3-22-1111/17 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-22-1111

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.08.2024, Tartu

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X-i kaebus Viru Vangla 18.03.2022. a käskkirja nr 6-

3/218-1 ja 13.04.2022. a vaideotsuse nr 6-12/153-2

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Eve

Kangro

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X-i kaebus rahuldamata.

2. Jätta rahuldamata kaebaja taotlused algatada põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetlus vangistusseaduse § 11 lg 5, § 63 lg 1 p 4 (kuni 31.03.2024 kehtinud

redaktsioonis), § 64 lg 4 ja § 65 lg 1 esimese lause ning justiitsministri 30.11.2000. a

määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 12 lg 21 suhtes.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

4. Asendada käesolevas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.09.2024

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

3-22-1111

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla 31.12.2019. a käskkirjaga nr 6-2/822-1 (digitaalse toimiku leht (dtl) 69–70)

määrati kinnipeetav X (edaspidi ka kaebaja) tööle finants- ja majandusosakonda

majandustööde abitööliseks V7/V8 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana,

tähtajatult alates 31.12.2019, tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele. Vastavalt

arsti ettekirjutusele võib X töötada 1 tund päevas, täites kõiki tööjuhendist tulenevaid

tööülesandeid.

2. Viru Vangla määras 18.03.2022. a käskkirjaga nr 6-3/218-1 (dtl 16–19) kaebajale

distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamise 45 ööpäevaks vangistusseaduse (VangS) § 37

lg 1 ja § 67 p 1 rikkumise eest.

2.1. Valvuri 22.02.2022. a ettekande nr 3-22-1450 kohaselt (dtl 48) ei allunud X 22.02.2022

kella 17.24 ajal valvuri korraldusele asuda tööle. X väitis, et tal on tugevad seljavalud ja

sügav depressioon, ning soovis meedikut.

2.2. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja

alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Tööle asumiseks korralduse

andmise hetkel oli Viru Vangla 31.12.2019. a käskkiri X-i tööle määramise kohta kehtiv ning

seega lasus tal kohustus täita vanglaametniku antud korraldust VangS § 67 p 1 ja § 37 lg 1

tähenduses.

2.3. VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui sama seadus ei sätesta

teisiti. X-i puhul ei esinenud VangS § 37 lg-st 2 tulenevaid erandeid. Enne tööle määramise

käskkirja koostamist on X-i terviseseisundit hinnanud meditsiiniosakonna arst (psühhiaater)

O. Toomla, kelle hinnangul X võib töötada. Lisaks ei andnud X-ile tööst vabastust ka

22.02.2022 tema tervislikku seisundit hinnanud meditsiiniõde. Mitte igasugune

terviseprobleem, valuaisting või ebamugavustunne ei ole käsitatav töökohustusest vabastava

töövõimetusena. Ruumide koristamist ei peeta üldreeglina füüsiliselt raskeks ja sellega

seonduvaid töid saab teha ka terviseprobleemidega isik, kui ta kasutab selleks sobivaid

töövõtteid ja vahendeid. VangS § 45 lg 2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud oma kambrit ja

selle sisustust ise korras hoidma ja puhastama. X pole väitnud ega tõendanud, et ta seda

kohustust ei täida. Asjakohane ei ole X-i viide tööst vabastusele, mille psühhiaater 2019. a

talle andis, sest psühhiaatri hilisem hinnang lubab tal vangla majandustöödel töötada.

2.4. Korraldusele allumatusega satub ohtu vangla julgeolek. Allumatus võib kujuneda

vastuhakuks ning see annab negatiivset eeskuju käitumiseks teistele kinnipeetavatele ja loob

olukorra, kus distsipliini tagamine on raskendatud. Pidades silmas asjaolu, et korraldusele

mitteallumist esineb massilise rikkumisena ning see mõjutab otseselt vangla julgeolekut,

suhtub vanglateenistus sellistesse rikkumistesse täie tõsidusega ning sellise rikkumise eest

karistatakse kartserisse paigutamisega. Kuna X-i poolt toime pandud distsipliinirikkumise

näol on tegemist vangla mõistes väga raske rikkumise ja kohustuse eiramisega, on antud juhul

proportsionaalne ja eesmärgipärane kinnipeetava karistamine kartserisse paigutamisega.

Arvestades, et varasemalt on X-ile töökohustuse rikkumise eest karistuseks määratud 40

ööpäevaks kartserisse paigutamine, on eesmärgipärane ja proportsionaalne kohaldada X-ile

toime pandud distsipliinirikkumise eest 45 ööpäevaks kartserisse paigutamist. See on piisav

karistus selleks, et kinnipeetav mõistaks enda rikkumise tõsidust, ning kartserikaristuse

kandmise ajal on tal võimalus teha järeldusi, mis võivad isikut mõjutada edaspidiselt

õiguskuulekale käitumisele.

3. X esitas Viru Vanglale 30.03.2022 vaide (dtl 13–14) vangla 18.03.2022. a käskkirjale nr 6-

3/218-1.

3-22-1111

3.1. Kaebaja leidis, et käskkirjas ei ole rakendatud kaalutlusõigust, kuna protokoll ja käskkiri

on sisuliselt identsed. Distsiplinaarmenetluse läbiviija ja käskkirja andja on sama ametnik,

mistõttu esineb vastuolu Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 4 tuleneva võimude lahususe

põhimõttega ning VangS § 64 lg-st 4 ja PS §-st 14 tuleneva hea halduse tavaga. Vangla ei ole

kaalutledes arvestanud kaebaja tervisliku seisundiga ning on jätnud küsimata psühhiaatri

arvamuse kaebaja töövõimelisuse ja kartserikaristuse lubatavuse kohta. Seega on vangla

rikkunud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 6 tulenevat uurimispõhimõtet. Vangla ei ole

arvestanud ka Eesti Töötukassa ekspertarsti otsust, millega on kaebaja tunnistatud

töövõimetuks, ega seda, et Sotsiaalkindlustusameti ekspertarsti otsusega on kaebajal

tuvastatud vaimse ja füüsilise tervise raske puue, mistõttu pole kaebaja kohustatud ega

võimeline töötama. Kaebajal oli töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 14 lg 5 p 4

alusel õigus keelduda tööle asumisest, kuna see oleks ohustanud tema tervist ja tekitanud

kannatusi.

4. Viru Vangla jättis 13.04.2022. a vaideotsusega nr 6-12/153-2 (dtl 21–23) kaebaja vaide

järgmistel põhjendustel rahuldamata.

4.1. Distsiplinaarmenetluse protokolli ja käskkirja sisuline sarnasus või erisus sõltub

peamiselt sellest, kas kinnipeetav annab menetluse käigus pärast protokolliga tutvumist

täiendavat sisendit. Menetluse asjaoludest tulenev protokolli ja käskkirja sisuline kattuvus

iseenesest ei tähenda, et haldusaktiga oleks rikutud HMS §-st 54 tulenevaid õiguspärase

haldusakti eeldusi, sealjuures kaalutlusõigust. Antud juhul on kinnipeetav 14.03.2022 esitanud

protokollile vastuväited, millega menetleja on käskkirja koostamisel arvestanud ning neid

käskkirjas käsitlenud.

4.2. VangS § 64 lg-s 1 on välja toodud, et distsiplinaarmenetluse viib läbi ning

distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus. Seega, distsiplinaarmenetluse

läbiviimise kohustus selle kõigis etappides lasub vanglateenistusel ning vanglateenistuse

mõiste all mõeldakse vanglateenistuse ametnikke. Vanglateenistuse ametnike

pädevusvaldkonnad on kehtestatud justiitsministri 30.11.2000. a määrusega nr 72 „Vangla

sisekorraeeskiri“ (VskE). VskE § 17 sätestab, et inspektor-kontaktisiku pädevuses on teha

otsus § 64 lg 4 alusel. Seega, distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas kehtiva

seadusega ning vastuolu kõrgema seadusega ei ole. Vaide esitaja seisukoht, nagu esineks

vastuolu põhiseadusega, ei ole asjakohane.

4.3. Tuginedes meditsiiniandmetele, ei ole vanglal põhjust igakordselt menetluse käigus

kartserikaristuse määramisel konsulteerida X-i osas psühhiaatriga. Inimese tervislik seisund

on ajas muutuv ning kui vahetult enne karistuse täide viimist ilmnevad põhjendatud asjaolud,

miks kinnipeetavale ei saa karistust kohaldada, siis vangla arvestab sellega. Seega on

ebaõiged väited, nagu kinnipeetava vastuväidet ei oleks arvesse võetud ja veenvalt

põhjendatud. Vangistuses reguleerib töötamist vangistusseadus ning töövõimelisuse vanglas

määrab arst, mistõttu ei olnud distsiplinaarmenetluses alust arvestada vanglaväliste ametite

hinnangutega.

4.4. Kinnipeetava töökohustus vanglas ei põhine eraõiguslikul lepingul, vaid tema suhtes

vangistuse täideviimisest tulenevalt erilisel avalik-õiguslikul võimusuhtel, mida reguleerib

vangistusseadus kooskõlas kõrgema seadusega. VangS § 38 lg 1 kohaselt on kinnipeetava

tööga kindlustamine vangla ülesanne ning töötamist välistavate asjaolude puudumisel on

kinnipeetavad kohustatud töötama. Töötamist välistavaid asjaolusid praegusel juhul kaebajal

ei esine ning seetõttu on tema väide, et distsiplinaarmenetluse käskkiri on vastuolus Euroopa

inimõiguste ja põhivabaduse kaitse konventsiooni artikliga 3, mis sätestab, et kedagi ei või

piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega karistada, meelevaldne.

3-22-1111

5. X esitas 12.05.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 18.03.2022. a käskkirja nr

6-3/218-1 ja 13.04.2022. a vaideotsuse nr 6-12/153-2 tühistamiseks. Kaebaja palub tunnistada

põhiseadusega vastuolus olevaks VangS § 11 lg-d 5 ja 6, § 64 lg 4, § 65 lg 1 ja § 63 lg 1 p 4

ning VSkE § 12 lg 21.

6. Tartu Halduskohus võttis 03.08.2022. a määrusega kaebuse menetlusse.

7. Viru Vangla esitas 05.09.2022 vastuse kaebusele.

8. Kohus otsustas 20.06.2024. a määrusega lahendada asja kirjalikus menetluses ning andis

pooltele tähtajad täiendavate tõendite, taotluste ja seisukohtade esitamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Kaebaja palub tühistada Viru Vangla 18.03.2022. a käskkirja nr 6-3/218-1 ja 13.04.2022. a

vaideotsuse nr 6-12/153-2 järgmistel põhjendustel.

9.1. Kaebaja ei ole rikkumist toime pannud, sest tema poolt tööle minemisest keeldumine oli

põhjendatud VangS § 37 lg 2 p 3 alusel. Kaebaja on Eesti Töötukassa otsusega tunnistatud

töövõimetuks ja Sotsiaalkindlustusameti 08.12.2021. a otsusega on kaebajal tuvastatud

vaimse ja füüsilise tervise raske puue. Kuivõrd tervishoid vanglas on riigi tervishoiusüsteemi

osa vastavalt VangS § 49 lg-le 1, on vangla kohustatud arvestama nii Eesti Töötukassa

ekspertkomisjoni arstide kui ka Sotsiaalkindlustusameti ekspertkomisjoni arstide

arvamustega. Vanglas lepingu alusel töötava perearsti arvamus töövõimelisuse kohta on

hierarhiliselt madalam ega sea kahtluse alla erialaspetsialistide otsuseid. Seega oli kaebajal

TTOS § 14 lg 5 p 4 alusel õigus keelduda tööle asumisest, sest tema tervis ei võimaldanud

seda. Kaebajal on tuvastatud töövõimetus ja raske puue seoses vaimsete ja füüsiliste

terviseprobleemidega, kuid vangla ei ole ühegi menetluse käigus küsinud psühhiaatrilt ja/või

psühholoogilt seisukohta, kas kaebaja on korralduse andmise hetkel võimeline töötama.

Sellega rikkus vangla HMS §-s 6 sätestatud kohustust ja PS §-st 14 tulenevalt hea halduse

tava.

9.2. Distsiplinaarmenetluse läbiviija ja karistuse määraja oli sama ametiisik, mis tähendab, et

käskkirja andmisel ei ole kaalutlusõigust teostatud. Seda kinnitab distsiplinaarmenetluse

protokolli ja käskkirja teksti identsus. Menetluse läbiviija järelduste õigsust ei ole seega

kontrollitud. VangS § 64 lg 4 on vastuolus PS §-st 13 tuleneva õigusselguse põhimõttega,

kuna sellest ei selgu selgelt karistuse määraja ja menetluse läbiviija pädevust. Ka

vaidlusaluses olukorras on koondunud ühe ametniku kätte üleliia võimu ning menetlus ei ole

läbi viidud erapooletult.

9.3. Määratud karistus on ebaproportsionaalne. Isegi kui kaebaja oleks talle süüks pandud

rikkumise toime pannud, siis 45 ööpäevaks kartserisse paigutamine on ilmselgelt

ebaproportsionaalne. Kartserikaristus ei tohiks ületada 14 päeva.

9.4. Kaebaja karistamine on õigusvastane ka põhjusel, et kaebaja ei pidanud tööle asuma, sest

ta viibis korralduse andmise hetkel kartseris ning see välistab töötamise VangS § 651 lg 3

alusel. Seega oli valvuri antud korraldus tühine.

9.5. Vaidemenetlus ei ole toimunud erapooletult, õiglaselt ja hea halduse tava järgides, sest

vaide menetlejaks ja vaideotsuse koostajaks oli sama ametiisik, kes andis välja 31.12.2019. a

kaebaja tööle määramise käskkirja. Sellest tulenevalt on ilmselge, et üksuse juht ei rahuldanud

kaebaja vaiet.

9.6. VangS § 65 lg 1 on vastuolus PS § 15 lg-st 1 ja §-st 22 tuleneva kaebeõiguse ja süütuse

presumptsiooniga, kuna karistus pööratakse täitmisele enne seda, kui Eesti kohtud on andnud

sellele õigusliku hinnangu.

3-22-1111

10. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja palub arvestada

vaidlustatud käskkirja põhjendustega ning märgib täiendavalt järgmist.

10.1. 22.02.2022 keeldus kaebaja täitmast vanglaametniku korraldust asuda tööle põhjusel, et

tal on tugevad seljavalud ja sügav depressioon, ning soovis meedikut. Meditsiinitöötaja

hinnangul oli kaebaja töövõimeline. Seega ei olnud kaebajal aktsepteeritavat põhjust tööst

keeldumiseks ja vanglaametniku korralduse eiramiseks.

10.2. Vastavalt arsti ettekirjutusele võib X töötada 1 tund päevas, täites kõiki tööjuhendist

tulenevaid tööülesandeid. Vangla on haldusmenetlustes hinnanud kaebaja töövõimet ning

pidanud võimalikuks kaebaja poolt majandustööl osalemist. Vastustajal puudub igasugune

põhjus kahelda vangla tervishoiutöötajate pädevuses, kes on hinnanud kinnipeetava

töövõimeliseks. Vangla tervishoiutöötajale on samuti teada vangla majandustöö laad ning

tingimused, mistõttu saab ta sellega arvestada kooskõlastuse andmisel. Tervisekaardi andmeid

analüüsides saab samuti asuda seisukohale, et tõsiseltvõetav põhjus koristustöödest

keeldumiseks kaebajal puudub.

10.3. Kaebaja töökohustust ei välista tema poolt viidatud Eesti Töötukassa töövõime

hindamise otsus ja Sotsiaalkindlustusameti 08.12.2021. a puude raskusastme tuvastamise

otsus nr P26-2021-45633. Töötukassa otsus puuduva töövõime kohta ei ole vanglale siduv.

Töötukassa hindab isikute töövõimet töövõimetoetuse seaduse § 1 lg-s 1 toodud eesmärgi

jaoks, s.o pikaajalise tervisekahjustuse tõttu vähenenud töövõimega isikute töötamise ja tööle

saamise toetamiseks ning neile seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses sissetuleku

tagamiseks. Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusamet ei anna hinnangut sellele, kas kinnipeetav

on võimeline vanglas töötama. Eeltoodud otsused ei välista kaebaja töökohustust, kuivõrd

nende otsuste andmisel on teine eesmärk kui vanglas viibiva isiku töökohustuse (VangS § 37

lg 1) kindlakstegemine. Mõlemad otsused kannavad eesmärki tagada vabaduses viibivale abi

vajavale isikule rehabilitatsioonivõimalused.

10.4. Korraldustele allumatusega pani kaebaja toime raske, vangla julgeolekut ohustava

rikkumise ning töökohustuse täitmisest keeldumisega väljendas otsest vastupanu

vanglasüsteemile ning õiguskorrale. Kaebaja karistamisel on järgitud VangS § 64 lg-test 1, 2,

3, 4 tulenevaid nõudeid. Käskkirjas on käsitletud nii süüteo asjaolusid kui ka kaebaja

seletusest ja tervislikust seisukorrast tulenevat ning haldusakt on piisavalt ja arusaadavalt

põhjendatud, samuti on selgitatud karistuse valikut ja määra, võrreldes teiste karistusliikidega,

ning määratud karistus on rikkumise iseloomu arvestades proportsionaalne.

10.5. Distsiplinaarkaristuse on kaebaja ära kandnud järgnevatel ajavahemikel: 08.05.–

14.05.2022 (6 ööpäeva) ja 22.05.–30.06.2022 (39 ööpäeva). Kaebusest ei tulene, et kamber ei

vastanud sellele VSkE § 7 lg-ga 4 kehtestatud tingimustele. Kartserirežiimi

leevendusmeetmetena võimaldas vangla kaebajale vanglavälist ja -sisest suhtlemist. Vastusele

lisatud kõnelogidest nähtub, et kartserirežiimil paiknemise ajal võimaldati kaebajale

vanglavälist suhtlemist telefonitsi suuremal määral, kui seda sätestab VSkE § 51 lg-s 2

sätestatud miinimumnorm. Inspektor-kontaktisiku selgitusest tuleneb, et kaebajal toimusid

süstemaatiliselt kartseri kandmise ajal vestlused ametnikega (sotsiaaltöötajaga, psühholoogiga

ja kaplaniga). Samuti säilib kartserirežiimi ajal kinnipeetavaile õigus jalutuskäigule värskes

õhus vähemalt üks tund päevas (VangS § 55 lg 2). Samuti on kambris sisseehitatud raadio,

mida on võimalik kuulata ka kartseris viibimise ajal. Lisaks katkestati kaebaja

kartserikaristuse kandmine 14.05.2022 ja talle võimaldati pikaajaline kokkusaamine

lähedasega.

KOHTU SEISUKOHT

3-22-1111

11. Kaebaja palub tühistada Viru Vangla 18.03.2022. a käskkirja nr 6-3/218-1 ja 13.04.2022.

a vaideotsuse nr 6-12/153-2. Nimetatud käskkirjaga karistati kaebajat distsiplinaarkorras 45

ööpäevaks kartserisse paigutamisega selle eest, et ta keeldus 22.02.2022 täitmast

vanglaametniku korraldust asuda koristama eluosakonda.

12. VangS § 63 lg 1 kohaselt võib kinnipeetavale kohaldada vangistusseaduse, vangla

sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest distsiplinaarkaristusi.

Vastavalt VangS § 67 p-le 1 on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike

seaduslikele korraldustele. Vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud

üksnes juhul, kui see vastab ilmselgelt HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele

(vt Riigikohtu 07.03.2003. a määrus nr 3-3-1-21-03, p 13; 01.03.2007. a otsus nr 3-3-1-103-

06, p 14; 14.11.2012. a otsus nr 3-3-1-44-12, p 17; 22.01.2015. a otsus nr 3-3-1-53-14, p 13).

13. PS § 29 kohaselt ei tohi kedagi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse,

välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku

tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab

tegema süüdimõistetu. VangS § 37 lg 1 näeb ette kinnipeetava kohustuse töötada, kui sama

seadus ei sätesta teisiti. VangS § 37 lg 2 kohaselt ei ole kohustatud töötama üle kuuekümne

kolme aasta vanune kinnipeetav; üldharidust või kutseharidust omandav või tööalase

enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusel osalev kinnipeetav; kinnipeetav, kes ei ole

tervislikel põhjustel võimeline töötama; ning kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav.

VangS § 38 lg 1 sätestab, et vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga,

arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole

võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel.

Kohtupraktikas on selgitatud, et vangla majandustöödel töötamine erineb olemuslikult

töötamisest töölepingu alusel, sest kinnipeetaval on seadusest tulenevalt kohustus töötada ning

tegemist ei ole seaduses sätestatud erandiga, mil tööle määramiseks on vajalik kinnipeetava

nõusolek (VangS § 37 lg 5). Seega, olukorras, kus ei esine töökohustust välistavaid asjaolusid

(VangS § 37 lg 2), ei ole kinnipeetaval õigust keelduda vangla määratud tööst. Kinnipeetava

vangla majandustöödele rakendamine teenib eelkõige vangistuse täideviimise eesmärke (vt nt

Tartu Ringkonnakohtu 28.05.2020. a otsus asjas nr 3-19-1962, p 16).

14. Viru Vangla oli 31.12.2019. a käskkirjaga nr 6-2/822-1 (dtl 69–70) määranud kaebaja

vangla majandustööle vangla V7/V8 eluosakonnas, ühiskasutuses olevates ruumides,

tähtajatult alates 31.12.2019. Kohtute infosüsteemi andmetel vaidlustas kaebaja vangla

31.12.2019. a käskkirja kohtus (haldusasi nr 3-20-506). Tartu Halduskohus jättis 30.04.2021.

a otsusega kaebuse rahuldamata ning Tartu Ringkonnakohus jättis 19.05.2022. a otsusega

rahuldamata kaebaja apellatsioonkaebuse halduskohtu otsusele. Kohtuotsused jõustusid

27.09.2022, kui Riigikohus jättis menetlusse võtmata kaebaja kassatsioonkaebuse

ringkonnakohtu otsusele. Haldusasjas ei kohaldatud kaebaja õiguste esialgset kaitset ega

peatatud tööle määramise käskkirja kehtivust. Seega oli Viru Vangla 31.12.2019. a käskkiri nr

6-2/822-1 kaebajale 22.02.2022 tööle asumise korralduse andmise ajal kehtiv ja täitmiseks

kohustuslik (HMS § 61 lg-d 1 ja 2).

15. Käskkirjast nr 6-2/822-1 nähtuvalt oli psühhiaater Olev Toomla 07.09.2019 koostanud

tõendi, milles oli tunnistanud kaebaja töövõimetuks kuni 30.09.2019, kuid hiljem, 23.11.2019

koostas sama psühhiaater tõendi, milles tunnistas kaebaja töövõimeliseks. Õiend nimetatud

tõendi sisu kohta (dtl 72) on kohtule esitatud ning sellest nähtuvalt on kaebaja töövõimeline 1

tund päevas, lihtsamatel töödel, nt koristamine. Tõendi kohaselt on see kehtiv kuni kaebaja

vabanemiseni. Eelnevalt viidatu ja ka kaebaja poolt praeguses kohtumenetluses esitatud

väidete pinnalt ei ole kohtul alust arvata, et kaebajal puudunuks 22.02.2022 mõnel VangS §

37 lg-s 2 toodud põhjusel töötamise kohustus. Kohus nõustub vastustajaga, et eelnimetatud

psühhiaatri tõendis määratud tingimustel majandustöö tegemine ei nõua kinnipeetavalt

3-22-1111

vaimseid või füüsilisi võimeid, erialast haridust või eriteadmisi. Viru Vangla

meditsiiniosakonna arsti poolt kaebaja töövõimelisuse tuvastamise fakti ei väära see, et Eesti

Töötukassa otsusega on tunnistatud kaebaja töövõimetuks, ega ka see, et kaebajal on

Sotsiaalkindlustusameti otsusega tuvastatud raske puue. Tegemist on erinevatel eesmärkidel

tehtavate otsustega – Töötukassa hindab seda, kas isik on võimeline töötama võrdsetel alustel

teiste vabaduses viibivate tervete isikutega ning vangla arst seda, kas kinnipeetav on

võimeline töötama vanglas (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 19.05.2022. a otsus nr 3-20-506, p

12). Ka Sotsiaalkindlustusameti otsus kannab eesmärki tagada rehabilitatsioonivõimalused

vabaduses viibivale abi vajavale isikule ega saa anda hinnangut kaebaja võimekusele töötada

vanglas. Kohtul puuduvad praegusel juhul alused arvata, et kaebajal Sotsiaalkindlustusameti

otsusega raske puude tuvastamine saaks muuta hinnangut kaebaja võimekusele teha vanglas 1

tund päevas lihtsamaid töid, nt koristamine.

16. Kinnipeetava tööle vanglas laieneb vangistusseaduses sätestatud erisustega TTOS (vt

TTOS § 1 lg 3 p 1). Nimetatud seaduse § 14 lg 5 p 4 annab töötajale õiguse keelduda tööst või

peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema tervise. Sellise õiguse kasutamisel ei riku

kinnipeetav VangS § 67 p-s 1 sätestatud kohustust (vt ka Riigikohtu 30.05.2012. a otsus asjas

nr 3-3-1-14-12, p 10). Seega tuleb välja selgitada, kas kaebaja sai talle 22.02.2022 tööle

asumise korralduse andmisel tugineda TTOS § 14 lg 5 p-le 4.

17. Kaebajale 18.03.2022. a käskkirjas ette heidetud rikkumine on fikseeritud Viru Vangla

teise üksuse valvuri 22.02.2022 koostatud ettekandes nr 3-21-1450 (dtl 48). Selle ettekande

kohaselt andis valvur samal päeval kell 17.24 kaebajale töökorralduse; kaebaja ütles selle

peale, et tal on tugevad seljavalud ja sügav depressioon ning ta soovib, et meedik vaataks ta

üle. Ettekandes on märgitud, et meditsiinitöötaja vaatas kaebaja üle ja tunnistas

töökõlbulikuks, pärast mida andis valvur kaebajale kella 17.29 ajal korduva korralduse,

millele kaebaja samuti ei allunud. 22.02.2022 kaebaja tervise kontrollimise kohta on tehtud

samal päeval sissekanne kaebaja tervisekaarti (dtl 51). Sissekande kohaselt oli kaebajal tema

sõnul äge depressioon, tugevad seljavalud ja hallutsinatsioonid. Meditsiinitöötaja on

kontrollinud kaebaja tervisenäitajaid (vererõhk, pulsisagedus, hingamissagedus,

kehatemperatuur) ning märkinud tervisekaarti: „silmavaade selge, kõne arusaadav, mõtlev,

liikumine vaba, nahaseisund normaalne“. Tööst vabastamiseks meditsiinitöötaja põhjust ei

näinud. Arvestades muu hulgas kaebaja poolt 22.02.2022 tema terviseseisundi kohta esitatud

väiteid ning eeltoodud meditsiinitöötaja hinnangut, ei saa ühestki kohtule esitatud selgitusest

või tõendist järeldada, et 22.02.2022 kaebaja poolt lihtsamate koristustööde tegemine oleks

saanud seada tema tervise suuremal määral ohtu kui tavapärane kambris viibimine. Olukorras,

kus ka meditsiinilise haridusega isik ei järeldanud kaebaja tervisenäitajatest, et tööle asumine

oleks seadnud ohtu tema tervise, puudub alus asuda seisukohale, et kaebajal oli õigus

keelduda tööle asumisest TTOS § 14 lg 5 p 4 alusel.

18. Kaebaja väidab veel, et ta ei pidanud 22.02.2022 tööle asuma, sest ta viibis korralduse

andmise hetkel kartseris ning see välistab töötamise VangS § 651 lg 3 alusel. VangS § 651 lg 3

esimene lause sätestab, et kartserisse paigutatud kinnipeetaval ei ole õigust liikuda vangla

territooriumil VangS §-des 8 ja 10 sätestatud korras. Sellele sättele tuginedes on Riigikohus

tõepoolest kaebaja viidatud lahendis asjas nr 3-3-1-41-11 (p 26) leidnud, et kinnipeetava

töötamine vanglas on võimalik ainult juhul, kui kinnipeetav omab vanglasisest

liikumisvabadust. Siiski on Riigikohus pidanud silmas kinnipeetavale soodustusena

kohaldatavat töötamist, mitte olukorda, kus kinnipeetavat ei ole olnud võimalik tööga

kindlustada ning teda on rakendatud vangla majandustöödel (VangS § 38 lg 1). Ühestki

õigusaktist ei tulene vanglale keeldu rakendada kartseris viibivat isikut majandustöödele ning

vanglal on kaalutlusõigus, otsustamaks selle üle, kas kinnipeetav vabastada kartserikambris

3-22-1111

karistuse kandmise ajal töötamisest või mitte (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 27.05.2014. a otsus

asjas nr 3-12-778, p 12).

19. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kaebaja poolt vanglaametniku korraldustele allumata

jätmine ja sellega VangS § 67 p 1 rikkumine on kohtule esitatud tõenditega tuvastatud ning

kaebaja ei olnud õigustatud jätma talle antud korraldusi täitmata. Kaebajal oli kohustus alluda

vanglaametniku korraldustele vastuvaidlematult ning vanglaametniku vastavad korraldused ei

olnud ka õigusvastased.

20. Väljakujunenud kohtupraktika järgi on tööle asumise korralduse süstemaatiline täitmata

jätmine raske rikkumine, mille eest on võimalik kinnipeetavat karistada kartserikaristusega (vt

Riigikohtu 08.12.2021. a otsus nr 3-18-1895, p-d 19, 20 ja seal viidatud kohtupraktika). Ka

praegusel juhul oli kaebaja poolt tööle asumise korraldusele allumata jätmise näol tegemist

korduva sellise käitumisega ning selle eest kaebajale kartserikaristuse määramine ei olnud

keelatud.

21. Kohtu hinnangul tuleb kaebajale määratud distsiplinaarkaristust pidada

proportsionaalseks. Vastustaja on võtnud karistuse määramisel asjakohaselt arvesse kaebaja

rikkumise ohtlikkust, sh sisuliselt seda, et kaebaja on vastandunud vanglas kehtivale korrale ja

vanglaametnike korralduste täitmisele. Asjakohane on vastustaja kaalutlus, et korraldusele

allumatusega seab kinnipeetav ohtu vangla julgeoleku, kuna korralduste mittetäitmine võib

viia üldise allumatuseni ning distsipliini puudumiseni vanglas. Vaidlustatud käskkirjas on

arvestatud, et varasemalt oli kaebajale töökohustuse rikkumise eest karistuseks määratud 40

ööpäevaks kartserisse paigutamine. Seda arvestades saab pidada õigustatuks vangla otsust

tõsta karistusmäära veelgi ja karistada kaebajat maksimaalse ehk 45 päeva kestva

kartserikaristusega. Kuni 45-ööpäevase kartserikaristuse määramise võimaluse nägi ette kuni

31.03.2024 kehtinud VangS § 63 lg 1 p 4.

22. Kaebaja leiab, et VangS § 63 lg 1 p 4 (kuni 31.03.2024 kehtinud redaktsioonis) on

vastuolus põhiseadusega ning palub algatada selle sätte osas põhiseaduslikkuse järelevalve

menetlus. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja taotluse rahuldamiseks alust. Kuigi kuni 31.03.2024

kehtinud VangS § 63 lg 1 p-s 4 toodud maksimaalne kartserikaristuse määr ületas Ühinenud

Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kinnipeetavate kohtlemise standardmiinimumreeglites

(Mandela reeglid) ning ÜRO piinamisvastase eriraportööri ja piinamise ja ebainimliku või

alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) soovitatud määra

(vt vangistusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (227 SE) seletuskirja lk 161),

oli tegemist riigile antud soovituslike juhistega, mitte kohustusi panevate ettekirjutustega. Ka

Riigikohus on pidanud sellist karistusmäära iseenesest õiguspäraseks, kuid on rõhutanud, et

vanglal tuli sellise pikkusega määratud kartserikaristuste täideviimisel jälgida erilise hoolega

kinnipidamistingimusi (vt Riigikohtu 08.12.2021. a otsus asjas nr 3-18-1895, p 33). Eeltoodud

põhjustel jääb kaebaja taotlus VangS § 63 lg 1 p 4 suhtes (kuni 31.03.2024 kehtinud

redaktsioonis) põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks rahuldamata.

23. Kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on tehtud VangS § 64 lg 41 esimeses

lauses sätestatud tähtaja jooksul ning karistus on määratud pädeva ametniku, s.o inspektor-

kontaktisiku poolt (VSkE § 17 lg 1, VangS § 64 lg 4). Kohtupraktika kohaselt ei ole karistuse

määramine distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku poolt õigusaktidega vastuolus (vt nt

Tartu Ringkonnakohtu 25.01.2018. a otsus nr 3-17-1397, p 18). Kohus ei nõustu kaebajaga ka

selles, et VangS § 64 lg 4 on vastuolus õigusselguse põhimõttega. Sättest tuleneb selgelt, et

distsiplinaarkaristuse määrab vanglateenistus. Vangla inspektor-kontaktisik, kelle pädevusse

on antud otsuse tegemine VangS § 64 lg 4 alusel, on vanglateenistuse ametnik. Seda, kas

1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/ab2a14ca-1c1f-4ab4-8f42-09ef69cf194e/vangistusseaduse-

ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus-vangistusseaduse-kaasajastamine-ja-digilahenduste-kasutusele-votmine/

3-22-1111

esineb alus kahelda menetlust läbi viinud ja distsiplinaarkaristuse määranud ametniku

erapooletuses, saab kontrollida isiku soovil algatatud vaide- ja/või kohtumenetluses. VangS §

64 lg 4 osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks puudub eelnevatel

põhjustel alus ning kaebaja vastav taotlus jääb rahuldamata.

24. Kaebaja suhtes läbi viidud distsiplinaarmenetluse käigus on olnud kaebajale tagatud

menetluslikud õigused. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse alustamisest

25.02.2022. a kuupäeva kandva teatisega, millega kaebaja on samal päeval tutvunud (dtl 47),

ning distsiplinaarmenetluse käik on kajastatud 11.03.2022. a distsiplinaarmenetluse

protokollis (dtl 44–46). Kaebaja on esitanud distsiplinaarmenetluse käigus enda selgitused (dtl

52, tõlge dtl 77) ning neid selgitusi on distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas ka

arvestatud (vt käskkirja lk 2). Kohtule ei nähtu vangla poolt muude HMS-s ette nähtud

menetlusreeglite rikkumist, mis võiks tuua kaasa käskkirja tühistamise.

25. Käskkirja õiguspärasuse tõttu on kohtu hinnangul õiguspärane ka Viru Vangla

13.04.2022. a vaideotsus nr 6-12/153-2 kaebaja vaide rahuldamata jätmise kohta. Kaebaja ei

ole rahul sellega, et tema vaide on läbi vaadanud üksuse juht ehk sama ametnik, kes koostas

tema tööle määramise käskkirja, ning palub algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse

VSkE § 12 lg 21 suhtes. Nimetatud norm sätestab, et üksuse juht vaatab läbi vaide, mis on

esitatud inspektori-kontaktisiku või muu selle üksuse koosseisus oleva isiku haldusakti või

toimingu peale. Kohus ei nõustu kaebajaga, et tegemist on võimude lahususe põhimõtte ja hea

halduse tavaga vastuolus oleva sättega. Vanglate struktuuri ja üksustesse jaotumist arvestades

(vt nt justiitsministri 13.06.2006. a määruse nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja

põhimäärus“ § 7) on tegemist põhjendatud töökorraldusega. Ainuüksi asjaolu, et kinnipeetava

vaiet, mis on seotud tema vanglas majandustööde tegemise kohustusega, vaatab läbi sama

isik, kes on otsustanud tema vanglas majandustöödele määramise, ei anna veel alust pidada

selliselt vaide läbivaatamist isiku õiguste rikkumiseks. Vanglaametnikul tuleb enda töös

järgida õigusaktides ette nähtut ning selle nõuetekohast tegemist saab haldusorgani tegevuse

vaidlustamisel kontrollida kohus. Seega puudub alus VSkE § 12 lg 21 suhtes

põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks ning vastav kaebaja taotlus tuleb jätta

rahuldamata.

26. Praeguse asja sisulisel lahendamisel ei ole asjassepuutuvateks normideks VangS § 11 lg 5

ja § 65 lg 1 (esimene lause) (vt nt Riigikohtu 20.06.2023. a määrus nr 5-23-16, p 33), mistõttu

jäävad kaebaja taotlused nende sätete suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse

alustamiseks ainuüksi seetõttu rahuldamata. Kaebaja on taotlenud ka põhiseaduslikkuse

järelevalve menetluse alustamist VangS § 11 lg 6 suhtes, kuid nimetatud säte on alates

24.07.2009 kehtetu ning kaebaja ei ole vastavat taotlust kuidagi ka põhjendanud. Seetõttu

jätab kohus kaebaja viimati nimetatud taotluse tähelepanuta.

27. Eelnevalt esitatud põhjendustel ei ole kaebuses esitatud nõuded põhjendatud ning kaebus

tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

28. HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja

menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse esitamisel on tasutud riigilõiv 20

eurot. Asjas muude menetluskulude tekkimise kohta ei ole kohtule kuludokumente esitatud.

Riigilõivus seisnev menetluskulu jääb HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Ka

kaebaja muud võimalikud menetluskulud ja vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad

nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg 1 neljas lause).

29. Kohus asendab kaebaja eraelu kaitseks arvutivõrgus avaldatavas otsuses kaebaja nime

tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

3-22-1111

(allkirjastatud digitaalselt)

Reelika Kitsing