2-24-9605/5 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Vallo Kariler, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht 22.08.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-9605

Kohtuasi

Estateguru tagatisagent OÜ hagi X ja Y vastu

käenduslepingutest

tuleneva

võlgnevuse

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.06.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Estateguru tagatisagent OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Estateguru tagatisagent OÜ, lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Liis Könn ja Grete-Kai Teeäär

Kostja I X

Kostja II Y

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Estateguru tagatisagent OÜ 02.07.2024 määruskaebusele lisatud

tõendid (lisad 1–2).

2. Tühistada Harju Maakohtu 27.06.2024 määrus ja saata tsiviilasi maakohtule hagi

menetlusse võtmise otsustamiseks.

3. Rahuldada Estateguru tagatisagent OÜ määruskaebus.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Estateguru tagatisagent OÜ (hageja) esitas 20.06.2024 Harju Maakohtule X (kostja I) ja Y

(kostja II) vastu hagi käenduslepingutest tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks.

2-24-9605

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Harju Maakohus tegi 27.06.2024 määruse, millega jättis hagi menetlusse võtmata.

2.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei allu hagi Eesti kohtule.

2.2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 järgi tuleb kohtul avaldust saades

kontrollida, kas avalduse võib rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi esitada Eesti kohtule.

TsMS § 70 lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja

kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või

välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 70 lg 4 järgi kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse

seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut üksnes ulatuses, milles ei ole

sätestatud teisiti välislepingus või samas lõikes nimetatud Euroopa Liidu määrustes, muu

hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1215/2012 (12.12.2012,

kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades)

(Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrus).

2.3. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse artikli 4 lg 1 järgi esitatakse hagi isikute vastu, kelle

alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse. Brüsseli I (uuesti sõnastatud)

määruse artikli 5 lg 1 järgi võib isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, esitada hagi

teise liikmesriigi kohtusse üksnes määruse 2. peatüki 2.–7. jaos sätestatud korras. Brüsseli I

(uuesti sõnastatud) määruse artiklis 18 lg 2 on ette nähtud, et tarbija vastu võib menetluse

algatada üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht.

2.4. Hagiavalduse kohaselt on nii kostja I kui kostja II elukoht Läti Vabariigis, kuid Harju

Maakohtu alluvus tuleneb hageja ja kummagi kostja vahel sõlmitud kohtualluvuse

kokkuleppest. Hageja leiab, et kohtualluvuse kokkulepped on sõlmitud mõlema poole

(s.o hageja ja kummagi kostja) majandus- ja kutsetegevuses.

2.5. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse artikli 25 lg 1 järgi juhul, kui pooled, olenemata

sellest, kus on nende alaline elukoht, on kokku leppinud, et konkreetsest õigussuhtest tulenenud

või tuleneda võivate vaidluste lahendamiseks on pädev liikmesriigi kohus või kohtud, on see

kohus või need kohtud pädevad, välja arvatud juhul, kui kõnealune kokkulepe on sisulise

kehtivuse poolest asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt tühine. Seega tuleb kohtul hinnata, kas

hageja ja kummagi poole vahel sõlmitud käenduslepingute p-s 4.5 sisalduv kohtualluvuse

kokkulepe võib olla Eesti õiguse alusel tühine. Kuigi üldjuhul ei saa kohus hagiavalduse

menetlusse võtmist otsustades tõendeid hinnata, on tõendite hindamine lubatav rahvusvahelise

kohtualluvuse kindlakstegemiseks.

2.6. TsMS § 104 lg 1 järgi võib kohus kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui selle

kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandus-

või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja

teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või

kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. TsMS § 106 lg 1 järgi on

kohtualluvuse kokkulepe tühine, kui see on vastuolus TsMS § 104 lõikes 1 sätestatuga.

2.7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 143 lg 1 järgi on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline

isik, tarbijakäendusleping. VÕS § 1 lg 5 järgi on tarbija võlaõigusseaduse tähenduses füüsiline

isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

Alates 05.04.2011 jõustunud VÕS § 143 lg 1 muudatuse kohaselt mõistetakse

tarbijakäenduslepinguna iga sellist käenduslepingut, kus käendajaks on füüsiline isik, mis

tähendab, et füüsilise isiku poolt sõlmitud käendusleping saabki seadusest tulenevalt olla ainult

tarbijakäendusleping. Seega käsitatakse ka ettevõtte juhtide ja osanike poolt antud käendusi

tarbijakäendustena ja siinne vaidlus ei ole seotud kostjate majandus- või kutsetegevusega.

2-24-9605

Seetõttu on kohtualluvuse kokkulepe, millele hageja tugineb, TsMS § 106 lg 1 p 1 alusel tühine

vastuolu tõttu TsMS § 104 lg-ga 1. Hagi kostjate vastu tuleb esitada üldise kohtualluvuse järgi

kostjate elukohajärgse riigi kohtule. TsMS § 371 lg 1 p 2 järgi ei võta kohus hagiavaldust

menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.

Määruskaebus

3. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja saata asi Harju

Maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

3.1. Määruskaebuse kohaselt tuleneb hageja nõue kostjatega sõlmitud käenduslepingutest,

mille p 4.5 kohaselt lahendatakse lepingust tulenev või lepinguga seotud vaidlus Harju

Maakohtus (kohtualluvuse kokkulepe). Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse artikli 25 lg 1

kohaselt lahendab asja selle liikmesriigi kohus, kellele pooled on kohtualluvuse kohtuleppega

vaidluse allutanud.

3.2. Hageja ja kostjate vahel sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe ei ole TsMS § 104 lg 1 ja

TsMS § 106 lg 1 p 1 alusel tühine. TsMS § 104 lg 1 järgi võib kohus asja läbi vaadata, kui selle

kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandus-

või kutsetegevusega. Siinsel juhul on vaidlus seotud hageja majandus- ja kutsetegevusega ning

samuti ka kostjate majandus- ja kutsetegevusega, olenemata sellest, et kostjad on füüsilised

isikud. Kostjad olid 07.03.2022 käenduslepingute sõlmimise ajal põhivõlgniku (InterBau SIA)

juhatuse liikmed. Kostja I on InterBau SIA asutaja ning oli kuni 17.03.2020 InterBau SIA

ainuosanik ja ainus juhatuse liige. Alates 17.03.2020 on kostja I ja kostja II mõlemad InterBau

SIA juhatuse liikmed ja osanikud. Kostjad on ka InterBau SIA tegelikud kasusaajad.

3.3. VÕS § 143 lg 1 ei ole asjakohane õigusnorm kohtualluvuse kokkuleppe kehtivuse

hindamiseks. VÕS § 143 lg 1 reguleerib üksnes seda, kas käenduslepingut saab pidada

tarbijakäenduslepinguks, mitte seda, kas käendaja sõlmis käenduslepingu oma majandus- ja

kutsetegevuses. Kohtualluvuse kokkuleppe kehtivuse hindamisel ei ole oluline mitte see, et

käendaja on füüsiline isik, vaid see, kas füüsiline isik sõlmis lepingu majandus- ja

kutsetegevuses. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb äriühingu juhatuse liiget, kes sõlmib

äriühingu kohustuste tagamiseks lepingu, pidada tegutsenuks majandus- või kutsetegevuses,

kuna leping ühingu kohustuste täitmise tagamiseks on sõlmitud huvist ühingu

majandustegevuse vastu.

3.4. 05.04.2011 jõustunud VÕS § 143 lg 1 muudatuse eesmärk ei olnud tuua kaasa füüsiliste

isikute sõlmitud käenduslepingutes sisalduvate kohtualluvuse kokkulepete tühisus. Võlgade

ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu (743 SE) seletuskirja kohaselt oli VÕS § 143

muutmise eesmärk tuua kaasa füüsilise isikuga sõlmitud käenduslepingute tühisus, kui lepingus

ei ole näidatud käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat.

3.5. Füüsilist isikut saab pidada tegutsevaks majandus- ja kutsetegevuses, kui ta ei vasta tarbija

tunnustele (VÕS § 1 lg 5). Tarbija mõiste sisustamisel kohtualluvuse kokkuleppe kehtivuse

hindamisel tuleb lähtuda Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrusest ja Euroopa Kohtu praktikast.

Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei ole vaid sellised tehingud, mis on sõlmitud isiku

eratarbimise vajaduste rahuldamise eesmärgil, seotud isiku majandus- ega kutsetegevusega

(EKo 03.07.1997, C-269/95, Francesco Benincasa v Dentalkit Srl, p 17). Samuti on leitud, et

kui äriühingu juht või enamusosanik tagab äriühingu lepingust tulenevaid kohustusi, tegutseb

ta enda majandus- või kutsetegevuses (EKo 14.03.2013, C-419/11, Česká spořitelna, a.s.

v Gerald Feichter, p-d 36–40).

2-24-9605

Menetluse edasine käik

4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada.

Ringkonnakohus saadab asja maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

Määruskaebus rahuldatakse.

6. Ringkonnakohtu hinnangul keeldus maakohus ennatlikult hagi menetlusse võtmisest

TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel.

7. Hageja nõue kummagi kostja vastu tuleneb kostjatega sõlmitud käenduslepingutest, milles

sisaldub kokkulepe, et lepingust tulenev või lepinguga seotud vaidlus lahendatakse Harju

Maakohtus. Kostjad on füüsilised isikud, kelle elukoht on Läti Vabariigis. Kostjad olid

käenduslepingute (sh kohtualluvuse kokkuleppe) sõlmimise ajal põhivõlgniku (Interbau SIA)

juhatuse liikmed ja osanikud.

8. Maakohus leidis õigesti, et rahvusvahelise kohtualluvuse kontrollimisel tuleb kohaldada

Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrust. Osundatud määruse artikli 25 lg 1 järgi juhul, kui pooled,

olenemata sellest, kus on nende alaline elukoht, on kokku leppinud, et konkreetsest õigussuhtest

tulenenud või tuleneda võivate vaidluste lahendamiseks on pädev liikmesriigi kohus või

kohtud, on see kohus või need kohtud pädevad, välja arvatud juhul, kui kõnealune kokkulepe

on sisulise kehtivuse poolest asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt tühine. TsMS § 106 lg 1

p 1 järgi on muu hulgas tühine TsMS § 104 lg-ga 1 vastuolus olev kohtualluvuse kokkulepe.

TsMS § 104 lg 1 järgi võib kohus asja kohtualluvuse järgi läbi vaadata, kui selle kohtu alluvus

on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandus- või

kutsetegevusega. Ka Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse artikli 18 lg-s 2 on ette nähtud, et

tarbija vastu võib teine lepingupool menetluse algatada üksnes selle liikmesriigi kohtus, kus on

tarbija alaline elukoht. Seega kontrollis maakohus põhjendatult, kas käenduslepingust tulenev

vaidlus seondub kostjate majandus- või kutsetegevusega.

9. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et vaidlus ei saa seonduda kostjate

majandus- või kutsetegevusega, kuna füüsilise isiku käendajana sõlmitud käendusleping on

VÕS § 143 lg 1 järgi tarbijakäendusleping. Füüsilise isiku antud käendusele kohaldatakse küll

tarbijakäenduslepingu sätteid, kuid see ei tähenda, et isik tuleks lugeda tarbijaks ka igas muus

aspektis. Kohtualluvuse kokkuleppe kehtivuse hindamisel tuleb tuvastada, kas vaidlus on

seotud isiku majandus- või kutsetegevusega, mis on eraldiseisev küsimus sellest, kas isiku

sõlmitud käenduslepingule kohaldatakse tarbijakäenduse sätteid. Seega on võimalik ka olukord,

kus majandus- või kutsetegevuses tegutsev füüsiline isik sõlmib käenduslepingu, mis on

VÕS § 143 lg 1 tähenduses tarbijakäendusleping.

10. Kostjad olid käenduslepingute sõlmimise ajal põhivõlgniku juhatuse liikmed ja osanikud.

Põhivõlgniku juhatuse liikmeks ja osanikuks olek annab nii Eesti õiguse kui ka Brüsseli I

(uuesti sõnastatud) määruse järgi aluse eelduseks, et põhivõlgniku kohustust tagades tegutseb

isik majandus- või kutsetegevuses ja mitte tarbijana (RKTKo 05.11.2008, 3-2-1-89-08, p 11;

RKTKo 08.12.2009, 3-2-1-126-09, p 12 teine lõik). Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei ole

vaid sellised tehingud, mis on sõlmitud isiku eratarbimise vajaduste rahuldamise eesmärgil,

seotud isiku majandus- ega kutsetegevusega (EKo 03.07.1997, C-269/95, Francesco

Benincasa v Dentalkit Srl, p 17). Kui äriühingu juht või enamusosanik tagab äriühingu

lepingust tulenevaid kohustusi, tegutseb ta majandus- või kutsetegevuses (EKo 14.03.2013,

2-24-9605

C-419/11, Česká spořitelna, a.s. v Gerald Feichter, p-d 36–40). Euroopa Kohus on märkinud,

et isik võib tarbijale kohalduvate kohtualluvuse sätetele tugineda üksnes juhul, kui lepingu

ainus eesmärk on eratarbimise käigus rahuldada üksikisiku isiklikke vajadusi või leping on isiku

majandus- või kutsetegevusega seotud nii nõrgalt, et sellel on lepingu sõlmimise kontekstis vaid

tähtsusetu roll (EKo 25.10.2018, C-498/16, Maximilian Schrems v Facebook Ireland Limited,

p-d 30 ja 31). Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel välja selgitama, kas kostjad sõlmisid

hagejaga käenduslepingud tarbijana Brüssel I bis määruse mõttes. Kui kostjad esitavad

vastuväite, et vaidlus ei seondu nende majandus- või kutsetegevusega, lasub neil selle asjaolu

tõendamise koormus.

11. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi

tuleb saata maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

12. TsMS § 696 lg 1 esimese lause järgi saab ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse

esitada üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt

võib hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada

määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja hagi menetlusse

võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, ei saa määruse peale kaevata.

13. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada vastavalt

asja sisulise lahendamise tulemusele.

(allkirjastatud digitaalselt)