Legislator Case Law & Legislation
2-23-147643/8 AI generated

2-23-147643/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-23-147643/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S

Legislator headnote

AI generated

2-23-147643/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: K O H T U O T S U S

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.08.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-147643

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi T. S. vastu 679,87

nõudes

Tsiviilasja hind

748,95 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood

11919806)

Hageja lepinguline esindaja Tarvo Ilves (e-post: xxx)

Kostja T. S. (xxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista T. S.´lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks 14.10.2014 sõlmitud Elisa

liitumislepingust nr 3455441; 11.04.2016 sõlmitud Elisa liitumislepingust nr 4635614;

23.09.2019 sõlmitud Elisa liitumislepingust nr 8658978; 24.09.2019 sõlmitud Elisa

osamaksetega vara müügilepingust liitumislepingu nr 8658978 lisast nr 8662783 ja

24.09.2019 sõlmitud Elisa Nutikindlustuse lepingust nr 8662788 tulenev võlgnevus 394,73

eurot, sissenõudekulu 25 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 235,57 eurot.

3. Välja mõista T. S.´lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis 0,065% päevas

arvestatuna põhivõlalt 394,73 eurot alates 02.02.2024 kuni võlgnevuse tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Välja mõista T. S.´lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulude hüvitis 439

eurot.

6. Välja mõista T. S.´lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis menetluskulude tasumata

osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni võla tasumiseni.

7. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise

kaudu.

2 (2)

8. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada tagaseljaotsusele kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva

jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtu selgitused

Kohus võttis 16.05.2024 kohtumäärusega hagi menetlusse ja määras kostjale vastamiseks tähtaja 14

päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest.

Kostjale ebaõnnestus 2-l korral tähtsaadetisena dokumentide edastamine aadressile xxx. Samuti on

e-posti teel proovinud kohus hagimaterjalid edastada, kui ebaõnnestunud. Seetõttu kostjale

dokumendid edastati Ametlikes Teadeannetes 04.06.2024. Hagile vastamise tähtaeg saabus hiljemalt

18.06.2024. Kostja ei ole hagile vastanud.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-st 1 rahuldab kohus hageja taotluse ja

teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444

lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt

vaid järgmist.

Hagi aluseks on Elisa Eesti AS ja kostja vahel 14.10.2014 sõlmitud Elisa liitumislepingust nr.

3455441, 11.04.2016 sõlmitud Elisa liitumislepingust nr. 4635614, 23.09.2019 sõlmitud Elisa

liitumislepingust nr. 8658978, 24.09.2019 sõlmitud Elisa osamaksetega vara müügilepingust

liitumislepingu nr. 8658978 lisast nr. 8662783 ja 24.09.2019 sõlmitud Elisa Nutikindlustuse

lepingust nr. 8662788, millest tulenevad kohustused on kostja jätnud kohaselt täitmata.

Elisa Eesti AS loovutas nõude 13.04.2023 hagejale.

TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 427 eurot.

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna

tasutud riigilõiv 175 eurot. TsMS § 4842 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot

avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu

kiirmenetluses 20 euro ulatuses. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei

ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist.

Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning

selle kohtusse esitamisega. Käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava

tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse

koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 2 tundi. Arvestades, et õigusabi

on osutatud tunnihinnaga 100 eurot/h (käibemaksuga), loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks

õigusabi kuluks hagimenetluses 244 eurot. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja

3 (2)

põhjendatud õigusabikuludeks maakohtu menetluses 244 eurot (käibemaksuga). Kokku on hageja

põhjendatud menetluskulud 439 (175+20+244) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja

kasuks menetluskuludena välja mõista 439 eurot. Hageja taotlusel ning juhindudes TsMS § 177 lg-

st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik