2-23-150462/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Piirmets, Maris Kuurberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. august 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-150462

Kohtuasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi X (X) vastu

võlgnevuse ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.05.2024 (kuupäevastatud 29.04.2024)

tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaselts PlusPlus Capital apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

588,99 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(apellant):

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood 11919806), lepinguline esindaja CK

Kostja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta hageja apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel otsustada asi üksnes apellatsioon-

kaebuse põhjal.

3. Tühistada Harju Maakohtu 29.05.2024 (kuupäevastatud 29.04.2024) tagaseljaotsus

ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

2-23-150462

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas maksekäsu kiirmenetlusest üle tulnud asjas

17.01.2024 (täpsustatud 05.03.2024 ja 28.03.2024) Harju Maakohtule X (kostja) vastu

hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõla 398,98 eurot, viivise

65,35 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot ning viivise alates 18.01.2024 kuni põhinõude

398,98 eurot jäägi täieliku tasumiseni määraga 0,065% päevas.

1.1. Hagiavalduse kohaselt TKM Finants AS (TKMF) ja kostja sõlmisid 26.09.2020 kuukaardi

lepingu nr 105307-1 (leping), millega TKMF võimaldas kostjale ostulimiidi 400 eurot

kasutamist, et osta kaupu edaspidi TKM Grupp kuuluvates kauplustes maksepäeva edasi

lükates. Kostja kohustus kasutatud ostulimiidi tagastama ühes kalendrikuus sooritatud ostude

eest järgneva kuu alguses ja kostjale esitatud arve alusel 7 kalendripäeva jooksul (p 5.13).

Ostulimiidi põhiosale ei lisandunud intressi ega muid tasusid. Lepingu põhitingimuste kohaselt

oli lepingu sõlmimise hetkest viivisemäär 0,065% päevas. TKMF kontrollis enne lepingu

sõlmimist kostja võimet tasuda kaupade eest maksetähtaega edasi lükates. Selleks tegi TKMF

päringu Creditinfo Eesti AS-i maksehäireregistrisse, mille andmetel puudusid kostjal kehtivad

maksehäired. Kostja kasutas TKMF poolt võimaldatud ostulimiiti perioodil 01.04.2023-

30.04.2023 summas 398,98 eurot. Kostja rikkus lepingu tingimuste punkti 5.13 ning ei tasunud

Partner kuukaardiga sooritatud ostude eest kostjale väljastatud arvet nr 529712 tähtajaga

10.05.2023. Kostja võlgnevus tuleneb talle väljastatud arvest. Arve ei sisaldanud intressi ja

muid kõrvalkulusid ning tegemist on kaupade ostuhinnaga. Lähtudes kostja poolt toime pandud

lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas TKMF lepingu lõpetamisest ning luges

tähtpäeva saabunuks 25.07.2023. Vastavalt lepingu tingimuste p-le 5.30 on hagejal õigus nõuda

ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse

sissenõudmisega seotud kulud. 26.07.2023 loovutas TKMF oma nõuded kostja vastu hagejale.

Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus

kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja ei reageerinud talle

edastatud loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud.

1.2. Hageja hinnangul ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga. Hageja esitab alternatiivnõude

juhuks, kui kohus on seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga ja vastutustundlikku

laenamise põhimõtet ei ole järgitud. Sellisel juhul saab selle rikkumise tagajärjeks olla

võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses

sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb

laenusaajal tagastada. Põhinõue summas 398,98 eurot muutus sissenõutavaks arve nr 529712

maksetähtajale järgneval päeval 11.05.2023. Alternatiivnõude puhul on põhinõude tagastamise

tähtaeg saabunud ja kostja peab tagastama põhivõla 398,98 eurot ja tasuma viivist. Hageja

soovib tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile määratud tähtajaks ei vasta.

2. Maakohus võttis hagi 05.04.2024 määrusega menetlusse. Kohus kohustas kostjat hagile

vastama 15 päeva jooksul hagimaterjalide kätte toimetamisest. Kohus märkis, et võib hagile

tähtajaliselt vastamata jätmisel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

2-23-150462

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Dokumendid loeti kostjale kätte toimetatuks

isiklikult 09.04.2024. Kostja ei esitanud kohtule vastust hagile.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Maakohus

jättis

hagi

rahuldamata

29.05.2024

(kuupäevastatud

29.04.2024)

tagaseljaotsusega. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Tagaseljaotsus toimetati

kostjale kätte avaliku teatavakstegemisega.

