3-24-1897/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Villem Lapimaa ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

22.08.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1897

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse

õiguspärasuse kontrollimiseks Eesti kodaniku isikut

tõendavate dokumentide kehtetuks tunnistamisel

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26.06.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Politsei- ja Piirivalveameti 24.04.2024 otsus nr 15.2-

9/71-1 (dtl 108‒112).

2. Rahuldada X määruskaebus osaliselt.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 26.06.2024 määrus kaebuse tagastamist puudutavas

osas ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule. Esialgset

õiguskaitset puudutavas osas jätta määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei ole määrus vaidlustatav (HKMS § 252 lg

7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 08.01.2024 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) taotluse Eesti kodaniku passi

saamiseks oma lapsele Yle kui sünnijärgsele Eesti kodanikule, kes omandas Eesti

kodakondsuse oma ema kaudu.

2. PPA teavitas 19.01.2024 kirjaga nr 15.2-15/74-1 X, et taotluse menetlemise käigus ei

leidnud kinnitust X ja seega ka tema lapse Eesti kodakondsusesse kuulumine. PPA selgitas, et

3-24-1897

2(6)

15.01.2018 selgus kaebaja ema korduva dokumendi taotlemise menetluse käigus, et X ema

määratleti 1993. a-l ekslikult Eesti kodanikuna. X ema isa oli määratlemata kodakondsusega

isik ja seega ei saanud tema kaudu sünniga omandada Eesti kodakondsust tema laps (X ema)

ega lapselaps (X). Kuna kaebaja määratleti esmakordse Eesti kodaniku passi väljaandmisel

1996. a-l ekslikult Eesti kodanikuna tema emale ekslikult välja antud Eesti kodaniku passi

alusel, saab PPA lugeda kaebaja kodakondsuse seaduse (KodS) § 32 lg 1 alusel Eesti

kodakondsuse omandanuks. Otsus kaebaja Eesti kodakondsuse omandanuks lugemise kohta

jõustub, kui ta on Suurbritannia kodakondsusest vabastatud (KodS § 32 lg 7). Xl tuli hiljemalt

19.02.2024 teada anda, kas ta asub Suurbritannia kodakondsusest loobuma ning selgitati, et

loobumisel loetakse ta PPA otsusega Eesti kodakondsuse omandanuks KodS § 32 lg 1 alusel

ning tema laps on sünnijärgne Eesti kodanik. Samas selgitati, et kui X ei asu Suurbritannia

kodakondsusest loobuma, on PPA kohustatud algatama menetluse tema Eesti kodaniku passi

kehtetuks tunnistamiseks.

3. X leidis 15.02.2024 PPA-le saadetud e-kirjas, et tema vanaisa vastas seaduses sätestatud

tingimustele kodakondsuse omandamiseks, tal oli õigus Eesti Vabariigi kodakondsusele

naturalisatsiooni korras ja seega on ka tema järeltulijatel õigus sünnijärgsele Eesti Vabariigi

kodakondsusele. X lisas, et ei loobu Suurbritannia kodakondsusest ja Eesti kodakondsust temalt

ära võtta ei saa.

4. PPA saatis Xle 16.02.2024 vastuse, milles selgitas, et tähtsust omab vanaisa kodakondsus,

mitte selle tingimustele vastamine. Samuti selgitati, et kuna X ei loobu Suurbritannia

kodakondsusest, on PPA kohustatud algatama menetluse talle välja antud Eesti kodaniku passi

kehtetuks tunnistamiseks, ning samuti keeldub PPA pärast 19.03.2024 kaebaja lapsele Eesti

kodaniku passi väljaandmisest.

5. X selgitas 19.02.2024 vastuses PPA-le, et ei soovi Eesti kodakondsusest loobuda ja vajab

täiendavat aega, et loobuda Suurbritannia kodakondsusest.

6. PPA selgitas Xle 20.02.2024 e-kirjas, et Xl on võimalik tagasi võtta taotlus lapsele Eesti

kodaniku passi saamiseks ja esitada see uuesti pärast seda, kui kaebaja on loetud Eesti

kodakondsuse omandanuks.

7. X saatis PPA-le 22.02.2024 e-kirja, milles juhtis tähelepanu, et 2018. a mais Eesti

kodaniku dokumendi korduva taotluse esitamise ajal oli PPA-l juba olemas teave kaebaja ema

ekslikust sünnijärgse kodanikuna määratlemisest, kuid ei tuvastatud, et X ei oleks sünnijärgne

kodanik. PPA-l oli kohustus kontrollida andmete õigsust. X on seni enda kodakondsusest

tulenevaid õigusi, võimalusi ja kohustusi kasutanud heauskselt. Erinev kohtlemine ei vasta

proportsionaalsuse põhimõttele ja on vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega.

8. PPA selgitas 07.03.2024 vastuses, et X õiguslikku staatust ei muuda see, et PPA ei

tuvastanud varem, et ta on Eesti kodanikuna määratletud ekslikult. Samas on X võimalik

vastavalt KodS § 32 lg-le 1 lugeda Eesti kodakondsuse omandanuks, millega on tagatud

õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtte rakendumine. PPA palus hiljemalt 19.03.2024

teavitada, kas X asub Suurbritannia kodakondsusest loobuma.

9. X palus 14.03.2024 e-kirjas PPA-le vastamise tähtaega pikendada kuni 19.04.2024.

10. PPA pikendas 18.03.2024 vastamise tähtaega ja X lapse Eesti kodaniku passi taotluse

menetlemise tähtaega kuni 19.04.2024 ning selgitas, et kui X ei teata hiljemalt 19.04.2024, et

asub loobuma Suurbritannia kodakondsusest, algatab PPA menetluse talle välja antud Eesti

kodaniku passi kehtetuks tunnistamiseks. Selgitati, et kui X ei loobu Suurbritannia

kodakondsusest, ei saa teda PPA otsusega lugeda Eesti kodakondsuse omandanuks.

3-24-1897

3(6)

11. X selgitas 19.04.2024 e-kirjas, et ta on oma kodakondsust puudutavas küsimuses

pöördunud 10.03.2024 õiguskantsleri poole ja palus vastamise tähtaega pikendada kuni

19.05.2024.

12. PPA ei pidanud 24.04.2024 kirjas mõistlikuks vastamise tähtaega pikendada. PPA algatas

menetluse Xle välja antud Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamiseks ning andis tähtaja

(24.05.2024) arvamuse ja vastuväidete esitamiseks.

13. PPA keeldus 24.04.2024 otsusega nr 15.2-9/71-1 X lapsele Yle Eesti kodaniku passi

väljaandmisest.

14. X esitas 25.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles, et kohus kontrolliks,

kas PPA tegevus on olnud õiguspärane ja õiguskindluse põhimõtteid järgiv ning kas PPA eelnev

tegevus ja haldusmenetlus on põhiseadusele vastav. Samuti taotles kaebaja, et kohus algataks

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse ning hindaks KodS kooskõla põhiseadusega ja

kontrolliks selle vastavust Euroopa Liidu õigusele.

Kaebajale väljastati esmakordne Eesti kodaniku pass 1996. a-l, kaebaja määratleti Eesti

kodanikuna tema ema kaudu, kellele väljastati sünnijärgse kodanikuna esmakordne Eesti

kodaniku pass 1993. a-l. Kaebaja esitas 25.05.2018 PPA-le korduva dokumendi taotluse ning

lähtudes PPA 19.01.2024 e-kirjast loeti kaebajat sel hetkel jätkuvalt sünnijärgseks kodanikuks

KodS § 5 lg 1 p-st 1 tulenevalt. 2018. a alguses oli haldusorganil olemas teave, et kaebaja ema

on ekslikult määratletud sünnijärgse kodanikuna ning oli võimalus ekslik kanne parandada

kõigi asjaga seotud isikute osas, kuid mingil põhjusel sellise olulise õigusliku staatuse

muutumisest kaebajat ega tema ema ei teavitatud. Haldusorganil on põhimõtteliselt võimalus

oma varasemat otsust nii omal initsiatiivil kui ka isiku taotlusel muuta, kuid haldusmenetluse

seadus seab selleks ranged piirid. Kord antud haldusakti hilisem kehtetuks tunnistamine või

oluline muutmine võib tekitada akti kehtima jäämist usaldanud isikule olulise kahju ja rikkuda

õiguspärast ootust. Kaebaja on vastavas küsimuses pöördunud õiguskantsleri poole, kes esitas

vastuse 13.06.2024.

Kaebaja palus koos kaebusega esitatud esialgse õiguskaitse taotluses keelata PPA-l teha otsust

kaebaja isikut tõendavate dokumentide kehtetuks tunnistamise kohta kuni kohtumenetluse

lõppemiseni.

