2-23-17369/23

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 19.08.2024.a Tallinn Tsiviilasja number 2-23-17369 Tsiviilasi Tsiviilasja hind W.Zi hagi Ülemiste Keemiline Puhastus OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes 453,40 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik Hageja: W.Z (isikukood XXX) Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask (e-post xxx) Kostja: Ülemiste Keemiline Puhastus OÜ (registrikood 16587349) Kostja lepinguline esindaja: Kaspar Noor (e-post xxx) Lihtmenetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta Ülemiste Keemiline Puhastus OÜ taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata. 2. Jätta hagi rahuldamata. 3. Menetluskulud jätta W.Zi kanda, kuid jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse

peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 08.12.2023 esitatud ja 13.12.2023 täpsustatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid W.Z (hageja) ja Ülemiste Keemiline Puhastus OÜ (kostja) 23.04.2023 teenuse osutamise lepingu, millega kostja võttis kohustuse puhastada keemiliselt 13 hageja poolt üleantud riideeset, sh halli värvi meeste sulejope Emporio Armani, sinist värvi meeste sulejope Duvetica ja musta värvi meeste sulevest Duvetica. Puhastatud esemed tagastati 29.04.2023. Kostjal ei ole etteheiteid tagastatud toodete puhtusele, kuid puhastusteenuse käigus vähenes kahe sulejope ja sulevesti suurus. Joped ja vest tõmbusid kokku sellises ulatuses, et hageja ei saa neid enam kanda. Hageja on 09.12.2021 arve nr 2067615002 alusel maksnud Duvetica sulejope eest 229 eurot, 27.02.2022 arve nr 2071671206 alusel Duvetica sulevesti eest 169 eurot ja Emporio Armani sulejope eest 26.01.2023 arve nr 2087427289 alusel 219 eurot. Hageja soetab riideid eeldatava kasutuseaga 5 aastat (hooaega). Eelnevast lähtuvalt oli hageja poolt kauplejale 23.04.2023 üleantud Duvetica sulejope väärtus 137,40 eurot (229 : 5 x 3), Duvetica sulevesti väärtus 118,90 eurot (169 : 5 x 3,5) ja Emporio Armani sulejope väärtus 197,10 eurot (219 : 5 x 4,5). Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 453,40 eurot. Kostja vastus Kostja vaidles esitatud hagiavaldusele vastu. Teenuse tellijaks ja selle eest maksjaks oli Everal Ülemiste OÜ aga mitte hageja. Samuti nähtub Everal Ülemiste OÜ-le väljastatud kviitungilt, et „puhastus toimub kliendi vastutusel“. Kolm vaidlusalust seljas kandmiseks mõeldud eset on erinevate suurustega - Duvetica sulejope ja sulevest on suurusega nr 48 ning Emporio Armani sulejope suurusega nr 52. On igati loogiline, et juriidilisest isikust tellija ja teenuse eest maksja toob keemilisse puhastusse erineva suurusega riideesemeid. Seevastu ei ole eluliselt usutav, et füüsilisest isikust hageja kannaks samaaegselt 2 (kahe) suurusnumbri võrra erinevaid riideid – nii nr 48 kui ka nr 52. Olukorras, kus teenus tellijaks ja selle eest tasujaks on hoopis kolmas isik (juriidiline isik ja mitte hageja), ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Lähtudes eeltoodust ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ning hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada ning esitatud hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Samuti märkis kostja, et lubamatu on lähtuda üksnes hageja paljasõnalistest väidetest nagu oleks riided muutnud peale keemilist 2

puhastust mitme numbri võrra väiksemaks. Sellised hageja väited on täielikult paljasõnalised ning tõendamata. Kohtu põhjendused 1. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 19.03.2024 kirjaga. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. 2. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 3. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata ning hagiavaldus tuleb jätta samuti rahuldamata. 4. TsMS § 423 lg 2 p 1 ning p 2 sätestavad, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust või kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohtu hinnangul puudub hagi läbi vaatamata jätmiseks alus, kuivõrd kohus saab hinnata tõendeid ja nõude olemasolu asja sisulisel arutamisel. Kohus on seisukohal, et hageja nõue oleks perspektiivitu üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel, kuid kohtu ülesanne ongi välja selgitada asja sisulisel lahendamisel nõude aluseks olevad asjaolud, s.h kas ja kelle vahel on menetluses märgitud leping sõlmitud. 5. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 3

Kui tarbijal ei ole võimalik esitada lepingu täitmise nõuet, siis on õigus esitada kahju hüvitamise nõue. VÕS § 127 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal. VÕS § 127 lg 5 järgi tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. VÕS § 132 järgi tuleb asja hävimise, kaotsimineku või kahjustumise korral maksta kahjustatud isikule hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. 9. Kohus on oma 19.03.2024 kirjas selgitanud, et hagejal tuleb menetluses tõendada, millised olid riideesemed enne puhastusse andmist ja millised pärast ning andnud hagejale võimaluse esitada täiendavaid selgitusi ja tõendeid, millest nähtuks, et riideesemed on muutunud väiksemaks (dtl 87-89). Hageja on kohtule esitanud kahe sulejope pildid enne ja pärast keemilist puhastust (dtl 100-102, 104, 108). Kohus asub seisukohale, et üksnes nimetatud fotod ei tõenda vaidlusaluste riietusesemete suuruse muutumist peale keemilist puhastust (s.o väiksemaks jäämist). Puuduvad andmed, millal vastavad fotod tehtud on ning kas tegemist on samade riietusesemetega, millele keemilist puhastust teostati. Lisaks ei ole ühel pildi näha ka inimese nägu, et saaks väita, et jopet kannab igal pildil sama isik ning ka isiku enda mõõdud võivad aja jooksul muutuda. Samuti on hageja väited riiete suuruse muutumisest ümberlükatud kostja poolt esitatud eksperdi arvamusega (dtl 63-65). Nimelt on ekspert leidnud, et vaidlusalustel riietel puuduvad kokkutõmbumise jäljed ning silmnähtavaid struktuuri muutusi pealsel/voodrikangal/kangal ei ole märgata. Samuti ei tuvastanud ekspert jälgi, mis võiks viidata pesurežiimi ja -meetodi rikkumisele. Eeltoodust tulenevalt ei ole kahju tekkimine hagejale tõendatud, mistõttu puudub kohtul vajadus hinnata hageja poolt märgitud kahju suurust. 10. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. 11. Kõik otsuses käsitlemata poolte väited ja hindamata tõendid ei oma kohtu hinnangul asja lahendamisel tähtsust. Menetluskulud 12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. 5