3-24-2008/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.08.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2008

Haldusasi

Osaühing Balti Intermed kaebus riigihangete

vaidlustuskomisjoni 27.06.2024 otsuse vaidlustusasjas

nr 103-24/261546 ja sihtasutuse Põhja- Eesti

Regionaalhaigla 20.05.2024 otsuse tühistamiseks

riigihankes nr 261546.

Menetlus riigihangete

vaidlustuskomisjonis

Osaühing Balti Intermed vaidlustus sihtasutuse Põhja-

Eesti Regionaalhaigla 20.05.2024 otsuse tühistamiseks

riigihankes nr 261546

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja (vaidlustaja) – Osaühing Balti Intermed,

lepingulised esindajad vandeadvokaat Erki Fels ja

vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer

Vastustaja (hankija) – sihtasutus

Põhja- Eesti

Regionaalhaigla, volitatud esindaja Janika Pajula

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Osaühingu Balti Intermed kaebus rahuldamata.

2. Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10

päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 02.09.2024, mis

on puhkepäevale langevale tähtpäevale järgnev esimene tööpäev. Kui apellant ei ole

apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta

on nõus kirjaliku menetlusega.

Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-24-2008

1. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) avaldas 03.07.2023 avatud

hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Operatsioonilauad 2“ (viitenumber 261546)

hanketeate ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD).

2. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitas pakkumuse kaks ettevõtjat: Osaühing Balti Intermed

ja AB Medical Group Eesti osaühing (ABMG).

3. PERH tunnistas 06.10.2023 vastavaks ja edukaks ABMG pakkumuse.

4. Osaühing Balti Intermed esitas 16.10.2023 otsusele riigihangete vaidlustuskomisjonile

(VAKO) vaidlustuse, millega taotles ABMG pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise

otsuste kehtetuks tunnistamist.

5. VAKO jättis 07.11.2023 otsusega vaidlustuse rahuldamata. Osaühing Balti Intermed esitas

VAKO otsusele kaebuse Tallinna Halduskohtule. Kohus rahuldas 19.12.2023 otsusega

haldusasjas nr 3-23-2608 kaebuse ja tühistas VAKO ja vastustaja otsuse, järeldades, et ABMG

pakkumus on mittevastav. PERH poolt esitatud apellatsioonkaebuse jättis Tallinna

Ringkonnakohus 13.02.2024 otsusega rahuldamata. Ringkonnakohtu otsus on jõustunud.

6. PERH tegi 18.03.2024 otsuse, millega tunnistas riigihanke menetluse kehtetuks.

7. Osaühing Balti Intermed esitas 28.03.2024 otsusele vaidlustuse. VAKO rahuldas vaidlustuse

23.04.2024 otsusega vaidlustusasjas nr 54-24/261546 ja tunnistas vastustaja otsuse kehtetuks.

VAKO selgitas otsuse punktis 12, et „vaidlustatud otsusest ega hankija vastustes vaidlustusele

toodud põhjendustest ei nähtu, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks esineks põhjendatud

vajadus“. PERH ei esitanud VAKO otsusele kaebust.

8. PERH tegi 20.05.2024 uue riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise otsuse, tuginedes

RHS § 73 lg 3 p-le 6 ja väitele, et menetluse kehtetuks tunnistamiseks esineb põhjendatud

vajadus.

9. Osaühing Balti Intermed esitas 08.07.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles

riigihangete vaidlustuskomisjoni 27.06.2024 otsuse vaidlustusasjas nr 103-24/261546 ja

sihtasutuse Põhja- Eesti Regionaalhaigla 20.05.2024 otsuse tühistamist riigihankes nr 261546.

10. Tallinna Halduskohus võttis 09.07.2024 määrusega kaebuse menetlusse VAKO 27.06.2024

otsuse vaidlustusasjas nr 103-24/261546 ja sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla 20.05.2024

otsuse tühistamiseks riigihankes nr 261546 ja tunnistas vastustajaks sihtasutuse Põhja-Eesti

Regionaalhaigla (PERH).

11. Vastustaja esitas vastuse kaebusele 18.07.2024 ning kaebaja esitas täiendavad seisukohad

12.08.2024.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

12. Vastustaja otsusest ei nähtu põhjendatud vajadust menetluse kehtetuks tunnistamiseks.

VAKO on ebaõigesti asunud vastupidisele järeldusele, jättes seejuures sisuliselt kõik kaebaja

poolt vaidlustusmenetluses esitatud argumendid arvestamata.

