasu sellest jääb alla nõutava miinimumi

ning isegi pärast seda kui A P on tasunud talle 500 eurot kuus ning maksnud E kooli ja Ei

lasteaiaarve ning huviringid, samuti andnud oma emale raha, kes on ostnud lastele praktiliselt

kõik riided, käib K P ikkagi linnaosast toimetuleku toetust küsimas ja toidab lapsi

toiduabipakkidest saadavate toiduainetega. Kõik see on tekitanud A P ja K P vahel pingeid,

mille pärast kannatavad ennekõike lapsed. A P leiab, et lapsed ei peaks elama alla

toimetulekupiiri, kuna nende ema ei soovi otsida endale püsivat töökohta koos püsiva

korraliku sissetulekuga. Samuti ei saa eeldada, et A P jääbki pärast lahutust ka K Pt üleval

pidama. Lisaks on laste vanematel suured erimeelsused selles osas, mis on kohane laste

kasvatuses ja mis mitte. Poolte vahel tekitab teravaid erimeelsusi K P käitumine ja hoiakud,

mis A P hinnangul ei ole lapsevanemale kohased ega sobilikud ja annavad lastele halba

eeskuju. A P leiab, et selline elukorraldus ei saa edasi jätkuda, sest see ei ole laste huvides. A

P soovib, et lapsed elaksid tema juures Küprosel, kus lastele on tagatud korralikud

elamistingimused, vajalik hoolitsus ja haridus erakoolis. K P sellega nõustunud ei ole,

mistõttu A Pl ei jää muud üle kui paluda kohtul olukord lahendada ja otsustada, mis on laste

huvides parim lahendus. A P taotleb, et kohus lõpetaks A P ja K P ühise hooldusõiguse

viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes ning annaks nendes küsimustes

ainuhooldusõiguse avaldajale, lubades lastel asuda püsivalt elama avaldaja juurde Küprose

Vabariigis.

23. Laste vanemad elavad lahus ja erinevates riikides. Seega lastele stabiilse elukorralduse ja

nende heaolu ja huvide igakülgseks tagamiseks on antud juhul põhjendatud ulatuslikumalt üle

vaadata vanemate hooldusõigus laste suhtes ning muuta seda selliselt, et tulevikus saaks

vanem, kellega lapsed elavad, õiguse otsustada tulevikus tekkida võivate lapsi puudutavate

oluliste küsimuste üle, mida oleks keeruline otsustada ühiselt vanematel, kes ei ela koos ja

samas riigis. Nendeks küsimusteks on ennekõike viibimiskoht, haridus ja tervise küsimused.

A P leiab, et tema erimeelsused K P ja erinevad seisukohad laste kasvatamist puudutavas

küsimustes on hakanud laste heaolule kahjulikult mõjuma, mistõttu on põhjendatud kaaluda

ühise hooldusõiguse vastavas osas lõpetamist. A P leiab, et laste huve ja heaolu arvestades on

lastel parem elada tema juures Küprose Vabariigis, sest A P suudab lastele tagada vaimselt ja

majanduslikult stabiilsema elukorralduse. 2023 aasta sügisel läheb kooli ka noorem laps E P.

Seega mõlemad lapsed on jõudnud ikka, kus elukoha määramine on muutnud olulise

tähtsusega küsimuseks. Elukohaga on tihedalt seotud ka hariduse omandamise küsimustes

otsuste langetamine, kuivõrd sõltuvalt sellest, kumma vanema juures hakkab olema lapse

peamine elukoht, tuleb valida ka õppeasutus. Samuti on laste huvides koolikohustuse täitmise

ajal stabiilse elukorralduse tagamine.

24. K P on kahjuks juba eelnevalt rikkunud E P õigust koolikohustuse täitmisel. Kuivõrd K

Pl tekkisid konfliktid kooliga X, kus õppis E P, siis soovis ta vahetada kooli. A P ei olnud

koolivahetusega nõus, kuivõrd see ei olnud lapse huvides. Laps oleks pidanud jääma

klassiastet kordama ning asuma õppima eesti keeles, mida ta piisavalt ei oska. Lisaks laps

kinnitas korduvalt nii isale kui ka lastekaitsespetsialistidele, et ta ei soovi kooli vahetada.

Sellele vaatamata ema jätkas koolivahetusprotsessiga ja kuivõrd ta ei saanud oma tahtmist,

asus ta takistama lapsel koolikohustuse täitmist ka oma endises koolis. E P viibis õppetööst

eemal neli kuud, kuivõrd K P tal füüsiliselt takistas kooli minna. K P käitumist ei suutnud

muuta ka lastekaitsespetsialistide selgitused. E P asus 4. klassis sisuliselt õppima alles

detsembris 2022, mil Harju Maakohus tegi K Ple ettekirjutuse ja kohustas teda soodustama E

P erakooli X naasmist ja seal õppetöö taastamist ja jätkamist. Kõik see tekitas lapses stressi ja

segadust. E Pl tekkis loojaalsuskonflikt ning ta hakkas isaga suhtlust vältima.

Lastekaitsespetsialistile tunnistas E, et kardab ema reaktsiooni kui ei käitu või ei ütle nii nagu

2-22-14467

ema soovib. A P leiab, et K P on eeltooduga näidanud, et ta ei tegutse laste huvides, vaid teeb

otsuseid oma isiklikest emotsioonidest lähtuvalt, mis kahjustab lapsi.

25. A P elab Limassolis ja saab lastele tagada hariduse erakoolides, kus õppetöö toimub

inglise keeles. A P on lastele koolikoha saamiseks pöördunud 5 parima Limassoli

rahvusvahelise erakooli poole, et valida nende hulgast lastele välja parim: Heritage Private

School, Foley’s Private School, Pascal Private English School, The Grammar School, Logos

School. A Pl on võimalus lapsi igapäevaselt kooli viia ja sealt ka ära tuua. Lastel oleks A P

juures elades turvaline. A P suudab võrreldes K Pga lastele oluliselt paremaid elamistingimusi

tagada. A P elab Limassolis oma majas, kus on 5 tuba. Mõlemal lapsel oleks tema juures

elades oma tuba, mis arvestades laste sugu ja vanust hakkab juba oluliseks muutuma. Juhul,

kui lapsed asuvad elama A P juurde, saaksid nad mõlemad oma toad sisustada vastavalt oma

soovidele. K P elas kuni märtsini 2023 kahetoalises korteris, kus on väga väike köök ja üsna

halvad tingimused igapäevase hügieeni eest hoolitsemiseks, näiteks vannitoas puudub

kraanikauss käte pesemiseks. K Pl oli oma magamistuba, kuid lapsed elasid ja ööbisid kõigi

ühises elutoas. K P 05.03.2023 informeeris A P, et on samas majas üürinud uue korteri, mis

on kolmetoaline. Korteri üür on kõrgem ja ka kommunaalkulud ilmselt suuremad. Kuna K Pl

puudub regulaarne sissetulek ja see on väga madal, siis langeb laste toimetulek veelgi. Juba

hetkel elavad lapsed koos emaga alla toimetulekupiiri, sest ema küsib igakuiselt riigilt toetust

isegi siis, kui avaldaja on maksnud praktiliselt kõik kulud lastega ja katnud ka üürikulu.

Lapsed ei tohiks elada alla või toimetulekupiiri lähedal, eriti olukorras kus seda saaks vältida

sellega, et lapsed elaksid isa juures. A P juures on lastel oluliselt rohkem ruumi, privaatsust ja

paremad võimalused hügieenile, võrreldes sellega mida suudab pakkuda K P. Lastel oleksid

eraldi oma toad, kus magada ja õppida. Poega E on korduvalt andnud A Ple teada, et soovib

elada tema juures. Viibides A P juures on lapsed väga õnnelikud ja ei soovi ära minna.

Vaatamata sellele, et A P on viimased aastad elanud eemal, on avaldaja ja laste vahelised

suhted väga lähedased.

26. Vanemate ületamatud erimeelsused on laste kasvatamise ja hariduse küsimustes ja selles,

millist eeskuju lastele oma käitumisega antakse. A P sooviks on, et lastest kasvaksid

iseseisvad ja haritud inimesed, kes lähtuksid põhimõttest, et oma eluga tuleb ise hakkama

saada ja oma otsuste ja tegude eest tuleb vastutust kanda. K P seevastu leiab ja sisendab

tütrele E, et oluline on ainult kunst ja tantsimine ning see, kas tüdruk oskab reaalaineid

(matemaatika, loodusõpetus) ja keeli, ei ole üldse oluline. A P ei ole selle vastu, et E tegeleb

kunsti ja tantsimisega, kuid leiab, et selle kõrvalt tuleb ikkagi ka korralikult teisi õppeaineid

õppida ja lõppkokkuvõttes, mida iganes lapsed täiskasvanuna otsustavad teha oma eluga, nad

peavad saama ise hakkama.

27. Samuti lähtub K P põhimõttest, et kõike, mis võimalik, tuleb enda kasuks ära kasutada

(kui vaja petta riiki, et saada toetusi, elada teiste kulul, manipuleerida, et saada oma tahtmist

jms). Näiteks novembris 2021 teatas K avaldajale, et korteriga seotud üür tuleb nüüd tasuda

hoopis tütre E pangakontole. Kui A P soovis teada põhjust, siis seda ta ei saanud. Hiljem

selgus, et K P sai niimoodi kohalikult omavalitsuselt rohkem sotsiaaltoetust välja petta.

Sellised hoiakud ei ole A Ple aktsepteeritavad ja ta ei soovi et lapsed saaksid sellise

lähenemisega kasvatuse osaliseks ja muutuksid ka ise sellisteks. Nii nagu iga lapsevanem on

ka A P arutanud oma tütrega, et kelleks ta soovib suureks saades saada ja millist tööd teha.

Küsides E, et millist tööd ta sooviks suurena teha, vastas laps, et ta ei soovi üldse tööle minna,

vaid ta otsib endale rikka mehe, kellega abielluda. A Pl on isana väga raske selliseid sõnu oma

tütre suust kuulda. Selline arusaam elust ja väärtustest on E tulnud ainult K P kaudu.