15. Tallinna Halduskohus tagastas 26.06.2024 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

PPA keeldus 24.04.2024 kirjaga kaebajale antud vastamistähtaja veelkordsest pikendamisest

vastavalt kaebaja taotlusele ja algatas menetluse kaebajale välja antud Eesti kodaniku passi

kehtetuks tunnistamiseks. PPA ei ole 24.04.2024 kirjaga võtnud lõplikku seisukohta ega teinud

otsust kaebaja Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamise osas. Tegu on kaebaja suhtes Eesi

kodaniku passi kehtetuks tunnistamise menetluse algatamisega. Kirja näol ei ole seega tegemist

haldusakti või sellise menetlustoiminguga, mis oleks halduskohtus iseseisvalt vaidlustatav.

HKMS § 45 lg 1 lubab keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et

vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa

tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Riigivastutuse seaduse § 5 lg

1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmata jätmist või halduse toimingu sooritamata jätmist,

kui haldusakt või toiming rikuks tema õigusi ja tooks tõenäoliselt endaga kaasa tagajärje, mida

ei saaks kõrvaldada haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Riigikohus on selgitanud,

et HKMS § 45 lg 1 järgi on keelamiskaebuse menetlusõigusliku lubatavuse eeldused, mis

peavad esinema üheaegselt, järgmised: 1) antav haldusakt või sooritatav toiming peaks olema

3-24-1897

4(6)

isiku õigusi riivav; 2) õiguste rikkumist poleks hiljem üldse võimalik kohase kaebusega ära

hoida või kõrvaldada ega heastada (haldusakti või toimingu tagajärjed on pöördumatud) või

hilisem õiguste kaitse oleks ebamõistlikult keeruline; 3) on põhjust arvata, et selline haldusakt

antakse või toiming sooritatakse (Riigikohtu 19.06.2012 otsus nr 3-3-1-84-11, p 22).

Praegusel juhul ei ole keelamiskaebuse lubatavuse eeldused täidetud. Ehkki PPA on

kirjavahetuses öelnud, et kui kaebaja ei loobu Suurbritannia kodakondsusest, tunnistab PPA

tema Eesti kodaniku isikut tõendavad dokumendid kehtetuks ja kavatseb keelduda Eesti

kodaniku isikut tõendavate dokumentide väljaandmisest ka kaebaja pojale, nähtub

kirjavahetusest ka see, et PPA on pidanud võimalikuks lugeda kaebaja KodS § 32 lg 1 kohaselt

Eesti kodakondsuse omandanuks. Kaebaja on enda viimases PPA-le saadetud seisukohas

teatanud, et ta soovib ära oodata vastuse õiguskantslerilt ja seejärel teha Suurbritannia

kodakondsust puudutavad otsused. Seda arvestades ei ole antud hetkel piisava selgusega ette

näha kaebaja õigusi riivava haldusakti andmine. Vastav oht on kaebaja poolt kohtu ette toodud

asjaolusid arvestades hüpoteetiline ja sõltub mh kaebaja enda otsusest.

Halduskohtu ülesanne on teostada haldustegevuse üle järelkontrolli, mitte sekkuda ennetavalt

ilma kaaluka vajaduseta haldusmenetlusse ja hakata haldusorganile ettekirjutusi tegema selles

osas, millise otsuse peab haldusorgan langetama. Kui PPA peaks kaebaja suhtes siiski tegema

negatiivse otsuse, saab kaebaja oma õigused halduskohtus maksma panna selle konkreetse

otsuse vaidlustamisel. Seega säilib kaebajal tõhus õiguskaitsevahend ja tema hilisem õiguste

kaitse ei ole ka ebamõistlikult keeruline. Vajadusel saab kaebaja kohtult taotleda esialgset

õiguskaitset ning paluda vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise peatamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

16. X palub 10.07.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 26.06.2024 määrus.

Kaebaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et piisava selgusega ei ole ette näha kaebaja õigusi riivava

haldusakti andmine ja puudub vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Asjaolu, et kaebaja

Eesti kodaniku passi ei ole veel kehtetuks tunnistatud, ei tähenda, et tal puudub kaebeõigus.

