2-23-12030/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Piirmets, Maris Kuurberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. august 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-12030

Kohtuasi

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi J.F vastu võla

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.04.2024 otsus (tagaseljaotsus)

Kaebuse esitaja ja liik

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

10 884,74 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal

(registrikood 14304235), lepinguline esindaja Ahto

Järvela

Kostja (vastustaja): J.F (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta hageja apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel otsustada asi üksnes apellatsioon-

kaebuse põhjal.

3. Tühistada Harju Maakohtu 22.04.2024 tagaseljaotsus ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

2-23-12030

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (hageja) esitas 23.08.2023 (täpsustatud 04.09.2023) Harju

Maakohtule J.F (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõla

6624,93 eurot, intressi 509,97 eurot, haldustasu 17,40 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 2629,08 eurot ja viivise alates 24.08.2023 kuni põhinõude

6624,93 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras, s.o 15,90% aastas.

1.1. Hagi kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 13.03.2019 laenulepingu nr 704351622, mille

alusel sai kostja laenu. Lepingus lepiti kokku intressi määr 15,90% aastas. Lepingu

krediidikulukuse määr on 20,14%. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi

tähtaegselt. Hageja saatis 08.02.2021 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti

kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Hageja saatis 23.02.2021 kostjale teatise

lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja

jooksul. Hageja taotles juhul, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta, lahendada

asi tagaseljaotsusega.

2. Maakohus võttis hagi 14.09.2023 määrusega menetlusse. Hagimaterjalid ja menetlusse

võtmise määrus loeti kostjale kätte toimetatuks postkasti panemisega 21.09.2023

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 326 lg 1 järgi. Kohus kohustas kostjat hagile

vastama 20 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Kohus märkis, et võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada (TsMS § 407 lg 1). Hageja esitas 31.01.2024

kohtule laenulepingu tagasimaksete ümberarvestuse ja alternatiivse lepingu täitmise nõude.

Hageja tugines alternatiivselt laenumaksete tasumata jätmisest tulenevale võlgnevusele.

Kohus nõudis 12.02.2024 kostjalt seisukohta sellele ja määras seisukoha esitamise tähtajaks

20 päeva kohtunõude kättesaamisest. Kohus juhtis kostja tähelepanu, et seisukoha esitamata

jätmisel võib kohus lahendada hagi tagaseljaotsusega. Dokumendid loeti kostjale kätte

toimetatuks postkasti panemisega 13.02.2024 TsMS § 326 lg 1 järgi. Kostja ei esitanud

kohtule vastust hagile ega seisukohta hageja 31.01.2024 menetlusdokumendile.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Maakohus rahuldas hagi osaliselt 22.04.2024 tagaseljaotsusega, mõistes kostjalt hageja

kasuks välja laenumaksete võlgnevuse perioodil 10.03.2022 kuni 10.01.2024 kokku 2763,46

eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna

põhivõlalt 2763,46 eurot alates otsuse jõustumisest kuni võlgnevuse tasumiseni. Ülejäänud

osas jättis maakohus hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus 28,56% ulatuses

kostja ja 71,44% ulatuses hageja kanda. Maakohus mõistis välja kostjalt hageja kasuks

menetluskulude hüvitise 274,18 eurot ja viivise menetluskulude tasumata osalt VÕS § 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras otsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni ning määras

kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude puudumise ja tunnistas otsuse viivitamata

täidetavaks.

2-23-12030

3.1. Maakohus juhindus TsMS § 407 lg-st 1 ja koostas tagaseljaotsuse TsMS § 444 lg 3 alusel

kirjeldava ja põhjendava osata ning käsitles lühidalt üksnes hagi osalist rahuldamata jätmist.

Hagi aluseks on hageja ja kostja 13.03.2019 sõlmitud laenuleping 704351622. Maakohus asus

seisukohale, et kostja jättis laenulepingust tulenevad kohustused perioodil 10.03.2022 kuni

10.01.2024 kohaselt täitmata. Asjas jäi tuvastamata vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimine, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse järgi.

3.2. TsMS § 163 lg 1 alusel jäid menetluskulud 28,56% ulatuses kostja ja 71,44% ulatuses

hageja kanda. Maakohus leidis, et hageja põhjendatud menetluskulud on tasutud riigilõiv 840

eurot ja õigusabikulud 120 eurot. Kokku 960 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust

mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 274,18 eurot (960-71,44%).

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas 22.05.2024 apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada

osas, millega maakohus jättis osaliselt rahuldamata hageja hagi kostja vastu ja saata asi uueks

läbi vaatamiseks tagasi maakohtule. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud palub hageja jätta

kostja kanda.

4.1. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud

materiaal- ja menetlusõiguse normi ning kohtuotsus on üllatuslik. Kohtuotsusest ei nähtu,

kuidas jõudis kohus arvamusele, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist on

rikutud. Esialgne võlausaldaja on kostjalt pangakonto väljavõtet küsinud ja selle tõendina ka

kohtule esitanud. Vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole rikutud. Hageja on 04.09.2023

dokumendis selgitanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ja esitanud ka

vastavad tõendid. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud

Krediidiinfosse ja tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivad ja varasemad

maksehäired puuduvad. VÕS §-s 4034 sätestatud kohustuste täitmist kinnitab mh asjaolu, et

kostja täitis lepingust tulenevaid kohustusi 17 kuud. Hageja on tõendanud, et on kogunud ja

kontrollinud (sh analüüsinud) teavet enne krediidilepingu sõlmimist kostja majandusliku seisu

(sissetulek, vara, kohustused) kohta.

4.2. Kohtuotsusest ei nähtu, et kohus oleks lahendanud apellandi alternatiivset nõuet osas, kus

hageja palus kohtul välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus tutvus apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega ning leiab, et

apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse

põhjal. Maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu,

mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata läbivaatamiseks esimese

astme kohtule TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 657 lg 1 p 3 ning § 657 lg 2 alusel, kuna

ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

6. TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal,

kui leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob

ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lg 1). Sel juhul otsus

tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse

2-23-12030

vastust (TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima kaebuse põhjendusi (vt ka RKTKo 24.01.2018, 2-

13-56825 p 11).

7. Maakohus on oluliselt rikkunud tagaseljaotsuse tegemist reguleerivaid menetlusnorme.

7.1. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsus tähendab otsust, mille puhul

kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud

faktilised asjaolud on tõendatud või mitte. Kui maakohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega

osaliselt, ei ole nõude rahuldamata jätmise osas oma olemuselt enam tegemist tagaseljaotsuse,

vaid sisulise, apellatsioonimenetluses vaidlustatava lahendiga (TrtRnKo 04.12.2023, 2-23-

11580 p-d 6 ja 7).

7.2. TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse

apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks

arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt

olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.

7.2.1. Vaidlustatud otsuses asus maakohus sellekohaseid põhjendusi esitamata seisukohale, et

hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Ringkonnakohus nõustub

hagejaga, et maakohus, leides, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet,

on jätnud hageja poolt hagis ja selle täiendustes vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgmise kohta toodu tähelepanuta. Hageja 04.09.2023 menetlusdokumendi p-des 2.1.6 ja

2.1.7 on kirjas, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis krediidiandja arvesse kostja

sissetulekuid ning väljaminekuid konto väljavõtte alusel. Hageja selgitas, et kostja palk +

pension + tulumaksutagastus tegi 6 kuu keskmiseks sissetulekuks 765 eurot. Kostjal olid

olemasolevad kohustused Placet Group OÜ ja Coop Pank AS-i ees summas 128 eurot kuus

ning lepingu sõlmimisega kaasnes kuumakse ~173 eurot. Kokku 307 eurot. Kohustuste ja

sissetulekute suhtarv on ~40%. Maksehäireid lepingu sõlmimisel ei olnud (dtl 44). Hageja

esitas 04.09.2023 menetlusdokumendiga ka kostja pangakonto väljavõte (dtl 70-96),

krediidianalüüsi (dtl 97) ja krediidiregistri väljavõtte (dtl 98). Ringkonnakohtu hinnangul on

hagist ja selle täiendustest nähtuvalt krediidiandja hinnanud kostja krediidivõimet ja nõudnud

krediidivõime hindamiseks kostja pangakonto väljavõtte esitamist, mida tuleb tarbijakrediidi

korral vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks teha (vt ka TlnRnKo 16.12.2022, 2-

20-3933 p 67).

7.3. Maakohus rikkus ka selgitamiskohustust (TsMS § 392 lg 1 p-d 1–4), kuna juhul, kui

maakohus leidis, et hageja ei ole hagiavalduses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist

piisavalt selgitanud, oleks kohtul tulnud hagejale kõigepealt anda täiendav tähtaeg selgituste

ja tõendite esitamiseks ning teha asjas sisuline otsus (vt ka TrtRnKo 04.12.2023, 2-23-11580

p 7).

7.4. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei käsitlenud maakohus eelmenetluses ega otsuses ka

hageja 31.01.2024 esitatud alternatiivset lepingu täitmise nõuet, milles hageja tugines

laenumaksete tasumata jätmisest tulenevale võlgnevusele (dtl 109). Ringkonnakohus nõustub

hagejaga osas, et hageja alternatiivne nõue on maakohtu poolt menetlemata. Maakohus ei

teinud eelmenetluses selgeks hageja nõudeid, mis on TsMS § 392 lõike 1 punkti 1 oluline

rikkumine. Maakohtul jäi pooltele selgitamata alternatiivse nõude lahendamiseks kohaldatav

2-23-12030

õigus (TsMS § 392 lõike 1 p 41), poolte faktilised ja õiguslikud väited (TsMS § 392 lõike 1 p

3) ning nende tõendamiseks esitatavad tõendid selle nõude kohta (TsMS § 392 lõike 1 p 4).

See on menetlusõiguse oluline rikkumine (vt ka RKTKo 04.12.2019, 2-15-13695 p 12).

8. Eeltoodud maakohtu eksimused annavad aluse vaidlustatud otsuse tühistamiseks (TsMS §

656 lg 1 p 5). Ringkonnakohus ei saa teha ise uut otsust, kuna vaidlustatud on tagaseljaotsust.

TsMS § 657 lg 2 kohaselt tuleb tagaseljaotsuse tühistamise korral saata asi täies ulatuses

läbivaatamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumis. Kuna ringkonnakohtul ei ole

asjas võimalik teha ise uut sisulist otsust, on põhjendatud ja menetlusökonoomia kaalutlustel

mõistlik teha otsus TsMS § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

9. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse tervikuna, jääb menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Piirmets

Maris Kuurberg