2-22-14467

28. Lisaks A Ple ei ole vastuvõetav, et sisendab tütrele, et oma alasti keha avalikult

eksponeerimine on normaalne. Avaldaja leiab, et E on selleks veel liiga noor, et sellest

adekvaatselt aru saada ja mõista, kus jookseb mõistlikkuse piir. A P sai tütre E kaudu teada, et

K P paneb endast Instagrami üles alasti fotosid. Mõned postitused on Instagram ise

kustutanud tänaseks kui ebasobivad. Seega avalikustamiseks ebasobivateks ei pea neid ainult

avaldaja, vaid ka Instagram. Samas E on Instagramis oma ema nn „sõber“ ja näeb kõike mida

ema sinna postitab. A P hinnangul on E veel liiga noor selleks ja ema käitumine ja eeskuju

võib seetõttu tekitada talle kahju. Ka on E rääkinud A Ple, et ema käib klubis „D“ raha

teenimas. E selgituste kohaselt käib ema seal alasti poseerimas ja E on tekkinud arusaam, et

see on töö, kus lihtsa vaevaga saab raha teenida, lihtsalt on vaja olla alasti. A P leiab, et

sellega K P annab jällegi tütrele valesid sõnumeid ja hoiakuid, mis kahjustavad last, sest E on

veel liiga noor selleks, et sellest õigesti aru saada. Klubis „D“ joonistatud aktide ja

suguelundite riputamine Instagrami ei ole kohane käitumine emale. Samuti ei nõustu A P

sellega, et K P vaatab koos lastega filme, mis ei ole sobivad nende vanusele. A P peab

ennekõik siinkohal silmas filme, mille kohta otseselt on märgitud, kas keelatud või

mittesoovitavad alaealistele vägivalla, seksi, alastuse, alkoholi ja narkootikumide tarvitamise

näitamise tõttu. Näiteks vaatas K P koos lastega seriaali Modern Love, mis on soovitatav

alates 17+ vanuses inimestele. Vanuselised piirangud filmidele ei ole pandud ilma asjata, selle

eiramine taaskord näitab, et ei K P ole ise vaimselt küps aru saama, mis on laste huvides ja

mis mitte.

29. Poeg E on tänaseks 7. aastane ning läheb sügisel esimesse klassi, samas ei oska ta siiani

lugeda ei eesti ega ka vene keeles. A P hinnangul K P ei panusta ise absoluutselt laste

harimisse ega soodusta nende õppimist. Ta ei õpi koos lastega, vaid lihtsalt laseb neil

piiramatult multikaid vaadata ja telefoniga mänge mängida. Pärast seda, kui K Pl tekkis isiklik

konflikt erakooliga X ja ta soovis E seetõttu sealt koolist ära võtta, siis ettekäändena hakkas ta

kasutama seda, et tema jaoks on oluline, et lapsed oskaksid eesti keelt ja õpiksid eestikeelses

koolis. A P hinnangul on tegemist pelgalt ettekäändega, sest K P on ise tänaseks elanud Eestis

enam kui 10 aastat, kuid ei ole viitsinud eesti keelt ära õppida, isegi kõige elementaarsemal

tasemel. Kui lapsed lähevad sügisest Eestis eestikeelsesse kooli, siis K P neid õppetöös aidata

ja juhendada ei suuda ega oska. Asudes elama avaldaja juurde asuksid lapsed õppima

inglisekeelses koolis. A P saab ja oskab neid igakülgselt aidata nii õppimises kui ka

kohanemises uue kooliga.

30. Kuna A P elab Küprosel, siis ei kohtu ta lastega igakuiselt. Samas need korrad, mil A P

on käinud Eestis, et veeta aega lastega või lapsed on saabunud Küprosele, on lapsed olnud

pesemata ja hoolitsemata. Sama kinnitavad ka avaldaja õde ja ema, kes hoolitsevad laste eest

siis, kui K P soovib reisile minna. Ka A P ema ja õde kinnitavad, et sageli kui lapsed nende

hoole alla saabuvad, on nad hoolitsemata ja pesemata. Näiteks mais 2019 tehti E kõrvadesse

augud ja ta sai kingituseks kullast kõrvarõngad. K P ei viitsinud lapse kõrvu hooldada ja

desinfitseerida, isegi vaatamata sellele, et A P ema seda talle korduvalt meelde tuletas. Augud

kasvasid kinni koos kõrvarõngastega, mistõttu tuli E oktoobris 2019 teha üldnarkoosis

operatsioon, et kõrvarõngad kätte saada. K P tunnistas A P, et ta ei puhastanud ega hooldanud

kordagi lapse kõrvu.

31. Võib ju eeldada, et tegemist oli õnnetu juhtumiga ja ühekordse hooletusega. Kahjuks see

nii ei ole. Kui E saabub kas vanavanemate juurde või kohtub isaga, on jätkuvalt laps ise ja ka

kõrvad mustad ja pesemata. Viimati ka 17.01.2023, mil lapsed viibisid koos avaldaja emaga.

Lisaks on hoolitsemata ka poeg E. Sarnaselt E on ka E peaaegu alati pesemata, tema käte ja

varvaste küüned lõikamata ja küünealused mustad. A P igakordselt külastusel Eestisse või ka

2-22-14467

laste saabumisel Küprosele on Ei küüned ebamõistlikud pikad ja teevad talle juba kõndimisel

haiget. Näiteks viibis A P lastel külas 2022 detsembri lõpus ja 2023 aasta alguses. Ei küüned

olid taaskord lõikamata ja tegid talle haiget. 24.02.2023 saabusid lapsed Narva, sest K P

soovis reisile minna. Ei varbaküüned olid taaskord ülipikad.

32. K P 13.04.2023 vastuses isa avaldusele ei ole nõus A P poolt esitatud nõuetega ning ei

tunnista esitatud avalduses etteheiteid. K P on suurepärane ema, kes oluliselt panustab laste

kasvatusse, haridusse ning kes on oma elu pühendanud laste heaolule. K P on kolinud

Eestisse, olles abiellunud A P ja olles juba esimese lapsega rase. Kõik abieluaastad K P oli

täielikult pühendanud laste ja pere eest hoolitsemisele, samal ajal kui A P tegi karjääri –

peaaegu ei ilmunud koju, ei pühendunud laste eest hoolitsemisele ega andnud seega laste

emale võimalust sotsialiseerumisvõimaluseks, töökoha otsimiseks ning ühiskonda

sulandamiseks. Abi kodus ning majapidamises oli A P ainult formaalne - istus pidevalt arvuti

taga, mängis mänge ja jõi alkoholi – igal õhtul. Alkoholi tarbimisest tekkisid esimesed

probleemid. A P ei näinud probleemi selles, et iga õhtu võtta stress maha veinipudeliga.

Teiseks tüli allikaks oli A P pidev aja veetmine pokkeri mängumaailmas, mille peale oli

kulutatud ka pere ühisraha. Vaatamata sellele, et pere finantsid olid pidevalt ohu all, A P ei

andnud võimalust K P avaldada oma suhtumist probleemi, surudes tema tundeid pidevalt

maha. Lõplikult pere suhted läksid katki 2017. aasta lõpus ning K P teatas soovist lahutada

abielu, kuna selline elu oli muutunud väljakannatamatuks. A P aga seda ei soovinud ning

kavatses alguses suhted taastada. Sellel ajal lõppes tema karjäär Eestis, millega tema sai suure

hüvitise 100 000 eurot ning sõlmitud oli konkurentsikeeld, mis keelas temal töötada Eestis

samas valdkonnas. Samal ajal A P oli võtnud ette ka ärireisi kaheks nädalaks Küprosele. A P

on K P selgitanud, et kavatseb taastada oma perekonda ning üles ehitada soojad suhted

abikaasade vahel. Kuid Küproselt tema juba tagasi ei tulnud. Nagu hiljem selgus, hakkas ta

pärast kaht nädalat Küprosel elama koos teise naisega, olles veel abielus Eestis. Juba

Küproselt ütles tema, et ei ole enam huvitatud perekonna taastamisest, et ta jääb Küprosele

elama, eraldab K P summa (10 000 eurot) hariduse jaoks. A P oli väga mures, et K P soovib

alustada ühisvara jagamist, seega kokkuleppe alusel pidi A P aitama K P laste ülalpidamises,

kuni tema omandab haridust ning suudab saada jalad alla. Lisaks sellele, mõistes, et ta jätab K

P Tallinnasse üksinda, et temal ei ole Eestis sõpru, vanemaid ega sugulasi, kes saavad teda

aidata, oli A P valmis ostma K P ka auto, kasutatud ning halvas seisus.

33. A P moonutab fakte, väites, et K P oli nõus, et lapsed kolivad täielikult isa juurde. On

küll tulnud arutamisele erinevad lahendused, millest oli suurem aja veetmine Küprosel,

vaheaja veetmine, võimalik ema ja laste kolimine Küprosele ja ka muud. Kuid kõik need

arutelud olid mitu aastat tagasi. Viimastel aastatel ei soovinud A P enam arutada võimalust

kolida Küprosele ja nautis elu ilma lasteta. Seega ei olnud kunagi läbirääkimiste teemaks laste

kolimine Küprosele ilma emata. Vaatamata sellele, et A P on andnud lubaduse toetada

materiaalselt laste ja K P elu teatud tasemel, ei juhtunud ka seda. Raha ülekanded vähenesid

ning A P on mitmekordselt sundinud K P koos lastega vahetama korterit. Enamus

igapäevaseid kulutusi nagu kommunaalmaksed, apteegikulud, toit, riided, autohooldus,

lisatunnid, puhkused jäi K P kanda ja K P sai sellega ka alati hakkama. Lapsed on alati

saanud kõik, mis oli vajalik. Neil on mänguasjad, riided, kvaliteetne toit, tagatud meelelahutus

ja huviringid.

34. A P on teinud etteheiteid, et K Pl ei ole normaalset töökohta. Samas unustab A P, et

üksikemana kahe väikese lapse kõrvalt leida n.ö normaalset töökohta on raske. Tema kanda

on laste kasvatamine, trennidesse viimine, huviringid, kodutööd ja haiguslehed. Avaldaja ei

tea, mis tähendab teha lastega kodutöid, käia trennides, olla haiguslehel jne. Kogu aja väitel

2-22-14467

laste ema on üksinda tegelenud laste kasvatamise ning harimisega. Vaatamata sellele, et kogu

tema elu on pühendatud lastele, K P on suutnud omandada haridust ja rakendada seda

selliselt, et see toob temale ja ka tema lastele sissetulekut. Ema kanda jäi covidi aeg, kus pidi

tema olema kahe lapsega kodus, aitama neid õppeprotsessis ning tagama nendele tervislik

keskkond, ostes toitu, ravimeid jne.

