3-24-333/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 22. august 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-333 Haldusasi X kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks anda talle kambrisse isiklik fliistekk Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 28. märtsi 2024. a määrus Menetlusosalised Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla Menetluse alus ringkonnakohtus X määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 28. märtsi 2024. a määruse peale haldusasjas nr 3-24-333. 2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28. märtsi 2024. a määrus haldusasjas nr 3-24-333 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. X esitas Tallinna Halduskohtule 05.02.2024 kaebuse Tallinna Vangla kohustamiseks väljastada talle kambrisse isiklik fliistekk. Kaebaja taotles ühtlasi menetlusabi riigilõivu tasumiseks. 2. Tallinna Halduskohus jättis 06.03.2024 määrusega X menetlusabi taotluse HKMS § 110 lg 1 ja § 111 lg 1 alusel rahuldamata, sest kaebuse eduväljavaated on äärmiselt kasinad, ning andis kaebajale 20 euro suuruse riigilõivu tasumiseks aega 5 päeva määruse jõustumisest arvates. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19.03.2024 määrusega X määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 06.03.2024 määruse muutmata. 3. Tallinna Halduskohus tagastas 28.03.2024 määrusega X kaebuse HKMS § 104 lg 2 ja § 121 lg 1 p 2 alusel läbivaatamatult. Halduskohtu 06.03.2024 määrus jõustus 19.03.2024 ning

3-24-333 2(2) kaebajal tuli seega riigilõiv tasuda hiljemalt 25.03.2024. Kuna kaebaja ei ole riigilõivu seni tasunud, siis tuleb kaebus tagastada. 4. X palub 06.04.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu 28.03.2024 määrus ja võtta kaebus menetlusse või saata kaebus menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi halduskohtule. Kaebajal ei olnud võimalik halduskohtu määrust tähtaegselt täita objektiivsel põhjusel, sest tal puudus raha riigilõivu tasumiseks. Olukorras, kus isik ei saanud kohtumäärust täita objektiivsel põhjusel, on kaebuse tagastamine vastuolus põhiseaduse (PS) §-st 15 tuleneva õigusega pöörduda kohtusse. Kohtud ei ole arvestanud, et Tallinna Vangla ei saanud seaduse kohaselt jätta kaebaja taotlust fliisteki andmiseks rahuldamata, vaid taotlus tuli kas tagastada või rahuldada. Kui haldusorgan asub taotlust sisuliselt menetlema, siis möönab ta sellega ühtlasi toimingu sooritamise (st fliisteki väljastamise) kohustuse olemasolu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab piisaval määral HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). 6. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks või muutmiseks ei ole alust. Vaidluse all ei ole, et X menetlusabi taotlus on jäetud Tallinna Halduskohtu 06.03.2024 määrusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 19.03.2024 määrusega rahuldamata ning kaebaja ei ole halduskohtu 06.03.2024 määruses ettenähtud tähtajaks tasunud seaduse kohaselt nõutavat riigilõivu ega taotlenud ka puuduse kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamist. Kuna olukorras, kus kaebajat ei ole riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud, eeldab kaebusega kohtusse pöördumine riigilõivu tasumist, siis on halduskohus kaebuse HKMS § 104 lg 2 teise lause ja § 121 lg 1 p 2 alusel õigesti tagastanud. 7. HKMS § 104 lg-st 1 tulenev riigilõivu tasumise kohustus ei riku PS § 15 lg-s 1 sätestatud põhiõigust pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse. Riigilõivu tasumise kohustus on sätestatud seadusega ning selle üheks eesmärgiks on tagada menetlusökonoomia, s.o vältida kergekäelistelt esitatud, põhjendamatute, pahatahtlike jms kaebuste menetlemist, mis võiks tuua kaasa kohtusüsteemi suutmatuse pakkuda isikutele tõhusat õiguskaitset mõistliku aja jooksul. Riigilõivu tasumise nõude üks legitiimseid eesmärke on seegi, et ka menetlusosaline võtaks mõningal määral osa kohtumenetluse kulude kandmisest (nt Riigikohtu 12.04.2016 otsus nr 3-3-1-35-15, p-d 30–33 ja 35; 12.04.2011 otsus nr 3-2-1-62-10, p-d 38, 45). Euroopa Inimõiguste Kohus leidis 29.05.2012 otsuses nr 16563/08, 40841/08, 8192/10 ja 18656/10 (Julin vs. Eesti), et ka maksejõuetu inimese riigilõivust vabastamata jätmine ei riku kohtusse pöördumise õigust, kui kohus on kaebuse perspektiivitust kohaselt põhjendanud (vt p 166). Siinsel juhul on nii halduskohus kui ka ringkonnakohus vastavalt 06.03.2024 ja 19.03.2024 määrustes menetlusabi taotlust lahendades hinnanud kaebuse perspektiivi väheseks, kuivõrd lisateki väljastamise välistas Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.49. Määruskaebuses esitatud seisukoht, et Tallinna Vangla ei saanud jätta kaebaja taotlust rahuldamata, vaid see oli võimalik üksnes kas tagastada või siis rahuldada, on ilmselgelt ekslik (vt vangistusseaduse § 11 lg 1, haldusmenetluse seaduse § 43 lg 4). 8. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.03.2024 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)