Kaebaja taotles kohtu kontrolli, kas PPA senine tegevus haldusmenetluse läbiviimisel on olnud

põhiseaduspärane ja vastavuses Euroopa Liidu õigusest tulenevate põhimõtetega. Kaebaja on

teadlik KodS § 32 lg 1 p-st 7, kuid vastavate otsuste tegemine ei ole seotud ajapiiranguga.

Seetõttu võib tekkida olukord, kus 40‒50 aasta pärast tuvastatakse, et dokumendi taotlejat saab

lugeda sünnijärgseks Eesti kodanikuks ainult KodS § 32 järgi, sest ametnik eksis kunagi ja

korduvalt. Kord antud haldusakti hilisem kehtetuks tunnistamine või oluline muutmine võib

tekitada akti kehtima jäämist usaldanud isikule olulist kahju ja rikkuda tema õiguspärast ootust.

Tulenevalt õiguskindluse põhimõttest ei või riik olla kodanike suhtes sõnamurdlik. 2018. a

alguses oli haldusorganil olemas teave, et kaebaja ema on ekslikult määratletud sünnijärgse

kodanikuna. Haldusorganil oli võimalus ekslik kanne parandada, kuid mingil põhjusel ei

teavitatud õigusliku staatuse muutumisest ei ema ega ka kaebajat. Kaebaja esitas

keelamiskaebuse, kuna on põhjust arvata, et vastustaja teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi.

Kaebajal puudub võimalus kaitsta tõhusalt oma õigusi haldusakti vaidlustamisel.

17. PPA palub 18.07.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Kaebaja Eesti kodaniku passi osas ei ole PPA veel otsust teinud. Asjas on tuvastatud, et kaebaja

on ekslikult saanud Eesti kodakondsuse ning teda on võimalik lugeda KodS § 32 lg 1 alusel

Eesti kodanikuks, kui ta loobub Suurbritannia kodakondsusest. Sel juhul on võimalik lugeda ka

kaebaja laps Eesti kodakondsuse omandanuks ja talle on võimalik väljastada Eesti kodaniku

pass. Kuna kaebaja on Suurbritannia kodanik, siis vastavalt KodS § 32 lg-le 7 jõustub PPA

3-24-1897

5(6)

otsus kaebaja Eesti kodakondsuse omandanuks lugemise kohta siis, kui ta on vabastatud

Suurbritannia kodakondsusest. Asjaolu, et isikule on pass välja antud kui sünnijärgsele Eesti

kodanikule ning ilmneb, et isik on saanud kodakondsuse varasema eksliku menetluse tõttu ja

isik omab ka teist kodakondsust, ei tähenda, et passi välja andnud haldusorgan ei või hiljem

põhjendatud kahtluse korral uuesti üle kontrollida passi andmise aluseks olevaid andmeid ja

dokumente ning teha teistsuguse otsuse. PPA-le on antud pädevus lugeda ekslikult Eesti

kodanikuna määratletud isikud haldusaktiga Eesti kodakondsuse omandanuks, kui ei ole

tuvastatud kodakondsuse omandanuks lugemist välistavaid asjaolusid (nt valeandmete

esitamine). Antud juhul valeandmete esitamisega tegemist ei ole. PPA on kaebajale järjekindlalt

selgitanud, et kodakondsuse määratlemisel tuleb teha valik ja vastavalt kaebaja valikule teeb ka

PPA oma otsused. Kaebaja ei vaja esialgset õiguskaitset olukorras, kus tal on kehtiv Eesti

kodaniku pass kuni 28.05.2028 ja Suurbritannia kodakondsus.

18. PPA esitas koos 19.08.2024 vastusega kohtunõudele PPA 24.04.2024 otsuse nr 15.2-9/71-

1, millega keelduti Yle Eesti kodaniku passi väljaandmisest. PPA selgitas, et PPA-le ei ole

teada, millal kaebaja 24.04.2024 otsuse kätte sai, kuna kaebaja ei kinnitanud selle kättesaamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

19. PPA on koos 19.08.2024 vastusega kohtunõudele esitanud PPA 24.04.2024 otsuse nr

15.2-9/71-1, millega keelduti kaebaja lapsele Yle Eesti kodaniku passi väljaandmisest (dtl 108‒

112). Ringkonnakohus võtab esitatud dokumendi määruskaebuse õigemaks lahendamiseks asja

materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3).