35. A P on teinud ka etteheiteid seoses K P sooviga sõita lastega oma kodumaale Ukrainasse.

Arutelu toimus 2019. aastal. Autoga tundus reis huvitav, kuna võimaldas külastada erinevaid

kohti nii keset reisi kui ka sõita Ukrainas ringi. Kuna K P on alati jaganud oma mõtteid laste

isaga, soovis tema saada ka tema arvamust reisi kohta. K P on ka maininud, et enne seda, kui

hakkab liikuma Ukrainasse, kontrollib auto seisu. Vastus oli negatiivne ning A P oli

kategooriliselt selle vastu, et K P koos lastega sõidaks Ukrainasse autoga. Hiljem ka selgus, et

auto seisund oli äärmiselt nutune, kuigi auto oli A P poolt ostetud ainult 1 aasta tagasi. Seeg

reis autoga jäi ära. Mis puudutab A P poolt tehtud täiendavaid rahalisi ülekandeid, siis algselt

vanemad on kokku leppinud, et isa on valmis võtma enda kanda lastega kaasnevad suured

kulutused. See kehtib ka lennupiletite kohta. Kokkulepetele vaatamata on isa pidevalt võlgu

laste arvete maksmisega, pidevalt saadetakse laste emale meeldetuletus tasuda nt kooli

õppemaksu arveid.

36. Avalduses on K P ette heidetud ka seda, et tema on mitmekordselt soovinud kolida

Eestist ära. Eelnimetatud asjaolu ei vasta tõele. Tõesti, naine, kes on jäetud üksinda kahe

lapsega riigis, kus temal ei ole sugulasi, tuttavaid, sotsiaalset võrgustikku, tunneb ennast

üksildaselt ja soovib minna oma lähedaste juurde. Kuid K P ei ole kunagi avaldanud soovi

lapsi Eestist ära viia. Vastupidi K P on jäänud Eestisse ainult selleks, et lastel oleks turvaline

ning harilik keskkond, et nad saaksid kasvada koos oma sõpradega ja kasvades enda jaoks

tuntud keskkonnas. Isa jaoks on alati olnud oluline, et laps kasvaks koos oma sõpradega,

õpiks vene keeles, oma harilikus koolis ning A P on alles hiljuti märkinud, et lapse üleviimine

teise kooli mõjub äärmiselt halvasti lapse arengule. Paari aastaga tekkisid järk-järgult tugevad

sotsiaalsed sidemed ja kontaktid. Eestis on keskendatud kogu K P ning laste elu, haridus, töö,

tuttavad, sõbrad. Äärmiselt imelik on isa soov muuta radikaalselt laste eluviisi, viia neid teise

riiki, kus on teine keel, kultuur, kus ei ole nendel sõpru ega tuttavaid.

37. K Ple on A P heitnud ette, et tema on saanud sotsiaaltoetusi. Sotsiaaltoetuste saamine on

võimalus parandada nii enda kui ka laste heaolu. Toetuste saamine ei saa olla aluseks

hooldusõigusega manipuleerimiseks või emale heita ette, et rahaliste vahendite puudumisel on

temast saanud halvem ema. Just asjaolu, et K P suutis tuvastada, et parema laste heaolu

tagamiseks on vajalik saada täiendavaid sotsiaalseid väljamakseid, näitab, et tema on hoolas

ja kohustusetundlik ema, kes suudab tuvastada võimalikud probleemid ning tagada lastele

paremad tingimused.

38. Ema on panustanud ja panustab lapse haridusse, teinud kõik endast võimalikku, et lapsed

saaksid parema hariduse. K P on palunud mitmekordselt A P arutada paremat võimalust laste

õppimiseks, palunud luba viia lapsed üle eesti kooli. Samal ajal A P ei lubanud emale viia

tütart üle teise kooli, selgitades, et E jaoks koolivahetus on kahjulik, ei taga tema huvidele,

takistab omandada haridust. Isa on mitmekordselt teinud emale etteheiteid, et ei soovi, et laps

saaks stressi seoses õppekeele muutmisega. On äärmiselt inetu nüüd väita, et isa soovib

vahetada laste tervet elukeskkonda, viia lapsed Küprosele kooli, kus õppekeel on inglise

keeles, täiesti teine kultuuriline ning sotsiaalne keskkond. Paneb imestama kiire isa meeleolu

muutus - vahetada kooli Tallinnas ei ole lapse huvides, kuna laps peab omandama haridust

2-22-14467

oma emakeeles, samas - viia lapsed oma kodust teise maailma otsa, kus nad ei ole kunagi

elanud, kus ei ole neid sõpru ja kõik toimub inglise keeles - on laste huvides.

39. Ei vasta tõele asjaolu, et ainult A P vanemad ostavad lastele riideid. Tegemist on puhtalt

valetamisega. Loomulikult ei takista K P, et A P vanemad vahest saavad kinkida lastele

riideid. See on loomulik vanaema ja vanaisa jaoks, et nad ostavad ja kingivad midagi, mis on

vajalik lastelaste jaoks. Kuid enamus riideid, jalanõusid, koolitarbeid jne on ostetud just ema

poolt. K P elukutse on seotud koolituse ja treeneritegevusega. K P töötab psühholoogilise ja

vaimse heaolu valdkonnas laste, noorte ja täiskasvanutega. K P on emotsionaalse

intelligentsuse ja vaimse heaolu programmide juht. Tema tööde kohta on palju häid ülevaateid

ja mõjusaid tulemusi. Hariduse täiendamist jätkates laieneb ka tema pädevuse ring. Juba

praegu on K P sõlmitud töövõtulepingud ning tema teadmisi rakendatakse erinevates

valdkondades - avalik-õiguslikud organisatsioonid (MTÜ P), Kunstiakadeemia ning

noortekeskused. Samuti tegeleb K P erapraktikaga, aidates naisi tundma oma keha ning

parandada psühholoogilist enesetunnet. Peamiseks sissetuleku allika piduriks on just asjaolu,

et tema on pidevalt lastega ja just lapsed on tema jaoks prioriteet.

40. A Pl ei ole õigust jälgida teda tema sotsiaalses võrgustikus, kuna tema on blokeeritud. A

P oleks võinud küsida K P käest selgitused enne, kui on teinud vastava avalduse kohtusse.

Kõik K P postitused, kus tema on ennast eksponeerinud paljalt, on blokeeritud selliselt, et E

neid ei näe. Instagram võimaldab teha erinevaid privaatsusseadmeid, mis tagavad juurdepääsu

piirangud. Poseerimine on osa ametlikust tööst Eesti Kunstiakadeemias. K Pl on Eesti

Kunstiakadeemiaga ametlik leping. Lisaks sellele pooldab K P kehapositiivset kultuuri ning

suhtub kehasse suure austusega. Sellist lähenemist tema õpetab ka oma lastele. Inimese keha

on loomulik, ilus ning osa kultuurist. Lapsed on ka teadlikud, et ema töö on poseerimine

kunstnikutele, selleks, et nad suudaksid anda üle naise keha kunstis, arendades läbi selle

kultuuri. Lapsed teavad sellest mõõdukalt ning suhtuvad sellesse rahulikult ja lugupidavalt.

Nad tunnevad hästi ära sotsiaalse vastuvõetavuse ja asjakohasuse taseme ning isikliku valiku.

A P hindab naise keha ainult pornograafiaks. Selliseid mõtteid püüab ta omistada ka lastele.

Erinev lähenemine laste kasvatuses ei ole alus anda hooldusõigus üle A Ple ja viia lapsed ema

juurest ära. Erinevad arusaamad kasvatusest on just alus suhelda ja arutada, kuidas lapsed

saavad oma maailmavaadet rikastada nii ema kui ka isa lähenemise kaudu.

41. Kõige rohkem solvavaks on väide, et lapsed on räpased ja et ema ei hoolitse nende eest.

See on vale. Lapsed käivad koolis, lasteaias, kunstiringides. Eile meeldib maalida ja mängida

plastiliiniga. Teha pildid kohe peale seda, kui laps on tulnud lasteaiast ja seal teinud

kunstitöid, on alatu. Lapsed on lapsed. Nende loomuselt on vahest kukkuda, katsuda kive,

mängida liivakastis. Eriti küüniliseks on osutunud foto, millel on paistes kõrv. Just A P ema

oli isik, kes otsustas teha lapsele kõrvaaugud selleks, et E saaks kanda kõrvarõngaid. Auk oli

tehtud ebakvaliteetselt ning K P oli kohustatud viima E kirurgi juurde ja opereerima paiste

läinud kõrva. Just A P ema (E vanaema) soov oli jätkata kõrvarõngaste kandmist. Paistes kõrv

on tekitatud just A P sugulaskonna poolt. Kui A P või tema sugulased näevad, et lastel on

mustad käed, parem viis seda vältida on saata lapsed pesema käed ning mitte pildistada.

42. E on tüdruk, kes vajab ema hoolt, abi ja toetust. Laps on sellises vanuses, et temal võib

juhtuda olukordi, kus ema on õige inimene ja saab teda aidata. Lapsed ei ole elanud isaga

eelnevalt, ei ole isaga olnud 24/7 kontaktis. Isa ei tea millised mured on lastel südametel,

kuidas aidata säilitada laste vaimset tervist. Laste äraviimine Eestist, ema juurest, sõprade

juurest ei ole kindlasti laste huvides. Laste huvides on kasvada peres, kus nii ema kui ka isa

suudavad lahendada omavahelised vastuolud selliselt, et see ei takistaks laste arengut ning

2-22-14467

vaimset heaolu. Isa soov on viia lapsed üle inglisekeelsele õppeprogrammile, kuid laste isa

isegi ei tea, milline on laste inglise keele tase. Laste isa ei ole kunagi teinud lastega kodutöid,

ei ole panustanud huviharidusse. Kogu see tegevus oli tehtud ainult ema poolt.

