2-24-100515/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.08.2024, Tallinn

lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

Tsiviilasja number

2-24-100515

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi I. L. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1896,88 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046)

esindaja Anu Volmer

Kostja: I. L. (isikukood xxxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja B OÜ ja kostja vahel 13.03.2023 sõlmitud Xxxx

krediidilepingust tulenev põhivõlg 1408,19 eurot.

3. Jätta rahuldamata hageja põhivõla nõue 106,27 euro ulatuses, intressinõue 178,22

eurot, võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 50 eurot ja viivise nõude 154,20 eurot.

4. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 315 eurot.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa

tasumiseni.

6. Toimetada

kohtuotsus

kostjale

kätte

teadaande

avaldamisega

Ametlikes

Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele

luba

käesoleva

otsuse

edasikaebamiseks.

Kohus

selgitab,

et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas

ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 26.02.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega: välja

mõista kostjalt hageja kasuks B OÜ ja kostja vahel 13.03.2023 sõlmitud Xxxx

krediidilepingust tulenev põhivõlgnevus 1514,46 eurot, intress 178,22 eurot, hagi esitamise

(26.02.2024) seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 154,20 eurot ja võla sissenõudmiskulud

50,00 eurot.

2. Hageja selgitab nõude aluse ja eelduste kohta järgmist.

2.1. Kostja sõlmisid ja B OÜ (registrikood xxxx, edaspidi krediidiandja) 13.03.2023

krediidilepingu xxxx, krediidilimiidiga 1515,00 eurot (lisa 5). Lepingu põhitingimustes lepiti

kokku fikseeritud intressimääras 38% aastas, krediidi kogukuluga 2960,38 eurot,

krediidikulukuse esialgse määraga 44,4%, mis lepingu põhitingimustest tulenevalt on

arvutatud lepingu sõlmimise kuupäeva seisuga eeldusel, et intressimäär on 38% aastas ja kogu

krediidilimiit 1515,00 eurot võetakse koheselt kasutusse ning makstakse tagasi 60 kuu jooksul

60 igakuise tagasimaksena.

Krediidi taotlemine ja lepingu sõlmimine toimub iseteeninduses aadressil xxxx.ee, kes pakub

Krediidiandjale Lepingu sõlmimiseks ja haldamiseks vajalikku tehnilist platvormi, mistõttu

Klient peab aktsepteerima seal asuvaid Xxxx kasutustingimusi. VÕS §-des 404 ja 405

sätestatud kohustuslikud andmed on välja toodud lepingu põhitingimustes ja lepingule lisatud

Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehes. Leping loetakse sõlmituks alates hetkest, mil

Klient on Krediidiandja allkirjajäljendiga Lepingu Xxxx iseteeninduses elektrooniliselt

allkirjastanud.

2.2. Kostja võib tagasimakstud summasid krediidilimiidi piires uuesti kasutusse võtta. Kostja

arvelduskontole xxxx on perioodil 13.03.2023-12.06.2023 kokku kantud krediiti summas

1583,00 (lisa 6).

2.3. Lepingu üldtingimustest tulenevalt tuleb kõik Lepingust tulenevad maksed tasuda

vastavalt arvetele, mille Krediidiandja edastab igakuiselt Kliendi poolt avaldatud e-posti

aadressile ning Xxxx iseteeninduse vahendusel. Arvetel ja iseteeninduses nähtub kogu

krediidilimiidi kasutamisega seotud info ja Lepingu alusel tasumisele kuuluvad summad.

Lepingu tingimuste kohaselt oli kostjal kohustus tasuda hiljemalt Lepingus kokkulepitud

maksepäeval see tähendab 10. kuupäeval kogu krediidijääk, osa sellest või vähemalt arvel

näidatud kohustuslik minimaalne osamakse (arvestusperiood kalendrikuu). Minimaalne

osamakse koosneb krediidi tagasimaksest (1/60 krediidijäägist) ja intressist, mida

Krediidiandja arvutab igakuiselt kasutusse võetud krediidisummalt.

2.4. Kostja on lepingu katteks teinud tagasimakseid kokku summas 174,81 eurot (lisa 7 tüüp-

sissetulev/summa), millest põhiosa katteks on arvestatud 68,54 eurot, intressi katteks 106,26

eurot ja viivise katteks 0,01 eurot (lisa 8).

2.5. Kuna kostja jäi alates 10.07.2023 tagasimakse tasumisega viivitusse, edastati kostjale

Krediidiandja poolt tekkinud võlgnevuse kohta meeldetuletuskirjad: 18.07.2023, 17.08.2023

ja 16.09.2023 (lisa 9). Kostja jäi täielikult viivitusse vähemalt kolme järjestikuse 10.07.2023

(tagasimakse 72,23 eurot), 10.08.2023 (tagasimakse 73,31 eurot) ja 10.09.2023 (tagasimakse

72,49 eurot) tagasimakse tasumisega, mistõttu edastas krediidiandja kostjale lepingu

ülesütlemise teatise 09.09.2023 TsÜS § 79 sätestatud vormis üldtingimuste punkti 3.1 alusel

Xxxx iseteeninduse vahendusel kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti

aadressile xxxx (lisa 10, vt. kohale toimetatud 09.09.2023 kell 10:02:03). Anud teatisega

andis Krediidiandaja kostjale võimaluse täiendava tähtaja, see on 14 päeva jooksul

võlgnevuse likvideerimiseks või võlgnevuse tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks. Kuna

kostja täiendava tähtaja, see on hiljemalt 23.09.2023 võlgnevust ei tasunud, olles täielikult

viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimakse tasumisega, ütles krediidiandaja

lepingu üldtingimuste punkti 4.4.8 alusel ja kooskõlas VÕS § 416 üles 24.09.2023 seisuga

(lisa 11).

2.6. Hageja teavitas kostjat 10.10.2023 teatega, kostja ja krediidiandja vahel sõlmitud

lepingust tulenevate nõuete loovutamisest hagejale (lisa 12). Antud teatiste edastamisega

kostjale, saab lugeda võlgniku suhtes nõude loovutamise toimunuks VÕS § 170 mõttes.

2.7. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta selgitab hageja järgmist. Kostja

esitas enne lepingu sõlmimist järgnevad andmed (lisa 2):

Igakuine netosissetulek 1500,00 eurot;

Igakuised finantskohustused 200,00 eurot;

Igakuised muud majapidamiskulud 0,00 eurot;

Krediidiandaja kontrollis kostja sissetulekute õigsust Eesti Maksu-ja Tolliameti päringust

(EMTA) saadud andmete alusel, mille analüüsi tulemusel saadi kostja keskmiseks

netosissetulekuks 1542,00 eurot (lisa 3, EMTA päringu väljavõte süsteemist).

Krediidiandja riskihinnangutest ja lepingu sõlmimisel kehtinud Krediidiandja kehtestatud

sise-eeskirjast lähtuvalt määrati kostja igakuiseks maksevõimeks 322,11 eurot (1542,00 eurot

– 533,4 eurot – 471,888 eurot – 137,5 eurot – 77,1 eurot), milles lähtuti järgnevatest

andmetest:

⎯ keskmine netosissetulek 1542,00 eurot (lähtuti EMTA päringu andmete analüüsi

tulemusel saadud keskmisest netosissetuleku andmetest)

⎯ finantskohustused 533,4 eurot (kuna finantskohustuste osas ei tehtud AccountScoringu

analüüsi, arvutati finantskohustused vastavalt valemile, kus võetakse arvesse kliendi

sisestatud finantskohustused, arvutuslikud konstantidel ja mudelitel põhinevad

väärtused. St arvestatakse suuremat kohustuste summat: kas arvutatud väärtust või

kliendi sisestatud väärtust)

⎯ muud minimaalsed kohustused ehk majapidamiskulud 471,88 eurot (lähtuti

krediidiandja sise-eeskirjas kehtestatud minimaalsete majapidamiskulude piirmäärast)

⎯ ülalpeetavate kulud 137,5 eurot (lähtuti sise-eeskirjas kehtestatud valemist, mis sõltus

laste arvust)

⎯ puhver 77,1 eurot (5% netosissetulekust, arvestatud ootamatult suurenenud rahaliste

kohustuste katmiseks).

Eelneva ja vastavalt lepingu sõlmimisel kehtinud sise-eeskirja teostatud andmete hindamise

tulemusel kogumis jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on krediidivõimeline.

Lepingust tulenev igakuine keskmine makse ca 73,00 eurot, oli 1515,00 eurose krediidilimiidi

puhul Krediidiandja hinnangul kostjale jõukohane.

Finantskohustustes lähtus krediidiandja kostja poolt esitatud andmetest, eeldades andmete

õigsust

ning

tegi päringud avalikesse andmebaasidesse (Taust.ee, Krediidiinfost,

Rahvastikuregister (lisa 4). Kostjal puudusid lepingu sõlmimise seisuga mistahes maksehäired

ning võlgnevused, ülalpeetavaid - 3.

2.8. Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 1132 lg 1 ja lepingule lisatud Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punkti 3 (kaasnevad kulud) ja üldtingimuste punkti 2.9

alusel võla sissenõudmiskulu summas 15 eurot. Tasuta meeldetuletuskirjad on kostjale

edastatud Kliendikeskkonna kaudu e-posti aadressile xxxx 13.07.2023, 10.08.2023,

09.09.2023 (lisa 14 ja vt. lisa 10 edastatud teated) ning tasumata tasulised võlateatised

18.07.2023 (5 eurot), 17.08.2023 (5 eurot) ja 16.09.2023 (5 eurot) (vt. lisa 9 ja 10).

Hageja palub VÕS § 1132 lg 2 p 3 ja Tarbijakrediidi teabelehes punkti 3 alusel kostjalt välja

mõista võla sissenõudmiskulu summas 35 eurot. Hageja on teinud kohtuvälises menetluses

mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt,

edastades peale lepingu lõppemist kostjale nii e-posti- kui ka posti teel järgneva tasulise

nõudekirja: 10.10.2023 (25 eurot, vt. lisa 11), 24.10.2023 (5 eurot), 31.10.2023 (5 eurot) (lisa

15), millega seoses on hageja kandnud kulusid.

2.9 Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress perioodi eest 01.06.2023-24.09.2023

eest kokku summas 178,22 eurot põhitingimustes kokkulepitud intressimääras 38% aastas

(päevamääraga 0,1041%).

2.10. Lepingu põhitingimustest ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele punktist 3

(kaasnevad kulud/maksetega hilinemisega kaasnevad kulud) tulenevalt on Krediidiandjal

Maksetega hilinemisel õigus nõuda viivist lepingujärgses intressimääras, kuid mitte rohkem

kui 24% aastas, päevamääraga (0,07% päevas). Tulenevalt eeltoodust palub hageja kostjalt

välja mõista viivis kokku summas 154,20 eurot (lisa 13). Hageja on arvestanud viivist alates

lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse). Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud läbi

Ametlike Teadaannete 24.04.2024. Kohus saatis kostjale menetlusdokumendid ka e-

postiaadressidele. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg 14 päeva arvates

kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole. Kohus andis hagejale lõpptähtaja seisukohtade

esitamiseks, hageja on tähtaegselt esitanud täiendused.

Kohus ei tee tagaseljaotsust, kuivõrd hageja nõue ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.

4. Kas leping on sõlmitud ja kehtis, kas krediit on välja makstud

VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma

teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi

kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui tarbija tahteavaldus ei

sisaldanud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui

tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (mida sel juhul peab samuti hageja

tõendama).

Hageja on kohtule esitanud Xxxx krediidilepingu (krediidiandja B OÜ), mille kostja on

digiallkirjastanud 13.03.2023. Digiallkirja konteineris on leping, Xxxx krediidilepingu

üldtingimused ja Euroopa Tarbijakrediidi teabeleht. Hageja on seega tõendanud, et kostja tegi

tahteavalduse nõude aluseks oleva lepingu sõlmimiseks ning leping sisaldas nõutud andmeid.

Hageja väitel edastati leping koos tingimustega kostjale 13.03.2023 e-postiaadressile xxxx

(hageja on esitanud selle tõenduseks ka ekraani kuvatõmmise (dtl 203) ning kõik

lepingudokumendid on kostjale kättesaadavad ja soovi korral alla laetavad ka Xxxx

kodulehelt www.xxxx.ee iseteeninduse kaudu enda isiklikule kasutajakontole sisse logides

kas Smart-ID või mobiili ID-ga.

Hageja on kohtule esitanud selged faktiväited selle kohta, mis kuupäevadel mis summas ja

kuhu on kostjale raha üle kantud (dtl 133-142) ning ka tõendid (maksekorraldused dtl 207-

221).

Hageja on seega tõendanud, et leping sõlmiti seadusega nõutud vormis ning et raha (kokku

1583 eurot) on kostja kasutusse antud. Kohus märgib, et kuigi krediidilimiit oli 1515 eurot,

siis kostja tegi ka tagasimakseid ja sai seetõttu uuesti raha kasutusse võtta.

5. Krediidi kulukuse määr

Hageja toob välja, et lepingus oli krediidi kulukuse määr 44,4%, mis lepingu põhitingimustest

tulenevalt on arvutatud lepingu sõlmimise kuupäeva seisuga eeldusel, et intressimäär on 38%

aastas ja kogu krediidilimiit 1515,00 eurot võetakse koheselt kasutusse ning makstakse tagasi

60 kuu jooksul 60 igakuise tagasimaksena. Kohus märgib, et lepingus oli punkt: Leping on

sõlmitud tähtajatult. Lepingu alusel väljastatud krediit tagastatakse 60 kuu jooksul alates

viimasest krediidi väljamaksmisest. Kohus saab seega aru nii, et leping oli küll tähtajatu, ent

krediidi tagasimaksmisele oli siiski sätestatud tähtaeg (st tegemist ei olnud VÕS § 4061 lg 4

mõttes tähtajatu krediidilepinguga.

Krediidi kulukuse määr jäi sel ajal kehtinud maksimaalse määra (45,93%) piiresse.

6. Vastutustundliku laenamise põhimõte

6.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe,

mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta.

Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3

p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest

kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab

krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte,

pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks

vajalikku teavet esitamata jätma.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja

säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi

mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad

tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke

andmeid. Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude

õiguslik alus jääb tõendamata ning nõue rahuldamata.

6.2. Hageja on esitanud krediiditoimiku, millest nähtub, et kostja ise avaldas enda

sissetulekuks 1500 eurot, kohustusteks 200 eurot ning muude kulude lahtri jättis täitmata.

Hageja on esile toonud, et algne krediidiandja tegi kostja kohta päringu rahvastikuregistrisse,

tuvastades ülalpeetavate arvu (3) ja kontrollis rahvastikuregistrist, ega teovõimet ei ole

piiratud. Samuti tegi algne krediidiandja päringu maksehäireregistritesse (taust.ee ja

creditinfo). Maksu- ja Tolliameti päringuga tuvastati tööandja A OÜ, tööleping alates

25.10.2016 ja keskmine sissetulek 1542.39 (2022 septembrist 2023. a jaanuarini).

Hageja on esitanud ka üksiksasjalikud selgitused selle kohta, kuidas algne krediidiandja

arvestas majandamiskulusid ja kulusid ülalpeetavatele, ent tegemist on siiski üksnes

teoreetiliste arvutestustega. Olukorras, kus algne krediidiandja aktsepteeris seda, et laenu

taotlusel saab tarbija jätta esitamata andmed enda igakuiste elamiskulude kohta, ei saanud

krediidiandja olla kuidagi veendunud selles, et tema kohaldatav, teoreetiline määr on

vastavuses tarbija (kostja) tegelike kulutustega. Praktikas on selline teoreetiliste arvestuste

põhjal üksnes tarbija sissetuleku suuruse põhjal laenu andmine toonud kaasa selle, et tarbijad

on saanud võtta suurel hulgal laene erinevatelt krediidiandjatelt ilma, et keegi oleks

kontrollinud, palju tarbijal juba laene tegelikult on ning kas ta elab sissetulekute piires (mitte

üle võimete). Vastutustundliku laenamise kohustuse eesmärk on hoida tarbijaid võlaorjusesse

sattumast. Krediidiandjate kohaldatud hindamissüsteemid (tuginemine teoreetilistele

üldkohaldatavatele määradele) on aga just viinud selleni, et suur hulk inimesi on võlaorjuses.

Just seetõttu on ka Riigikohus 2023. a novembris tehtud lahendis (RKTKo 24.11.2023, 2-21-

13098) märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave

on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt

konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Eestis ei ole võimalik kontrollida ühestki registrist tarbija laenukohustusi. Algne krediidiandja

on kostjalt laenutaotluses küsinud üksnes summat, mitte aga laenukohustuse olemust. Konto

väljavõte on hetkel ainus viis kontrollimaks tarbija väiteid olemasolevate finantskohustuste

kohta. Seejuures pidi krediidiandja, kes ilmselgelt oli laenude andmisele spetsialiseerunud

turuosaline ning seega hästi kursis turul toimuva ja tarbijate käitumisega, ka hästi teadma, et

tarbijad ei esita tihti õigeid andmeid. Sellises olukorras kogu vastutuse tarbija kaela

lükkamisel (väiteks, et tarbija pidi esitama õigeid andmeid ja et krediidiandja võiski neid

usaldada) ei täidaks vastustundliku laenamise kohustuse regulatsioon oma eesmärki. Kohus

on seisukohal, et seeläbi, et krediidiandja on võimaldanud tarbijal tühjaks jätta laenutaotluses

andmevälju ja ei ole küsinud piisavalt täpseid andmeid olemasolevate kohustuste kohta, on

krediidiandja ise julgustanud tarbijaid ebatäpsete või valede andmete hoolimatuks või

tahtlikuks sisestamiseks või üldse esitamata jätmiseks.

Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja ei ole tõendanud, et tarbija kohta

kogutud muu teave oli piisav, mis õigustas konto väljavõtte küsimata jätmist. Kohus leiab, et

krediidiandja ei kontrollinud piisavalt kõiki tarbijaga seotud asjaolusid ning ei ole seega

täielikult täinud vastustundliku laenamise kohustust.

7. Põhivõla nõue

Ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tuleb VÕS § 396 kohaselt laenuks

saadud rahasumma tagastada. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt arvestada kõik kostja poolt tasutu

põhivõla katteks, sest lepingu sõlmimise ajal oli seadusjärgne intressimäär 0% ning muid

tasusid tarbija sel juhul ei võlgne.

Hageja väitel sai kostja laenu kokku 1583 eurot ning tegi tagasimakseid kokku 174,81 eurot

on kostjal tagastamata 1408,19 eurot. Leping sõlmiti 13.03.2023 ning oli tähtajatu. Siiski

tulenes lepingust, et kasutusse võetud krediit tuli tagasi maksta 60 tagasimaksega alates

viimasest krediidi kasutusse võtmisest.

Hageja esitas nõude ümberarvestuse ja määras tagasimaksed uuesti (dtl 190) juhuks, kui

kohus peaks leidma, et vastutustundliku laenamise kohustust on rikutud. Hageja määras 33

tagasimakset alates lepingujärgse esimese tagasimakse kuupäevast. Kohus selgitas hagejale, et

sellise loogika järgi ei saa tagasimakseid määrata, sest nii lühendataks lepingu tähtaega.

Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on tühine intressi ja muude

lepingutasude kokkulepped, ent ülejäänud osas jääb leping kehtima. Seda siis ka

tagasimaksete kuupäevade, hulga ning lepingu lõppkuupäeva osas.

Kohtu nõudel määras hageja tagasimaksed veelkord uuesti 19.06.2024. Uuesti määratud

maksegraafik on koostatud põhivõla jäägile (1408,19 eurot) 60 tagasimaksena alates

lepingujärgsest esimesest tagasimakse kuupäevast 10.04.2023. Viimase osamakse tähtaeg

graafiku kohaselt on 10.09.2025.

19.06.2024 menetlusdokumendis teatas hageja, et on lepingu 25.02.2024 uuesti üles öelnud

ning palub lepingu ülesütlemise teatise kostjale kätte toimetada kohtumenetluse kaudu.

Hageja on seega lepingu uuesti üles öelnud enne tagasimaksete uuesti määramist ning kostjale

teatavaks tegemist.

Arvestades, et antud asjas võttis kostja viimati krediiti kasutusse 12.06.2023 ning ei ole peale

seda hageja väitel ühtegi tagasimakset teinud, on kohus seisukohal, et hagejal on alus lepingu

üles ütlemiseks. Kohus toimetas ülesütlemise teate kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu

(loetud kätte toimetatuks 08.08.2024). Lepingut saab üles öelda edasiulatuvalt, seega saab

lepingu lugeda üles öelduks alates tahteavalduse kostjale teatavaks tegemisest, st alates

08.08.2024 ning kogu põhivõlg muutunud sissenõutavaks alates 09.08.2024. Kohus rahuldab

VÕS § 4034 lg 7 ümberarvestuse kohase hageja põhivõla nõude 1408,19 eurot VÕS § 396 lg

1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 alusel, sest raha väljamaksmine

laenulepingu alusel kostjale on tõendatud, kostja pole raha tagastanud ning nõue on

sissenõutavaks muutunud.

8. Intressinõue

VÕS § 4034 lg 7 tulenevalt jääb rahuldamata intressinõue, sest hageja ei ole tagasimaksete

uuesti määramisel intressi arvestanud.

9. Viivise ja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue

Hageja nõuab viivist lepingujärgses määras alates lepingu üles ütlemisest kuni hagi

esitamiseni. Kohus on seisukohal, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei

saa viivist nõuda intressimääraga võrdses lepingujärgses määras, sest lepingujärgne

intressimäär asendub seadusjärgse intressimääraga (intressimäära kokkulepe lepingus on

tühine). Regulatsiooni eesmärgiga ei oleks kooskõlas, kui erinevalt intressist saaks

võlausaldaja edasi nõuda lepingujärgse intressiga võrdset viivist. Kohus on seisukohal, et

vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus nõuda viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus asus seisukohale, et lepingu saab üles

öelduks lugeda alates 09.08.2024 (ning hageja ise taotles ülesütlemise teate kohtumenetluses

kätte toimetamist), ei saa rahuldada hageja nõuet mõista välja viivis ülesütlemisest kuni hagi

esitamiseni.

Hageja nõue mõista kostjalt välja peale lepingu lõppemist tehtud võla sissenõudmiskulud jääb

rahuldamata, sest meeldetuletuskirjad on väidetavalt saadetud enne lepingu üles ütlemist.

10. Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1

sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja on menetluskuluna välja toonud tasutud riigilõivu 315 eurot, mis on vajalik ja

põhjendatud menetluskulu. Kohus jätab selle menetluskulu kostja kanda, arvestades, et

rahuldatud ulatuses nõudelt tulnuks tasuda riigilõiv peaaegu samas suuruses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Maris Juha

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/