20. HKMS § 120 lg 1 p 1 järgi selgitab kaebuse saanud kohus välja vaidluse eseme ja

kontrollib HKMS § 120 lg 1 p 3 kohaselt, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks

sobivad ja vajalikud nõuded ning taotlused ja teeb vajaduse korral kaebajale ettepaneku kaebust

muuta.

21. Kaebaja on esitanud halduskohtule järgmised taotlused: 1) taotlus, et kohus kontrolliks,

kas PPA tegevus on olnud õiguspärane ja õiguskindluse põhimõtteid järgiv ning kas PPA eelnev

tegevus ja haldusmenetlus on põhiseadusele vastav; 2) taotlus, et kohus algataks

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse ja hindaks kodakondsuse seaduse kooskõla

põhiseadusega, ning kontrolliks selle vastavust Euroopa Liidu õigusele, arvestades konkreetse

juhtumi asjaolusid. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus

keelata PPA-l teha otsus Eesti kodaniku isikut tõendavate dokumentide kehtetuks tunnistamise

kohta kuni kohtumenetluse lõppemiseni.

22. Ringkonnakohus on seisukohal, et ehkki halduskohtu seisukohad on keelamiskaebuse

kaebeõiguse osas õiged, on halduskohus kaebuse tagastanud ennatlikult HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel, välja selgitamata kaebaja eesmärki ja asjakohaseid nõudeid. Halduskohtule esitatud

nõuded on väga üldsõnalised ja tahet esitada üksnes keelamisnõue on võimalik järeldada vaid

koos kaebusega esitatud esialgse õiguskaitse taotlusest. HKMS § 2 lg 4 alusel tõlgendab kohus

menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest ning HKMS §

2 lg 5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise

huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu.

Riigikohtu praktika kohaselt hõlmab uurimisprintsiibist tulenev selgitamiskohustus ka kohtu

kohustust nõustada kaebajat vajaduse korral asjakohase taotluse valikul (Riigikohtu 27.11.2013

määrus nr 3-3-1-62-13, p-d 14-15; 03.04.2007 otsus nr 3-3-1-6-05, p 17). Üldsõnaliste nõuete

esitamisel oli halduskohtul kohustus jätta kaebus esmalt käiguta ning selgitada, milline nõue on

kaebaja õiguste kaitseks tulemuslik ja anda võimalus nõuete täpsustamiseks. Praegusel juhul ei

3-24-1897

6(6)

ole halduskohus selgitamiskohustust täitnud ega kaebaja nõudeid välja selgitanud.

Selgitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu ei olnud kaebuse tagastamine õiguspärane.

23. Halduskohtule esitatud kaebuses on välja toodud, et kaebaja esitas 08.01.2024 PPA-le

taotluse enda lapsele Yle Eesti kodaniku passi saamiseks ning PPA on 19.01.2024 kirjaga

kaebajale teatanud, et taotluse menetlemise käigus ei leidnud kinnitust kaebaja ja sellest

tulenevalt ka tema lapse Eesti kodakondsusesse kuulumine. PPA on esitanud 19.08.2024

ringkonnakohtule 24.04.2024 otsuse nr 15.2-9/71-1, millega keelduti kaebaja pojale Eesti

kodaniku passi väljaandmisest. Ringkonnakohtu hinnangul oleks PPA 24.04.2024 otsuse peale

tühistamisnõude esitamise kaudu kaebaja eesmärk (saada oma lapsele Eesti kodaniku pass)

kaitstav, eeldusel et tühistamiskaebus on tähtaegne. Kaebuse tähtaegsuse küsimuse peab

lahendama halduskohus. Kui kohtumenetluse käigus teeb PPA otsuse kaebaja Eesti kodaniku

passi kehtetuks tunnistamise kohta, on selle otsuse tühistamise nõudega võimalik praegust

kaebust täiendada.

24. Esialgse õiguskaitse osas leiab ringkonnakohus, et kaebaja ei ole veenvalt välja toonud

oma esialgse õiguskaitse vajadust. Kui PPA teeb otsuse kaebaja Eesti kodaniku passi kehtetuks

tunnistamise kohta, on kaebajal võimalik see otsus vaidlustada ja taotleda selles asjas esialgset

õiguskaitset. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt ja tühistab

Tallinna Halduskohtu 26.06.2024 määruse kaebuse tagastamist puudutavas osas ning saadab

asja halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Esialgset õiguskaitset

puudutavas osas jääb määruskaebus rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)