3.1. Maakohus juhindus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-st 1 ja TsMS § 436

lg-st 2 ning koostas tagaseljaotsuse TsMS § 444 lg 3 järgi kirjeldava ja põhjendava osata,

käsitledes lühidalt üksnes hagi rahuldamata jätmist. Maakohus, tutvunud toimiku kõigi

materjalide ja tõenditega, leidis, et esialgne laenuandja ei ole järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud

põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses. Kohtul on kohustus omal algatusel

kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist. Asja materjalidest nähtub, et

kostjal oli lepingu sõlmimisel mitmeid tarbijalepingutest tulenevaid kohustusi ja kostja

sissetulek oli 726,58 eurot (hagi lisa 4). Hagist nähtub, et kostjale on laenu antud kokku 3400

eurot. Kostja on laenu tagasimakseid teinud kokku summas 5133,52 eurot (hagi lisa 9). Kostja

on teinud tagasimakseid kokku põhinõuet ületavas summas ja puudub alus hagi rahuldamiseks.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas 27.06.2024 apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse terves

ulatuses tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbi vaatamiseks. Alternatiivselt

palub hageja läbi vaadata apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses ja teha põhinõude, viiviste,

sissenõudmiskulu ja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise ning

menetluskulude osas uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja määrata

kostja kanda ja mõista kostjalt välja koos edasiulatuva seadusjärgses määras viivisega.

4.1. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohtu otsus üllatuslik ja vastuoluline

ning kohus rikkus materiaalõiguse normi ja andis vale hinnangu esitatud tõenditele. Hagi lisa 4

on nõude loovutamise teatis, millest pole võimalik tuvastada kostja sissetulek 726,58 eurot.

Hagist ei saa näha, et kostjale on laenu antud kokku 3400 eurot. Hagil pole lisa nr 9, mille

kohaselt kohus tuvastas, et kostja on teinud laenumakseid kokku summas 5133,52 eurot. Kostja

pole teinud tagasimakseid kokku põhinõuet ületavas summas. Kohus jõudis ebaõigetele

järeldustele. Eelmenetluses selgitab kohus välja menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited

esitatud nõuete ja väidete kohta. Maakohtu otsus on eelmenetluse puudulikust läbiviimisest

tingituna olulises osas põhjendamata. Maakohtu põhjendused pole piisavad ega veenvad.

Hageja menetlusõigusi on oluliselt rikutud asja lahendamisel maakohtus. Need rikkumised

võisid tuua kaasa ebaõige lahendi ja neid ei saa mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus tutvus apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega ning leiab, et

apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse

põhjal. Maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu,

mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata läbivaatamiseks esimese astme

kohtule tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 657

2-23-150462

lg 1 p 3 ja lg 2 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus

tuleb rahuldada, kuna kaebuses on palutud saata asi uueks läbi vaatamiseks maakohtule.

6. TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal,

kui leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob

ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lg 1). Sel juhul otsus

tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus

ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS

§ 641 lg 1) ega arutama asja kohtuistungil (TsMS § 648) ja analüüsima apellatsioonikaebuse

põhjendusi (vt ka RKTKo 24.01.2018, 2-13-56825 p 11).

7. Maakohus on oluliselt rikkunud tagaseljaotsuse tegemist reguleerivaid menetlusnorme.

7.1. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsus tähendab otsust, mille puhul kohus

rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud faktilised

asjaolud on tõendatud või mitte (vt ka TrtRnKo 04.12.2023, 2-23-11580 p 7). Kui kohus leiab,

et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud (TsMS § 407 lg 6), ei saa ta teha tagaseljaotsust TsMS §

407 lg 1 alusel ja kohus peab tegema sisulise otsuse. Tagaseljaotsusega ei saa TsMS § 407 lg 1

alusel jätta hagi rahuldamata (vt ka TrtRnKo 07.11.2023, 2-23-116306 p 6).

7.2. TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse

apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks

arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt

olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. TsMS §

656 lg 2 teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest

olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme

kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik

apellatsioonimenetluses kõrvaldada.

7.2.1. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus hagi tagaseljaotsusega rahuldamata

jättes ebaõigesti TsMS § 407 lõikeid 1 ja 6, rikkudes sellega oluliselt menetlusõiguse norme.

TsMS § 407 lg-st 6 tuleneb, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega (TsMS § 407 lg

1), kuid hagi ei ole hagis märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus

otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Sellisel juhul on tegemist kohtuotsusega, millega

jäetakse hagi ilma tõendeid hindamata rahuldamata hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu.

Maakohus ei saa asuda TsMS § 407 lg 6 järgi hindama tõendeid ega jätta tagaseljaotsusega hagi

rahuldamata, mida maakohus antud juhul tegi. Maakohus pidanuks piirduma üksnes hagi

õigusliku põhjendatuse kontrollimisega (vt ka TrtRnKo 24.01.2020, 2-19-105522 p 7).

7.2.2. Kohtulahendi põhjendamise kohustus tähendab mh seda, et kohtu põhjendused peavad

olema jälgitavad ja seostatud asjas tuvastatud asjaoludega. Antud juhul see nii ei ole.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga osas, et maakohtu seisukohad on vastuolulised ja

põhjendamata. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt nähtub hagist, et kostjale on antud laenu

kokku 3400 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul hagist seda ei nähtu. Hagi asjaoludest nähtuvalt

võimaldati kostjale ostulimiidi 400 euro kasutamist. Kohtu ülesanded eelmenetluses on mh

TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt välja selgitada hageja nõuded ning menetlusosaliste

õiguslikud väited esitatud nõuete kohta. Kohtuotsustest jääb ebaselgeks, millise nõude

2-23-150462

eelduseid maakohus kontrollis. See on menetlusõiguse oluline rikkumine (vt ka RKTKo

04.12.2019, 2-15-13695 p 12). Samuti ei nähtu maakohtu otsuse põhjendustes viidatud hagi

lisast 4 (nõude loovutamise teatis), et kostjal oli lepingu sõlmimisel mitmeid tarbijalepingutest

tulenevaid kohustusi ja kostja sissetulek oli 726,58 eurot. Ühtlasi viitas maakohus hagi lisale 9,

mida ei ole aga hagile lisatud. Kohtuotsuse seaduslikkus ja põhjendatus tähendab ka seda, et

kohtuotsus ei või olla vastuoluline (vt ka RKTKo 05.06.2019, 2-14-63272 p 14).

7.3. Juhul kui maakohus soovib asja uuel läbivaatamisel teha tagaseljaotsuse, peab kohus

esmalt kontrollima hagi õiguslikku põhjendatust, lähtudes sellest, et hageja ei pea esitatud

faktiväiteid tõendama, kuna need on kostja poolt omaks võetud. Juhul kui maakohus leiab, et

hagi on õiguslikult põhjendatud (veenev) ning tagaseljaotsuse tegemise muud eeldused on

täidetud, võib kohus teha TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse. Juhul kui maakohus leiab,

et hagi on õiguslikult põhjendamata, võib kohus kaaluda TsMS § 407 lg 6 alusel hagi

rahuldamata jätmist (tagaseljaotsust tegemata) (vt ka TrtRnKo 24.01.2020, 2-19-105522 p 10).

8. Eeltoodud maakohtu eksimused annavad aluse vaidlustatud otsuse tühistamiseks.

Ringkonnakohus ei saa teha ise uut otsust, kuna vaidlustatud on tagaseljaotsust. TsMS § 657 lg

2 kohaselt tuleb tagaseljaotsuse tühistamise korral saata asi täies ulatuses läbivaatamiseks

esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumis. Kuna ringkonnakohtul ei ole asjas võimalik

teha ise uut sisulist otsust, on põhjendatud ja menetlusökonoomia kaalutlustel mõistlik teha

otsus TsMS § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

9. Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks täies ulatuses üksnes kaebuse põhjal

menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse muid

väiteid ei hinda.

10. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse tervikuna, jääb menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Piirmets

Maris Kuurberg