2-23-9471/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Mai Grauberg

Määruse tegemise aeg ja koht

16. august 2024.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-9471

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants Group hagi K. P. vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

5621,46 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finants Group, registrikood: 10746479,

asukoht: A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn

Hageja

lepinguline

esindaja:

Ahto

Järvela,

e-post:

jurist@julianus.ee;

Kostja: K. P., isikukood: xxxx, elukoht: xxxx

Menetluse liik

Kohtuistung 03.06.2024, Tallinn, osales hageja esindaja A.

Järvela

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista kostjalt K. P. hageja OÜ Aktiva Finants Group kasuks

põhivõlgnevus 2037,15 eurot, intress 739,74 eurot, lepingutasu 1663,85 eurot,

sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 847,56 eurot ning

viivised alates 4.07.2023 kuni põhinõude summas 2037,15 eurot täitmiseni

lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 13,90% aastas.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt K. P. hageja OÜ Aktiva Finants menetluskulud summas

995 eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb K. P.il tasuda OÜ-le Aktiva Finance

Group alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine

ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Hageja nõue, asjaolud

Kostja ja B OÜ sõlmisid 18.02.2019 laenulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas

1500,00 eurot. 08.2019 sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja

täiendavalt laenu summas 300,00 eurot. 23.08.2019 sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr.

xxxx, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 255,00 eurot. Kostja kohustus laenu

tagastama

kokku

lepitud

maksegraafiku

alusel.

31.08.2019

sõlmisid

pooled

refinantseerimislepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 180,00 eurot.

Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. 19.09.2019 sõlmisid

pooled refinantseerimislepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 315,00

eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. 1.11.2019 sõlmisid

pooled refinantseerimislepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 104,00

eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. 29.01.2020 sõlmisid

pooled refinantseerimislepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 150,00

eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. 18.03.2020 sõlmisid

pooled refinantseerimislepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 285,00

eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. 20.03.2020 sõlmisid

pooled refinantseerimislepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 105,00

eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. 22.03.2020 sõlmisid

pooled refinantseerimislepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 105,00

eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja kohustus

laenud tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. Seega sai kostja laenulepingute alusel

laenu summas 3299,00 eurot. Kostja on teostanud tagasimakseid summas 1261,85 eurot.

Kostja ja B OÜ sõlmisid lepingu nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx,

xxxx, mille alusel sai kostja laenu ja kohustus laenu tagastama lepingutes kokku lepitud

maksegraafikute alusel. Lepingu xxxx krediidi kulukuse määraks on 20%. Lepingu xxxx krediidi

kulukuse määraks on 56,42%. Lepingu xxxx krediidi kulukuse määraks on 56,43%. Lepingu

xxxx krediidi kulukuse määraks on 56,43%. Lepingu xxxx krediidi kulukuse määraks on

56,43%. Lepingu xxxx krediidi kulukuse määraks on 56,42%. Lepingu xxxx krediidi kulukuse

määraks on 56,43%. Lepingu xxxx krediidi kulukuse määraks on 56,43%. Lepingu xxxx krediidi

kulukuse määraks on 56,43%. Lepingu xxxx krediidi kulukuse määraks on 44,6%. Kostja oli

tagasimaksetega viivituses alates 29.03.2020, st tasumata jäi 29.03.2020, 21.04.2020, 21.05.2020

ja 20.06.2020 osamaksed. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud,

saatis B OÜ kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse 21.06.2020, milles anti kostjale täiendav

tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei ole oma võlgnevust likvideerinud ka täiendava

tähtaja jooksul, ütles B OÜ lepingud üles 5.07.2020. B OÜ loovutas 11.03.2021 kostja vastase

nõude OÜ Aktiva Finance Group-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Hageja palub mõista kostjalt K. P. hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja põhivõlgnevus

2037,15 eurot, intress 739,74 eurot, lepingutasu 1663,85 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 847,56 eurot; viivised alates 4.07.2023 kuni põhinõude summas

2037,15 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 13,90% aastas;

menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 595,00 eurot ja hageja õigusabikulud 676,00 eurot

ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostjale on hagiavaldus ja täiendatud hagiavaldus kätte toimetatud avalikult Ametlikud

Teadaanded kaudu. Kostja hagile vastuväiteid esitanud ei ole.

Kohtu põhjendused

Kohus peab mõistlikuks lahendada asi kirjalikus menetluses vastavalt poolte nõusolekule.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt

tõendeid esitavad menetlusosalised.

TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS §

436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS §

438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid ja otsustab, mis asjaolud on tuvastatud,

millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

Puudub vaidlus, et Kostja ja B OÜ sõlmisid 18.02.2019 laenulepingu nr xxxx, mille alusel sai

kostja laenu summas 1500,00 eurot. 08.2019 sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr. xxxx,

mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 300,00 eurot. 23.08.2019 sõlmisid pooled

refinantseerimislepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 255,00 eurot.

31.08.2019 sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja täiendavalt

laenu summas 180,00 eurot. 19.09.2019 sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr. xxxx, mille

alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 315,00 eurot. 1.11.2019 sõlmisid pooled

refinantseerimislepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 104,00 eurot.

29.01.2020 sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja täiendavalt

laenu summas 150,00 eurot. 18.03.2020 sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr. xxxx, mille

alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 285,00 eurot. 20.03.2020 sõlmisid pooled

refinantseerimislepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 105,00 eurot.

22.03.2020 sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja täiendavalt

laenu summas 105,00 eurot. Seega sai kostja laenulepingute alusel laenu summas 3299,00 eurot.

Kostja laenulepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kohus loeb need asjaolud

tuvastatuks TsMS § 231 lg 4 alusel.

Hageja

nõude

aluseks

olevate

lepingute

näol

on

tegu

tarbijakrediidilepingutega.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik

(krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit),

krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi

tagasi maksma.

VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele

kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on

täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS

§ 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1

kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohtadega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi

tuleb rahuldada.

Hageja nõuab hagiavalduses kostjalt lepingute nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx,

xxxx, xxxx, xxxx alusel põhivõlga summas 2037,15 eurot. Kostja oli tagasimaksetega viivituses

alates 29.03.2020, st tasumata jäi 29.03.2020, 21.04.2020, 21.05.2020 ja 20.06.2020 osamaksed.

Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista intress 739,74 eurot, lepingutasu 1663,85 eurot,

sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 847,56 eurot; viivised alates

4.07.2023 kuni põhinõude summas 2037,15 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga

võrdses määras 13,90% aastas.

Kostja ei ole hageja esitatud nõuetele vastuväiteid esitanud.

Kohus analüüsib lepingute kehtivust VÕS § 4062 sätestatu kohaselt järgmiselt. VÕS § 4062 lg 1

sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse

määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud

tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks

korraldab Eesti Pank oma veebilehel.

Lepingu xxxx krediidi kulukuse määraks on 20%. 18.02.2019 laenulepingu sõlmimise ajal oli

Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 20,01% aastas.

Kolmekordne määr oleks seega 60,03% aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi

kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra.

Lepingu xxxx krediidi kulukuse määraks on 56,42%. 01.08.2019 laenulepingu sõlmimise ajal oli

Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 19,37% aastas.

Kolmekordne määr oleks seega 58,11% aastas (19,37*3). Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu

krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra.

Lepingu xxxx krediidi kulukuse määraks on 56,43%. 23.08.2019 laenulepingu sõlmimise ajal oli

Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 19,37% aastas.

Kolmekordne määr oleks seega 58,11% aastas (19,37*3). Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu

krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra.

Lepingu xxxx krediidi kulukuse määraks on 56,43%. 31.08.2019 laenulepingu sõlmimise ajal oli

Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 19,37% aastas.

Kolmekordne määr oleks seega 58,11% aastas (19,37*3). Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu

krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra.

Lepingu xxxx krediidi kulukuse määraks on 56,43%. 19.09.2019 laenulepingu sõlmimise ajal oli

Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 19,37% aastas.

Kolmekordne määr oleks seega 58,11% aastas (19,37*3). Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu

krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra.

Lepingu xxxx krediidi kulukuse määraks on 56,42%. 01.11.2019 laenulepingu sõlmimise ajal oli

Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 19,37% aastas

(alates 30.11.2021-31.05.2022). Kolmekordne määr oleks seega 58,11% aastas (19,37*3).

Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi

andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra.

Lepingu xxxx krediidi kulukuse määraks on 56,43%. 19.01.2020 laenulepingu sõlmimise ajal oli

Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 20,61% aastas.

Kolmekordne määr oleks seega 61,83% aastas (20,61*3). Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu

krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra.

Lepingu xxxx krediidi kulukuse määraks on 56,43%. 18.03.2020 laenulepingu sõlmimise ajal oli

Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 20,61% aastas.

Kolmekordne määr oleks seega 61,83% aastas (20,61*3). Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu

krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra.

Lepingu xxxx krediidi kulukuse määraks on 56,43%. 20.03.2020 laenulepingu sõlmimise ajal oli

Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 20,61% aastas.

Kolmekordne määr oleks seega 61,83% aastas (20,61*3). Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu

krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra.

Lepingu xxxx krediidi kulukuse määraks on 44,6%. 22.03.2020 laenulepingu sõlmimise ajal oli

Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 20,61% aastas.

Kolmekordne määr oleks seega 61,83% aastas (20,61*3). Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu

krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole

lepingud tühised VÕS § 406² lõike 1 alusel.

Hageja on edastanud kohtule kostja poolt allkirjastatud lepingud ning tõendid laenu

väljamaksmise kohta kostjale (hagi lisad 1-11 dtl 13-58, täiendatud hagi lisad 1-11 dtl 512-656).

Seega on laenulepingud sõlmitud kehtivalt, kostja on laenu saanud ning kostjal on raha

tagasimaksmise kohustus.

VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma

(edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt

peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega.

Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad

asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud

tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised

kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise

kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma

ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3,

lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja

tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 alusel peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku

laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja

esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse

vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: 1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku

suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3) varasem

maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus

tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse

suurus. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjas krediidi andmise kohta olema

sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja intressimakse

ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3) metoodika, mille põhjal

analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi muutumise korral.

KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt

kättesaadavale teabele.

Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18), et kohtul on

kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas

tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust

(krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab

krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034

lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid

andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku,

teiste

varaliste

kohustuste,

varasemate

maksekohustuste

täitmise

ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS

§ 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on

sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3

(ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe

minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse

sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust

ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku

regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas

regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus,

ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või

asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem

maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto

väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See

tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et

tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kohus kohustas hagejat 14.02.24 istungil (dtl 473) tooma välja, kuidas on hageja järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, st iga lepingu puhul, kui refinantseeriti, tuleb ära näidata

vastutustundlik laenamine: ära näidata kuidas see toimus ja ära tõendada.

Hageja on 14.03.2024 menetlusdokumendis selgitanud, et hageja hinnangul laenuandja täitis

kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning

järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid.

Kostja esitas 29.03.20, 22.03.20, 20.03.20, 18.03.20, 29.01.20, 01.11.19, 01.10.19

laenutaotlused, milles märkis enda sissetulekute netosummaks 1300 eurot, igakuisteks

kohustusteks 300 eurot, igakuisteks muudeks kohustusteks kokku 400 eurot, ülalpeetavaid 0,

palgatöötaja. Kostja esitas 30.09.19, 29.09.19, 19.09.19 laenutaotluse, milles märkis enda

sissetulekute netosummaks 1200 eurot, igakuisteks kohustusteks 300 eurot, igakuisteks muudeks

kohustusteks kokku 400 eurot, ülalpeetavaid 0, palgatöötaja. Kostja esitas 31.08.19, 23.08.19,

01.0819, 25.04.19, 18.02.19, 14.02.19, laenutaotluse, milles märkis enda sissetulekute

netosummaks 1100 eurot, igakuisteks kohustusteks 300 eurot, igakuisteks muudeks kohustusteks

kokku 400 eurot, ülalpeetavaid 0, palgatöötaja (lisa 13 dtl 159-167).

Hageja tõi välja, et omandas krediidiandja muuhulgas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud

andmete alusel. VÕS § 403.4 lg 3 kohaselt peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku

teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Info kliendi varasemate

maksekohustuste täitmise kohta omandas esialgne võlausaldaja lisaks eelnevale veel ka avalikest

andmebaasidest, mida tõendavad isikusamasuse tuvastamise tõend (Lisa 12), laenuandja poolt

esitatud krediidivõimelisuse hindamise aluste dokument (Lisa 14), laenutaotlused (Lisa 13) ja

Taust.ee väljavõte, millest nähtub, et kostjal lepingute sõlmimise ajal maksehäired puudusid

(Lisa 16). Kostja on teinud ID tuvastuse, mis tähendab, et on allkirjastanud tuvastusankeedi ning

saatnud mõlemapoolse koopia enda dokumendist (Lisa 33).

Hageja märkis, et hageja on krediidivõimelisuse hindamisel kontrollinud kostja tausta vastavalt

pangas kehtivatele laenu andmise reeglitele. Kohtule esitatust nähtub, et lepingu sõlmimisel on

krediidivõimelisuse

hindamisel

kontrollitud

pensionikonto

sissemaksete

alusel

Eesti

Väärtpaberite Keskregistris eelneva 6 kuu kliendi sissetulekuid (arvutatud netopalk, hagi lisa 14

dtl 168-181).

Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete ja tõendite põhjal, et laenuandja ei ole rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus asub seisukohale, et laenuandja on antud juhul üles

näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel.

Kuna kostja sai laenulepingute alusel laenu summas 3299 eurot ning on teostanud tagasimakseid

summas 1261,85 eurot (hagi lisa 1-7), siis on kostja võlgnevus põhinõude osas summas 2037,15

eurot (3299-1261,85).

VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Laenulepingu

põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress. Intressi saab

nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult tasu laenu kasutamise eest.

Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine

õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või

kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest), (RKTKo

26.11.2012.a, nr 3-2-1-141-12, p 10).

Laenulepingus nr xxxx leppisid pooled kokku intressimääras 13,90% aastas (hagi lisa 1 p 4).

Laenulepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel

(hagi lisa 1 p 5). Kostjal on intressi võlgnevus alates 1. osamaksest 30.11.2019 kuni

ülesütlemisele eelnenud 16. osamakseni 12.06.2020 summas 216,15 eurot (hagi lisa 1). Seega on

intressi võlgnevus summas 216,15 eurot. Laenulepingus nr. xxxx leppisid pooled kokku

intressimääras 44% aastas (hagi lisa 2 p 4). Hageja soovib intressi laenu väljastamise päevast

1.08.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni 5.07.2020 laenusummalt 300,00 eurot. Kostja intressi

tasunud ei ole. Seega on intressi võlgnevus summas 122,77 eurot. Laenulepingus nr. xxxx

leppisid pooled kokku intressimääras 43,8% aastas (hagi lisa 3 p 4). Intressi arvestus on laenu

väljastamise päevast 23.08.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni 5.07.2020 laenusummalt 255,00

eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Seega on intressi võlgnevus summas 97,15 eurot.

Laenulepingus nr. xxxx leppisid pooled kokku intressimääras 44,3% aastas (hagi lisa 4 p 4).

Hageja on arvestanud intressi laenu väljastamise päevast 31.08.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni

5.07.2020 laenusummalt 180,00 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Seega on intressi võlgnevus

summas 67,61 eurot. Laenulepingus nr. xxxx leppisid pooled kokku intressimääras 44% aastas

(hagi lisa 5 p 4). Hageja on arvestanud intressi laenu väljastamise päevast 19.09.2019 kuni

lepingu ülesütlemiseni 5.07.2020 laenusummalt 315,00 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole.

Seega on intressi võlgnevus summas 110,31 eurot. Laenulepingus nr. xxxx leppisid pooled

kokku intressimääras 44,6% aastas (hagi lisa 6 p 4). Hageja on arvestanud intressi laenu

väljastamise päevast 1.11.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni 5.07.2020 laenusummalt 104,00

eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Seega on intressi võlgnevus summas 31,45 eurot.

Laenulepingus nr. xxxx leppisid pooled kokku intressimääras 44,6% aastas (hagi lisa 7 p 4).

Hageja on arvestanud intressi laenu väljastamise päevast 29.01.2020 kuni lepingu ülesütlemiseni

5.07.2020 laenusummalt 150,00 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Seega on intressi võlgnevus

summas 29,06 eurot. Laenulepingus nr. xxxx leppisid pooled kokku intressimääras 44,6% aastas

(hagi lisa 8 p 4). Hageja on arvestanud intressi laenu väljastamise päevast 19.03.2020 kuni

lepingu ülesütlemiseni 5.07.2020 laenusummalt 285,00 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole.

Seega on intressi võlgnevus summas 37,86 eurot. Laenulepingus nr. xxxx leppisid pooled kokku

intressimääras 44,6% aastas (hagi lisa 9 p 4). Hageja on arvestanud intressi laenu väljastamise

päevast 20.03.2020 kuni lepingu ülesütlemiseni 5.07.2020 laenusummalt 105,00 eurot. Kostja

intressi tasunud ei ole. Seega on intressi võlgnevus summas 13,82 eurot. Laenulepingus nr. xxxx

leppisid pooled kokku intressimääras 44,6% aastas (hagi lisa 10 punkt 4). Hageja on arvestanud

intressi laenu väljastamise päevast 22.03.2020 kuni lepingu ülesütlemiseni 5.07.2020

laenusummalt 105,00 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Seega on intressi võlgnevus summas

13,56

eurot.

Kokku

on

intressi

võlgnevus

summas

739,74

eurot

(216,15+122,77+97,15+67,61+110,31+31,45+29,06+37,86+13,82+13,56), mis kohtu hinnangul

on põhjendatud.

Lepingutes on kokku lepitud teenustasud (laenulepingu üldtingimuste p 11.1, lisa 26,

laenulepingute põhitingimuste p 4, lisa 1-10), kokku on kostja kohustatud tasuma lepingutasu

summas 1663,85 eurot, mida kostja tasunud ei ole. Tulenevalt laenulepingu üldtingimuste p 11.1,

lisa 26, laenulepingute põhitingimuste p 4, lisa 1-10 on põhjendatud lepingutasu summas

1663,85 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.

Järgmisena käsitleb kohus lepingute ülesütlemist.

Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu

üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele

järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav

tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete

tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja

2).

Lepingute üldtingimuste p 17 kohaselt, kui laenuandja ütleb teenuselepingu erakorraliselt üles

põhjusel, et laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva

maksegraafiku järgse osamaksega ja laenuandja on andnud laenusaajale edutult vähemalt 2-

nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks.

Kostja oli tagasimaksetega viivituses alates 29.03.2020, st tasumata jäi 29.03.2020, 21.04.2020,

21.05.2020 ja 20.06.2020 osamaksed. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohustusi korrapäraselt

ei täitnud, saatis B OÜ kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse 21.06.2020 (hagi lisa 11), milles

anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja oma võlgnevust likvideerinud

ka täiendava tähtaja jooksul, ütles B OÜ lepingud üles 5.07.2020 (Lisa 11.1).

Lepingu üldtingimuste punkti 23.3 kohaselt, kui teade on edastatud teisele Poolele kasutades

Punktis 23.2 nimetatud kontaktandmeid, loetakse teade kättetoimetatuks: 1) allkirja vastu,

kättetoimetamise hetkel; 2) tähitud posti teel, 5-ndal päeval pärast postitamist; ja 3) e-posti teel

või Kliendikeskkonna kaudu, järgmisel tööpäeval pärast saatmist.

Krediidiandja saatis 21.06.20 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse. Selleks ajaks oli lepingute

puhul kostjal tasumata 29.03.2020, 21.04.2020, 21.05.2020 ja 20.06.2020 osamaksed. Seega oli

kostja lepingute puhul viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega. Kuivõrd

kostja oli viivituses lepingute järgse kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja andis

kostjale 21.06.2020 täiendava tähtaja võla tasumiseks (hagi lisa 11 dtl 66, 68, täiendava hagi lisa

17 dtl 711), kuid kostja võlgnevust ei tasunud, oli krediidiandjal õigus tuginedes lepingute

üldtingimuste p-le 17 öelda üles kõik kostjaga sõlmitud lepingud (dtl 54). Ülesütlemine edastati

kostjale vastavalt lepingu üldtingimuste p 23.3 kliendikeskkonna kaudu ning e-kirjaga (hagi lisa

11 dtl 66, 68, täiendava hagi lisa 17 dtl 711). Eelneva tõttu on lepingute ülesütlemised kehtivad.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hagis nõuab hageja viivist alates lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast (06.07.20) kuni

hagi esitamiseni (03.07.2023) laenulepingus nr xxxx kokkulepitud intressimääraga võrdses

määras (s.o 13,9% aastas) kooskõlas laenulepingu üldtingimuste p 12.2.1 ja VÕS § 113 lg 1 III

lausega. Kohus lähtub lepingus kokkulepitud viivisemäärast (13,9% aastas). Seega tuleb kostjalt

mõista hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 847,56 eurot

Sissenõudmiskulude kohta märgib kohus järgmist. Pärast lepingu lõppemist võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks

iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500

eurot (VÕS § 1132 lg 2 p 1).

Hagist nähtub, et hageja on saatnud iga lepingu puhul kostjale meeldetuletuskirjad (kolm kirja

25+5+5), samuti on iga lepingu puhul tekkinud muud kulud (15 eurot). Kohtule on

meeldetuletuskirjad ka esitatud (dtl 708-935). Seega peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt

hageja kasuks välja sissenõudmiskulud 50 eurot.

Eelneva tõttu mõista kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 2037,15 eurot, intress

739,74 eurot, lepingutasu 1663,85 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 847,56 eurot; viivised alates 4.07.2023 kuni põhinõude summas 2037,15 eurot

täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 13,90% aastas.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulus rahuldamisele, jäävad poolte menetluskulud

kostja kanda.

Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 595 eurot ja õigusabi kulud 845 eurot.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on

kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et

kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 595 eurot.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja ja hageja esindaja on kokku

leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas

õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta

vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169

eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. TsMS § 175

lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja

tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri

liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud

tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks.

Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud ning peetud põhjendatuks

advokaadi/vandeadvokaadi puhul. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse

sisust. Käesoleva vaidluse sisu ei saanud olla kostja esindaja jaoks keeruline, tegemist on

tarbijakrediidist tuleneva võlavaidlusega, mistõttu arvestab kohus lepingulise esindaja

põhjendatud tunnitasuks 100 eurot.

Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on alusdokumentidega tutvumine ja

nende

analüüs;

hagiavalduse

ettevalmistamine

ja

koostamine;

lisade

kogumine

ja

komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, 4 h, 169 eur/h summas 676 eurot ja 03.06.24

istungiks ettevalmistamine 1 tund, summas 169 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja

kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd

ning asjaolu, et käesolev hagi ei ole õiguslikult keerukas (tarbijakrediidilepingutest tulenev

võlanõue), istungitel (14.02.24 kell 11.00-11.21 ja 03.06.24 kell 11.05-11.23) kostja puudumise

tõttu ei toimunud olulist sisulist arutelu. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks

4 tundi, kokku summas 400 eurot (4*100).

Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 995 eurot (595+400), mis

tuleb kostjalt välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on

hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (995 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude

summa ületab 280 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 430 lõikele 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta

tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

/digitaalselt allkirjastatud/

Mai Grauberg

kohtunik