2-18-19566/182 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Piirmets, Maris Kuurberg

Määruse tegemise aeg ja koht 22. august 2024. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-19566

Kohtuasi

X

avaldus

Ylt

(Y)

kahjuhüvitise

ja

viivise

väljamõistmiseks

Y (Y) avaldus Xlt (X) kulutuste, kahjuhüvitise ja viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.11.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X ja Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

(puudutatud

isik):

X

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Elise Vasamäe

Puudutatud

isik

(avaldaja):

Y

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kuldar Kirt

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamise otsustamine

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 30.11.2022 määrus ning kinnitada menetlusosaliste

kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. Osalised on leppinud kokku, et loobuvad kumbki tsiviilasjas nr 2-18-19566

esitatud määruskaebustest.

1.2. Osalised kinnitavad, et ei oma pärast käesoleva kompromissilepingu kohtu

poolt kinnitamist ja tsiviilasjas menetluse lõpetamist üksteise vastu enam ka mis

tahes muid nõudeid tsiviilasjas nr 2-18-19566 esile toodud asjaolude pinnalt

tulenevalt.

1.3. Osalised on leppinud kokku, et juhul, kui Tallinna Ringkonnakohus ei kinnita

kompromissilepingut kohtule esitatud tingimustel ega lõpeta käesolevas

tsiviilasjas menetlust, siis teevad osalised ühiselt kõik endast oleneva, et muuta

kompromissilepingut ja/või taotlust viisil, et kohus saaks need kinnitada ja

menetluse lõpetada.

1.4. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

2-18-19566

2

1.5. Kompromissilepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi õigust. Kõik käesolevast

kompromissilepingust tekkivad vaidlused lahendatakse Harju Maakohtus.

2. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda.

4. Rahuldada X taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks. Tagastada määruskaebuse

esitamisel tasutud riigilõivust 35 eurot X arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX.

5. Jätta rahuldamata X taotlus riigilõivu 25 eurot tagastamiseks.

6. Rahuldada Y taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks. Tagastada määruskaebuse

esitamisel

tasutud

riigilõivust

35

eurot

Y

arveldusarvele

nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXX.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

MENETLUSE KÄIK

X (avaldaja) esitas 28.12.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse Y (puudutatud isik) vastu

kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks. Maakohus võttis hagi 11.01.2019 määrusega

menetlusse ja muutis menetlusliigi 23.05.2019 hagita menetluseks. Puudutatud isik vaidles

avaldaja avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Puudutatud isik esitas 27.07.2020 (täpsustatud 31.08.2020) Harju Maakohtule avalduse

avaldaja vastu kulutuste, kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks. Maakohus võttis avalduse

18.09.2020 määrusega menetlusse ja liitis käesoleva tsiviilasja juurde. Avaldaja vaidles

puudutatud isiku avaldusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Maakohus jättis rahuldamata 30.11.2022 määrusega avaldaja avalduse ja puudutatud isiku

avalduse ning jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu määruse tühistada

ulatuses, milles kohus jättis avaldaja avalduse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste

endi kanda. Avaldaja palub teha uue määruse, millega rahuldada avaldaja avaldus ja jätta

menetluskulud puudutatud isiku kanda ning kohustada puudutatud isikut menetluskuludelt

viivist tasuma. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu

määruse resolutsiooni p-d 3 kuni 5 tühistada. Puudutatud isik palub jätta avaldaja avalduse

rahuldamata ja rahuldada puudutatud isiku avaldus ning jätta menetluskulud avaldaja kanda.

Menetlusosalised jõudsid kokkuleppele vaidluse lahendamiseks käesoleva kohtumääruse

resolutsioonis märgitud tingimustel ja esitasid 11.07.2024 (täpsustatud 16.08.2024 ja

19.08.2024) kompromissi Tallinna Ringkonnakohtule kinnitamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss ja selle tingimuste punkti 2 täpsustus tuleb

kinnitada, vaidlustatud määrus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel tühistada ning tsiviilasja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetada.

TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi

sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni

2-18-19566

3

seaduses sätestatud alus. TsMS § 477 lg 6 teise lause kohaselt kompromissi võivad

menetlusosalised hagita menetluses sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat

õigust käsutada. Kohtumenetluse algatasid menetlusosalised ja nemad saavad menetluse

esemeks olevat õigust käsutada. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas

TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks asja kompromissiga lahendamist.

Menetlusosalised kinnitasid kompromissi esitamisel, et nad on teadlikud kompromissi

kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Seega saab kohus kompromissi

kinnitada ja menetluse lõpetada.

Kohus arvestab menetluslike avaldustena kompromissi kinnitamise otsustamisel

kompromissi tingimustes märgitut: käesolevaga paluvad X ja Y Tallinna Ringkonnakohtul

kinnitada kompromissileping määrusega, millega ühtlasi lõpetada tsiviilasjas menetlus (p 3);

osalised kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissilepingu sõlmimise ning selle kohtu poolt

kinnitamise ja tsiviilasjas nr 2-18-19566 käesolevas kompromissilepingus märgitud asjaoludel

menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, mh sellest, et kohtumenetluse lõpetamisel

kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu

kohtumenetluse lõpetamisel kohtuotsusega (p 4); osalised loobuvad kompromissilepingu

kinnitamise ja tsiviilasjas nr 2-18-19566 menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse

esitamise õigusest ning paluvad kohtul käesolevat kokkulepet käsitleda vastava avaldusena (p

5).

Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 ja menetlusosaliste kokkuleppest jäävad maa- ja

ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

X taotleb määruskaebuse esitamiselt poole riigilõivu 35 eurot tagastamist enda

arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXX ja Y taotleb määruskaebuse esitamiselt poole

riigilõivu 35 eurot tagastamist enda arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX. Need taotlused

saab ringkonnakohus TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel rahuldada. Mõlemad tasusid määruskaebuselt

lõivu 70 eurot, seega kuulub mõlemale tagastamisele 35 eurot vastavalt esitatud taotlusele. X

taotleb ka maakohtus avalduselt tasutud riigilõivust 25 euro tagastamist. Menetluse lõpetamisel

kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu (TsMS

§ 150 lg 3). Kohus jätab rahuldamata X taotluse riigilõivu 25 eurot tagastamiseks. Seda ei saa

vaidlustada TsMS § 150 lg 8 järgi, kuna summa ei ületa 100 eurot.

TsMS § 433 lg 1 ja § 645 lg 2 võimaldavad käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse. Juhindudes TsMS § 661 lg-st 4 on menetlusosalised loobunud kompromissi

kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigusest.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Piirmets

Maris Kuurberg