2-24-6663/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Antero Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 21. august 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-6663

Tsiviilasi

Tallinn, Kalevipoja põik 2 korteriühistu avaldus X vastu

kanalisatsioonisüsteemi

renoveerimistööde

teostamiseks

korterisse

sissepääsu

ja

kanalisatsioonisüsteemi

renoveerimistööde läbiviimise võimaldamiseks ning kahju

hüvitamise ja viivise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Tallinn, Kalevipoja põik 2 korteriühistu

(registrikood 80143564), lepinguline esindaja Dmitri

Štšerbin

Puudutatud isik: X (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada avaldus osaliselt.

2. Kohustada

Xt

võimaldama

kanalisatsioonisüsteemi

renoveerimis-ehitustööde

teostamiseks Tallinnas, Kalevipoja põik 2 korterisse nr xx (registriosa nr xxxxxxxx)

sissepääs ja korteris kanalisatsioonisüsteemi renoveerimis-ehitustööde läbiviimine,

mille käigus demonteeritakse vanad malmist kanalisatsiooni püstiku torud ja

paigaldatakse demonteeritud torude asemel uued mürasummutavad torud (Ultra DB

3,4mm). X on kohustatud nimetatud töid taluma ja võimaldama tööde teotamiseks

korterisse siseneda Tallinn, Kalevipoja põik 2 korteriühistu poolt määratud

töövõtjatel ja omanikujärelevalve spetsialistil.

3. Mõista Xlt Tallinn, Kalevipoja põik 2 korteriühistu kasuks välja 700 eurot, lahendi

tegemise aja seisuga viivis 27,73 eurot ja alates 21.08.2024 hüvitise tasumata osalt viivis

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta avaldus rahuldamata 280 euro ja sellelt summalt viivise väljamõistmiseks.

5. Jätta kõik menetluskulud X kanda.

6. Rahuldada avaldaja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata

avaldaja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 1070 eurot ja mõista see

summa Xlt Tallinn, Kalevipoja põik 2 korteriühistu kasuks välja. Välja mõistetud

menetluskulude hüvitiselt tuleb alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude

hüvitamiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Jätta rahuldamata avaldaja taotlus tunnistada määrus viivitamata täidetavaks.

2-24-6663

2 (8)

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinn, Kalevipoja põik 2 korteriühistu (avaldaja) esitas 26.04.2024 Harju Maakohtule

avalduse X (puudutatud isik, edaspidi ka korteriomanik) vastu järgmiste nõuetega:

−

Kohustada

Xt

võimaldama

kanalisatsioonisüsteemi

renoveerimis-ehitustööde

teostamiseks Tallinnas, Kalevipoja põik 2 korterisse nr xx (registriosa nr xxxxxxxx)

sissepääs ja korteris kanalisatsioonisüsteemi renoveerimis-ehitustööde läbiviimine,

mille käigus demonteeritakse vanad malmist kanalisatsiooni püstiku torud ja

paigaldatakse demonteeritud torude asemel uued mürasummutavad torud (Ultra DB

3,4mm).

−

Kohustada Xt taluma tema omandis olevas Tallinna, Kalevipoja põik 2-xx eriomandis

töid, mis on vajalikud eelmises punktis nimetatud vanade kanalisatsioonisüsteemi

torude eemaldamiseks ja uute torude paigaldamiseks.

−

Kohustada Xt andma nõusolek tema omandis olevasse eluruumi aadressil Tallinna,

Kalevipoja põik 2-xx sisenemiseks korteriühistu Tallinn, Kalevipoja põik 2 poolt

määratud töövõtjatel ja omanikujärelevalve spetsialistil kanalisatsioonisüsteemi

püstikute renoveerimis-ehitustööde tegemiseks.