13. Põhjendatud vajadus riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks võib olla nii hankijast

sõltumatu kui ka hankijast tulenev, kuid ei tohi olla meelevaldne.

13.1. Eelmises otsuses ei viidanud vastustaja ühelegi nendest põhjendustest, millele ta viitab

nüüd. Vastustaja põhjendus oli toona, et TK on mitmeti tõlgendatav ning seda tuleb

läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise tagamiseks täpsustada. VAKO tuvastas, et see põhjendus on

meelevaldne. Vastustaja ei viidanud toona konkurentsi puudumisele, oma majanduslikele

võimalustele ega sellele, et kehtiv tehniline kirjeldus (TK) ei vasta tema tegelikele vajadusele.

2(9)

3-24-2008

13.2. Vastustaja soov riigihanke kehtetuks tunnistamiseks on tingitud tahtmisest sõlmida leping

AMBG-ga, millise tahte realiseerimiseks on vastustaja kahe aasta vältel, mil on kaebaja olnud

hankelepingu esemele konkureerides edukas positsioonis, järjepidevalt erinevaid õigusvastaseid

võimalusi otsinud.

13.3. RHS § 3 p 5 järgi tuleb riigihange viia läbi mõistliku aja jooksul. Vastustaja on üritanud

riigihanke esemeks olevaid operatsioonilaudasid hankida alates 2022. aasta keskpaigast.

Vastustaja tunnistas kehtetuks esimese menetluse ning soovib nüüd korraldada

operatsioonilaudade saamiseks juba kolmanda menetluse. Kaebaja on olnud kaks aastat

olukorras, kus ta on esitanud majanduslikult soodsaima pakkumuse, kuid vastustaja ei soostu

pakkumust edukaks tunnistama ega hankelepingut sõlmima. Vastustaja järjepidevast tegevusest

kumab läbi soov mitte sõlmida kaebajaga lepingut.

14. Vastustaja pole selgitanud oma vajaduste muutmist.

14.1. Vastustaja on seoses vaidlusaluse riigihanke kehtetuks tunnistamisega koostanud 6

dokumenti: kaks otsust ja neli vaidlustusmenetlustes esitatud seisukohta. Mitte üheski

dokumendis ei ole vastustaja selgitanud, kuidas on tema vajadused võrreldes kehtiva TK-ga

muutunud. Seda heitis esimeses vaidlustusmenetluses ette ka VAKO.

14.2. Praeguses, tühistamist taotletavas VAKO otsuses, on VAKO asunud justkui seisukohale,

et vastustaja ei peagi vajaduste muutmist põhjendama. VAKO on uues otsuses seega eiranud

eelmist, jõustunud otsust, millega VAKO nõudis, et vastustaja selgitaks, milliseid muudatusi on

RHADis vaja teha, et hanketingimused oma tegelike vajadustega kokku viia.

14.3. Kaebaja ei ürita ette öelda, millised on vastustaja vajadused ehk kuidas peaksid TK p-d 9.1

ja 11.2 sõnastatud olema. TK p-de 9.1 ja 11.2 sisu üle toimus kohtuvaidlus. Viidatud

tingimustes on sätestatud kaalunõuded õlaoperatsioonide lauaplaadile (TK p 9.1) ja

ekstensiooniseadmega lauaplaadile (TK p 11.2). Kaebaja peab äärmiselt ebatõenäoliseks, et

vastustaja „vajaduseks“ on see tõlgendus, mille ta esitas kohtumenetluses. Nimelt, juhul, kui

vastustaja vajadustele vastaks tõlgendus, mille ta esitas TK p-dest 9.1 ja 11.2 kohtumenetluses,

ei oleks TK-s mis tahes nõudeid sellele, kui rasket patsienti peab olema operatsioonilaudadel

võimalik opereerida. Üksnes keskmisel plaadiosal – millele väitis vastustaja TK p-des 9.1 ja

11.2 sätestatud kaalunõuded kohalduvat – ei tehta ega tohigi teha patsiendiga ühtegi toimingut.

Kaebaja jaoks on eluliselt ebausutav, et Eesti suurima haigla jaoks ei olegi oluline, kui rasket

patsienti operatsioonilaual opereerida tohib.

15. Põhjendus eelarveliste kulude piiramise vajaduse kohta ei ole realistlik.

15.1. Vastustaja väited, et tema majanduslikud võimalused on muutunud, on paljasõnalised.

Eelmises otsuses vastustaja sellele ei tuginenudki, küll aga väitis seda vaidlustusmenetluses.

