2-23-15059/23 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Andra Pärsimägi, Anneli Alekand

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. august 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-15059

Tsiviilasi

H.U hagi V.U vastu abielu lahutamiseks ja

ühisvara jagamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 30. mai 2024 osaotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V.U apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): V.U (ik XXX), lepinguline

esindaja advokaat Aleksei Forstiman

Vastustaja (hageja): H.U (ik XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Epp Landberg

RESOLUTSIOON

1. Jätta V.U apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Viru Maakohtu 30. mai 2024 osaotsus muutmata.

3. Jätta poolte apellatsioonkaebuse menetluskulud nende endi kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. H.U (hageja) esitas 24. oktoobril 2023 Viru Maakohtule V.U (kostja) vastu hagi abielu

lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks.

Pooled abiellusid X. X XXXX Ida-Viru Maavalitsuses. Pooled elavad alates 25. augustist

2023 lahus, abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja nende taastamine ei ole võimalik.

Kostja on agressiivne. Pooled on käinud perelepituses, kuid see ei andnud tulemusi. Hageja ei

soovi menetluse peatamist ega leppimisaega.

2. Kostja palus peatada abielu lahutamise osas menetluse ja anda pooltele kuuekuulise

leppimisaja, samuti jätta hagi abielu lahutamiseks rahuldamata.

Poolte eraldi elamine ei anna alust väita abielusuhte lõppemist. Kostja tunneb, et hagejal on

temaga abielusuhted. Pooled on elanud eraldi vähem kui kaks aastat ja neil ei ole uusi

elukaaslasi. Hagejal on olnud probleeme vaimse tervisega, ta ei tunnista oma vigu, temaga on

raske probleeme lahendada ja temaga tuleb suhelda psühholoogi kaudu. Kostja ei ole hageja

suhtes vägivalda kasutanud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus rahuldas 30. mai 2024 osaotsusega hagi abielu lahutamiseks, lahutas poolte

abielu ning jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Leppimisaja andmine on ebamõistlik, sest hageja ei soovi leppimisaega ega kostjaga

abieluliste suhete taastamist. Pooled on proovinud kooselu taastada ja käinud perelepituses,

kuid see ei andnud tulemusi. Suhteid saab taastada ja abielu jätkuda ainult siis, kui mõlemad

abikaasad seda soovivad ja on selleks valmis. Soov leppida peab olema poolte vaba valik.

Abielusuhete lõppemine, poolte lahus elamine ja vähemalt ühe abikaasa soovimatus abielulisi

suhteid taastada on küllaldane alus abielu lahutada.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas Tartu Ringkonnakohtule osaotsuse peale 5. juulil 2024 apellatsioonkaebuse.

Kostja palub osaotsuse tühistada, saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks ja jätta poolte

menetluskulud nende endi kanda.

Maakohus rikkus menetlusnorme ja perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg-t 3, maakohus oleks

pidanud andma leppimisaja ja peatama selleks ajaks menetluse. Maakohus ei teinud kõike

endast olenevat, et pooli lepitada. Pooltel on kaks ühist alaealist last, perekonna säilitamise

nimel on põhjendatud anda leppimisaeg. Hageja lahkus pere juurest ootamatult ja suhete

lõpetamise osas puudub selgus. Kostja on astunud samme abielu säilitamiseks, kuid hageja

arendab konflikti, mis on põhjendatav tema ebastabiilse psüühilise seisundiga. Hageja

kahjustab oma käitumisega kostjat ja lapsi. Poolte lahuselu on olnud lühike ja abielu on

võimalik säilitada. Lepitusteenus ei andnud tulemusi, sest teenuse osutaja ei suutnud hageja

isiksushäiret arvestades teenust osutada. Leppimissoov ei ole ühepoolne, hageja soovi

toetamiseks on vaja aega ja professionaalset abi.

5. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulud

menetluse venitamise tõttu kostja kanda.

Poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Pooled on elanud eraldi peaaegu 11 kuud, nad

suhtlevad minimaalselt, nende vahel ei ole alates augustist 2023 abielulisi suhteid. Kedagi ei

saa sundida olema tahtevastaselt abielus ning vaid põhjusel, et seda soovib teine pool. Hageja

ei hakka kunagi koos kostjaga ühise perena elama. Kokku on lepitud lastega suhtlemise kord

ja hagejal on uus elukaaslane, kellega ta soovib elus edasi minna. Abielu lahutamiseks ei pea

elama kaks aastat lahus. Apellatsioonkaebuse eesmärgiks võib olla ühisvara jagamise

venitamine, kostja on pärast kohtumenetluse algust hakanud vähendama ühisvarasse kuuluva

osaühingu osa väärtust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata.

7. Kohus võib PKS § 67 lg 1 kohaselt abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult

lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on

alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 järgi eeldatakse abielusuhete

lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus võib seega abielu

lahutada, kui abikaasadel ei ole enam abielulist kooselu ja nad seda ilmselt ka ei taasta.

Abikaasad ei pea abielu lahutamiseks olema tingimata elanud kaks aastat lahus.

Vaidlust ei ole, et pooled ei ela koos alates augustist 2023. Hageja kinnitusel ei ole pooltel

alates augustist 2023 ka abielulisi suhted, hageja ei kavatse hakata kostjaga enam ühise perena

elama, kokku on lepitud lastega suhtlemise kord ja praeguseks on hagejal uus elukaaslane.

Hageja ei soovi abielulist kooselu taastada ja on seda kogu menetluse vältel kinnitanud.

Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult

lõppenud. Maakohus leidis põhjendatult, et poolte abielu tuleb lahutada.

8. Kohus peab PKS § 67 lg 3 järgi võtma tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks ja võib

selleks anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja, kuid tegemist on kohtu kaalutlusotsusega.

Olukorras, kus abinõude tarvitusele võtmine on võimatu või ebamõistlik, ei ole kohus PKS §

67 lg 3 järgi kohustatud seda tegema. Kui võib arvata, et abielu saab säilitada, peatab kohus

TsMS § 357 lg 1 järgi abielu lahutamise menetluse. Kohus ei peata menetlust, kui abikaasad

on elanud pikemat aega eraldi ja üks neist ei nõustu peatamisega.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et leppimisaja andmine praeguses asjas on

ebamõistlik, ega korda TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu põhjendusi. Maakohus on leppimise

võimalusi pooltega arutanud ja jätnud põhjendatult leppimisaja määramata. Lepitus ei anna

tulemusi, kui üks pool lepitusmenetluses osaleda ei soovi. Ka on hageja väitnud, et kostja on

agressiivne, mis reeglina välistab lepituse. Ringkonnakohus märgib, et ühiste laste olemasolu

ja kostja ühepoolne leppimissoov ei anna alust arvata, et poolte abielu saaks säilitada. Ka laste

pikaajalistes huvides ei ole vanemate jäämine konfliktsesse suhtesse, milles osalemine

põhjustab kõigile pereliikmetele stressi. Abielu jätkamine eeldab poolte ühist tahet. Kohtutele

esitatust nähtub hageja kindel tahe abielu lahutada. Poolte avaldatust selgub, et varasem

perelepitus ei ole andnud tulemusi ja pooled on ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks elanud

aasta aega eraldi. Hageja kinnitusel on tal uus elukaaslane ja soov minna eluga edasi. Kostja

viidatud põhiseaduse § 27 lg-st 1 ei tulene riigi kohustust takistada abielu lahutamist, riivates

sellega hageja õigust eraelu puutumatusele, vabale eneseteostusele ja (vaimse) tervise

kaitsele. Kehtivad abielu lahutamise reeglid välistavad kergekäelise ja läbimõtlematu

lahutamise. Lisaks väljendub kostja hageja suhtes negatiivselt. PKS § 15 lg 1 esimese lause

järgi kohustab abieluline kooselu abikaasasid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks.

Hageja halvustamine kohtu ees selleks, et sundida teda abielu jätkama, ei näita kostja

lugupidavat suhtumist hagejasse ega muuda leppimisaja andmist põhjendatuks.

9. Arvestades TsMS § 164 lg-t 1 tuleb poolte apellatsioonkaebuse menetluskulud jätta

nende endi kanda ja seda olenemata hageja spekulatsioonist kostja motiivide kohta maakohtu

otsuse vaidlustamisel. Abielu säilitamise soovi ei saa kostjale ette heita. Kuna menetluskulud

jäävad poolte endi kanda, siis hüvitavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)