2-21-20190/42 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 16.08.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-20190

Kohtuasi

JN, LT, AN ja IN pärandvara ²/16 mõttelise osa hooldaja

vandeadvokaat Ivo Mahhovi hagi JK, NN, IU, LK, MŽ

ja ON vastu kinnisasja ühise omandi lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.11.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

JN, LT ja AN määruskaebus

IN pärandvara ²/16 mõttelise osa hooldaja vandeadvokaadi

Ivo Mahhovi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hagejad

JN

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

LT

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

ja

AN

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Artjom Juuse

IN pärandvara ²/16 mõttelise osa hooldaja vandeadvokaat

Ivo Mahhov (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostjad

JK

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

LK

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

ja

ON

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Natalja Santaševa

Kostja

AM

(isikukood

XXXXXXXXXXX,

NN

õigusjärglane)

Kostja IU (isikukood XXXXXXXXXX)

Kostja MŽ (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada JN, LT ja AN määruskaebus.

2. Rahuldada IN pärandvara ²/16 mõttelise osa hooldaja vandeadvokaadi Ivo Mahhovi

määruskaebus.

2-21-20190

3. Tühistada Harju Maakohtu 30.11.2023 määrus ja saata asi samale maakohtule

menetluse jätkamiseks samas staadiumis, kus see oli enne hagi läbi vaatamata

jätmist.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. JN (hageja I), LT (hageja II), AN (hageja III), IN pärandvara ²/16 mõttelise osa hooldaja

vandeadvokaat Ivo Mahhov (hageja IV, pärandvara hooldaja) esitasid 27.12.2021 (täiendatud

11.02.2022) Harju Maakohtule JK (kostja I), NN (õigusjärglane AM) (kostja II), IU (kostja III),

LK (kostja IV), MŽ (kostja V), ON (kostja VI) vastu hagi, milles palusid rahuldada hagi

kaasomandi lõpetamiseks, lõpetada Harjumaal Raasiku vallas Aruküla alevikus Harju tee XXX

asuva kinnisasja (kinnisasi) kaasomandi selle müümisega avalikul enampakkumisel ja müügist

saadud raha poolte vahel jagamisega nii, et hageja I ja IV saavad rahast ²/16 ning hageja II ja III

¹/16 (taotluses ekslikult hageja III osa märkimata). Menetluskulud palusid hagejad jätta kostjate

kanda.

Hagiavalduse kohaselt on kinnisasi hagejate ja kostjate kaasomandis. Hagejale I kuulub

kaasomandist ²/16 mõttelist osa ning hagejale II ja III ¹/16 mõttelist osa. IN pärandvara ²/16

mõttelise osa pärijat ei ole õnnestunud välja selgitada, mistõttu määras Harju Maakohus

21.05.2021 määrusega IN pärandvara ²/16 mõttelise osa hooldajaks vandeadvokaadi Ivo

Mahhovi. Kostjatele kuulub ülejäänu. Kinnisasi on kostjate kasutuses ja valduses. Kostjad on

huvitatud kinnisasja väljaostmisest, kuid madalama hinna, mitte õiglase hüvitise eest.

2. Harju Maakohus võttis 31.03.2022 määrusega hagiavalduse menetlusse.

3. Kostjad I, IV ja VI tegid 13.05.2022 vastuses ettepaneku lahendada vaidlus kompromissiga

selliselt, et kinnisasi müüakse maakleri abiga. Kompromissi saavutamata jäämise korral

taotlesid kostjad müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel ning saadud rahast kanda esmalt

enampakkumise kulud ning ülejäänud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt igaühe

kaasomandi osa suurusele selliselt, et hagejatele tasumisele kuuluvast müügihinna osast

hüvitatakse kostjatele kinnisasjaga seotud kulutused (hageja I ja IV puhul 1663,95 eurot ning

hageja II ja III puhul 831,97 eurot). Kostja II nõustus tehtud ettepanekuga. Ülejäänud kostjad

ei vastanud hagile.

4. Harju Maakohus selgitas 19.10.2023 kirjas pooltele kohtu kahtlusi hagi perspektiivituse

kohta, sh seda, et olukorras, kus IN pärandvara ei ole kaaspärijate vahel jagatud, ei kuulu

vaidlusalune kinnisasi pärijate (st hagejate ja kostjate) kaasomandisse ja iga pärija kaasomandi

mõtteline osa ei ole teada, mistõttu ei ole hagejatel õigust nõuda kaasomandi lõpetamist. Enne

kaasomandi lõpetamist tuleb IN pärandvara jagada. Pärandvara jagamisel selgub, millised

üksikud esemed või kui suured mõttelised osad jäävad igale kaaspärijale. Alles seejärel on

võimalik kaasomanikel nõuda kaasomandi lõpetamist.

5. Hagejad I–III selgitasid 24.10.2023 (nõue täpsustatud 31.10.2023), et hagi oli ebaselgelt

sõnastatud, kuid tegemist on pärandvara jagamise hagiga ning kohus saab nõude vastavalt

seadusele kvalifitseerida. Hagejad täpsustasid haginõuet ning palusid rahuldada pärandvara

jagamise hagi, lõpetada XXX asuva kinnisasja (kinnisasi) kaasomandi selle müümisega

2-21-20190

avalikul enampakkumisel ja müügist saadud raha poolte vahel jagamisega nii, et hageja I ja IV

saavad rahast kumbki ²/16 ning hageja II ja III kumbki ¹/16. Menetluskulud palusid hagejad jätta

solidaarselt kostjate kanda. Hageja IV ühines 25.10.2023 hagejate I–III seisukohaga.

6. Kostjad I, IV ja VI teatasid 30.10.2023, et nende kompromissiettepanek on jätkuvalt jõus.

Juhul, kui on alus jätta hagi läbi vaatamata, ei ole kostjatel sellele vastuväiteid.

7. Harju Maakohus selgitas 08.11.2023 pooltele, et hagejad nõuavad kaasomandi lõpetamise

asemel pärandvara jagamist ja on muutnud seisukohta kinnistu omandirežiimi kohta, mistõttu

võivad hagejad olla muutnud hagi alust ja/või eset. Maakohus palus kostjatelt seisukohta hagi

muutmise kohta ning selle kohta, kas nad annavad hagi eseme või aluse muutmiseks loa.

8. Kostjad leidsid 16.11.2023 ja 17.11.2023 vastustes, et tegemist on hagi eseme ja aluse

muutmisega ning nad ei andnud hagi eseme ega aluse muutmiseks luba.

Maakohtu määrus ja põhjendused

9. Harju Maakohus ei andnud 30.11.2023 määrusega hagejatele hagi eseme ja/või aluse

muutmiseks luba ning jättis hagi kaasomandi lõpetamiseks läbi vaatamata. Maakohus jättis

menetluskulud solidaarselt hagejate kanda ega määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suurust.

9.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole kohtul alust menetleda hagejate 24.10.2023

ja 25.10.2023 menetlusdokumentides esitatud uut nõuet uute asjaolude alusel.

9.1.1. Hagejad muutsid 24.10.2023 ja 25.10.2023 nii hagi alust kui ka eset.

Hageja selgelt väljendatud nõue on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p 1

järgi hagi ese. Hagi eseme all mõistetakse hageja protsessuaalset taotlust, milles taotletakse

kohtult millegi väljamõistmist või tuvastamist vms ning mille kohta võtab kohus hagi

rahuldamise või rahuldamata jätmise korral seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis

(RKTKm 31.03.2014, 3‑2-1-16-14, p 13). 28.12.2021 hagiavalduses palusid hagejad lõpetada

kinnisasja kaasomandi. 24.10.2023 menetlusdokumendis palusid hagejad jagada pärandvara.

Seega, erinevalt esialgses hagis esitatud nõudest lõpetada kaasomand, asusid hagejad viimastes

menetlusdokumentides nõudma pärandvara jagamist. Kuigi hagiavalduses ning 24.10.2023

menetlusdokumendis on hagejate nõuded esitatud sarnases sõnastuses, mis on seletatav sellega,

et pärandvara jagamisel kohaldatakse pärimisseaduse (PärS) § 152 lg 2 järgi kaasomandis oleva

asja jagamise sätteid, sisaldub hagejate viimastes menetlusdokumentides uus protsessuaalne

taotlus – kaasomandi lõpetamise asemel pärandvara jagamise nõue. Seega on hagejad muutnud

24.10.2023 menetlusdokumendis hagi eset. Üleminek kaasomandi lõpetamise nõudelt

pärandvara jagamise nõudele ei ole hinnatav TsMS § 376 lg 4 p-des 2 või 3 nimetatud

olukorraga, mida ei loeta hagi muutmiseks.

Hagi aluseks olevad faktilised asjaolud on TsMS § 363 lg 1 p 2 järgi hagi alus. Hagi aluse all

mõistetakse neid hageja esitatud asjaolusid tegeliku elujuhtumi (elulise sündmuse) kohta, mille

tuvastamisega hageja seob oma nõude (RKTKM 31.03.2014, 3‑2‑1-16-14, p 13). 28.12.2021

hagiavalduses tõid hagejad faktilise asjaoluna välja, et vaidlusalune kinnisasi kuulub nende ja

kostjate kaasomandisse, tuues mh välja ka iga hageja ja kostja mõttelise osa suuruse ühises

asjas. 24.10.2023 menetlusdokumendist järeldub pigem see, et pärandvara on jagamata ja

kinnisasi kui pärandvara ühisusele kuuluv asi on kõikide kaaspärijate ühisomandis (ei ole teada

iga kaaspärija mõttelise osa suurus kinnisasjas). Seega on kohtu ette toodud uued faktilised

2-21-20190

asjaolud. Kohtu hinnangul ei ole tegemist TsMS § 376 lg 4 p-s 1 sätestatud olukorraga, mida ei

loeta hagi muutmiseks.

9.1.2. Hagejatel ei ole õigust muuta korraga nii hagi alust kui ka hagi eset. Ka juhul, kui hagejad

oleksid muutnud üksnes hagi alust või eset, ei ole kostjad sellega TsMS § 376 lg 1 järgi

nõustunud ning pole alust anda hagi muutmiseks kohtu nõusolekut, sest see ei võimaldaks

lahendada hagi eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Kuigi hagejate 24.10.2023

menetlusdokumendis kajastatud asjaolud kattuvad osaliselt algses hagis esitatuga, eeldaks

hagejate uue nõude menetlemine kostjatelt täiendavate seisukohtade esitamist nende asjaolude

kohta, mida ei ole seni käsitletud.

9.2. Hagi kaasomandi lõpetamiseks tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, sest

hagiga ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki.

Pärandvara kuulub PärS § 147 järgi kaaspärijatele ühiselt, st kaaspärijad on pärandvaras olevate

asjade ühisomanikud ja need kuuluvad kaaspärijatele üheaegselt kindlaks määramata osades.

Kaaspärijale ei kuulu mõttelist osa pärandvara hulka kuuluvatest üksikutest esemetest, mistõttu

ei või ta pärandvara hulka kuuluvaid üksikuid esemeid iseseisvalt käsutada. Pärandvara ühisus

kaaspärijate vahel kestab kuni pärandvara jagamiseni. Alles pärandvara jagamisel selgub,

millised üksikud esemed jäävad igale kaaspärijale. Seni väljendub iga kaaspärija õiguslik

positsioon peamiselt õiguses saada pärandvara jagamisel PärS § 152 lg 2 kohaselt enda pärandi

murdosale vastavas ulatuses esemeid kogu pärandist (RKTKo 24.03.2021, 2-18-18277, p 17).

Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et hagejad I–III ja kostjad pärisid IN vara ning kuna kõiki

pärijaid ei õnnestunud välja selgitada, määras kohus IN pärandvara ²/16 mõttelise osa hooldajaks

Ivo Mahhovi. IN pärandvara ei ole kaaspärijate vahel jagatud, st pärijate ühisus ei ole lõppenud

ning kinnisasi ei kuulu pärijate kaasomandisse. Hagejad on kaaspärijad ja pärandvara hulka

kuuluv kinnisasi ühisomandis (kindlaksmääramata osades), mitte kaasomandis.

9.3. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 2 ja § 165 lg 1 alusel solidaarselt hagejate kanda.

Hagejad on vältimatud kaashagejad.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

10. Hagejad esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada.

10.1. Määruskaebuse väidete kohaselt leidis maakohus vääralt, et hagejad muutsid 24.10.2023

menetlusdokumendis hagi alust ja eset.

Hagejad ei muutnud hagi eset. Algses hagiavalduses ja 24.10.2023 menetlusdokumendis

esitatud nõuete sõnastus (p-d 2.1 ja 2.2) langeb kokku. Hagejad täpsustasid üksnes nõude

õiguslikku kvalifikatsiooni. Kuna pärandvara jagamist reguleeriv PärS § 152 lg 3 viitab

kaasomandi lõpetamise sätetele, on hagi ese sõnastatud korrektselt ka pärandvara jagamise

puhul.

Hagejad ei esitanud uusi faktilisi asjaolusid ega muutnud seeläbi hagi alust. Asjaolu, et kinnisasi

kuulus pärijatele ühis- mitte kaasomandina, oli algusest peale teada ning nähtus hagiavaldusele

lisatud tõenditest.

Kaasomandi lõpetamise asemel ühisomandi lõpetamise nõudmist saab pidada nõude

ebaoluliseks laiendamiseks, mis ei kujuta endast hagi muutmist. Hagi alus ja ese ei muutu, kui

hageja jääb algselt esitatud menetlusliku nõude ja asjaolude juurde, kuid muudab hagi

2-21-20190

rahuldamise põhjendamiseks õiguslikku käsitust. Hagejad üksnes täpsustasid, et nad tuginevad

kaasomandi lõpetamise sätetele PärS § 152 lg 3 kaudu ega muutnud õiguslikku kvalifikatsiooni.

10.2. Maakohus jättis vääralt hagi muutmiseks nõusoleku andmata.

Siinse menetluse jätkamine on otstarbekas. Kuna pärandvara jagamisele kohaldatakse

kaasomandi lõpetamise sätteid, ei eelda muudetud hagi menetlemine senisest erinevaid

menetlustoiminguid ega teki uute tõendite esitamise kohustust. Siiani esitatud seisukohad on

asjakohased, neid saab kasutada ja neid on vaja vaid täiendada. Kohus ja menetlusosalised on

asja materjalidega tuttavad. Menetluse jätkamine hoiab kokku kulusid. Nõusoleku andmisest

keeldumine on vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega, sest see viiks uue identse

pärandvara hulka kuuluva asja jagamiseks kvalifitseeritud kohtuvaidluseni, kus tuleks teha kõik

samad menetlustoimingud. Arvestades seda, et kohus võttis hagi menetlusse ning menetles seda

peaaegu kaks aastat, enne kui hagiavalduse lisadele tähelepanu pööras, õigustab hagi

muutmiseks nõusoleku andmist ka menetlusosaliste õigustatud ootus, et asja menetlemine on

esitatud kujul võimalik.

11. Kostjad vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata, jäädes varem

esitatud seisukohtade juurde ja nõustudes maakohtu põhjendustega.

Menetluse edasine käik

12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 667

lg 2 alusel tühistada. Asi tuleb saata samale maakohtule menetluse jätkamiseks samas

staadiumis, kus see oli enne hagi läbi vaatamata jätmist.

14. Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus ekslikult seisukohale, et hagejad muutsid

24.10.2023 menetlusdokumendis hagi eset ja alust.

14.1. Maakohus juhtis õigesti tähelepanu sellele, et hagi esemeks on TsMS § 363 lg 1 p 1 järgi

hageja selgelt väljendatud nõue, s.o protsessuaalne taotlus, millega hageja taotleb kindla sisuga

otsuse tegemist. Maakohus jättis aga arvestamata, et hagi ese ei ole nõue materiaalõiguslikus

mõttes. Haginõudest peab nähtuma õiguslik tagajärg, mida hageja kohtuotsusega soovib

saavutada. Seejuures ei ole hagi ese seotud materiaalõigusliku nõude alusega ning üks

menetluslik nõue võib hõlmata mitut kumulatiivset või alternatiivset materiaalõiguslikku

nõudealust (vt TsMS II komm (2017), § 363, p 3.2.2.1 alapunktid a ja b, p 3.2.2.7.a).

Siinses asjas taotlesid hagejad algses hagiavalduses kinnisasja kaasomandi lõpetamist selle

avalikul enampakkumisel müümise ja vastavalt kaasomanike mõtteliste osade suurusele saadud

raha jagamise teel. 24.10.2023 menetlusdokumendis esitatud menetluslik nõue erines algselt

esitatud nõudest üksnes selle poolest, et hagejad palusid kinnisasja kaasomandi lõpetamise

asemel

kinnisasja

ühisomandi

lõpetamist.

Lisaks

täiendasid

hagejad

31.10.2023

menetlusdokumendis hageja III nõuet talle müügist saadud raha jagamise osas, märkides

hageja III osaks ¹/16 (algses hagiavalduses oli hageja III osa ilmselt ekslikult märkimata jäänud).

Muus osas oli hagejate menetluslik taotlus sama: müüa vaidlusalune kinnisasi

enamapakkumisel ja jagada saadud raha menetlusosaliste vahel vastavalt taotluses märgitud

2-21-20190

murdarvule. Seega oli hagejate menetluslikuks nõudeks kogu maakohtu menetluse vältel

kinnisasja müümine avalikul enampakkumisel ja saadud rahast osa väljamaksmine hagejatele

ning hagejad ei muutnud hagi eset.

Eeltoodud järeldust ei muuda ka see, et hagejad pidasid oma nõuet algselt kinnisasja

kaasomandi lõpetamise nõudeks ning hiljem pärandvara hulka kuuluva kinnisasja jagamise

nõudeks. Nagu ülal märgitud, võib kohtule esitatud menetlusliku nõude rahuldamine olla

võimalik erinevatel materiaalõiguslikel alustel. Kohus peab küll TsMS § 392 lg 1 p 3 järgi

selgitama eelmenetluses välja poolte õiguslikud väited esitatud nõuete kohta, kuid TsMS § 436

lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes poolte esitatud õiguslike väidetega seotud. Seetõttu võib

hageja õiguslikke väiteid menetluses vabalt muuta (vt ka TsMS II komm (2017), § 367, p

3.4.1.a).

14.2. Hagi alust puudutavalt juhtis maakohus õigesti tähelepanu sellele, et hagi aluseks on

TsMS § 363 lg 1 p 2 järgi nõude aluseks olevad faktilised asjaolud, s.o asjaolud tegeliku

elujuhtumi ja elulise sündmuse kohta, mille tuvastamisega seob hageja oma nõude. Maakohus

jättis aga ka hagi aluse puhul tähelepanuta selle, et hagi aluseks olevaid asjaolusid tuleb eristada

õiguslikest väidetest. Kohtumenetluses peab hageja esitama kohtule asja lahendamiseks

vajalikud asjaolud ning kohus peab andma esitatud asjaoludele õigusliku hinnangu. Juhul, kui

asjaolud on esitatud puudulikult, peab hagejal olema võimalik asjaolusid edasises menetluses

täiendada ning kohus peab selleks andma hagejale võimaluse (vt TsMS II komm (2017), § 363,

p-d 3.2.3.1.a ja 3.2.3.2.a). Seejuures ei peeta esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist

või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid, TsMS § 367 lg 4

p 1 järgi hagi muutmiseks.

Siinses asjas tõid hagejad algses hagiavalduses esile, et kinnisasi on menetlusosaliste

kaasomandis ja igale menetlusosalisele kuulub teatud suurusega mõtteline osa sellest, kinnisasi

on kostjate kasutuses ning kostjad on huvitatud kinnisasja väljaostmisest, kuid madalama hinna,

mitte õiglase hüvitise eest. Seejuures tõid hagejad nõude õigusliku alusena esile

asjaõigusseaduses sisalduvad kaasomandi lõpetamise sätted. Olukorras, kus maakohus leidis,

et kaasomandi lõpetamise nõue võib olla TsMS § 423 lg 2 p 2 tähenduses õiguslikult

perspektiivitu, sest kinnisasi kuulub menetlusosaliste kui kaaspärijate ühisomandisse ega kuulu

menetlusosaliste kaasomandisse, juhtis maakohus 19.10.2023 kirjas õigesti hagejate tähelepanu

selle õiguslikule hinnangule. Arvestades seda, et hagejad nõustusid 24.10.2023

menetlusdokumendis maakohtu õigusliku käsitusega, parandasid hagejad sellega oma

õiguslikke väiteid, mida ei saa TsMS § 367 lg 4 p 1 järgi pidada hagi muutmiseks. Kuigi

ringkonnakohtu hinnangul ei ole hagejad toonud siiani selgelt esile kõiki nõude rahuldamise

aluseks olevaid täiendavaid faktilisi asjaolusid (sh seda, et hagejad ja kostjad on tunnistatud

surnud isiku kaaspärijateks vastavates mõttelistes osades ning nad on kantud kaaspärijatena

vaidlusaluse kinnisasja ühisomanikena kinnistusraamatusse), saab maakohus vajadusel paluda

hagejatel hagi alust selles osas täiendada. Ringkonnakohtu hinnangul saab selliste asjaolude

täiendavat esile toomist pidada faktiliste asjaolude täiendamiseks, mida ei saa lugeda

TsMS § 367 lg 4 p 1 järgi hagi muutmiseks, sest sellega ei muudeta hagi põhilisi asjaolusid

(sh seda, et kinnisasi kuulub menetlusosalistele ühiselt).

14.3. Ülaltoodut

arvestades

pidas

maakohus

ekslikult

hagejate

I–III

24.10.2023

menetlusdokumenti, millega 25.10.2023 ühines ka hageja IV, hagi eseme ja aluse lubamatuks

muutmiseks ja jättis selle arvestamata.

2-21-20190

15. Lisaks märgib kolleegium, et ka juhul, kui hagejate 24.10.2023 menetlusdokumenti saaks

pidada hagi eseme või aluse muutmiseks, väljus maakohus kaalumise piiridest, kui leidis, et

kohtul ei oleks TsMS § 376 lg 2 järgi alust nõustuda hagi aluse või eseme muutmisega.

TsMS § 376 lg 2 järgi nõustub kohus hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui

senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada

eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Mõjuva põhjuse olemasolu hindab kohus

kaalutlusõiguse alusel. Seejuures tuleb mõjuva põhjuse hindamisel lähtuda sellest, kas

objektiivselt on hagi muutmine mõlema poole ja õigusemõistmisega seotud avalikke huve

arvestades otstarbekas. Kui hagi muutmine hageja taotletud viisil võimaldab lahendada sisulise

vaidluse poolte vahel lõplikult, saavutada õigusrahu ning vältida uute kohtumenetluste

algatamist, saab pidada hagi muutmist otstarbekaks ja kohus peaks selleks nõusoleku andma

(vt TsMS komm (2017), § 376, p 3.3.3.a).

Siinses asjas tõid hagejad asjakohaselt määruskaebuses esile, et maakohus jättis hagi muutmise

lubamiseks mõjuvat põhjust hinnates olulised asjaolud tähelepanuta, sh arvestamata, et siinses

asjas täiendavate asjaolude ja seisukohtade esitamise korral saab asja lahendada kiiremini ja

säästlikumalt. Sama menetluse jätkamine on siinses asjas otstarbekas nii menetlusosaliste kui

ka kohtu vaates.

16. Arvestades seda, et hagejad ei muutnud 24.10.2023 menetlusdokumendis hagi eset, kuid

parandasid õiguslikke väiteid ja võivad täiendada hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, ei

saa hagejate hagiavaldust koos 24.10.2023 täiendustega pidada TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel

õiguslikult perspektiivituks ning maakohtul ei olnud alust jätta hagi läbi vaatamata.

Riigikohus on leidnud, et hageja nõue oleks õiguslikult perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud

asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel

(vt nt RKTKm 03.03.2014, 3-2-1-193-13, p 12 ja 13.09.2017, 2-16-17452, p 11). Siinsel juhul

see nii ei ole. Kaaspärija võib PärS § 152 lg-te 1 ja 3 ning asjaõigusseaduse § 77 lg 2 järgi nõuda

pärandvara jagamist, sh pärandvarasse kuuluva asja ühisomandi lõpetamist avalikul

enampakkumise müügi ja saadud raha jagamise teel.

17. Ülaltoodut arvestades tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab asja

maakohtule menetluse jätkamiseks samas staadiumis, kus see oli enne hagi läbi vaatamata

jätmist.

18. TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse maakohus, vastavalt

asja läbivaatamise tulemusele.

19. Kuna ringkonnakohus ei jäta hagi läbi vaatamata ega tee TsMS § 427 I lause tähenduses

lahendit, mis võimaldaks esitada Riigikohtule määruskaebuse, ei saa määruse peale

määruskaebust esitada (vt ka RKTKm 21.02.2018, 2-14-7385, p 13).

(allkirjastatud digitaalselt)