−

Välja mõista Xlt Tallinn, Kalevipoja põik 2 korteriühistu kasuks varalise kahju hüvitis

summas 980 eurot ja viivis seadusjärgses määras kindla summana kohtu välja

mõistetud varalise kahju hüvitamise summalt alates hagi kohtule esitamise päevast

kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi seadusjärgses määras tähtaegselt

kohtu välja mõistetud tasumata kahju hüvitamise nõudelt kuni selle täieliku

rahuldamiseni.

1.1. Avalduse kohaselt on puudutatud isik Tallinn, Kalevipoja põik 2 korteri nr xx omanik ja

korteriühistu liige. 21.11.2023 korteriühistu üldkoosolekul otsustati uuendada amortiseerunud

kanalisatsioonisüsteemi, vahetades kogu majas malmist kanalisatsiooni püstakutorud uute

helikindlate torude vastu. Otsuse kohaselt alustati tööga detsembris 5. trepikojast. Tööd

toimusid jaanuarist 2024 kuni märtsini 2024. Tööde teostamise graafikutest teavitas avaldaja

korteriomanikke 08.01.2024. Puudutatud isiku korteris pidid tööd toimuma 29.01.2024 ja

30.01.2024. Tööd õnnestus valdavalt teostada, v.a puudutatud isiku korteris, kuna puudutatud

isik ei taganud juurdepääsu kanalisatsioonipüstikutele.

2-24-6663

3 (8)

1.2. 18.01.2024 edastas puudutatud isik korteriühistule e-kirja, milles avaldas, et puudutatud

isiku arusaamal ei ole 21.11.2023 üldkoosoleku otsusel õiguslikku toimet. Amortiseerunud

torude korrashoiu eest vastutavad kõik omanikud ühiselt. Korteriomanikel on kohustus tagada,

et kaasomandi ese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju. Torustiku vahetamist

tuleb lugeda küsimuseks, mille võis otsustada korteriühistu üldkoosolek häälteenamusega.

Tähtaeg otsuse kehtetuks tunnistamiseks on möödunud, mistõttu on otsus kehtiv ja kõigile

korteriomanikele täitmiseks kohustuslik. Korteriühistu andis puudutatud isikule üksikasjalikke

selgitusi tema poolt varasemalt esitatud pretensioonide (väidetavate rikkumiste) kohta.

1.3. Avaldaja üritas probleemi kohtuväliselt lahendada, kuid puudutatud isik ei ole taganud

juurdepääsu kanalisatsiooni torudele. Kohtueelselt kantud õigusabikulud on avaldaja kahjuks,

mille eest vastutab korteriomanik. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on

vähemalt üldjuhul mõistlik ja sellega seotud kulud hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel

hüvitatavad. Avaldaja ei oleks tellinud õigusabiteenust ega kohtusse pöördunud, kui puudutatud

isik ei käituks käesolevas avalduses kirjeldatud viisil. Puudutatud isik pidi arvestama, et

tehnosüsteemile juurdepääsu keelamisega võib kaasneda varalise kahju hüvitamise kohustus

õigusabikulude näol.

2. Avaldaja taotleb menetluskulude kindlaksmääramist summas 2059 eurot. Avaldaja

menetluskulud koosnevad riigilõivust 330 eurot ja lepingulise esindaja kulust 1729 eurot.

Lepingulise esindaja tunnihinnaks on 140 eurot (käibemaksuta) ning lepingulise esindaja

ajakuluks 12,35 h. Avaldaja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga.

Avaldaja taotleb viivise väljamõistmist menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1

sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

3. Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu. Otsus kogu majas kanalisatsioonipüstikute

vahetuseks vajas kvalifitseeritud häälteenamust (91 liiget 180-st). 21.11.2023 üldkoosolekul

osales 41 liiget. Mõnedel korteriomanikel puudus võimalus osaleda ja hääletada nii tähtsate

otsuste vastuvõtmisel. Otsuse tühisusele saab üldjuhul tugineda ka vastuväitena korteriühistu

hagile. Elanikele antud informatsioon tööde teostamise osas oli arusaamatu. 21.11.2023

üldkoosoleku päevakorras ei olnud kanalisatsioonisüsteemi renoveerimistööde teostamise

otsust. Puudub ekspertiis, mis kinnitaks vajadust torude väljavahetamiseks. Avaldaja nõue on

seega põhjendamatu. Teo ja nõutava kahju vahel puudub põhjuslik seos. Juhatus kasutas

õigusnõustaja teenust omavoliliselt, ilma korteriomanike nõusolekuta.