43. K P on alati kaasanud A P laste kasvatusse, palunud tema nõusolekuid erinevateks

tegevusteks, palunud tema arvamust hariduse, kooli, huvitegevuse osas. Lapsed saavad

suhelda isaga nii palju kui nad seda soovivad. Nad veedavad vaheajad isaga. Kindlasti ka

tulevikus laste ema ei takista lastel suhelda isaga, veeta temaga aega, külastada teda. K P

palub jätta rahuldamata A P avaldus K P vastu alaealiste laste E P ja E P suhtes ühise

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks laste viibimiskoha, tervishoiu ja haridusküsimuste osas

ning nimetatud küsimusteshooldusõiguse üleandmiseks A P, õigusega viia lapsed Eesti

Vabariigist välja elama enda juurde Küprose Vabariiki.

44. Põhja-Tallinna Valitsus toetab isa avaldust laste E P ja E P haridusküsimustes, kuigi see

tooks laste jaoks kaasa suured elumuutused. K P on pahatahtlikult kuritarvitanud

hooldusõigust, sest ei lasknud sügisel E P õpinguid jätkata kohtuvaidluse ajal endises

erakoolis X. K P ei suutnud täita hooldusõigusest tulenevaid vanema kohustusi, s.h tagada, et

E P käiks koolis. Lapse heaolu spetsialist on märganud E P käitumisest muutusi, sügisel

kooliteemadest avatult vestlev laps on kevadeks muutnud kidakeelseks ning tõrksaks. Lapse

heaolu spetsialisti arvates võib lapsel olla tekkinud lojaalsuskonflikt, kus tal on raske valida

osapooli. Laps soovib oma arvamusega mitte haiget teha vanemale, kellega ta igapäevaselt

koos on. A P on üles näidanud vastutust laste haridusküsimustes ning avaldab soovi, anda

lastele rahvusvaheline haridus Küprosel.

45. Eestkosteasutus toetab isa avaldust laste E P ja E P viibimiskoha küsimustes ning anda A

Ple ainuhooldusõigus, õigus viia lapsed Eesti Vabariigist välja elama enda juurde Küprose

Vabariiki. Mõlemad vanemad hoolivad lastest ja soovivad laste elus osaleda. Seni on laste

eest peamiselt hoolitsenud ema ja isa on lastega suhelnud. Kuna lapsed on elanud suurema osa

elust emaga, kes on laste igapäevase hoolduse ja kasvatusega tegelenud, on ema ja laste vahel

märgatav emotsionaalne seotus. Laste huvides on suhelda mõlema vanemaga, kuid omada

kindlat ja turvalist elukohta vanema juures, kes tagab lastele sobiva elukorralduse ja eakohase

arendamise, järelevalve ja ülalpidamise. Eeltoodud tingimusi suudab lastele praegusel juhul

pakkuda enim laste isa, A P. Ühise hooldusõiguse edaspidine teostamine ei ole laste huvides.

Laste huvides on see, et ka tulevikus hooldusõiguse teostamisel saaksid olulised otsused vastu

võetud õigeaegselt ja laste parimates huvides. Eestkosteasutusele ei ole teada asjaolusid, mis

annaksid õigusliku aluse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning ainuhooldusõiguse

üleandmiseks laste isale laste E P ja E P tervise küsimustes kuna puuduvad vaidlused antud

küsimustes ning ei ole esinenud sellist olukorda, mis vajaks kohtupoolset sekkumist.

46. Lastele riigi õigusabi korras määratud advokaadi seisukoha kohaselt avaldus ei kuulu

rahuldamisele. Mõlemad lapsed kinnitasid esindajale, et neile ema juures elada meeldib, oma

koduriigiks nad peavad Eestit, neil on Eestis tugev side keskkonnaga ja sõpradega, nad on

Eesti ühiskonda integreerunud. Lapsed ei soovi isa juurde Küprosele elama minna, neil on

kindel ja stabiilne elu Eestis. Oluline on märkida, et E käib praegu eelkoolis ja sügisel asub

koolis õppima. Lapsele oleks ebamõistlikult raske uues keskkonnas kohaneda ja alustada

kooliteed täiesti võõras keskkonnas. Avalduses ei ole välja toodud, et lapsed oleksid emaga

elades kuidagi ohus, hooldamata, hooletusse jäetud. Laste vajadused on rahuldatud, laste

areng on eakohane (küll E võiks juba vabalt lugeda), neile on tagatud vajalikud õpingud,

arendustegevus, sport, huviringid ja muu meelelahutus. Mõjuvat põhjust laste hariliku elukoha

2-22-14467

riigi, elukorralduse, õppeasutuste vahetamiseks ei esine. Advokaat leidis, et isa avaldus ei ole

põhjendatud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

47. 13.03.2023 esitas K P kohtule avalduse K Ple otsustusõiguse andmiseks E P esimesse

klassi sisseastumise osas ning õppeasutuse määramiseks (tsiviilasi nr 2-23-3940).

Ärakuulamisel 10.11.2023 loobus laste ema eelnimetatud nõudest, kuna see tulemus on juba

saavutatud. E õpib Rs. Teistel menetlusosalistel vastuväiteid nõudest loobumisele ei olnud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS §

428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist

loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega

või kahjustab avalikku huvi. Loobumine eeltoodud nõudest ei kahjusta kohtu hinnangul

avalikku huvi ning on kooskõlas tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seega kohus

leiab, et loobumine selles nõudes tuleb vastu võtta ning selles nõudes menetlus lõpetada.

Kohtu menetlusse jääb K P avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks

alaealise E P suhtes ning A P avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks

alaealise laste E P ja E P suhtes.

48. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja seisukohtadega ning kogutud tõenditega,

leiab, et K Ple tuleb anda otsustusõigus E P koolivaliku küsimuses ning A P avaldus

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks alaealiste laste E P ja E P suhtes tuleb jätta

rahuldamata.

49. Juhindudes TsMS § 550 lg 1 p-st 2 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses.

Vastavalt TsMS § 477 lõikele 5 ei ole kohus taolises menetluses seotud menetlusosaliste

esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnangutega asjaoludele, kui seadusest ei tulene

teisiti. Vaidlusaluse avalduse läbivaatamise kohta ei ole seaduses sätestatud teisiti.

Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused

ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS § 118 lg 1 järgi teostavad vanemad lapse

suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles,

pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Vanemad otsustavad üldjuhul lapsega seotud olulisi

asju PKS § 145 lg 1 järgi ühiselt ning tulenevalt PKS § 145 lg-test 2 ja 3 lapse igapäevaelu

küsimusi otsustab vanem, kelle juures laps viibib. PKS § 137 lg 1 järgi kui ühist

hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel

hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtus hagita menetluses

taotleda, et lapse hooldusõigus antakse talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 137 lg 1 alusel

esitatud avalduse eesmärk on üldjuhul ulatuslikumate muudatuste tegemine vanemate

hooldusõiguses, mille tulemusena saab üks vanem otsustada üksi tulevikus tekkida võivate

last puudutavate oluliste küsimuste üle ning teine vanem kaotab selles osas hooldusõiguse.

PKS § 123 lg 1 järgi teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse

huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

50. PKS § 119 sätestab, et kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises

asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele

2-22-14467

vanemale. Otsustusõiguse üleandmise korral võib kohus otsustusõiguse teostamist piirata või

panna seda teostavale vanemale lisakohustusi. Riigikohtu praktika järgi on vanemale

otsustusõiguse andmise nõue (PKS § 119) ning vanemate ühise hooldusõiguse osalise

lõpetamise ja selles osas ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmise nõue (PKS § 137)

alternatiivsed nõuded ning kohus saab lahendada avalduse kas PKS § 119 või § 137 alusel.

Otsustusõiguse saamiseks saab vanem esitada avalduse eelkõige siis, kui vanemad vaidlevad

last puudutava olulise küsimuse lahendamise üle ja soovivad konkreetse küsimuse või

olukorra lahendada ega soovi ühist hooldusõigust nimetatud küsimuses edaspidi tekkida

võivate küsimuste lahendamiseks lõpetada. Seevastu ühise hooldusõiguse osalise või täieliku

lõpetamise ja lõpetatud osas ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmise avalduse eesmärgiks

on üldjuhul ulatuslikumate muudatuste tegemine vanemate hooldusõiguses, mille tulemusena

saab üks vanem õiguse otsustada üksi tulevikus tekkida võivate last puudutavate oluliste

küsimuste üle ning teine vanem kaotab selles osas hooldusõiguse. Sellest tulenevalt saab ka

kohus sõltuvalt avaldusega taotletavast eesmärgist lahendada avalduse kas PKS § 119 või §

137 alusel. Seejuures ei ole kohus seotud avalduses märgitud õigusliku kvalifikatsiooniga

ning kohaldab ise õigust, kuid peab menetlusosalistega õiguslikku kvalifikatsiooni arutama ja

andma menetlusosalistele võimaluse avaldada selle kohta arvamust (Riigikohtu 12.02.2016. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 25). Seega tuleb kohtul hinnata, kas lapse huvides on

ühise hooldusõiguse säilimine või ühele vanemale ainuhooldusõiguse või otsustusõiguse

andmine.

51. Esmalt lahendab kohus K P nõude K P ja A P ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks

alaealise lapse E P hariduse küsimuses. Vaidlustamata asjaoludel ja rahvastikuregistrist

nähtuvalt on E P K P ja A P ühine laps. Vanemate vaheline erimeelsus E P haridusküsimuses

seisneb selles, et ema tahab viia last üle eestikeelse õppega kooli, isa hinnangul ei ole see aga

E P huvides eeskätt E P ebapiisava eesti keele oskuse tõttu.

