Legislator Case Law & Legislation
2-21-746/74 AI generated

2-21-746/74 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-21-746/74
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Antero Maksing Vanemkohtujurist Sandri Laurand Määruse kuupäev 22. august 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-746 Tsiviilasi Tallinna Hoiu-Laenuühistu hagi Osaühingu ROVAL GRUPP ja T Ja vastu võla nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Tallinna Hoiu-Laenuühistu (registrikood 11961369), lepinguline esindaja I V Kostja I: Osaühing ROVAL GRU...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Antero Maksing Vanemkohtujurist Sandri Laurand Määruse kuupäev 22. august 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-746 Tsiviilasi Tallinna Hoiu-Laenuühistu hagi Osaühingu ROVAL GRUPP ja T Ja vastu võla nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Tallinna Hoiu-Laenuühistu (registrikood 11961369), lepinguline esindaja I V Kostja I: Osaühing ROVAL GRUPP (registrikood 10023108), seaduslik esindaja kostja II Kostja II: T J (isikukood xxx), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON 1. Kinnitada hageja Tallinna Hoiu-Laenuühistu ja kostjate Osaühing ROVAL GRUPP ning T Ja vahel 16.08.2024 sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel: 1.1. Pooled leppisid kokku, et hageja ei nõua kostjatelt raha tasumist ning hageja kinnitab, et temal ei ole nõuet kostjate vastu. 1.2. Pooled leppisid kokku, et 24.01.2019. a sõlmitud laenulepingust nr xxx ja käenduslepingust nr xxx tulenevat nõuet hageja kostjate vastu enam ei ole. 1.3. Pooled leppisid kokku, et neil ei ole teineteisele pretensioone ega muid nõudeid seoses tsiviilasja nr 2-21-746 menetluses olnud nõuetega. 2. Lõpetada tsiviilasja menetlus. 3. Jätta poolte kokkuleppel kõik menetluskulud poolte endi kanda. Kostja II riigi õigusabi korras esindaja tasu jätta riigi kanda ja lahendada selle kindlaksmääramine eraldi määrusega. 4. Rahuldada hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks. Tagastada pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust ehk 750 eurot Tallinna Hoiu-Laenuühistu arveldusarvele nr xxx.

2-21-746 2 (3) Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 5 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu menetluses on Tallinna Hoiu-Laenuühistu hagi Osaühingu ROVAL GRUPP ja T Ja (J) vastu võla nõudes. 2. Pooled esitasid 16.08.2024 kohtule kinnitamiseks kompromissi, mille paluvad kohtul kirjalikus menetluses kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Hageja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust ja pooled paluvad kostja II riigi õigusabi korras esindaja tasu jätta riigi kanda. KOHTU PÕHJENDUSED 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Pooled on kinnitanud teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel tekkivatest poolte kohustustest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. 4. Kompromissilepingu p-s 9 on märgitud, et pooled leppisid kokku ning kinnitavad, et tsiviilasjas kantud menetluskulud (sh õigusabikulud) hageja poolt jäävad hageja kanda ja kostja II poolt kantud menetluskulud jäävad riigi kanda. Kohus leiab, et nimetatud kokkuleppe osa ei ole kompromissilepingu sisu, vaid menetluslik taotlus kohtule (vt RKTKm 12.11.2018, 2-15-14253, p 15). Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 ja poolte kokkuleppest jäävad kõik menetluskulud poolte endi kanda. Sellega ei muuda kohus poolte kompromissilepingu sisu, kui jätab kinnitatavast kompromissist välja, et hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda ning määrab menetluskulude jaotuse TsMS § 168 lg 3 järgi.

2-21-746 3 (3) 4.1. Pooled ei saa otsustada, kas menetluskulud, mille kandmisest menetlusosaline oli vabastatud või mille tasumiseks anti menetlusosalisele menetlusabi, tuleb hagimenetluses menetlusosaliselt või vastaspoolelt välja mõista või isikud menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastada. TsMS § 190 lg-te 2-5 ja 7 järgi otsustab kohus, kas menetluskulud, mille kandmisest menetlusosaline oli vabastatud või mille tasumiseks anti menetlusosalisele menetlusabi (TsMS § 180 lg 4 järgi mh ka riigi õigusabi), tuleb hagimenetluses menetlusosaliselt või vastaspoolelt välja mõista või isikud menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastada (RKTKm 12.11.2018, 2-15-14253, p 15.2). TsMS § 190 lg 7 järgi on võimalik kompromissi sõlmimise tõttu vabastada isik menetluskulude (TsMS § 180 lg 4 järgi mh ka riigi õigusabi tasu ja kulude) riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus vabastab kostja II riigi õigusabi korras esindaja tasu riigituludesse tasumise kohustusest. 5. TsMS § 150 lg 2 p 1 näeb ette, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Seega on hageja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivuna 1500 eurot, sellest tagastamisele kuulub 750 eurot. 6. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Pooled on TsMS § 661 lg 4 alusel kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega viie päevani. Kohus märgib edasikaebe tähtaja vastavalt poolte avaldustele, mis sisaldub kohtule esitatud kompromissis. / allkirjastatud digitaalselt / Antero Maksing kohtunik