Vastustaja väidete paljasõnalisust heitis ette ka VAKO. Vastustaja ei ole oma kaalutlusi selles

osas kuidagi nüüd rohkem põhistanud ega tõendanud.

15.2. Vastustaja väidab, et 13.02.2024 nõukogu koosoleku otsusest lähtuvalt on 2024. aasta

majandustulemiks planeeritud 5,6 miljoni euro suurune kahjum. See, et nõukogu on planeerinud

majandustulemiks kahjumi, ei tähenda, et iga riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamine saaks

sel põhjusel automaatselt olla õiguspärane. Nõukogu ei ole otsustanud, et kokkuhoid tuleb leida

konkreetse riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamisest ja uue menetluse alustamisest.

Vastustaja ei ole millegagi põhistanud, et tal puuduvad konkreetseks soetuseks rahalised

vahendid, samuti ei ole ta viidanud, millisel viisil saavutatakse uues riigihankes kokkuhoid.

15.3. Selleks, et üldse jõuda järelduseni, et kokkuhoiu saavutamiseks tuleb korraldada uus

menetlus, peaks vastustajal olema selge arusaam, mida ta muuta kavatseb ja kuidas sellega

kokkuhoid saavutatakse. Vastustaja ei ole seda vastuses vaidlustusele selgitanud, viidates

3(9)

3-24-2008

üksnes võimalusele, et osade toodete soetamine tuleb edasi lükata ning osade toodete mahtusid

vähendatakse. Millised on need tooted, mille soetamine lükatakse edasi ning mille mahtusid

vähendatakse, vastustaja selgitanud ei ole. Kaebajale teadaolevalt on vastustajal kõiki riigihanke

esemeks olevaid tooteid vaja. Vastustaja üldsõnaline väide, et võib-olla vähendatakse mahtusid,

ei ole samuti loogiline, kuna menetluse tulemusel sõlmitakse raamleping, milles ei ole

vastustaja kohustatud ostma ainsatki toodet.

15.4. Vastustaja nõukogu koosoleku 13.02.2024 otsus oli tehtud juba enne eelmist vastustaja

otsust, millega ta tunnistas riigihanke menetluse kehtetuks (18.03.2024). Vastustaja ei viidanud

eelmises otsuses sõnagagi majanduslikele põhjustele.

15.5. Oluline on märkida ka seda, et hetkel on Põhja-Eesti Regionaalhaiglas kaebaja tooted. Kui

vastustaja sõlmib lepingu ABMG-ga, tuleb tal kõik operatsioonilauad välja vahetada, kuna kaks

erinevat operatsioonilauasüsteemi omavahel ei ühildu. Seega on eluliselt ebausutav, et

vastustaja eesmärk riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamisel on leida kokkuhoid – sellist

kokkuhoidu ta ABMG-ga lepingu sõlmimisel ei saavuta –, mille tõttu tõenäoliselt vastustaja

sellele ka eelmises otsuses ei viidanud.

16. Põhjendus konkurentsi puudumise kohta on meelevaldne.

16.1. VAKO väidab otsuses, et ta tunnustab Euroopa Kohtu otsustest C-27/987 ja C-44/13

tulenevat vastustaja põhimõttelist õigust mitte jätkata hankemenetlust ja tunnistada see RHS §

73 lg 3 p-i 6 alusel kehtetuks, kui menetlusse on jäänud vaid üks pakkuja. VAKO teeb otsustest

ebaõigeid järeldusi. Ainuüksi ühe pakkuja menetlusse jäämine ei saa automaatselt õigustada

menetluse kehtetuks tunnistamist.

16.2. Riigihankes toimus hinnakonkurents. Pakkumuse esitas kaks pakkujat, kellest ühe

pakkumus on mittevastav. Riigihanke eeldatav maksumus on 7 600 000 eurot. Kaebaja

pakkumuse maksumus (eeldatav seadmete ja hoolduse summaarne kogumaksumus) on sellest

rohkem kui poole väiksem ehk 3 527 910 eurot. Isegi maksimaalne seadmete, korralise

hoolduse ja remondifondi summaarne kogumaksumus jääb alla riigihanke eeldatava

maksumuse, s.o 7 598 010 eurot. Seega pakub kaebaja TK-le vastavaid tooteid ning odavamalt,

kui vastustaja eeldas.

16.3. Oma varasemas praktikas ei ole vastustaja tunnistanud menetlust kehtetuks isegi siis, kui

esitatakse ainult üks pakkumus. Meditsiinisektoris on tavapärane, et kindlale tootele ongi ainult

üks sobiv pakkuja. Vastustaja on seda varem korduvalt aktsepteerinud, kuid nüüd väidab

esmakordselt, et hindamisele peab kindlasti jõudma mitu pakkumust. See viitab, et tegelik

põhjus menetluse kehtetuks tunnistamisel seisneb mujal kui selles, et vastavaks tunnistati üks

pakkumus.

Vastustaja (hankija) seisukohad

17. Hankija on 20.05.2024 otsuses riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamisel tuginenud

kolmele peamisele asjaolule:

17.1. riigihanke menetlusega jätkates ei ole võimalik konkurentsi efektiivselt ära kasutada;

17.2. halduskohtu ning ringkonnakohtu poolt haldusasjas nr 2-23-2608 TK p-de 9.1. ja 11.2.

tingimuste sisule antud tõlgenduse tulemusena ei vasta TK enam hankija tegelikele vajadustele

ning

17.3. hankija majanduslikud võimalused on oluliselt muutunud võrreldes riigihanke avaldamise

ajaga (03.07.2023).

18. Hankija ei ole riigihanke menetlust kehtetuks tunnistanud meelevaldselt.

4(9)

3-24-2008

19. Tõele ei vasta kaebaja etteheide, nagu oleks hankija tunnistanud riigihanke menetluse

kehtetuks meelevaldselt, sest hankija soovivat väidetavalt lepingut sõlmida üksnes AB

Medical’iga. Riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise tingis hankija poolne põhjendatud

vajadus ning tegemist ei ole ühelgi juhul meelevaldse ega „otsitud põhjendustel“ tehtud

otsusega.

19.1. Kaebaja heidab hankijale muu hulgas ette, et hankija 18.03.2024 otsuses ei viidanud

hankija mitte ühelegi nendest põhjendustest, millele hankija viitas oma 20.05.2024 otsuses.

Hankija mõistis pärast VAKO 23.04.2024 otsuse saamist, et oli oma 18.03.2024 otsuses

hankemenetluse kehtetuks tunnistamise asjaolusid ebapiisavalt ja ebaselgelt põhjendanud ning

tegi seetõttu uue otsuse. Ei vasta tõele, et hankija ei ole oma 20.05.2024 otsuses viidanud mitte

ühelegi põhjusele, mis oli kajastatud hankija 18.03.2024 otsuses. Hankija viitas nii oma

18.03.2024 otsuses kui ka sellele järgnenud vaidlustusmenetluses asjaoludele, et

hankemenetluse kehtetuks tunnistamise tingis halduskohtu ja ringkonnakohtu otsustes TK p-

dele 9.1. ning 11.2. kohtute poolt antud tõlgendused ning hankija majanduslikud võimalused on

oluliselt muutunud. Vastab tõele, et hankija majanduslike võimaluste olulist muutumist ei olnud

hankija paraku korrektselt oma 18.03.2024 otsuses välja toonud, kuid viitas sellele.

20. Riigihanke menetlusega jätkates ei ole võimalik konkurentsi efektiivselt ära kasutada.

20.1. RHAD-i ettevalmistamisel lähtus hankija talle teadaolevast informatsioonist, et mõlema

pakkuja, s.o nii kaebaja kui ka AB Medical’i, pakutavad tooted vastavad hankija tegelikele

vajadustele ning TK-d koostades oli hankija eesmärgiks sätestada RHAD-is tingimused, mille

järgi saavad mõlemad pakkujad pakkumuse esitada. Haldusasjas nr 2-23-2608 tehtud

ringkonnakohtu otsuse tulemusena selgus, et riigihankes kehtestatud tingimused on sõnastatud

hankija tegelikke vajadusi arvestades liigselt piiravalt (vt täiendavalt käesoleva vastuse p-i 2.8.

ning selle alapunkte) ning ei võimalda tagada konkurentsi efektiivset ärakasutamist.

Riigihankes, kus TK-s kehtestatud tingimuste põhjal on võimalik vastavaks tunnistada vaid ühe

pakkuja pakkumus, ei ole võimalik tagada RHS § 3 punktis 3 toodud üldpõhimõtte järgimist.

20.2. Konkurentsi puudumine oli põhjuseks, miks hankija tunnistas kehtetuks ka riigihankele

eelnenud riigihanke „Operatsioonilauad“ (viitenumber 237875). Uues, vaidlusaluses riigihankes

leevendas hankija hanketingimusi, kehtestades riigihanke tingimused selliselt, et riigihankes

saaks osaleda ka teisi pakkujaid, kuid tulenevalt halduskohtu ja ringkonnakohtu tõlgendusest

TK p-de 9.1. ning 11.2. osas haldusasjas nr 2-23-2608 ei olnud konkurents riigihankes taaskord

tagatud, sest jõustunud ringkonnakohtu otsuse järgselt oli kaebaja ainus pakkuja, kelle

pakkumuse vastavust oleks hankija pidanud hindama.

20.3. Kaebaja viited hankija varasematele hangetele ning nendes tehtud otsustele ei ole

asjakohased, kuivõrd antud juhul on vaidluse all hankija otsus riigihankes „Operatsioonilauad

2“ viitenumbriga 261546. Samuti on asjakohatu kaebuse p-s 2.34. viidatu, mille kohaselt

„Meditsiinisektoris on tavapärane, et kindlale tootele ongi ainult üks sobiv pakkuja“. Antud

juhul on riigihankes hankija soovitud toodetele vähemalt kaks sobivat pakkujat, seega on vastav

väide sisutühi ja tuleb jätta tähelepanuta.

20.4. Hankides tooteid, mis nö ületavad hankija tegelikke vajadusi ning mille maksumus on

hankija vajadustele vastavate seadmete maksumusest ligikaudu 765 000 eurot kallimad, ei ole

tagatud riigihanke üldpõhimõtete (RHS § 3 p-d 3 ning 5) täitmine. Hankija ei vaja antud

riigihanke menetluse tulemusena operatsioonilaudu, mille patsiendi kandevõime on koos

kõikide võimalike lisaseadmetega vähemalt 250 kg (vt TK p-te 9.1. ning 11.2.), niivõrd suure

kaaluga patsiente esineb Eestis haruharva ning seni ei ole mitte ükski patsient jäänud vajaliku

tervishoiuteenuseta. Kohtud ega ka kaebaja ei saa hankija eest otsustada, kas kaebaja või AB

Medicali poolt pakutavad tooted vastavad hankija tegelikele vajadustele või mitte. Hankijal on

5(9)

3-24-2008

Riigikohtu praktika kohaselt õigus kehtestada enda eesmärkidele vastavad hanketingimused,

lähtudes mh oma varasematest kogemustest, kusjuures on rahvatervise valdkonnas hankija

kaalutlusruum hanketingimuste kehtestamisel eriti suur.

20.5. Meelevaldne on kaebaja väide nagu oleks hankija pidanud riigihanke menetluse kehtetuks

tunnistamise otsuses selgitama, kuidas kavatseb hankija TK-d muuta. Hankijale teadaolevalt ei

näe ei õigusaktid ega kohtupraktika ette hankijale kohustust põhjendada RHAD-is plaanitavaid

muudatusi detailselt. Hankija on 20.05.2024 otsuses selgitanud piisavalt TK muutmise vajadust

(erinevalt hankija 18.03.2024 otsusest, mille sisalduvaid põhjendusi ei pidanud VAKO

piisavaks). Nagu hankija on selgitanud, siis tuleb hankijal kaaluda TK muudatusi nii kohtute

poolt esitatud seisukohti ja tõlgendusi arvestades kui ka hankija majanduslike võimaluste

muutumist arvesse võttes.

21. Riigihanke väljakuulutamise ajaga (03.07.2023) võrreldes on oluliselt muutunud hankija

majanduslikud võimalused. Hankija nõukogu poolt 13.02.2024 nõukogu koosoleku otsusega

kinnitatud 2024. aasta eelarvest lähtuvalt tuleb hankijal nii käesoleval kui tõenäoliselt ka

järgnevatel aastatel oma kulusid ulatuslikult piirata, kuivõrd 2024. aasta majandustulemiks on

planeeritud -5,6 miljoni euro suurune kahjum. See tähendab, et hankijal tuleb uuesti hinnata,

millised on hankija eelarvelised võimalused hangitavate toodete soetamiseks, vaadates üle nii

hangitavate toodete loetelu kui ka mahud. Hankija nõukogu 13.02.2024 nõukogu koosoleku

otsus allkirjastati protokollija ning kõigi nõukogu liikmete poolt enne VAKO 23.04.2024 otsuse

tegemist, mistõttu ei ole hankija majandusliku olukorra oluline muutumine hankija poolt

„otsitud“ põhjus riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks, vaid reaalne ja kontrollitav.

Hankija saab raamlepingu alusel hankelepinguid sõlmida vastavalt hankija eelarvelistele

võimalustele.

22. Hankija märgib siinjuures, et on riigihangete registris riigihanke eeldatava maksumuse

ekslikult valesti määranud märkides riigihanke eeldatava maksumusena ekslikult lepingu

maksimaalse maksumuse. Sellega on põhjendatav ka riigihankes esitatud pakkumuste

maksumuste ning riigihankes märgitud eeldatava maksumuse niivõrd suur vahe (nt kaebaja

pakkumuse maksumuse ning riigihanke eeldatava maksumuse vahe on 4 072 090 eurot).

23. Hankija ei ole põhjendamatult viivitanud riigihanke menetluse läbiviimisega. Antud juhul on

riigihanke läbiviimise kestus olnud tingitud objektiivsetest asjaoludest, kuivõrd hankija poolt

riigihanke menetluse käigus tehtud otsustele on esitatud vaidlustused ning vastavad menetlused

võtavad hankijast mittetulenevatel põhjustel paratamatult aega.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

24. Vaadanud läbi poolte seisukohad ning esitatud tõendid, leian, et kaebus tuleb jätta

rahuldamata. Nõustun siinkohal VAKO 27.06.2024 otsuse põhjendustega ei pea vajalikus neid

siinkohal korrata.

25. RHS § 73 lg 3 p 6 järgi on hankijal õigus tunnistada riigihanke menetlus kehtetuks

põhjendatud vajaduse korral omal algatusel. „Põhjendatud vajadus“ on määratlemata

õigusmõiste, mis annab laia diskretsiooniõiguse otsustada, millised on need asjaolud, mille

esinemise korral on hankijal mõistlik ja põhjendatud hankemenetlus kehtetuks tunnistada, st

käimasolev hankemenetlus tulemita lõpetada. Kuivõrd tegemist on hankija kaalutlusotsusega,

on selle kohtulik kontroll piiratud. HKMS § 158 lg 3 järgi kontrollib kohus kaalutlusõiguse

alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates ka kaalutlusõiguse piiride ja

eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda

eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu

õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kohtul on samas kohustus hinnata,

6(9)

3-24-2008

kas haldusorgan lähtus kaalutlusõiguse teostamisel asjakohastest kaalutlustest ning arvestas asja

lahendamiseks olulisi asjaolusid.

26. Minu hinnangul on hankija hankemenetluse lõpetamise otsuse tegemisel diskretsiooniõigust

kohaselt rakendanud, tuues otsuses välja piisavas ulatuses sisulisi põhjendusi, mis võimaldavad

hankija otsustust sisuliselt kontrollida ning veenduda, et hankija on hankemenetluse lõpetamise

otsustamisel lähtunud kohastest kaalutlustest. Seega on hankija otsust võimalik sisuliselt

kontrollida ja seda ei saa pidada meelevaldseks. Otsuses toodud põhjendused võimaldavad

piisaval määral mõista hankija vajadust hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks.

27. Nii Euroopa Kohtu kui ka Eesti kohtute praktika on korduvalt tunnustanud hankija väga laia

diskretsiooniruumi hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsustamisel. Seejuures on

hankemenetluse kehtetuks tunnistamise põhjendatud vajadusena käsitatud muuhulgas, kuid

mitte ainult, olukorda, kus hankemenetlusse on jäänud vaid üks pakkuja ja selle tulemusena ei

ole konkurentsi võimalik efektiivselt ära kasutada, samuti hankija vajaduste muutumist ja

majanduslikku konteksti (vt Tallinna Ringkonnakohtu 25.05.2018 otsus asjas nr 3-18-452 p 13

ja seal viidatud kohtupraktika).

27.1. Käesoleval juhul on hankija vaidlustatud otsuses riigihanke menetluse kehtetuks

tunnistamisel tuginenud kolmele peamisele asjaolule: 1) riigihanke menetlusega jätkates ei ole

võimalik konkurentsi efektiivselt ära kasutada; 2) halduskohtu ning ringkonnakohtu poolt

haldusasjas nr 3-23-2608 TK p-de 9.1. ja 11.2. tingimuste sisule antud tõlgenduse tulemusena ei

vasta TK enam hankija tegelikele vajadustele ning 3) hankija majanduslikud võimalused on

oluliselt muutunud võrreldes riigihanke avaldamise ajaga (03.07.2023).

28. Vaidlust ei saa olla selles, et haldusasjas nr 3-23-2608 toimunud vaidluse tulemusena oli

tekkinud olukord, kus kaebaja oli hankemenetluses jäänud ainsaks pakkujaks. Hankija on sellest

tulenevalt pidanud vajalikuks hankemenetlus lõpetada, sest sellises olukorras ei ole võimalik

tagada RHS § 3 alapunktis 3 toodud üldpõhimõtet (konkurentsi efektiivne ärakasutamine). Nagu

juba eelnevalt märgitud, siis on kohtud tunnustanud sellises olukorras hankija põhimõttelist

õigust mitte jätkata hankemenetlust ja tunnistada see RHS § 73 lg 3 p-i 6 alusel kehtetuks ning

seda ka olukorras, kus algselt on hankemenetluses olnud rohkem pakkujaid. Sellest tulenevalt ei

ole põhjendatud kaebaja viide, et hankes oli esitatud kaks pakkumust, oli hinnakonkurents

olemas nagu ka väide, et kuivõrd kaebaja pakkumuse maksumus oli hanke eeldatavast

maksumusest (7 600 000 eurot) märksa väiksem, oli kaebaja pakkumus sedavõrd soodne, et

hankija vahendite võimalikult efektiivne kasutamine oleks olnud igal juhul saavutatav.

Siinjuures viitan, et hankija on kohtule esitatud vastuses märkinud, et on riigihangete registris

riigihanke eeldatava maksumuse ekslikult valesti määranud, märkides riigihanke eeldatava

maksumusena ekslikult lepingu maksimaalse maksumuse.

29. Asjakohased ei ole kaebaja viited vastustaja varasemale praktikale, kus hankemenetlust ei

ole sarnases olukorras kehtetuks tunnistatud ning sellele, et meditsiinisektoris on tavapärane, et

kindlale tootele ongi ainult üks sobiv pakkuja. Hankemenetluse lõpetamise vajadust

eelpoolviidatud alusel saab hinnata vaid konkreetse hangitava toote või teenuse kontekstis.

Käesoleval juhul on hankija selgitanud, et temale teadaolevalt on hankija vajadustele vastavaid

operatsioonilaudu võimelised tarnima vähemalt kaks pakkujat, mistõttu soovib hankija, et

hankemenetluses oleks võimalik osaleda mõlemal pakkujal ja seeläbi oleks tagatud ka

konkurents. Seejuures on hankija asjakohaselt viidanud ka sellele, et on konkurentsi puudumise

tõttu kehtetuks tunnistanud ka eelmise, samade operatsioonilaudade ostmiseks välja kuulutatud

hanke. Käesolevas riigihankes püüdis hankija kehtestada riigihanke tingimused selliselt, et

riigihankes saaks osaleda kaebaja kõrval ka teisi pakkujaid, kuid ka seekord ebaõnnestunult,

sest haldusasjas nr 2-23-2608 toimunud vaidluse tulemusena oli kaebaja ainus pakkuja, kelle

pakkumuse vastavust oleks hankija pidanud hindama.

7(9)

3-24-2008

30. Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda ka kaebaja väitega selles, et hankemenetluse kehtetuks

tunnistamine konkurentsi puudumise tõttu on „otsitud põhjus“, mis on suunatud eelkõige

hankija soovile sõlmida ilmtingimata leping üksnes hankes osalenud teise pakkujaga.

Asjakohane ei ole ka kaebaja viide sellele, et kuivõrd hankija kasutab praegu kaebaja tarnitud

operatsioonilaudu, ei olevat isegi võimalik hankida teise pakkuja pakutavaid tooteid, sest need

ei ühildu olemasolevatega. Selline väide viitab pigem sellele, et kaebaja enda sooviks on iga

hinna eest konkurentsiolukorda vältida – see aga ei ole kooskõlas hankemenetluse

üldpõhimõtetega. Pealegi on hankija selgitanud, et enamus kasutusel olevatest laudadest on

soetatud enam kui 10 aastat tagasi ning nende eeldatavat eluiga arvestades tuleb need

lähiaastatel välja vahetada. Kaebaja ei saa asuda hankija eest tema vajadusi hindama.