52. Asja materjalide kohaselt õpib E P erakoolis X. Avalduse kohaselt alates 2022 kevadest

on ema palunud E P isalt A Plt luba viia E P venekeelse õppega erakoolist X eestikeelse

õppega Tallinna R. Vanemate erimeelsused kooli vahetamise kohta nähtub ka kohtule esitatud

kirjavahetusest (dtl 43-46, 164-173). K P põhjendab lapse üleviimise soovi sellega, et tal kui

lapsevanemal on mitmeid etteheiteid kooli tegevuse osas, s.o kooli lugupidamatu käitumine,

kooli väärtused, õpetajate poolne mõnitamine, suur õppekoormus/puudub võimalus osaleda

huviringides, lapsel ei ole sõpru, eesti keele õppe madal kvaliteet, vananenud õppemetoodika,

õpetajatele kingituste tegemise praktika, tasuline õppimine. K P leiab, et E P peaks jätkama

õpinguid just eestikeelses koolis. Ema tõi esile, et K on lapse elukohalähedane, lapse ja ema

mõttemaailmaga sobilik ning arvestab lapse kunstiandega. Selleks, et laps tuleks paremini

toime keelebarjääriga, on vajalik korrata veel kord eelneva klassi programmi, eesmärgiga

saada lapsele parema ja turvalisema õppekeskkonna. Isa arvates E panek eestikeelsesse kooli

traumeeriks last eelkõige põhjusel, et lapse eesti keele oskus ei vasta sellisele tasemele, mis

võimaldaks tal eestikeelses koolis õppida. Samuti on isa tugevalt häiritud sellest, et laps peaks

eestikeelses koolis klassikurust kordama.

53. Kohtule esitatud Rajaleidja juhtumi kokkuvõttest nähtub, et laps on kontakne, vastab

emakeeles esitatud küsimustele adekvaatselt, teab oma sünnipäeva, elukohta, pereliikmeid,

pilkkontakti hoiab. Käitumises on ta impulsiivne, segab vestlusesse täiskasvanutele vahele.

Õppetegevuses on tal keskendumisraskused, teeb vigu tähelepanuprobleemide tõttu. Lapse

töötempo on ealise normis, täiskasvanute abi võtab laps vastu ning ta kaldub oma tegevuses

kõrvalistele asjadele (dtl 807). Eestikeelseid küsimusi laps mõistis osaliselt, seetõttu vajas

küsimuste ja tööjuhiste tõlkimist vene keelde. Eesti keeles laps räägib üksiksõnadega, raskusi

2-22-14467

on sõnade leidmisega, lauset on raske koostada, kuna ei oska kasutada käände- ja pöörde

lõppe. Tahab õpinguid jätkata eesti õppekeelses koolis. Eestikeelset teksti loeb aktsendiga,

vigadega, mõistab üksikuid sõnu ja tervikteksti tõlkimisega hakkama ei saa. Etteütluses teeb

rohkelt kõigi hääliku pikkuste vigu, käekiri loetav. Matemaatika kolmetehteline tekstülesanne

vajab tõlkimist, iseseisvalt ülesannet ei lahenda, vajab abi ja lisaseletusi. Rajaleidja

eripedagoog ja eripedagoog/logopeed olid arvamusel, et üleminek eesti õppekeelsesse kooli

toimub raskustega, kuna laps mõistab eesti keelt vähesel määral. Samuti on eripedagoogi ja

logopeedi/erapedagoogi hinnangul õpimotivatsioon madal ning laps vajab psühholoogilist abi.

Lapsel ei ole õpiprobleeme oma emakeeles õppimisel (dtl 807).

54. Eelnevast kokkuvõttest saab järeldada, et Rajaleidja nõustamisel 17.05.2023 valmistus

eesti keeles rääkimine ja kirjutamine E P raskusi, kuid emakeeles õppimisel lapsel nähtavaid

probleeme ei esinenud. Rajaleidja hinnang E P käitumisele (keskendumisraksused,

tähelepanuprobleemid, impulsiivne, segab vahele) on aga vastuolus E P muusikaõpetaja poolt

08.04.2023 antud iseloomustusega, mille kohaselt on E korralik ja viisakas tüdruk, täpne,

korralik, tasakaalukas, sõnakuulelik (dtl 892-893, 897). Nii samuti on Rajaleidja hinnang

vastuolus kooli X poolt Põhja-Tallinna Valitsusele 22.11.2022 väljastatud iseloomustusega,

mille järgi on E P käitumine alati eeskujulik. E on vaikne ja kuulekas laps (dtl 143-147).

Kuivõrd

Rajaleidja

spetsialistid

(eripedagoogika

ja

logopeedia,

mitte

psühhiaatria/psühholoogia valdkonnas) kohtusid E P juhtumi kokkuvõtte kohaselt ainult ühe

korra 17.05.2023, samas kui koolil X ja muusikaõpetajal oli E mitmeaastane kokkupuude, siis

kohtu hinnangul on Rajaleidja spetsialistide hinnang E keskendumisraskuste ja

tähelepanuprobleemide kohta ennatlik. Olukorras, kus lapsevanemate vahel on pikaleveninud

konflikt kooli vahetamise küsimuses ning laps ise on korduvalt ametnike ja kohtu poolt kooli

teemal ära kuulatud, on enam kui tõenäoline, et Rajaleidja nõustamisel ei tundnud E P end

turvaliselt ning see võis mõjutada tema käitumist. Rajaleidja kokkuvõttes on mh kirjas, et E P

oli pisut trotslik, torises, et miks ta peab tegema kooliülesandeid (dtl 807). Ka kohtule esitatud

tõendist nähtub, et ema on pöördunud lastel kohtuga seotud stressi tõttu psühholoogi poole

(dtl 1029).

55. Kohtule ei ole esitatud selliseid tõendeid, millest nähtuks, et E Pl oleks diagnoositud

häire, mis oleks takistuseks eestikeelsele õppele üleminekul. Asjaolule, et E P eesti keele

oskus on madal, tugineb ka ema, põhjendades mh sellega kooli vahetamise vajadust. Kohtu

hinnangul olukorras, kus E P eesti keel on juba praeguseks kehval tasemel, võib see osutuda

takistuseks edasise hariduse, sh kõrghariduse omandamisel. Lapse huvides on omandada oma

elukohariigi keel sellisel tasemel, mis võimaldaks tal jätkata haridusteed eestikeelses

kõrgkoolis/ülikoolis ja lõimuda Eesti kultuuri- ja väärtusruumi, mis tagab lapse parema

toimetuleku tulevikus ja laiendab valikuvõimalusi. Arvesse tuleb võtta sedagi, et eestikeelsele

haridusele üleminek on Eestis aktuaalne küsimus, mille elluviimisega valitsus aktiivselt

tegeleb. Enam kui tõenäoline, et E P läheb varem või hiljem eestikeelsele õppele üle. Kohtu

hinnangul on lapse huvides teha seda praeguses vanuses, mil võõrkeele omandamine on

tunduvalt kergem kui vanemaks saades.

56. Kohtu hinnangul pole käesoleva menetluse raames oluline tuvastada, kas K P etteheited

erakoolile X on põhjendatud ning kas K P on oma hariduse poolest pädev selliseid hinnanguid

andma. Tsiviilkohtumenetluse ülesandeks ei ole tuvastada haridusasutuse puudujääke

õppetegevuse korraldamisel. Sellegipoolest on murettekitav erakooli X direktori vastus, mille

kohaselt ei ole koolid Eestis valmis eestikeelsele õppele üleminekuks (dtl 53).

Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus asjaolus, et E P eesti keele teadmised on äärmiselt

2-22-14467

madalad, mistõttu on põhjendatud ema etteheited X koolile eesti keele õppe madala kvaliteedi

osas.

57. Oluline seegi, et kohtulikul ärakuulamisel ei ole E P väljendanud vastumeelsust kooli

vahetamise osas. Mõistagi on koolivahetus stressirohke sündmus igale lapsele, mistõttu on ka

arusaadav lapse võimalik meeleolu muutus selles küsimuses (isa ja lastekaitsespetsialisti

väitel on E kinnitanud, et talle meeldib koolis X). Sellegipoolest ei ole E P menetluse kestel

koolivahetuse küsimuses selget vastuseisu üles näidanud. Seevastu erakooli X osas oli lapsel

mitmeid etteheited. 01.03.2023 ärakuulamisel avaldas E P kohtule, et koolis X talle ei meeldi,

sest õpetajad karjuvad ja direktor noomib pidevalt. Väga paljud õpetajad ütlevad, et nad on

kõige viletsam klass koolis. Paljud head õpetajad ja koolikaaslased on koolist lahkunud.

Lapse sõnul X koolis teda kiusati. R kohta tõi E P esile, et seal ei pea kogu aeg istuma pingi

taga. Väljas toimub väga palju üritusi (dtl 277). 17.11.2023 ärakuulamisel avaldas E P

kohtule, et ei taha koolist rääkida. Kui direktor ja õpetaja välja vahetada, siis oleks ta nõus X

kooli jääma. Koolis ei lähe eriti hästi, sest õpetaja ja direktor ei ole lapse sõnul head. Inglise

keele õpetaja kutsus haigeteks. Ta juba varakult on ette arvanud kellele ta kahe paneb, kuigi ta

isegi ei tea, kuidas see inimene vastab. Ta on tige, sõimleb. Teised on pluss-miinus siia sinna

(dtl 944).

58. Asja materjalide kohaselt ei nähtu kohtule, et tegemist oleks lapsega, kes ei suudaks

kohaneda uue kooliga, õppida eesti keeles, leida uusi sõpru või oleks koolivahetus talle mingil

põhjusel oluliselt raske. E P on kooli vahetusega nõus, mõistab, et alguses võib olla raskusi

eesti keeles õppimisega, kuid ärakuulamisel ei avaldanud E P, et see oleks tema jaoks

ületamatu probleem. Tallinna Linnavalitsuse esindaja on koolivahetamisega seonduvatest

muutustest ja raskustest lapsele rääkinud, kuid ei nähtu, et E P oleks seetõttu oma meelt

muutnud. E vastas, et teab, et see saab olema raske (dtl 278).

59. Kohtu hinnangul põhinevad A P seisukoht konkreetses küsimuses emotsioonidel ega

arvesta lapse tegelikke huve. Nagu kohus eelnevalt leidis, siis lapse huvides on omandada

oma elukohariigi keel sellisel tasemel, mis võimaldaks tal jätkata haridusteed eestikeelses

kõrgkoolis/ülikoolis ja lõimuda Eesti kultuuri- ja väärtusruumi, mis tagab lapse parema

toimetuleku tulevikus ja laiendab valikuvõimalusi. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis

kaaluks üles lapse õiguse õppida riigi keeles, eriti olukorras, kus laps on selleks korduvalt

valmisolekut avaldanud. Lapse isa muretsemine on kohtule mõistetav. Kuid samaaegselt on

isale aktsepteeritav olukord, kus E P kolib elama Küprosele, kus pole kunagi püsivalt elanud

ning millise riigi keelt pole ta kunagi õppinud. Ka õppimine Küprosel inglise keeles ei oleks

eeldatavasti lihtsam kui eesti keeles. Selles osas on A P seisukoht koolivahetusega kaasnevate

raskuste osas vastuoluline.

60. Ka eelneva klassikuruse kordamine (eesti keeles) ei ole kohtu hinnangul selline asjaolu,

mille tõttu tuleks koolivahetamisest loobuda. E P jaoks ei oleks tegemist puhtakujulise

kordamisega, vaid juba kord omandatud materjali õppimisega eesti keeles, uues keskkonnas.

K P on veenvalt põhistanud, et selline on olnud eelnev koolivahetamise praktika ning

eesmärgiks on saada lapsele parema ja turvalisema õppekeskkonna. A P on leidnud, et

selliselt kaotab laps oma eluaasta. Kohus A P seisukohaga ei nõustu. E P jaoks oleks tegemist

intensiivse eesti keele õppimisega, mis on igal juhul lapse huvides. A P ei põhjendanud, miks

on oluline lõpetada põhikool just algselt ettenähtud aastal ning kuhu on sellega kiiret. Kohtu

hinnangul on eelnevast olulisem elukohariigi keele omandamine kõrgel tasemel ning seeläbi

lapse tuleviku võimaluste laiendamine. Kohtu hinnangul on oluline anda lapsele võimalus

õppida eesti keeles. Laps käib eesti keele kursustel (isa ei vaidlustanud seda asjaolu) ning

2-22-14467

eeldatavasti on tema eesti keele oskus tänaseks tõusnud. Vaidlustamata asjaoludel on K lapse

elukoha lähedal, kool pakub erinevaid E sobivaid huviringe ning õppimine on lapsele tasuta

(vastupidiselt erakoolile X). Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et koolivahetus on E P

huvides.

61. Ühise hooldusõiguse lõpetamine mis tahes küsimuses ja sellega ühe vanema

kõrvalejätmine last puudutavate otsuste tegemisest peaks tulema kõne alla siis, kui see on

lapse huvides vältimatult vajalik, mh kui vanemate suutmatus jõuda last puudutavates

küsimustes kokkuleppele ohustab lapse heaolu. Kohtule ei nähtu, et E P vanematel oleks

hariduse osas muid lahkarvamusi peale kooli vahetamise. Kohtu hinnangul ei nähtu asja

materjalidest selliseid asjaolusid, millest tulenevalt oleks E P huvides see, kui isalt võetakse

täielikult õigus lapse hariduse küsimuses kaasa rääkida, andes selles küsimuses

ainuhooldusõiguse emale. Vanemate pingelised suhted ei anna alust muudes

haridusküsimustes vanemate ühist hooldusõigust E P osas lõpetada, kuna asjaoludest ei nähtu,

et see takistaks muus osas hooldusõiguse küsimuste otsustamist. Eelnevast tulenevalt leiab

kohus, et E P emale tuleb anda PKS § 119 alusel otsustusõigus E P koolivaliku küsimuses.

62. Järgnevalt lahendab kohus A P avalduse lõpetada osaliselt A P ja K P ühine hooldusõigus

nende alaealiste laste E P ja E P suhtes laste viibimiskoha, tervishoiu ja hariduse küsimustes

ning anda eelnimetatud küsimustes A Ple ainuhooldusõigus, õigusega viia lapsed Eesti

Vabariigist välja elama enda juurde Küprose Vabariiki. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval

juhul PKS §-s 137 sätestatud aluseid laste E P ja E P vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ja lõpetatud ulatuses ainuhooldusõiguse laste isale üleandmiseks.

63. PKS § 137 lg 1 kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus

või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal

õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või

täielikult üle. Kui kohtule esitatakse PKS §-de 119 või 137 alusel avaldus, sest vanematel on

ühise hooldusõiguse teostamisel erimeelsused, peab kohus kõigepealt välja selgitama, milles

vanemate erimeelsused seisnevad. Seejärel hindab kohus hagita menetluse põhimõtteid

arvestades, milline lähenemine on lapse huvidest lähtuvalt põhjendatud (RKTKm 05.01.2022,

2-21-233, p 15). Kui vanemad asuvad eraldi elama, säilib vanematel ühine hooldusõigus, sh

õigus määrata üksmeelselt lapse viibimiskoht ning leppida kokku, kumma vanema juures laps

peamiselt elab ja kuidas saab laps teise vanemaga suhelda. Mõlema vanema ühine

hooldusõigus tuleb säilitada võimalikult suures ulatuses (RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15,

p 30) ning vanemate ühise hooldusõiguse võib lõpetada ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse

anda üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik (RKTKm 19.05.2021, 2-20-

1708, p 19).

64. A P avalduse kohaselt elavad laste vanemad lahus ja erinevates riikides ning laste

kasvatamise osas on erimeelused, mida pooled lahendada ei suuda, mistõttu tuleb paratamatult

tekkinud elulist olukorda arvestada ning langetada valik, kas laste heaolu ja huve arvestades

on lastel elada parem ema või isa juures, sest mõlema juures nad viibida ei saa. A P leiab, et

laste huve ja heaolu arvestades on lastel parem elada tema juures Küprose Vabariigis, sest A P

suudab lastele tagada vaimselt ja majanduslikult stabiilsema elukorralduse. A P hinnangul

rikkus ema lapse E P õigust koolikohustuse täitmisel - K P tekkisid konfliktid kooliga X,

mistõttu soovis ta vahetada kooli. A P ei olnud sellega nõus, kuivõrd tema arvates ei olnud see

lapse huvides - laps oleks pidanud jääma klassiastet kordama ning asuma õppima eesti keeles,

mida ta piisavalt ei oska, mh kinnitas korduvalt nii isale kui ka lastekaitsespetsialistidele, et ta

ei soovi kooli vahetada. E P viibis õppetööst eemal neli kuud. Eeltooduga on A P hinnangul K

2-22-14467

P näidanud, et ta ei tegutse laste huvides, vaid teeb otsuseid oma isiklikest emotsioonidest

lähtuvalt, mis kahjustab lapsi.

65. Nagu kohus eelnevalt tuvastas, siis lapse huvides on omandada oma elukohariigi keel

sellisel tasemel, mis võimaldaks tal jätkata haridusteed eestikeelses kõrgkoolis/ülikoolis ja

lõimuda Eesti kultuuri- ja väärtusruumi, mis tagab lapse parema toimetuleku tulevikus ja

laiendab valikuvõimalusi. Eelneva saavutamiseks on vajalik võimaldada lapsel õppida

eestikeelses koolis ning last selles ettevõtmises toetada. Samuti on kohus eelnevalt

tuvastanud, et E Pl ei ole diagnoositud mistahes häiret, mis oleks eestikeelsele õppele

üleminekul oluliseks takistuseks. Sellekohast psühhiaatri diagnoosi pole kohtule esitatud.

Kohus nõustub sellega, et lapse huvides ei olnud õppetööst eemal viibimine ca 4 kuu vältel.

Siiski on kohus seda meelt, et kujunenud olukorra põhjustasid mõlemad vanemad, kes ei

suutnud kooli vahetamise küsimust omavahel lahendada ning selleks tuli pöörduda kohtu

poole. Õppetööst eemalviibimist olnuks võimalik vältida ka siis, kui A P oleks nõustunud

tütre kooli vahetusega. Kuivõrd kohus leidis, et eestikeelsele õppele üleminek on lapse

huvides, siis pole kohtul võimalik sedastada, et K P ei tegutsenud E P huvides. A P tõi esile,

et saab tagada lastele hariduse Küprose erakoolis, kus õppetöö toimub inglise keeles. A P pole

veenvalt põhistanud, millisel põhjusel on õppimine inglise keeles rohkem laste huvides kui

õppimine eesti keeles riigis, kelle kodanikud nad on. Arvestataval tasemel inglise keele

õppimine on võimalik ka Eestis. Muuhulgas ei ole eestikeelses koolis õppimise eelduseks

asjaolu, et lapsevanem ise oskaks eesti keelt kõrgel tasemel ning oleks võimeline last aitama.

Vastupidisel juhul poleks paljude laste puhul eestikeelses koolis õppimine võimalik.

66. Järgnevates seisukohtades tõi A P esile, et laste elama asumisel isa juurde Küprose

Vabariigis on lastele koolikohad olemas Morfosis Private school koolis, kus õppetöö toimub

vene keeles. Kohtu hinnangul olukorras, kus lapsed ei ela Venemaal ning plaanis pole sinna

kolida, ei vasta vene keeles õppimine laste huvidele. Laste huvidele vastab võõrkeelte oskus

ja õppimine selle riigi keeles, kus lapsed püsivalt elavad. Eelnev tagab lapse parema

toimetuleku tulevikus ja laiendab valikuvõimalusi.

67. A P tõi mh esile, et ärakuulamise protokollist ilmneb, et K P on E manipuleerinud ja

pannud talle suhu termineid ja väljendeid, mis ei ole omased selles eas lapsele. A P väidab, et

protokollist nähtub, et E on kooli vahetuse osas muutnud meelt ja põhjused selleks on

ilmselgelt ema poolt talle manipuleerimise teel kohustuslikus korras selgeks õpetatud. Kohus

A P seisukohaga ei nõustu. E P on menetluse vältel korduvalt avaldanud põhjuseid, mille

poolest talle erakool X ei meeldi. Kohus ei saa aluseks võtta seda, mida laps kohtuväliselt

lastekaitseametnikule või isale väidetavalt avaldas. Kohtumenetluses ei avaldanud E P

mistahes vastumeelsust kooli vahetamise osas. 01.03.2023 ärakuulamisel ütles E P, et kartis

isale koolivahetuse soovist rääkida, sest isa elab kaugel ning kogu aeg rõhutas Xis õppimist

(dtl 278). Kohtul ei ole tekkinud kahtlust, et ema oleks lapsega manipuleerinud ning last

mõjutanud.

68. Asja materjalide kohaselt õpib E P Rs ning selles osas pole A P takistusi teinud. Kuivõrd

kohus andis eelnevalt K Ple kooli valiku osas ühekordse otsustusõiguse ning muudes

haridusküsimustes mõlema lapse osas vanematel erimeelsusi ei esine, siis ei ole kohtu

hinnangul alust vanemate ühist hooldusõigust E P ja E P hariduse küsimuses lõpetada ning A

Ple üle anda ning A P sellekohane avaldus jääb rahuldamata.

69. A P tõi esile, et suudab võrreldes laste emaga lastele oluliselt paremaid elamistingimusi

tagada. A P väitel elab ta Limassolis oma majas, kus on 5 tuba. Mõlemal lapsel oleks tema

2-22-14467

juures elades oma tuba. 05.03.2023 informeeris laste ema, et on samas majas üürinud uue

korteri, mis on kolmetoaline. Korteri üür on kõrgem ja ka kommunaalkulud ilmselt

suuremad. Kuna K Pl puudub regulaarne sissetulek ja see on väga madal, siis langeb laste isa

hinnangul toimetulek veelgi. Juba hetkel elavad lapsed koos emaga alla toimetulekupiiri, sest

ema küsib igakuiselt riigilt toetust isegi siis kui avaldaja on maksnud praktiliselt kõik kulud

lastega ja katnud ka üürikulu.

70. Vaidlustamata asjaoludel elab ema koos lastega Tallinnas 3-toalises üürikorteris. Küprose

Vabariigi Sotsiaalministeeriumi vastuse kohaselt elab A P koos oma elukaaslasega suures

üürimajas Limassolis. Nii A P kui ka tema elukaaslane omavad autosid. Muu vara osas

andmed puuduvad (dtl 791-796, 834-840, 374-384). Seega nähtub kohtule, et ka A P elab

üüripinnal. Lastele oma tuba võimaldamine on kahtlemata suur eelis, kuid see ei saa olla

aluseks ühise hooldusõiguse lõpetamiseks laste viibimiskoha küsimuses. Kohtule nähtub, et A

P sissetulek (3000 eurot) (dtl 791-796, 834-840) on K P sissetulekust, mille arvestus on

peamiselt projektipõhine (dtl 214, 1035), suurem. Ema sissetulek on küll madalam, kuid

Põhja-Tallinna Valitsuse seisukoha järgi K P ja laste elamistingimused kolmetoalises

üürikorteris Tallinnas (xxx) on head. Lastel on eraldi tuba laste vooditega, õppimiseks

vajaminevad vahendid ja koolilaud (dtl 717-721). E P tegeleb spordiga (dtl 710, 879-882).

Seega järeldab kohus, et ema väiksemale sissetulekule vaatamata on ema kodus laste eluks

vajalik olemas. A P tõi korduvalt esile, et toetab laste ema ja lapsi rahaliselt, mis nähtub ka

kohtule esitatud tõenditest (dtl 357-364).

71. K P ei vaielnud vastu A P ja lastekaitsespetsialisti väitele, et K P on riikliku

toimetulekutoetuse saaja. Kohtu hinnangul ei ole eelnimetatud asjaolu aluseks vanemate ühise

hooldusõiguse lõpetamiseks laste viibimiskoha küsimuses. Tsiviilkohtumenetluses ei hinda

kohus, kas K P puhul esinevad toimetulekutoetuse saamiseks vajalikud eeldused. Kohtule ei

ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et K P tegevus, sh toimetulekutoetuse taotlemisel,

oleks laste huvidega vastuolus. Olukorras, kus laste elamistingimused on head, ei saa emale

ette heita toimetulekutoetuse saamist. Kohus arvestab sedagi, et K P on Eestisse tulnud

Ukrainast, ta kasvatab lapsi peamiselt üksinda ning tema eesti keel ei ole sellisel tasemel, mis

eelduslikult võimaldaks leida tasustavamat tööd. Ka A Pl on seadusest tulenev kohustus oma

alaealisi lapsi üleval pidada, mistõttu etteheited laste vaesuses (alla toimetulekupiiri) elamise

kohta on kohatud.

72. Tõendamata on A P väide, et K P sisendab tütrele, et oluline on ainult kunst ja tantsimine

ning see, kas tüdruk oskab reaalaineid (matemaatika, loodusõpetus) ja keeli ei ole üldse

oluline. K P esitas kohtule avalduse tütre eestikeelsesse kooli üleviimiseks, kuivõrd pole rahul

erakooli X õppemetoodikaga ja tütre kehva võõrkeelte oskusega. Pigem viitab eelnimetatud

asjaolu sellele, et K P peab tütre haridust, sh võõrkeelte oskust, tähtsaks. Vastupidiseid

tõendeid pole kohtule esitatud ning hariduse suhtes ükskõikne suhtumine ema poolt ei nähtu

ka K P poolt kohtule esitatud seisukohtadest ega istungi protokollidest.

73. Kohtule nähtub, et A Pl ja K Pl on erinevad arusaamad sellest, kas alasti fotod

Instagramis, klubis „D“ joonistatud piltide postitamine ning alasti poseerimine on kunstiline

(enese-) väljendusvorm või ema kohatu käitumine (dtl 400-411). Kohtu hinnangul ei

võimalda eelnimetatud lahkarvamus vanemate ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist

(eelkõige taotletud viibimiskoha küsimuses). Täiskasvanud inimesed peaksid olema suutelised

ema eneseväljendusvormi küsimusi omavahel laste nimel kokku leppima ning neist kinni

pidama. Kohtul ei ole põhjust ega alust iga maailmavaatelise vaidluse tekkimisel vanemate

ühist hooldusõigust lõpetada. Vastupidisel juhul oleks põhjust lõpetada ühist hooldusõigust

2-22-14467

kõigi modelli, näitleja jmt ametit pidavate vanemate osas, kes on lubanud end alasti pildistada

ja pilte avalikustada. Sama puudutab küsimust, milliseid filme võib lastele näidata. Kohtule ei

ole esitatud tõendeid selle kohta, et laste isa on kohtuväliselt ema poole pöördunud

eelnimetatud küsimuste arutamiseks ning ema oleks sellest keeldunud ning oma käitumisega

laste huve selgelt kahjustanud.

74. Tõendamata on A P väide, et K P ei panusta absoluutselt laste harimisse, ei soodusta

nende õppimist, vaid laseb neil piiramatult multikaid vaadata ja telefoniga mänge mängida.

Nagu kohus eelnevalt tuvastas, siis on K P mures tütre kehva võõrkeelte oskuse pärast,

mistõttu soovib kooli vahetamist eestikeelsega õppega kooli vastu. Kohtule on esitatud nii E P

kui E P õppeedukuse tõendid, millest nähtub, et E Pl on väga head hinded ning kujundav

hindamine E P kohta on arengut julgustav (dtl 1026-1027, 874-877, 883-885, 888-889).

Õpetaja tagasiside kohaselt omandab E tasahaaval eesti keele (dtl 878), selle omandamisega

seoses on ootuspärased raskused, matemaatikas on väga nutikas (dtl 1034). E P käib kooli

pikapäevarühmas (dtl 886-887). Seega on A P väited alusetud ega põhine tsiviilasjas kogutud

tõenditel. Ka asjaolu, et koolis õppimist alustav laps ei oska veel lugeda, ei ole aluseks ühise

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks.

75. A P tõi esile, et lapsed on olnud hoolitsemata ja pesemata. Põhja-Tallinna Valitsus on

teinud kahel korral kodukülastuse K ja laste elukohta (dtl 717-721), kuid pole tuginenud

asjaolule, et lapsed oleksid hoolitsemata. E P lasteaia direktori poolt antud iseloomustuse

kohaselt laps on hoolitsetud, tema riided on puhtad ning korralikud (dtl 895-896). E P

muusikaõpetaja iseloomustuse kohaselt on E Pl hoolitsetud väljanägemine (vene keeles

опрятная) (dtl 893). Lastele määratud esindaja on lastega kohtunud ning pole kohtu ette

toonud asjaolusid, mis A P väiteid kinnitaksid. Ka laste ema poolt kohtule esitatud piltidel on

lapsed puhtad ja hoolitsetud (dtl 647, 666-684, 692, 694-695, 698-700). Isa esitatud fotodelt

nähtub, et laste küüned vajavad lõikamist (dtl 417-419). Kohus leiab, et üksnes nende kolme

foto põhjal ei saa teha järeldust, et ema oleks laste suhtes hoolimatu. A P õe ja ema ütlustesse

laste hügieeni kohta suhtub kohus teatud kriitilisusega ja arvestab asjaoluga, et tegemist on A P

lähikondsetega, kes on huvitatud A P avalduse rahuldamisest ja tema positsiooni toetamisest.

76. A P tugines mh asjaolule, et K P ei puhastanud ega hooldanud kordagi lapse kõrvu,

mistõttu augud kasvasid kinni koos kõrvarõngastega ning lapsele tehti operatsioon, et

kõrvarõngad kätte saada. Tõendamata on A P väide, et augud kasvasid kinni põhjusel, et K P ei

ole kõrvu nõuetekohaselt hooldanud. Kohtule esitatud pildilt on näha, et kõrvaauku on

eeldatavasti tekkinud põletik (dtl 416). Eelnevat ei saa aga otseselt seostada ema käitumisega,

eriti olukorras, kus A P ema N P ütluste kohaselt olid kõrvarõngad N P ja tema abikaasa

kingitus lapsele ning augud tehti salongis vanavanemate enda eestvedamisel (dtl 936).

77. Kohus ei hinda A P väiteid ja tõendeid K P väidetava raha väljapressimise kohta A Plt, sh

lennupiletite osas Odesessase, kuivõrd need ei ole asja lahendamisel olulised. Kohus ei lahenda

käesoleva menetluse raames vanemate vahelisi rahalisi nõudeid. Ka K P plaan sõita lastega

autoga Eestist Odessasse ei ole alus laste osas ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks.

Tegemist oli pigem vanemate vahelise põhimõttelise vaidlusega, kas autosõit Odessasse autoga

on turvaline või mitte. Samuti ei hinda kohus poolte väiteid ja tõendeid seoses 10 000 euro

andmisega laste emale ja talle mootorsõiduki ostmisega pärast vanemate lahkuminekut, mh

väidetavate tasumata arvete kohta A P poolt. Tegemist on taaskord vanemate vaheliste rahaliste

erimeelsustega, mida kohus käesolevas menetluses ei lahenda, ning mis otseselt ei puuduta

ühist hooldusõigust laste osas.

2-22-14467

78. Kohtule esitatud tõendist nähtub, et K P on kirjutanud A Ple, et kui kokku leppida ei ole

võimalik ja A P vanemad on niivõrd rahulolematud, siis K P lahkub Eestist koos lastega (dtl

354-355). Sellele eelnevalt on K P kirjutanud, et juhul, kui A P ei näita, et teda saab usaldada,

siis hakkab K P mõtlema Eestist ära kolimisest (dtl 353-354). Tõendi kohaselt on tegemist

2019 märtsikuus toimunud kirjavahetusega (dtl 353-354), millest on möödas 5 aastat. Kohus ei

saa lähtuda asja lahendamisel 5 aasta tagusest kirjavahetusest ja tüli käigus avaldatust. Kohtule

ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et K P sooviks praegusel hetkel kolida välismaale. Samuti

ei ole K P esitanud kohtule avaldust A P hooldusõiguse piiramiseks. Ilma A P nõusolekuta või

vastava kohtulahendita poleks selline kolimine seaduslik. Kohtul pole alust eeldada, et laste

ema käituks seadusevastaselt.

79. Samuti ei hinda kohus laste vanemate väiteid seoses abielu purunemise põhjusega, lisaks

kas, siis millisel põhjusel keeldus K P tööle minemisest abielu ajal, kuivõrd need asjaolud ei

ole käesoleva vaidluse lahendamisel olulised ega puuduta vanemate ühist hooldusõigust laste

suhtes. Samuti ei hinda kohus A P väiteid ja K P vastuväiteid selle kohta, kas K P takistas 3

kuud lastel isaga suhelda koroonaviiruse epideemia ajal. Eelnevast on möödas mitu aastat ja

praegu ei ole vaidlust selles, et K P ei takista laste ja isa suhtlust. Kohus lähtub lahendi

tegemisel hetkeolukorrast, mitte mineviku sündmustest, mille tuvastamine ei oleks asja

lahendamisel olulise tähtsusega.

80. Olukorras, kus K P on laste peamine hooldaja ning A P elab välismaal, ei ole põhjust heita

K Ple ette tema tööreise välismaale ning laste jätmist A P sugulaste või tuttavate hoida.

Kohtule ei ole esitatud tõendit, et lapsed on jäetud K P poolt hooletusse, pikalt üksinda koju

või täiesti võõraste inimestega. A P heidab K Ple ette elamist alla miinimumpiiri, kuid

samaaegselt pole rahul sellega, et aeg-ajalt hoiab lapsi teine isik selleks, et K P saaks oma

tööasju korraldada. Ka laste viimine vanavanemate juurde selleks, et puhata laste

juuresolekuta, on sisuliselt üksi last kasvatava vanema puhul kohtule mõistetav. Kohtu

hinnangul ei ole A P sellekohased etteheited põhjendatud ega saa olla aluseks vanemate ühise

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. Teadupärast on väiksed lapsed tihti haiged. Ka olukord,

kus A P ema juurde viidud lapsed olid haiged, pole alus ema hooldusõiguse osaliseks

piiramiseks. Kohtule pole esitatud tõendit, et lapsed olid kriitilises seisundis ning ema keeldus

nende juurde tulemast. K P vaidles vastu väitele, et lapsed vajasid hospitaliseerimist.

81. Riigikohtu praktika kohaselt võib vanemate ühise hooldusõiguse lõpetada ja ühele

vanemale ainuhooldusõiguse anda üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik

(RKTKm 05.01.2022, 2-21-233/69, p 19). Vanemate võrdsuse põhimõttest on põhjendatud

teha erandeid siis, kui vanemate vahel on sellised erimeelsused, mis takistavad lapse huvide

vastaselt ühise hooldusõiguse ja hoolduskohustuse teostamist (RKTKm 05.01.2022, 2-21-

233/69, p 14). Samuti on Riigikohus selgitanud, et kui see ei ole lapse parimate huvidega

vastuolus ja lapse turvalisus on tagatud, võiksid mõlemad vanemad osaleda lapse elu

korraldamises (RKTKm 11.04.2018, 2-17-507, p 16). Vanemate ühise hooldusõiguse

lõpetamine ei ole põhjendatud ainuüksi seetõttu, et pärast vanemate lahutust elab teine

lapsevanem alaliselt välismaal (RKTKm 05.01.2022, 2-21-233, p 12). Arusaadavalt toob see,

kui üks vanematest elab teises riigis, praktikas kaasa teistsuguse elukorralduse kui see, kui

vanem elab lastega samas riigis. Samas ei tähenda hooldusõiguse ühine teostamine, et vanemad

peaksid otsuseid langetama ühiselt isiklikult kohal olles. Riigikohus on leidnud, et analoogselt

PKS § 120 lg 1 kolmandas lauses viidatud vanemate võimalusele leppida kokku ühise

esindusõiguse teostamises, saavad vanemad kokkuleppel korraldada ka muude ühise

hooldusõigusega seotud küsimuste otsustamise (RKTKm 22.11.2017, 2-16-5794, p 16). Samuti

on võimalik taotleda, et kohus teeks PKS § 134 lg 3 alusel lapse heaolu ohustamise korral

2-22-14467

vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, hoiatusi ja ettekirjutusi või

kehtestaks keelde või kohustaks vanemat järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid nagu

seda on käesolevas menetluses esialgse õiguskaitse korras ka tehtud.

82. 18.04.2024 ärakuulamisel kordas E P eelnevalt väljendatud arvamust, et ei soovi

Küprosele kolida. E P pidas võimalikuks elada nii ema kui isa juures, samuti vastas E P, et

saab aru, et elades isa juures näeks ta ema ja õde harva. Kohus leiab, et lapse tahe ja lapse

huvid ei ole alati samastatavad. E P oli 18.04.2024 ärakuulamisel ja on praegu 8 aastane. Riigi

õigusabi korras määratud advokaadile kinnitas E P eelnevalt, et Küprosel ta elada ei taha,

kindlasti ei taha käia Küprosel koolis. Isal külas käia, isaga suhelda talle meeldib, kuid elada

soovib emaga (dtl 779). Kohus leiab, et lapse tahe on teadupärast muutlik ning sõltub mh

sellest, kuidas ta kumma vanemaga koos aega veedab. Kuivõrd Küprosel käib E P üksnes

puhkamas, siis ei teadvusta E P, millised muudatused kolimisega kaasneksid, s.o uus kodu,

kool, sõbrad, huviringid, igapäevaelu koos isa uue elukaaslasega, pikk eemalolek emast ja õest,

kellega koos on laps sünnist saati elanud. Kohus nõustub lastele riigi õigusabi korras määratud

advokaadi seisukohaga, et praegusel juhul ei esine asjaolusid ega ohtu lastele sellisena, et

nende väljakujunenud igapäevane elu tuleks niivõrd ulatuslikult muuta. Mõjuvat põhjust laste

hariliku elukoha riigi ja elukorralduse vahetamiseks ei esine. Laste huvides on jätkata elu neile

harjumuspärases keskkonnas.

83. Asjas on tuvastatud, et mõlemal vanemal on lastega lähedane ja usalduslik suhe ning

mõlemal vanemal on valmisolek ja võimalus lapsi kasvatada. Mõlemad vanemad on laste

suhtes armastavad ja hoolivad, kuid nende arusaamad ja kasvatusmeetodid on erinevad. Antud

juhul ei ole vanemate erimeelsused lapsi puudutavates küsimustes siiski nii suured, et need

seaksid otseselt ohtu laste huvid ning õigustaksid laste isale ainuhooldusõiguse üleandmist

laste viibimiskoha määramisel. Tervise osas kohus vanemate vahelisi erimeelsusi ei

tuvastanud. Kooli valiku osas andis kohus ühekordse otsustusõiguse emale, kuivõrd ema on

oma avaldust põhistanud ning kohtu hinnangul on eestikeelsele õppele üleminek lapse huvides.

Seega rahuldab kohus K P avalduse osaliselt ning isa avaldus jääb rahuldamata.

84. TsMS § 442 lõike 5 järgi koosmõjus § 463 lõikega 2 ja § 477.1 lõike 2 teise lausega peab

kohus hagita asjas tehtava lõpplahendi resolutsioonis lahendama mh esialgse õiguskaitse

abinõudega seotud küsimused. 30.11.2022 määrusega tegi kohus K Ple ettekirjutuse, millega:

1) kohustas K Pt soodustama lapse kooli naasmist ning erakoolis X õppimise taastamist ja

jätkamist kuni antud kohtumenetluses lõpplahendi jõustumiseni; 2) keelas K Pl takistada lapse

õppimist erakoolis X; tegema koostööd erakooliga X. Kuivõrd kohus leidis eelnevalt, et lapse

huvides on E P üleviimine eestikeelse õppega kooli ning andis selles osas emale ühekordse

otsustusõiguse, siis tühistab kohus 30.11.2022 määrusega tehtud ettekirjutuse.

Menetluskulude jaotamine

85. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend

tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

Arvestades vaidluse sisu (tegemist on hagita menetlusega), on kohtu hinnangul põhjendatud

jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda, v.a alaealistele lastele riigi õigusabi korras

määratud esindaja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Tulenevalt

kulude jaotusest puudub vajadus neid kindlaks määrata.

2-22-14467

86. Kohus ei nõustu A P seisukohaga, mille kohaselt tuleks loobutud nõude osas jätta

menetluskulud K P kanda. Toimiku materjalide pinnalt ei ole tuvastatav laste ema

pahatahtlikkus avalduse esitamisel osas, millest ta hiljem loobus. K P on kohtule 13.03.2023

esitatud avalduses põhjendanud (ning esitanud sellekohased tõendid), et vanemate vahel oli

vaidlus E P kooli valikut puudutavas küsimuses. Asjaolu, et lapse õppimine Rs saab hiljem

võimalikuks (vastupidiselt E P õpingutele Rs, mille osas isa nõusolekut ei andnud), ei saanud

K P avaldust esitades ette näha. Seega jäävad ka loobutud nõude osas menetluskulud

menetlusosaliste enda kanda, v.a alaealisele lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja

kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Alan Biin

Kohtunik