2-24-100917/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. august 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-100917

Tsiviilasi

AS ÜHISTEENUSED hagi A.K vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

72,07 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja AS ÜHISTEENUSED,

registrikood

11052490; lepinguline esindaja Sigrid Rahkema;

kostja A.K, isikukood XXX.

Menetluse liik

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS ÜHISTEENUSED hagi A.K vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Välja mõista A.K-lt AS ÜHISTEENUSED kasuks põhivõlg 30 eurot ja viivis

seadusjärgses määras perioodi 29.01.2021-01.02.2024 eest 8,32 eurot ja

sissenõudmiskulud 30 eurot.

3. Välja mõista A.K-lt AS ÜHISTEENUSED kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlalt 30 eurot alates

02.02.2024 kuni põhivõla tasumiseni.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

4.2. Määrata AS ÜHISTEENUSED menetluskulude rahaliseks suuruseks 240

eurot (s.o riigilõiv, maksekäsu kiirmenetluse kulu ja lepingulise esindaja

kulu põhjendatud ja vajalikus ulatuses).

4.3. Välja mõista A.K-lt AS ÜHISTEENUSED kasuks menetluskulude katteks

240 eurot.

4.4. A.K on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu

Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. AS ÜHISTEENUSED esitas 10.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 60 euro saamiseks. Kohus tegi 11.01.2024 võlgnikule

makseettepaneku, mis on võlgnikule kätte toimetatud 11.01.2024. Võlgnik esitas

11.01.2024 nõudele vastuväite. 17.01.2024 määrusega andis Pärnu Maakohus nõude

üle Tartu Maakohtule.

2. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 01.02.2024 Tartu Maakohtule hagi A.K

(kostja) vastu, paludes enda kasuks kostjalt välja mõista poolte 14.01.2021 sõlmitud

parkimislepingu alusel leppetrahvi 30 eurot, viivise 8,32 eurot, sissenõudmiskulu 30

eurot ja edasiulatuva viivise tasumist.

3. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja 14.01.2021 sõiduautot registreerimismärgiga

xxxxx AS Ühisteenused poolt parkimist opereeritavas eraparklas

xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, parkimiskorralduse nõudeid rikkudes. AS Ühisteenused

korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle antud territooriumil maa

omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil

parkla sissesõidul või parklas sees. Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise

ja/või rikkumise eest määratakse leppetrahv summas kuni 57 eurot. Kostja ei täitnud

parklas parkimistingimusi, mille kohta on hageja koostanud leppetrahvi summas 30

eurot, mille kostja on jätnud tasumata. Lisaks taotleb hageja sissenõutavaks

muutunud viivise väljamõistmist seadusjärgses määras alates nõude sissenõutavaks

muutumisest perioodi 29.01.2021 kuni 01.02.2024 eest summas 8,32 eurot ja jooksva

viivise väljamõistmist põhivõlalt. Ühtlasi nõuab hageja sissenõudmiskulu 30 eurot

väljamõistmist.

KOSTJA VASTUVÄITED

4. Kostja oma 03.03.2024 esitatud vastuses hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu.

2

5. Vastuse kohaselt parkis kostja xxxxxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxxx/), seal ei olnud

märki, mis keelaks peatumise ja parkimise. Samuti polnud kõnnitee äär tähistaud

kollase joonega, mis keelab seal peatamise ja parkimise. Sõiduk oli tähistatud

liikumispuudega inimese invamärgiga. Kuna seal oli ühesuunaline liiklus, siis kostja

ei blokeerinud sissesõiduteed. Trahv määrati 14.01.2021 ehk üle kolme aasta tagasi,

nõue on aegunud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

7. Käesoleva asja hagi hind on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 lg 1

kohaselt 72,07 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel.

8. TsMS § 438 lg 1 esimese lause järgi otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab,

mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub

rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude

ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud

väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Eeltoodust tulenevalt

hindab kohus tsiviilasjas kogutud tõenditele tuginedes seda, kas poole väited on

tõendatud.

9. Kostja on esitanud aegumise vastuväite. Kostja leiab, et nõue on esitatud aegunult.

Kohus selgitab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi tehingust

tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsMS § 147 lg 1 kohaselt algab

aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab

teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 160 lg 1 järgi

aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või

tunnustamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega

võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Võlaõigusseaduse

(VÕS) § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on

õigus nõuda kohustuse täitmist. Hageja esitas leppetrahvinõude 14.01.2021, mille

maksetähtaeg oli 28.01.2021. Seega oli leppetrahvinõude tasumise maksetähtaeg

28.01.2021 ning leppetrahv muutus sissenõutavaks 29.01.2021 ning oleks aegunud

28.01.2024. Hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse

10.01.2024, s.o enne nõude aegumist. Seega ei ole hageja nõue aegunud.

10. Kohus selgitas pooltele tõendamiskoormist.

11. Tasulisel parkimisalal parkimiseks sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele

võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes. Tasulise parkimise korraldaja (üürileandja)

võimaldab parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (vt

RKTKo 26.01.2017, 3-2-1-82-16, p 22). Hagejal tuleb TsMS § 230 lg 1 alusel seega

tõendada, et ta sõlmis kostjaga parkimislepingu parkimisala kasutamise

võimaldamiseks ja lepingule kohalduvad parkimislepingu tingimused, sh leppetrahvi

kokkulepe. Hagejal lasub tõendamiskoormis leppetrahvinõude eelduseks olevate

asjaolude tõendamiseks (vt RKTKo 10.05.2017, 3-2-1-36-17, p 11). Arvestades, et

hageja nõuab leppetrahvi tasumisega viivitamise eest viivist, tuleb hagejal põhistada

3

ja tõendada, et leppetrahv on muutunud sissenõutavaks alates kuupäevast, millest

hageja viivist nõuab.

12. Kahjustatud pool kaotab VÕS § 159 lg 2 järgi õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta

mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei

teata, et ta leppetrahvi nõuab. Mõistlik aeg jääb rikkumise avastamise ja nõude

aegumise vahele. Selle aja kindlaks määramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust,

arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest

lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (vt RKTKo

21.12.2011, 3-2-1-142-11, p 16).

13. Hageja toob esile, et teatas leppetrahvinõudest pärast rikkumise avastamist pannes

nõude sõiduki kojamehe vahele ning esitanud tõendina sõidukist tehtud fotod. Kohtu

hinnangul on hageja fotodega (dtl 26-27) tõendatud, et parklasse sissesõidul oli

olemas märk koos parkimistingimustega, ning et kostja autol puudus parkimiskell

või luba parkimiseks. Kostjale kuuluv auto sisenes parklasse hageja poolt

reguleeritud parkimisalasse, kus kostja pidi ise piisava hoolsuse ilmutamisel ilma

raskusteta silte nägema. Parkimislepingu poolel (kostjal) lasub hoolsuskohustus

kontrollida, kas võõrale territooriumile sisenedes ja seal parkides tuleb tasuda selle

eest üüri või veenduda, et tasuta parkimise korral on nähtaval kohal

luba/parkimiskell.

14. Riigikohus on 06.12.2017 lahendis 2-15-3430 p 18 leidnud, et leppetrahvinõude

tõendamiseks piisab üldjuhul sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda

rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel

on parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas

pargitud. Seega ei pea foto parkimistingimustest olema tehtud leppetrahvi

vormistamise päeval, samuti ei pea sellelt olema näha parkimistingimusi rikkunud

sõiduk ja parkimistingimused üheaegselt. Sageli ei olegi sellist fotot võimalik teha.

Kostja ei ole tõendanud, et eeltoodud sõiduki parkimise kuupäevadel kehtisid

teistsugused parkimistingimused või et kostja seal ei parkinud. Kohus juhib kostja

tähelepanu, et sõiduk ei olnud pargitud invakohale.

15. Eeltoodust tulenevalt on leppetrahvinõue 30 eurot põhjendatud.

16. Hageja on esitanud ka nõude sissenõudmiskulude 30 eurot hüvitamiseks. VÕS §

1132 lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas

kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja

eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui

võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Sama paragrahvi kolmas lause sätestab, et

pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja

saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel

lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige

varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest.

17. Pärast lepingu lõppemist saadetud meeldetuletuskirjade saatmise osas on VÕS § 1132

lg-s 2 sätestatud sissenõudmiskulu ülempiir. Tegemist ei ole fikseeritud ning

tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemääraga. Kui meeldetuletuskirja eest tasu

nõudmiseks eelnevat kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tekkinud

kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju

tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (vt Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud

4

väljaanne. Koostajad P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K Sein. Tallinn 2016, lk

580-581).

18. VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või

kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

19. TSüS § 70 alusel loetakse kiri võlgniku poolt kätte saaduks ajal, mil see tavaliste

asjaolude korral oleks kätte saadud, kui võlausaldaja tõendab, et ta on kirja saatnud

ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Hageja on hagiavalduses välja toonud

hagi lisana kogu saadetud meeldetuletuskirjade sisu, kuupäevade, edastamisviisi ja

adressaadi (dtl 34-39). Hageja on tõendanud meeldetuletuste edastamist. Hageja on

esitanud sissenõudekulude nõude põhjendusena kliendi kohta avatud toimiku

väljavõtte (dtl 71-173). Väljavõttest nähtub, et hageja on kliendiga otsinud kontakti

ligikaudu 50 korral, mis on märkimisväärne ressursikulu. Lisaks on tekkinud muud

makseviivitusega kulud nagu päringu tegemine Transpordiametile, nõude andmete

töötlemise ja kontrollimise kulud, võlgniku kontaktandmete otsingu ja päringu kulud

ning võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

20. Kohus leiab, et sissenõudmiskulu 30 on põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista.

21. Hagiavalduses nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 8,32 eurot ja

jooksva viivise seadusjärgses määras põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni

kohustuse täitmiseni väljamõistmist.

22. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 järgi kui võlgnik

on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS

§ 113 lg-s 1 on sätestatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

23. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda viivist tasumata põhinõudelt, sest see

õigus tuleneb seadusest (VÕS § 113 lg 1). Perioodi 29.01.2021-01.02.2024 eest on

seadusjärgne viivis põhinõudelt 30 eurot 8,32 eurot. Nimetatud summa kuulub

kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

24. Lähtudes TsMS §-st 367 mõistab kohus kostjalt välja ka edasiulatuva viivise

tasumata põhivõlgnevuselt kuni selle tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras.

Menetluskulud

25. TsMS § 173 lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu

rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

26. Kostjal menetluskulud puuduvad. Hageja menetluskulud on taotluse järgi riigilõiv

100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulu 4,5 tunni eest

591,50 eurot tunnihinnaga 169 eurot (ilma käibemaksuta).

27. Riigilõivu ja maksekäsu kiirmenetluse kulu tasumise kohustus tuleneb seadusest,

5

mistõttu on tegemist põhjendatud kulutustega. Asjas ei toimunud kohtuistungit, vaid

see lahendatakse kirjalikus lihtmenetluses ning tegemist ei ole keeruka vaidlusega.

Seetõttu leiab kohus, et põhjendatud on õigusabikulud 120 euro ulatuses. Kostjal

tuleb hagejale hüvitada menetluskulusid seega 240 (100+20+120) eurot.

28. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus kostjalt välja menetluskulult

viivise VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

6