3.1. Avaldaja menetluskuludele puudutatud isik I vastuväiteid ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud kohtuasjas esitatud materjalidega, leiab, et esitatud avaldus kuulub

rahuldamisele osaliselt. Menetluskulud jäävad puudutatud isiku kanda.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus

korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja

korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja

kohustusi või korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi hagita menetluses.

TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Tulenevalt TsMS § 477 lg-st 2 võib kohus

hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata.

6. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 3 esimese lause kohaselt on

korteriomanik kohustatud võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on

2-24-6663

4 (8)

vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Viidatud sättest tuleneb mh korteriomaniku kohustus

taluda selliste ehitustööde tegemist tema korteriomandi eriomandi pinnal, mis on vajalikud nii

kaasomandi eseme tavapäraseks korrashoiuks või remondiks (KrtS § 35 lg 2 p 1), sellest

suurema ümberkorralduse tegemiseks (KrtS § 38 lg 1) kui ka kaasomandi eseme

ajakohastamiseks (KrtS § 39). Samasisuline kohustus on tuletatav ka KrtS § 12 lg-st 2, mille

kohaselt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga

järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.

7. KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi

ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 30 lg 2 esimese

lause kohaselt võib korteriomanik nõuda, et eriomandi ja kaasomandi eset kasutataks seaduse

ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt. KrtS § 30 lg 4 sätestab, et

sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud nõude võib esitada ka korteriühistu.

8. Eeltoodud sätetest tulenevalt oli avaldajal kui korteriühistul õigus esitada hagita menetluse

avaldus eriomandi eseme kasutamiseks KrtS § 31 lg 1 p 3 alusel. Vaidlustamata asjaoludel on

puudutatud isik Tallinn, Kalevipoja põik 2 korteri nr xx omanik ja korteriühistu liige. Nõude

rahuldamise eelduseks on, et ehitustöö, mille tegemise huvides avaldus esitatakse, on kas

korteriomanike vahel kokku lepitud või otsustatud (kooskõlas seaduse ja korteriühistu

põhikirjaga) korteriomanike üldkoosolekul. Seejuures KrtS § 31 lg 1 p 3 esimese lause

kohaldamise eeldusena ei pea korteriomanikud olema üldkoosolekul vastu võtnud otsust selle

kohta, et üldkoosoleku otsuse täitmiseks peavad korteriomanikud võimaldama teha remonttöid

nende eriomandi eseme või erikasutusõiguse eseme hulka kuuluvates ruumides (RKTKm

21.06.2023, 2-21-11317, p 12.2).

9. Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu mh põhjusel, et otsus kogu majas kanalisatsiooni-

püstikute vahetuseks vajas kvalifitseeritud häälteenamust (91 liiget 180-st). 21.11.2023

üldkoosolekul osales 41 liiget. Samuti on puudutatud isik hiljem esitatud seisukohas asunud

väitma, et 21.11.2023 üldkoosoleku päevakorras ei olnud üleüldse kanalisatsioonisüsteemi

renoveerimistööde teostamise otsust, tööde teostamine on sisuliselt põhjendamatu ning teinud

etteheiteid elanikele tööde teostamise kohta antud informatsiooni kohta.

10. Kohus puudutatud isiku vastuväidetega ei nõustu. 21.11.2023 üldkoosoleku protokollist

(dtl 16−19) nähtub, et tegemist oli korduva koosolekuga, mis oli otsustusvõimeline osalejate

arvust sõltumata. Koosolekul oli esindatud 41 korteriomandit. Koosoleku päevakorras oli

kanalisatsioonipüstakute vahetamine kogu majas (p 2) ning hääletustulemusega 39 poolt,

2 vastu otsustati „Vahetada malmist püstakutorud uute helikindlate torude vastu kogu majas.

Alustatakse tööga juba detsembris ning alustatakse elanike soovil 5. trepikojast“ (dtl 18). Seega

on korteriühistu 21.11.2023 üldkoosolekul otsustatud kogu maja kanalisatsioonipüstikute

vahetus (uute helikindlate torude vastu).

11. Korteriomanik tugineb kõnealuse otsuse kehtetusele. Selleks on peamiselt kaks alus:

esiteks võib otsus olla tühine (KrtS § 29 lg 1, TsÜS § 38 lg 2), teiseks aga kehtetuks tunnistatav

(KrtS § 29 lg 3, TsÜS § 38 lg 2). Otsuse tühisusele saab tugineda mh vastuväitega (TsÜS § 38

lg 7 esimene lause), aga otsuse kehtetuks tunnistamiseks tuleb seda taotleval isikul pöörduda

kohtusse kehtivas õiguses KrtS § 29 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul. Riigikohus on leidnud, et

kui korteriomanike üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline või ei antud otsuse poolt piisaval

arvul hääli, on üldkoosoleku otsus seadusega vastuolu tõttu kehtetuks tunnistatav (RKTKm

30.11.2022, 2-21-13599, p 14.4 ja seal viidatud varasem praktika). Otsus võiks olla tühine, kui

korteriomanike üldkoosolekul otsustatakse häälteenamusega küsimus, mille lahendamine oleks

pidanud toimuma korteriomanike kokkuleppel (sealsamas).

2-24-6663

5 (8)

12. Kohtu hinnangul ei ole kanalisatsioonisüsteemi renoveerimise (torude vahetuse) puhul

tegemist küsimusega, mis vajanuks korteriomanike kokkulepet. KrtS § 35 lg 1 järgi otsustavad

korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle korteriomanikud

häälteenamuse alusel. Kaasomandi eseme ajakohastamiseks vajalike muudatuste tegemise võib

otsustada korteriomanike KrtS § 9 lg-s 3 sätestatud häälteenamusega (KrtS § 39). Seega saab

renoveerimistööde üle otsustada liht- või kvalifitseeritud häälteenamusega, sõltuvalt sellest, kas

pidada otsustust tavapärase majandamise või ajakohastamise valdkonda kuuluvaks. Teisi

võimalikke tühisuse aluseid ei ole puudutatud isik esile toonud. Vaidlusaluse otsuse

vastuvõtmise eelduseks ei ole ekspertiis, mis kinnitaks vajadust torude väljavahetamiseks, vaid

kirjeldatud nõuetele vastava hulga korteriomanike tahe.

13. Otsuse vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse nõude rikkumise korral oleks kohaseks

õiguskaitsevahendiks otsuse kehtetuks tunnistamise nõue. Korteriomanike üldkoosoleku otsuse

kehtetuks tunnistamine oli aga KrtS § 29 lg 2 esimese lause ja lg 3 alusel võimalik ainult kohtule

esitatava avalduse alusel. Seadus ei võimalda tugineda vastuväitega korteriomanike

üldkoosoleku otsuse kehtetusele (TlnRnKm 14.06.2023, 2-19-102941, p 25.5.2; TlnRnKm

19.10.2021, 2-18-19635, p 9.3). Kui puudutatud isik leidis, et üldkoosolekutel ei ole otsuseid

kehtivalt vastu võetud, pidanuks ta pöörduma nende kehtetuks tunnistamiseks kohtu poole 60

päeva jooksul otsuste vastuvõtmisest arvates. Sama sisuga taotlust ei saa panna maksma

vastuväitena korteriühistu avaldusele. Puudutatud isik ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul

21.11.2023 üldkoosoleku otsuseid vaidlustanud. Seega on otsused kehtetuks tunnistamise

nõude esitamise tähtaja minetamise tõttu muutunud korteriomanikule täitmiseks kohustuslikuks

(RKTKo 13.02.2012, 3-2-1-116-11, p 21 ja seal viidatud praktika; RKTKm 01.06.2022, 2-19-

16450, p 15). Eeltoodust tulenevalt on täidetud avaldaja nõude rahuldamise eeldus, kuna töö,

mille tegemise huvides avaldus esitatakse, on otsustatud korteriomanike üldkoosolekul ja otsus

on puudutatud isikule täitmiseks kohustuslik.

14. Avaldaja nõude rahuldamist ei välista see, et puudutatud isiku väitel puudus mõnedel

korteriomanikel võimalus osaleda ja hääletada nii tähtsate otsuste vastuvõtmisel. Kohtu ette

toodud asjaoludel ei ole ükski korteriomanik 21.11.2023 üldkoosoleku otsuseid vaidlustanud.

Sellest järeldab kohus, et ükski korteriomanik ei pidanud koosolekul vastu võetud otsuseid enda

õiguseid rikkuvaks ka juhul, kui korteriomanikul ei olnud võimalik koosolekul isiklikult või

esindaja vahendusel osaleda. Seaduses on sätestatud kord, mille raames on üldkoosolekul

võimalik vastu võtta („tähtsaid“) otsuseid, samuti kord nende vaidlustamiseks. Nõude

rahuldamist ei välista seegi, et puudutatud isik leiab elanikele antud informatsiooni tööde

teostamise kohta olnud arusaamatu. Kohtu hinnangul on tsiviilasja materjalidest nähtuv

elanikele antud teave (dtl 23−25) olnud piisav. Lisaks on puudutatud isikul olnud võimalik

küsida ühistu juhatuselt lisainfot, millist võimalust puudutatud isik on ka kasutanud (dtl 66−75).

15. Puudutatud isikul oli kohustus tagada juurdepääs korterisisesele kanalisatsioonipüstikule

kanalisatsioonisüsteemi renoveerimiseks. See tuleneb KrtS § 31 lg 1 p-st 3 ja § 12 lg-st 2.

Korteriomanikele teatati, et alates 15.01.2024 algab kanalisatsioonipüstikute vahetus ning

esitati graafik ja täiendav info (dtl 23−25). Teates paluti tagada ligipääs nii korterile kui ka

korterisisesele kanalisatsioonipüstikule. 29.01.2024 aktiga on tõendatud, et puudutatud isik ei

võimaldanud ligipääsu oma korterisse tööde teostamiseks (dtl 26). Seega on avaldajal õigus

nõuda puudutatud isikult KrtS § 31 lg 1 p-s 3 nimetatud kohustuse täitmist, mistõttu tuleb

esitatud avaldus selles nõudes rahuldada. Kohus nõustub avaldajaga, et taotletavad tingimused

ligipääsu võimaldamiseks on piisavalt konkreetsed ja võimaldavad lahendit täita. Puudutatud

isik ei ole väitnud vastupidist.

16. VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kuulub osaliselt rahuldamisele ka avaldaja nõue

kahju hüvitamiseks. Puudutatud isiku vastuväidete kohaselt puudub tema käitumise ja kahju

2-24-6663

6 (8)

(avaldaja õigusabikulude) vahel põhjuslik seos. Juhatus kasutas õigusabiteenust omavoliliselt,

ilma korteriomanike nõusolekuta. Muid vastuväiteid puudutatud isik nõudele esitanud ei ole.

17. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju mh kahju tekitamise tõttu kantud

või tulevikus kantavaid mõistlikke kulutusi, sealhulgas mõistlikke kulusid hüvitise saamiseks,

muu hulgas kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks

(RKTKo 24.11.2021, 2-18-13432, p 24 ja seal viidatud praktika). Samamoodi on otsese varalise

kahjuna VÕS § 128 lg 3 tähenduses käsitatavad rikkumise tõttu kantud kohtueelsed

õigusabikulud. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on vähemalt üldjuhul

mõistlik ja sellega seotud kulud hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel hüvitatavad (RKTKo

09.02.2011, 3-2-1-138-10, p 29). Üldkoosoleku otsuse täitmiseks vajaliku õigusabi kasutamine

ei ole küsimus, mis vajaks eraldiseisvat otsust või korteriomanike nõusolekut (kokkulepet).

18. Kohtu hinnangul olid kulud õigusabile vajalikud, kuna korteriomanik keeldus ühistu

üldkoosoleku otsuse täitmisest, esitas õiguslikke vastuväiteid ja väitis, et üldkoosoleku otsusel

ei ole õiguslikku toimet (dtl 66−75). Argumenteeritult otsuse täitmist nõudmata poleks

avaldajal olnud võimalik täita oma kohustust tagada kaasomandi eseme korrashoid. Ehkki

kohus peab õigusabi kasutamist konkreetsel juhul vajalikuks, ei ole kantud kulud kohtu

hinnangul siiski mõistliku suurusega. Korteriomanikul on õigus saada juhatuselt teavet

korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega (KrtS § 45 lg 1). Seega ei

ole igasugused õigusabikulud, mida avaldaja on seoses puudutatud isikuga teinud, põhjuslikus

seoses puudutatud isiku rikkumisega tagada tööde teostamiseks vajalik juurdepääs. Mõistliku

suurusega õigusabikuluks, mida ei saa pidada ülemääraseks ja mis oleks põhjuslikus seoses

puudutatud isiku rikkumisega, tuleb konkreetsel juhul pidada õigusnõustamise, õigusliku

analüüsi ja nõudekirja koostamisega seotud kulu kuni 700 eurot (5 tundi tasumääraga 140

eurot/h). Puudutatud isik ei ole väitnud, et ühistu ei ole kulusid kandud ega esitanud muid

vastuväiteid, sh õigusabi tunnitasu suurusele (RKTKo 03.04.2013, 3-2-1-19-13, p 11).

19. Õigusabikulud, st kahju tekkimine pidi olema korteriomanikule ettenähtav. Üldkoosoleku

otsuse täitmata jätmisel ka pärast avaldaja selgitusi ja hoiatusi pidi puudutatud isik möönma, et

see võib tuua kaasa korteriühistule kulude kandmise kohustuse seoses õigusabiga, st kahju.

Tekkinud kahju on eelmises punktis nimetatud ulatuses põhjuslikus seoses korteriomanikule

ette heidetava õigusvastase käitumisega (VÕS § 127 lg 4). Avaldaja ei oleks pidanud kasutama

õigusabiteenust, kui puudutatud isik ei oleks kanalisatsioonisüsteemi renoveerimistööde

teostamist takistanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldaja nõue tekitatud kahju

hüvitamiseks on põhjendatud 700 euro ulatuses.

20. Nimetatult summalt on põhjendatud ka avaldaja nõue viivise väljamõistmiseks TsMS § 367

ja VÕS § 113 lg-te 1 ja 2 alusel alates 26.04.2024 kuni kohtu poolt välja mõistetud summas

kahju hüvitamise nõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Sellele

nõudele ei ole puudutatud isik eraldi vastuväiteid esitanud. Kohtulahendi tegemise seisuga on

sissenõutavaks muutunud viivise summaks 27,73 eurot (66 päeva viivisemääraga 12,5% aastas,

51 päeva viivisemääraga 12,25% aastas arvutatuna põhisummalt 700 eurot).

21. TsMS § 617 lg 1 kohaselt jõustub ja kuulub käesolev määrus täitmisele, kui seaduse järgi

ei saa selle peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga

rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse võtmata. Sellest erandist kõrvale kaldumiseks

peab asjaolusid arvestades olema väga mõjuv põhjus (TsMS III komm, § 478, p 3.3.2.2.d).

Avaldaja selliseid põhjendusi kohtu ette toonud ei ole, mistõttu jääb taotlus määruse viivitamata

täidetavaks tunnistamiseks rahuldamata.

2-24-6663

7 (8)

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

22. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle

isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (RKTKm 02.06.2008, 3-2-1-42-08, p 18). Kuivõrd

kohus rahuldab avalduse valdavas osas (mittevaralise nõude tervikuna ja sellega seotud varalise

nõude enam kui 70% ulatuses), peab kohus õiglaseks jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise

lause alusel tervikuna puudutatud isiku kui menetluse põhjustaja kanda.

23. Juhindudes TsMS 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud

vajalikus ja põhjendatud ulatuses rahaliselt kindlaks avaldaja menetluskulude nimekirja ja

kohtutoimiku materjalide põhjal.

24. Avaldaja palub mõista puudutatud isikult menetluskulude hüvitamiseks välja avalduse

esitamisel tasutud riigilõivu 330 eurot ja õigusabikulud 12,35 tunni õigusteenuse eest

tunnitasuga 140 eurot (käibemaksuta), kokku 1729 eurot. Puudutatud isik menetluskulude

suuruse kohta seisukohta ei esitanud.

25. Avaldaja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada osaliselt.

Kohus rahuldab taotluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu hüvitamiseks 50 euro ulatuses

(riigilõivuseaduse § 59 lg 5). Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Tegemist on

põhjendatud kuluga, mis tuleb seoses avalduse rahuldamisega avaldajale 50 euro ulatuses

hüvitada. Ülejäänud osas on avaldajal võimalik taotleda enam tasutud riigilõivu tagastamist.

Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv

tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).

26. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud

teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus

teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates.

26.1. Kohus ei nõustu avaldajaga, et mitte-advokaadist esindaja tunnitasu taotletud määras

oleks põhjendatud. Kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem mh

põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma

kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Advokaati eristab

teistelt õigusteadmistega esindajatest advokaadi vastutus, vastutuskindlustus ning järelevalve.

Kohus leiab, et vaidluse keerukust ja esindaja kvalifikatsiooni arvestades saab hüvitatavaks (s.o

konkreetse vaidluse kontekstis mõistlikuks, vajalikuks ja ettenähtavaks) pidada maksimaalselt

tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta).

26.2. Seadus ei piira, kui palju menetlusosaline oma lepingulisele esindajale esindamise eest

tasuda võib, küll aga ei näe TsMS ette lepingulise esindaja kulude hüvitamist eranditult täies

ulatuses. Põhjendatud ja vajalikeks toiminguteks, mille kulu vastaspool peaks kandma, hindab

kohus:

−

avalduse koostamise, konsultatsiooni ja tõendite kogumisega seotud toimingud (kirjed

1−3) 5 tunni ulatuses, võttes seejuures arvesse, et avaldajale on samas asjas hüvitatud

kohtueelsed õigusabikulud ja avaldaja esindaja oli sellest tulenevalt vaidluse

asjaoludega valdavas osas juba tuttav;

−

kohtumääruste ja vastaspoole seisukohtadega tutvumise ning neile vastamisega seotud

toimingud (kirjed 4−10) 3 tunni ulatuses;

−

menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tunni ulatuses.

2-24-6663

8 (8)

Kohus leiab, et selles ulatuses esindaja kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluse käiku

arvestades põhjendatud.

26.3. Kohus määrab eelneva põhjal avaldaja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks

suuruseks 1070 eurot (lepingulise esindaja tasu 8,5 tunni eest tasumääraga 120 eurot tunnis

(käibemaksuta); riigilõiv 50 eurot) ja mõistab selle puudutatud isikult välja. Avaldaja ei taotle

kulude hüvitamist käibemaksuga.

26.4. Avaldaja taotlusel tuleb puudutatud isikult välja mõista ka viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva määruse

jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).

27. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määratakse. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178).

/ allkirjastatud digitaalselt /

Antero Maksing

kohtunik