31. Eeltooduga haakub ka vaidlustatud otsuses toodud teine põhjendus, kus eelneva vaidluse

tagajärjel on ilmnenud, et hankemenetluse tehnilist kirjeldust tuleb tõlgendada selliselt, et

hangitavad operatsioonilauad ei vastaks hankija vajadusele. Hankija on selgitanud, et käesoleval

juhul tekiks olukord, kus hankija peaks hankima tooteid, mis nö ületavad hankija tegelikke

vajadusi ning mille maksumus on hankija vajadustele vastavate seadmete maksumusest

kallimad. Hankija selgituste kohaselt ei ole tema sooviks riigihanke menetluse tulemusena

hankida operatsioonilaudu, mille patsiendi kandevõime on koos kõikide võimalike

lisaseadmetega vähemalt 250 kg, sest niivõrd suure kaaluga patsiente esineb Eestis haruharva.

Hankija on seejuures õigesti viidanud, et ei kaebaja ega ka kohtud ei saa hankija eest otsustada,

kas kaebaja või ABMG poolt pakutavad tooted vastavad hankija tegelikele vajadustele või

mitte. Hankijal on õigus kehtestada enda eesmärkidele vastavad hanketingimused, lähtudes mh

oma varasematest kogemustest. Asjaolu, et hankija ei ole suutnud hanketingimusi oma

vajadustele vastavalt sõnastada, ei tekita kaebajale õiguspärast ootust hankelepingu sõlmimiseks

olukorras, kus hankijal ei ole selliste omadustega toodete järele vajadust.

32. Põhjendatud ei ole kaebaja viide sellele, et hankija ei ole otsuses piisava põhjalikkusega

välja toonud, kuidas kavatseb hankija TK-d muuta. Sellise üksikasjaliku kirjelduse toomine

otsuse põhjendatuse kontrollimiseks vajalik ei ole. Hankija on vaidlustatud otsuses selgitanud

piisavalt TK muutmise vajadust (erinevalt hankija 18.03.2024 otsusest, mille sisalduvaid

põhjendusi ei pidanud VAKO piisavaks) ning täpsema kirjelduse välja toomine tähendaks

sisuliselt juba uute hankedokumentide sõnastusele viitamist.

33. Kolmanda põhjendusena on hankija vaidlustatud otsuses välja toonud, et riigihanke

väljakuulutamise ajaga (03.07.2023) võrreldes on oluliselt muutunud hankija majanduslikud

võimalused. Hankija 13.02.2024 nõukogu koosoleku otsusega kinnitatud 2024. aasta eelarvest

lähtuvalt tuleb hankijal nii käesoleval kui tõenäoliselt ka järgnevatel aastatel oma kulusid

ulatuslikult piirata, kuivõrd 2024. a aasta majandustulemiks on planeeritud -5,6 miljoni euro

suurune kahjum. Sellest tulenevalt on igati mõistlik, et hankijal tuleb uuesti hinnata, millised on

hankija eelarvelised võimalused hangitavate toodete soetamiseks, vaadates üle nii hangitavate

toodete loetelu kui ka mahud. Hankija vajaduste hindamine ning hankeotsuste tegemine

vastavalt eelarvemahule on üksnes hankija pädevuses ning sellesse ei saa sekkuda ei kohtud ega

kaebaja. Seetõttu ei pidanud hankija otsuses välja tooma, miks ta pidas majanduslikel

kaalutlustel vajalikuks käesoleva hanke kehtetuks tunnistamist ning kuidas selle otsustusega

saavutatakse vajalik kokkuhoid, samuti seda, millised on need tooted, mille soetamine

lükatakse edasi ning mille mahtusid vähendatakse. Asjakohane ei ole kaebaja viide sellele, et

kaebajale teadaolevalt on vastustajal kõiki riigihanke esemeks olevaid tooteid vaja. Hankija

vajadus erinevate meditsiiniseadmete ja -tarvikute järele on tõenäoliselt laiaulatuslik ning

üksnes hankija pädevuses on otsustada, milliste seadmete ja tarvikute hankimist tuleb

olemasolevas eelarvelises olukorras pidada prioriteetseks. Kokkuvõtvalt tuleb hankija

majanduslikku võimekust pidada niivõrd oluliseks kaalutluseks, mis ainuüksi üksikult võetuna

võib olla põhjendatud aluseks hankemenetluse lõpetamiseks selle kehtetuks tunnistamise läbi.

8(9)

3-24-2008

34. Eelnevast tulenevalt leian, et sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla 20.05.2024 otsus

riigihankes nr 261546 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Sel põhjusel ei ole

alust tühistada ka riigihangete vaidlustuskomisjoni 27.06.2024 otsuse vaidlustusasjas nr 103-

24/261546. Kaebus tuleb seega jätta tervikuna rahuldamata.

Menetluskulud

35. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega

tema kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma

9(9)