1-24-4041/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. augustil 2024, Tallinnas

Kriminaalasja number

1-24-4041 (23210000009)

Kohtunik

Katre Poljakova

Kriminaalasi

Toomas Kukk süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi

käskmenetluses;

Prokurör

Natalia Duškina

Süüdistatav

Toomas Kukk, isikukood: 36408080211, xxx kodanik,

emakeel xxx keel, xxx haridusega, töökoht xxx, elukoht:

xxx, e – post xxx, kehtivad väärteo – ja kriminaal

karistused puuduvad, käesolevas kriminaalasjas isik

KrMS § 217 lg 2 alusel kahtlustatavana kinni peetud

29.01.2023 kell 17.42 kuni 30.01.2023 kell 11.24,

tõkendit kohaldatud ei ole;

Kaitsja

Vandeadvokaat Indrek Västrik

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 251 lg-st 1, § 253 lg-st 1 ning §-st 254 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Toomas Kukk KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks

rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära (päevamäära suurus 16.- (kuusteist) eurot),

s.o 1600.- (üks tuhat kuussada) eurot.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Toomas Kukk karistusaja hulka tema poolt

eelvangistuses viibitud aeg 29.01.2023 kuni 30.01.2023, s.o 2 (kaks) päeva vangistust so 6

(kuus) päevamäära ning karistada Toomas Kukke lõpliku rahalise karistusega 94

(üheksakümmend neli) päevamäära s.o rahalise karistusega summas 1504.- (üks tuhat

viissada neli) eurot.

3. Juhindudes KarS § 73 jätta Toomas Kukele (Kukk) lõplikuks karistuseks mõistetud

rahaline karistus summas 1504.- (üks tuhat viissada neli) eurot tingimisi täielikult

täitmisele pööramata, kui Toomas Kukk ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul

toime uut tahtlikku kuritegu.

4. Toomas Kukk katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast s.o

19.08.2024.

5. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Toomas

Kukelt riigituludesse menetluskuluna: teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev

sundraha summas 1230.- (üks tuhat kakssada kolmkümmend) eurot ja riigi õigusabi

korras määratud kaitsjatasu kogusummas 173,52.- (ükssada seitsekümmend kolm eurot

ja viiskümmend kaks senti) eurot.

6. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Toomas Kukelt välja mõistetud menetluskulud

(sundraha ja kaitsjatasud) tuleb tasuda ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest kohtuotsuse makseinfos märgitud ulatuses ning arveldusarvele

kuni kohustuse täitmiseni. Makseinfo menetluskulu tasumiseks edastatakse Toomas

Kukele kohtuotsuse jõustumisel tema avaldatud e-posti aadressile xxx. Kui rahalised

nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning

süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

7. Kohtuotsus edastada süüdistatavale, kaitsjale ja prokurörile.

Edasikaebamise kord:

Süüdistataval ja kaitsjal on KrMS § 254 lg 6 ja 7 alusel õigus käskmenetluses tehtud

kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja

üldmenetluses. Kui süüdistatav 15 päeva jooksul ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja

üldkorras, jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus 15 päeva möödudes alates kohtuotsuse

ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast. Vastavalt KrMS § 255 lg 1 sätetele kui

süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks

kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise

määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks KrMS § 154 järgi ning menetluse

jätkamiseks üldkorras. KrMS § 408 lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub,

kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on

möödunud.

Tuvastatud asjaolud ja menetluse käik:

Harju Maakohtule laekus 12.07.2024 Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör N. Duškina

poolt Toomas Kukk suhtes koostatud süüdistusakt viimase süüdistuses, milline on

kvalifitseeritud KarS § 424 lg 1 järgi.

Toomas Kukke (Kukk) süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 29.01.2023 kella 17.42

ajal Harjumaal Rae vallas Peetri alevikus Tallinn-Tartu mnt 7. km-il suunaga Tallinna poole

mootorsõidukit Toyota Corolla Verso, Soome reg-nr XXX, olles joobeseisundis

(alkoholijoove: lõplik lugem 0,99 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, mõõtetulemus 0,90

mg/l). Sellise tegevusega rikkus Toomas Kukk liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning

korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid.

LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 31 nimetatud alkoholi

piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära ületamine

tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.

KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu

joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas

häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise,

psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove.

LS § 69 lg 2 p 1 – alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja

maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või

tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Seega pani Toomas Kukk toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Põhja Ringkonnaprokuratuur taotleb süüdistusakti kohaselt kriminaalasja läbivaatamist

käskmenetluse korras, tehes ettepaneku karistada süüdistatavat Toomas Kukke KarS § 424 lg

1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega. Toomas Kukel kehtivad väärteo

– ja kriminaalkaristused puuduvad, ta pani toime II astme kuriteo, mille tõendamise asjaolud

on selged. Juhindudes KrMS § 251 lg-st 1 leiab abiprokurör, et Toomas Kukk suhtes on

võimalik kohaldada põhikaristusena rahalist karistust ning taotleb kohtult lahendada

kriminaalasi käskmenetluses.

Kohtuotsuse motiivid:

Juba eelnevalt mainitud käesolev kriminaalasi saabus kohtusse 12.07.2024. Prokuröri poolt

edastatud e-kirjast nähtub, et samal kuupäeval on süüdistusakt edastatud ka süüdistatavale ja

kaitsjale e-postile. Käesoleva kriminaalasja kohtueelse menetluse kestel on nii süüdistatav kui

ka tema kaitsja vandeadvokaat Indrek Västrik andnud nõusoleku lahendada kõne all olev

kriminaalasi käskmenetluse sätteid kohaldades. Kohtule on teada, et nii Toomas Kukk kui ka

tema kaitsja vandeadvokaat Indrek Västrik on kõne all olevas kriminaalasjas prokuratuuri

poolt süüdistatava suhtes koostatud süüdistusakti kätte saanud. Toomas Kukk on märgitut

prokuratuurile kinnitanud 07.08.2024 ja tema kaitsja on prokuratuurile märgitut kinnitanud

06.08.2024. Prokuratuur on kohtule teadmiseks edastanud sellekohased e-kirjad. Seega KrMS

§-s 253 ette nähtud tähtaeg s.o viisteist päeva prokuröri poolt süüdistusakti edastamisest

süüdistatavale ja kaitsjale, möödus 27.07.2024.

Kohtule ei ole laekunud KrMS § 252 lg-s 3 nimetatud süüdistatava või kaitsja kirjalikku

seisukohta kriminaalasja lahendamise kohta. Sellest järeldab kohus, et süüdistataval ega tema

kaitsjal ei ole vastuväiteid kriminaalasja lahendamisele käskmenetluse reeglite järgi vastavalt

prokuröri ettepanekule.

KarS § 424 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest

joobeseisundis. Eelnevast johtuvalt tuleb KarS § 424 lg 1 inkrimineerimiseks esmajoones

tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine ning

seejärel süüdistataval alkoholijoobe olemasolu.

Kohtu hinnangul on kohtule esitatud tõenditega tõendamist leidnud, et Toomas Kukk juhtis

29.01.2023 kella 17.42 ajal Harjumaal, Rae vallas, Peetri alevikus, Tallinn – Tartu mnt 7. km-

il suunaga Tallinna poole mootorsõidukit Toyota Corolla Verso, Soome reg – nr XXX, olles

ise joobeseisundis (alkoholijoove: lõplik lugem 0,99 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l,

mõõtetulemus 0,90 mg/l).

Kahtlustatava Toomas Kukk kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste (tl 13-14)

kohaselt tunnistab ta oma süüd selles, et juhtis mootorsõidukit Toyota Corolla Verso

registreerimismärgiga XXX, olles ise joobeseisundis. Toomas Kukk on kriminaalasja

kohtueelses menetluses kinnitanud, et tema jõi 28.01.2023 sõbral Oru külas, külas olles

rummi. 29.01.2023 päeval ärgates ta enam ei joonud, enesetunne oli tal enam – vähema ja ta

ei arvanud, et ta on veel joobes. Kuna ta pidi oma noorukile vastu minema, siis ta sõitis

autoga Toyota Corolla Verso reg.nr XXX Oru külast Tallinna. Kui ta oli peaaegu Tallinna

jõudnud, siis peatas teda Tartu mnt politsei ning kontrollimise käigus tuvastati tal joove.

Kohapeal puhus ta indikaatorvahendisse ning seejärel viidi ta jaoskonda, kus ta puhus

tõenduslikku alkomeetrisse, millise lõplik näit oli 0,90 mg/l, peale seda viidi ta arestimajja.

Kahtlustatavana ülekuulamisel Toomas Kukk on kinnitanud, et tema väga kahetseb juhtunut,

lubades, et see oli viimane kord, mil ta joobes rooli läks.

Tunnistaja T.U kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt oli ta 29.01.2023 autopatrullis

3676 koos arendusekspert H Liga. Märgitud kuupäeval anti kell 17-43 politsei raadioeetrisse

teada, et mööda Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maanteed liigub Soome registrinumbriga

sõiduauto, mis vingerdab teel. Kuna nad asusid lähipiirkonnas, siis jäid nad maanteeäärde

kirjeldusele vastavat sõidukit ootama. Peagi möödus neist suunaga Tallinna poole kahtlase

sõidustiiliga Soome registrinumbriga sõiduk Toyota reg. Nr XXX. Nad andsid sõidukile

peatumismärguande, sõiduk peatati kell 17.42. Sõiduki roolis oli Toomas Kukk.

Indikaatorvahendit kasutades mõõdeti isiku esmaseks joobeks 1,10 mg/l. Tõendusliku

alkomeetriga mõõdetud isiku lõplikuks joobeks saadi 0,90 mg/l.

Seega kinnitab eeltoodud tõendikogum ja ka isiku – Toomas Kukk suhtes 29.01.2023

koostatud kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, et sõiduk, mille juhikohal Toomas Kukk

istus, oli liikumises, seega Toomas Kukk juhtis mootorsõidukit.

Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtub, et Toomas Kuke seisundi

kindlakstegemiseks kasutati taadeldud tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 Typ MKIII

EST, numbriga ARDF – 0052. Tõendusliku alkomeetri näit alkoholi väljahingatava õhu ühe

liitri kohta oli 0,99 mg/l kohta ning laiendmääramatust +/-0,09 süüdistatava kasuks arvestades

oli lõplikuks tulemiks 0,90 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Eelnimetatud

andmetest saab järeldada, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd

mõõtmist on teostanud pädev mõõtja H L, kasutades taadeldud (taatlustunnistuse nr TTRC-

22/00115) mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat.

Toomas Kukk rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS)

§ 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 31

nimetatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi

piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 -

Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine

tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud

kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 -

Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava

aine tarvitamisest põhjustatud joove. LS § 69 lg 2 p 1 – alkoholijoobes olevaks loetakse

mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on

vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75

milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Antud juhul oli isiku väljahingatava õhu kohta 0,90

mg alkoholi ühe liitri kohta, seega oli süüdistatav joobeseisundis.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on

tõendamist leidnud nii Toomas Kuke mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja

kohas, kui ka see, et Toomas Kukk juhtis sõidukit alkoholijoobes. Selline tegevus on

vaadeldav KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu

realiseerimisena.

Toomas Kuke KarS § 424 lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu

hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes.

See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit

joobeseisundis. Kahtlustatava ütlustest nähtub, et Toomas Kukk oli teadlik sellest, et ta päev

varem oli joonud kanget alkoholi – rummi. Vaatamata sellele, et Toomas Kukk arvas, et tal

enne mootorsõiduki rooli istumist alkoholijoovet ei esine, pidi ta aru saama ja teadma, et

peale kangealkoholi joomist sõidukit juhtima asudes võib ta olla joobeseisundis, kuid sellest

hoolimata otsustas ta oma võimalikku alkoholi joovet kontrollimata jätta ja autoga sõitma

minna. Sellest järeldab kohus, et Toomas Kuke käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik

tegevus, s.t Toomas Kukk sai aru, et ta on juhile keelatud seisundis ning selline käitumine on

vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Toomas Kukk on süüvõimeline ning

süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

Seega pani Toomas Kukk toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Karistus

KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et

andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest,

mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja

eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes.

Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse

võtma ka süüdistatava isikut (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). KarS § 424 lg 1 näeb võimaliku

sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Prokuröri koostatud

süüdistusakti kohaselt on ettepanek karistada süüdistatavat Toomas Kukke KarS § 424 lg 1

järgi rahalise karistusega.

Kohus hindab isiku süüd keskmisest väiksemaks. Süüdistataval kehtivad väärteo – ja

kriminaalkaristused puuduvad . Kergendava asjaoluna arvestab kohus süü tunnistamist ja

kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt peab

kohus võimalikuks süüdistatava suhtes kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse

näol. Nähtuvalt süüdistatava 2022 keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme teatisest, on

prokurör oma karistusettepanekus õigesti lähtunud päevamäära arvestamisel

miinimumpäevamäärast.

Toomas Kukk keskmine päevasissetulek 2022 aastal oli 16,40.- eurot. KarS § 44 lg 2 kohaselt

ei või arvestatud päevamäära suurus olla väiksem kui miinimumpäevamäär.

Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot, seega on Toomas Kuke rahalise karistuse

päevamäär 16.- eurot.

KarS § 44 lg 1 alusel võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada

päevamäära. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata Toomas Kukk karistusaja hulka viimse poolt

eelvangistuses viibitud aeg 29.01.2023 kell 17.42 kuni 30.01.2023, s.o 2 päeva vangistust s.o

6 päevamäära ning lõplik karistuseks tuleb Toomas Kukele mõista rahaline karistus on 94

päevamäära, s.o rahaline karistus summas 1504.- eurot, milline jäetakse KarS § 73 lg 1, 3

sätete alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et Toomas Kukk ei pane 2

aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Süüdistatavalt Toomas Kukelt kuuluvad välja mõistmisele menetluskulud, s.o

KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga

alammäära, s.o 1230.- eurot ja KrMS 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses

osutatud õigusabi eest kogusummas 173,52.- eurot, mis teeb kokku 1403,52.- eurot. KrMS §

180 lg 3 4. lause alusel tuleb Toomas Kukel tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt)