3-24-2156/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-24-2156 Määruse kuupäev 22. august 2024 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Xi kaebus Narva linna kohustamiseks vastata tema 23. mai 2024. a avaldusele

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Xi kaebus. 2. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 19. mail 2024 Narva linnale avalduse, milles selgitab, et laps läheb 1. septembril 2024 esimesse klassi. Lapsel on eakohane areng ja tal puuduvad haigused või puuded, kuid ta ei räägi eesti keelt. Tema emakeel on vene keel. Kaebaja soovib teada, kas laps loetakse hariduslike erivajadustega lapseks ning kui jah, siis millist abi on kool kohustatud sellele lapsele osutama.

2. Narva linn selgitas 23. mai 2024. a vastusega kaebajale, et hariduslike erivajadustega õpilane on õpilane, kellel on õpiraskused, käitumisprobleemid, emotsionaalsed ja tervisehäired, kõnepuudulikkus, samuti õpilane, kes on tulnud teisest riigist, keda on õpetatud teistsuguse õppekava järgi ja kes ei oska piisavalt õppekeelt. Vastavalt põhikoolija gümnaasiumiseadusele antakse õpilasele, kellel on raskusi õpitulemuste saavutamisel, koolis üldist tuge, mis seisneb õpetaja individuaalses lisajuhendamises, tugispetsialistide abis ning vajadusel täiendavate individuaalvõi rühmatundide korraldamises. Lisateavet eesti keelele ülemineku kohta leiab Haridusja Teadusministeeriumi veebilehelt.

3. Kaebaja esitas 23. mail 2024 Narva linnale täiendava avalduse, milles märgib, et Narva linna viidatud veebilehel puudub info selle kohta, millist abi on kool kohustatud andma eesti keelt mitteoskavale lapsele. Narva linn on selgitanud, et kooli abi on õpetaja täiendav individuaalne

3-24-2156 2 juhendamine, tugispetsialistide abi ja vajadusel lisatundide korraldamine individuaalselt või rühmas. Kaebaja palub selgitada, milliseid konkreetseid meetmeid kool rakendab täiendaval individuaalsel juhendamisel õpetaja poolt, abi osutamisel tugispetsialistide poolt ning vajaduse korral täiendavate individuaalsete või rühmatundide korraldamisel.

4. Narva linn selgitas 16. juuni 2024. a vastusega kaebajale, et õpilase toetusmeetme valik tehakse individuaalselt ja see sõltub konkreetsest juhtumist. Infot hariduslike erivajadustega õpilastega töö üldpõhimõtete kohta, sh eestikeelsele õppele ülemineku kontekstis, võib leida Haridusja Teadusministeeriumi veebilehelt.

5. Kaebaja esitas 23. juulil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Narva linna kohustamiseks vastata tema 23. mai 2024. a avaldusele. Kaebaja selgitab, et esitas 23. mail 2024 Narva linnale täiendava selgitustaotluse seoses lapsele koolis tugispetsialisti abi jms osutamise tingimustega, kuid linn ei ole senini avaldusele vastanud, rikkudes sellega märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) nõudeid.

6. Narva linn esitas kohtule 8. augustil 2024 vastusena kohtunõudele kaebaja ja Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonna ametniku vahel toimunud venekeelse kirjavahetuse ning 15. augustil 2024 kirjavahetuse eestikeelse tõlke. Narva linna kinnitab, et on kaebajale 16. juunil 2024 vastanud.

7. Kohus palus 15. augusti 2024. a kohtunõudega kaebajal täiendavalt teatada, kas ta on Narva linna 16. juuni 2024. a vastuse kätte saanud ning milline on kaebaja seisukoht haldusasja edasise menetluse osas Narva linna esitatud tõendeid arvestades.

8. Kaebaja teatas kohtule 21. augusti 2024. a vastuses, et on Narva linna 16. juuni 2024. a e-kirja kätte saanud. Narva linn ei ole andnud selgitusi kaebaja küsimustele, vaid on saatnud formaalse ja üldsõnalise vastuse. Seega ei ole Narva linn selgitustaotlusele nõuetele vastavalt vastanud. Narva linn pidi selgitama kaebajale, milliseid konkreetseid meetmeid koolid lastele abi osutamisel kasutavad. Vastustaja seda ei ole selgitanud, vaid teatas ainult, kuidas meetmeid valitakse. Ühtlasi märgib kaebaja, et Narva linn on esitanud kohtule kaebaja 23. mai 2024. a avalduse ebatäpse tõlke. Kaebaja palus eelnimetatud avalduses selgitada, milliseid konkreetseid meetmeid kool ette võtab, mitte milliseid tegevusi kool teeb. Kaebaja palub tema kaebus menetlusse võtta.

KOHTU SEISUKOHT

9. HKMS § 44 lg 1 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohtu hinnangul kuulub kaebus eeltoodud alusel tagastamisele.

10. Kaebaja esitas 23. mail 2024 Narva linnale avalduse, milles palus selgitada, milliseid konkreetseid meetmeid kool rakendab täiendaval individuaalsel juhendamisel õpetaja poolt, abi osutamisel tugispetsialistide poolt ning vajaduse korral täiendavate individuaalsete või rühmatundide korraldamisel. Kaebaja 23. mai 2024. a avaldus on selgitustaotlus MSVS § 2 lg 2 p 1 mõttes. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadusest tulenevalt on selgitustaotluse adressaadil MSVS § 5 lg-st 1 tulenevalt vastamiskohustus ning isiku õigus saada oma pöördumisele vastus hõlmab ka õigust, et saadud vastus on sisuline. Kohtulik kontroll selgitustaotlusele vastamisel ei ulatu aga vastuse sisulise

3-24-2156 3 õigsuse või põhjendatuse kontrollimiseni, sest haldusorganil on kaalutlusruum, millisel viisil isiku avaldusele vastata. Seega puudub isikul õigus esitada konkreetseid nõudmisi vastuse sisu osas (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 7. mai 2019. a määrus asjas nr 3-19-624, p 6; Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2024. a määrus asjas nr 3-23-1996, p 16). Narva linn on kaebajale MSVS § 5 lg-st 8 juhindudes 16. juunil 2024 vastanud ning kaebaja kinnitab, et on eelnimetatud vastuse kätte saanud. Narva linna 16. juuni 2024. a vastusest nähtuvalt on haldusorgan kaebaja 23. mai 2024. a selgitustaotlusega tutvunud ning selle sisust lähtuvalt vastuse koostanud. Narva linn on kaebajale selgitanud, et õpilase toetusmeetme valik tehakse individuaalselt ja see sõltub konkreetsest juhtumist. Samuti on Narva linn viidanud Haridusja Teadusministeeriumi veebilehele, millelt on leitav teave toe vajadusega õpilaste õppekorralduse ja tugiteenuste kohta, mille osas kaebaja täiendavaid selgitusi soovis. Seega on Narva linn oma vastamiskohustuse täitnud. Kaebaja ei ole rahul talle antud vastuse sisuga, kuid vastuse sisu ei ole kaebajal võimalik vaidlustada. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et Narva linn vastaks tema selgitustaotlusele tema soovitud viisil.

11. Seega tagastab kohus Xi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

12. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, siis ei kuulu kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele (HKMS § 104 lg 5 p 2). Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider