3-24-1978/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.08.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1978

Haldusasi

Autoettevõtete Liidu kaebus Riigi Tugiteenuste Keskuse

kohustamiseks viia riigihanke nr 280254 alusdokumendid

õigusaktidega kehtestatud nõuetega vastavusse

Menetlusosalised

Kaebaja: Autoettevõtete Liit, volitatud esindaja

vandeadvokaat Jaana Nõgisto

Vastustaja:

Riigi Tugiteenuste Keskus, volitatud

esindajad Mihkel Rääk ja Riina Loorpuu

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt.

1.1. Kohustada vastustajat viima riigihanke nr 280254 alusdokumentide koosseisus olev

dokument „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ vastavusse

õigusaktidega kehtestatud nõuetega.

1.2. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

2. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 1124 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). Kui apellant

soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse hankeasjas läbi vaadata lihtmenetluses (HKMS § 279

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna

Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

1(24)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium sõlmis riigihanke nr 202755 tulemusena

18.12.2018 Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooniga (ERAA) viieks aastaks

hankelepingu autoveoalaste dokumentide andmiseks.

2. Riigi Tugiteenuste Keskus kuulutas 30.10.2023 välja riigihanke nr 270582 „Autoveoalaste

dokumentide andmine”. Riigihangete registrist nähtuvad järgmised andmed.

Autoettevõtete Liit (kaebaja) ja ERAA esitasid 21.11.2023 pakkumused, mille tulemusel selgus,

et kaebaja esitas madalama pakkumuse.

Vastustaja tunnistas 06.02.2024 otsusega riigihanke nr 270582 kehtetuks. Riigihanke

avaldamise teate ja halduslepingu projekti tingimuste kohaselt pidanuks riigihanke tulemusel

tellitava teenuse osutamine algama juba 01.01.2024. Käesoleva seisuga on aga planeeritud

teenuse osutamise alguskuupäev juba rohkem kui üle ühe kuu möödunud. Kuna riigihanke

tulemusel sõlmitavat lepingut pole võimalik täita käesoleva seisuga riigihanke

alusdokumentides seatud tingimustel, pole hankijal võimalik riigihanke eriteenuste erimenetlust

lõpuni viia. Riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on sedavõrd oluliselt muutunud

mistõttu osutub lepingu sõlmimine võimatuks.

3. Vastustaja avaldas 05.06.2024 hanketeate, mille kohaselt ta viib Kliimaministeeriumi

(KLIM) volitusel läbi sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse riigihanget nr 280254 „Autoveoalaste

dokumentide andmine“. Ühtlasi avaldas vastustaja riigihanke alusdokumendid (RHAD).

4. Kaebaja esitas 19.06.2024 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse RHAD-

le. VAKO jättis 02.07.2024 otsusega vaidlustuse riigihangete seaduse (RHS) § 192 lg 3 p 7

alusel läbi vaatamata, sest tal puudub pädevus vaidlustuse lahendamiseks.

5. Kaebaja esitas 04.07.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja kohustamiseks viia

riigihanke nr 280254 alusdokumendid õigusaktidega kehtestatud nõuetega vastavusse.

6. Pärast kaebuse saamist muutis vastustaja riigihankes pakkumuste esitamise tähtaega.

Pakkumuste esitamise tähtpäev saabub 09.09.2024 kell 14.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

7. Kaebaja nõuab vastustaja kohustamist viia RHAD-i tingimused vastavusse õigusaktides

sätestatuga.

Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad (HK)

8. Kaebaja vaidlustab selle RHAD dokumendi tervikuna, kuivõrd eri kriteeriumidele omistatud

osakaalud moodustavad terviku. HK kehtestamise viis viitab ilma mõistlike kahtlusteta senise

teenuseosutaja eelistamisele ja kaebaja eduvõimaluste süstemaatilisele ning sihipärasele

piiramisele (n-ö suunatud hange).

9. Vastustaja muutis HK selliselt, et see soosib ERAA-d. Sellele viitavad HK erisused ja nende

kehtestamise viis: täiendavad piirangud on seotud kaebaja poolt eelmisel riigihankel esitatud

pakkumusega ning vastustaja ja kaebaja vahel toimunud teabevahetusega. Vastustaja on

suurendanud nende kriteeriumite osakaalu, kus on eelis ERAA-l.

10. Kriteeriumi „Teenuse hind“ juures tõsteti muude kriteeriumide osakaalu, mitte

hinnakriteeriumi osakaalu, kuna kaebaja pakkus ERAA-st madalamat hinda. Eelmise riigihanke

2(24)

raames püüdis KLIM kaebaja pakkumuse maksumuse põhjendamatust ette heita, kuid kaebaja

põhjendused ei võimaldanud pakkumust tagasi lükata (kaebuse lisa 8).

11. Kriteeriumi „Hankija hindab pakkuja eelnevaid kogemusi haldusülesannete täitmisel“ puhul

nõuab hankija kvaliteedipunktide saamiseks pakkuja töötaja kogemust riigi või KOV-i avaliku

ülesande täitmisel. Kaebaja vastas eelmisel riigihankel nimetatud hindamiskriteeriumile.

Hankija kehtestas nüüd uue lisatingimuse, mille kohaselt väärtuspunktid omistatakse suures

osas (6 p) töötaja eest, kes on viimase 5 aasta jooksul avaliku võimu ülesannet täitnud. Kaebaja

täitis halduslepingut aastatel 2006-2011 (kaebuse lisa 9). Seega piirab töötaja kuni 5-aastase

kogemuse lisanõue kaebaja eduvõimalusi võrreldes ERAA-ga ja võrreldes eelmise riigihankega.

Kriteeriumi osakaalu on suurendatud, andes eelise ERAA-le.

12. Kriteeriumi „Hankija hindab pakkuja eelnevaid rahvusvahelisi kogemusi“ lisatingimusena

on hankija kehtestanud, et rahvusvaheline kogemus peab olema vähemalt 1-aastane ja saadud

viimase 15 aasta jooksul. Kriteeriumi osakaalu on suurendatud 10-lt p-lt 12-le. Kaebaja teada

vastab kriteeriumile ainult ERAA.

13. Kriteeriumi „Haldusülesande täitmise eest Vastutavate isikute haridus ja kogemused“

lisatingimusena peab vastutav vastama täiendavale tingimusele: kui eelmise riigihanke

kriteeriumi järgi piisas, kui vastutav isik on sisuliselt täitnud veokorraldaja ülesandeid, siis nüüd

nõuab hankija, et vastutav töötaja oleks kontrolliperioodil omanud vastavat MTR-i

registreeringut. MTR-i registreering ei ole asjakohane kogemuse tõendamisel, sest see ei ole

hankelepingu täitmisel asjakohane ega nõutav, st vastav täiendav piirang ei ole seotud

riigihanke esemega.

Kaebaja esitas riigihankel vastutavaks isikuks Henri Poki, kes omab vastavat veokorraldajana

töötamise sisulist kogemust, kuid vastaval perioodil oli AS-is GoBus registrijärgseks

vastutavaks isikuks teine isik, kelle asendajana ja otseses alluvuses vastustaja spetsialist töötas.

Kaebaja on seda asjaolu eelmisel riigihankel tõendanud ning hankija uurinud (kaebuse lisad 10

ja 11). Hankija on uuel riigihankel välistanud kaebaja vastutava isiku pädevusele tuginemise,

piirates kaebaja eduvõimalusi. Kriteeriumile on antud varasemast kõrgem osakaal, andes

täiendava eelise ERAA-le. Tegutsemine koolitajana 1-aasta jooksul on kriteeriumina ebaselge,

soosides läbipaistmatust ja tuues kaasa meelevaldsuse ohu.

14. Kriteeriumi „Töötajate oskused ja kogemused“ juurde on vaatamata sellele, et hankeobjekt

ei ole muutnud, lisandunud ühe täiendava töötaja nõue. See soosib kehtivat hankelepingut

täitvat ERAA-d, kellel on e-äriregistri andmetel 14 töölepingulist töötajat. Hankija ei ole

põhjendanud, millest on tingitud ühe täiendava töötaja nõue. Kriteeriumi osakaal on

suurenenud, andes täiendava eelise ERAA-le. Tööalaste kogemuste omandamine 1-aasta

jooksul on kriteeriumina ebaselge, soosides läbipaistmatust ja tuues kaasa meelevaldsuse ohu.

15. Kriteeriumist „Hankija hindab pakkuja suutlikkust osutada halduslepingust tulenevaid

teenuseid lisaks Tallinnas ja Tartus asuvale kontorile ka muudes Eesti maakonnakeskustes“

(regionaalse kättesaadavuse kriteerium) loobuti. Kaebaja kinnitas ja tõendas eelmisel riigihankel

suutlikkust osutada teenust kõigis maakonnakeskustes, va Kärdlas. Kaebajal on infot, et

vastavas kriteeriumis ei esitanud konkurent võrdväärset pakkumust, mis suure tõenäosusega

(koostoimes hinnakriteeriumi ja kõikide teiste kriteeriumide täitmisega kaebaja poolt) oleks

pidanud kaasa tooma kaebaja edu eelmisel riigihankel.

16. Hankija püüdis kaebaja suutlikkust maakonnakeskustes teenust osutada kahtluse alla seada

töötajate töögraafikute kohta esitatud päringus. Kaebaja kõrvaldas need kahtlused (kaebuse lisa

12). Sellest kriteeriumist loobumine soosib ERAA-d, kes osutab teenust Tallinnas, Tartus ja

Pärnus. Seega ei saa kaebaja, kes oli võimeline teenust osutama ka mujal, enam täiendavate

3(24)

kohtade eest hindepunkte ei saa. Sellest kriteeriumist loobumise tõttu on suurendatud teiste

kriteeriumite osakaalu, mis soosib ERAA-d.

17. Vastustaja tunnistas eelmisel riigihankel mõlemad pakkumused vastavaks ega tagastanud

kaebaja pakkumust põhjendamatult madalana. Kuigi vastustaja ei avaldanud hindamise

tulemusi, vaid tunnistas eelmise riigihanke kehtetuks, on kaebajale teada, et kaebaja pakkumus

oleks osutunud eelmisel riigihankel edukaks. Kaebaja on teinud olemasolevate teadmiste pinnalt

eeldusliku kalkulatsiooni, mille kohaselt oleks kaebaja pakkumus saanud tõenäoliselt 90 punkti

ja ERAA pakkumus 87,3 punkti.

See on põhjus, miks vastustaja on asunud kaebaja eduvõimalusi sihipäraselt ja õigusvastaselt

piirama. Kriteerium, mis kaebaja veendumuse kohaselt tagas talle eelmisel riigihankel edu

(teenuse regionaalne kättesaadavus), on ära jäetud. Samas on kriteeriumide (haldusülesande

täitmine ja rahvusvaheline kogemus), millele vastab ERAA, osakaalu suurendatud.

HK on diskrimineerivad ja vastuolus RHS-iga. Euroopa Kohus on 10.05.2012 otsuses nr C-

368/10 (p 85) rõhutanud hindamiskriteeriumide juures mittediskrimineerimise ja võrdse

kohtlemise põhimõtete tähtsust ning selgitanud, et hindamine peab saama toimuda tõelise

konkurentsi tingimustes.

18. Avaliku ülesande täitmise varasema kogemusega lisapiirang - töötaja vastav varasem 1-

aastane kogemus viimase 5 aasta jooksul – on põhjendamatu ja suunatud ERAA soosimisele.

Pakkuja varasema kogemuse hindamine iseloomustab pakkujat, mitte pakkumust. Pakkumuse

majandusliku soodsuse kriteeriumina saab esitada tingimusi hankelepingu täitmisel vahetult

osalevatele spetsialistidele (vt RHS § 85 lg 8 p 3), mitte pakkuja isikule. Ka kohtuasjas C601/13

leidis Euroopa Kohus, et pakkumuse edukuse hindamise kriteeriumina saab kasutada

hankelepingut täitma asuva meeskonna kutsealast taset, mis väljendub meeskonna koosseisus,

selle liikmete kogemuses ja elulookirjeldustes (p 35), sest riigihankelepingu täitmise kvaliteet

võib otsustavalt sõltuda lepingut täitvate isikute kutsealasest tasemest, mis koosneb nende

kutsealasest kogemusest ja haridusest.

19. Vaidlustatud hindamiskriteeriumist ei nähtu, et hinnataks pakkuja töötaja/spetsialisti

kogemust, kes vahetult hankelepingu täitmisel osaleb. Rahandusministeerium on oma

nõustamispraktikas selgitanud, et pakkuja kogemust hindamiskriteeriumina kasutada ei saa.

Mistahes avaliku ülesande või halduslepingu täitmine ei ole tingimata seotud riigihanke

esemeks oleva halduslepingu täitmise kvaliteediga. Ei ole aru saada, kuidas juriidilise isiku

referents halduslepingu täitmisel on ülekantav riigihanke esemeks oleva lepingu täitmise

kvaliteeti, kui hankija ei kontrolli, milliste isikutega vastav kogemus on seotud ja kas nemad

asuvad riigihanke tulemusel sõlmitavat lepingut täitma.

20. Kriteerium rahvusvahelise organisatsiooni liikmelisuse kogemus ja/või pakkuja kogemus

rahvusvahelise organisatsiooni töös osalemisel ei ole seotud pakkumuse soodsusega.

Pakkumuse majandusliku soodsuse kriteeriumina saab esitada tingimusi hankelepingu täitmisel

vahetult osalevatele spetsialistidele (vt RHS § 85 lg 8 p 3), mitte pakkuja isikule. Kriteerium ei

aita välja selgitada majanduslikult soodsaimat pakkumust.

21. Hankelepingu esemeks ei ole Eesti riigi esindamine rahvusvahelises organisatsioonis ega

liikmelisuses sellises organisatsioonis. Halduslepinguga ei anta üle riigi esindamise funktsiooni

rahvusvahelises organisatsioonis, vaid pakkuja aitab riigil täita ülesandeid vastava

rahvusvahelise koostöö korraldamisel, olles tegevustesse kaasatud, st omamata iseseisvat

otsustus- ja tegevuspädevust ja täites sisuliselt administratiiv- ja tugifunktsiooni, sh edastades

riigihankel kehtestatud vormide kohast aruandlust. Ka rahvusvahelise organisatsiooni tegevuses

(mitteliikmena) osalemise kriteerium pole riigihanke esemega seotud, sest HLP kohaselt ei

osale MTÜ rahvusvahelise organisatsiooni tegevustes enda nimel, vaid ministeeriumi juhtimisel

4(24)

ja viimase tegevustesse kaasatuna. Seetõttu on tervikuna asjakohatu autoveoalaste dokumentide

väljastamisel hinnata nii rahvusvahelise organisatsiooni kuuluvust kui selle tegevuses osalemist,

HLP järgi osaleb rahvusvahelises organisatsioonis riik, halduslepingu täitjat üksnes kaasatakse

teatud abistavatesse toimingutesse.

Selle kriteeriumi osakaal on üle paisutatud. 10-l rahvusvahelisel ja 5-l riigisisesel nõupidamises

osalemine, seejuures mitte riigi esindajana vaid korraldusse kaasatud tugifunktsiooni täitmine

on võrreldes riigihanke esemeks oleva põhifunktsiooniga ehk lubade väljastamisega

marginaalne: ERAA lähetuskulud moodustasid 0,7% lepingu täitmise kuludest 2022.aastal,

hindamiskriteeriumi osakaal on aga 12%.

Kaebaja kahtleb, et CEMT-i lubadega seotud aruandluskohustuse (kui selgelt tugifunktsiooni)

täitmine moodustab riigihanke esemest märkimisväärset osakaalu. Pigem on seegi marginaalne

(alla 1%). Kaebaja hinnangul ei ole võimalik HLP-st, TK-st ja muudest dokumentidest

järeldada, et vastav rahvusvahelise organisatsiooni tegevusega seotud mõõde (seegi üksnes

kaudne) ületaks 3% hankelepingu mahust.

Tingimus on suunatud ERAA-le, kelle juhatuse liige on märgitud Rahvusvahelise Transpordi

Foorumi CEMT kvoodi (https://www.itf-oecd.org/country-licences) menetluste rakendamise

koordineerimise kontaktisikuks. Kaebajale teadaolevalt ei ole Eestis veokorralduse sektoris

kellelgi peale ERAA nõutavat kogemust.

ERAA on riigi nimel kontaktisikuks Rahvusvahelise Transpordi Foorumi (International

Transport Forum/ITF) juures ja on ainsana Eesti veondussektori organisatsioonidest

Rahvusvahelise Maanteetranspordi Liidu (IRU) liige. Hindamistingimuste koostoimes –

halduslepingu täitmise kogemus, IRU või muu rahvusvahelise veonduse korralduse valdkonna

organisatsiooni liikmelisus ja ühingu MTÜ vorm, mis tegutseb autoveonduse valdkonnas –

vastab vaid ERAA.

Vastava kogemuse nõue ei ole otseselt seotud hankelepingu esemega. Kriteeriumi osakaal on

ebaproportsionaalselt suur. Ka kogemuse ajaline piirang 15 aastat viitab diskrimineerimisele.

22. Kriteerium „Vastutavate isikute haridus ja kogemused“ on õigusvastane seose puudumise

tõttu riigihanke esemega. RHS § 85 lg 1 kohaselt sätestab hankija riigihanke alusdokumentides

majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks hankelepingu esemega seotud ja

reaalset konkurentsi tagavad pakkumuste hindamise kriteeriumid.

HLP, TK ega seadus ei sätesta nõuet, et hankelepingut peab täitma HK asjaomases alajaotuses

sätestatud pädevusele vastav isik. Ei ole aru saada veokorraldaja pädevusega isiku

registreeringu nõude vajadus hankelepingu esemest tulenevalt.

Samuti ei võimalda läbipaistvust ja pakkumuste võrreldavust kriteerium koolitaja tegevuse

kohta 1 aasta vältel. Kriteeriumile vastab ka isik, kes on teinud ühe koolituse referentsaasta 1.

jaanuaril ja 31.detsembril. Tähelepanuväärne on ka ERRU (European Register of Road

Transpordt Undertakings) registreeringu alternatiivi kehtestamine. Kaebaja teada ei ole vastav

register avalik. Registrit peetakse selleks, et liikmesriigid saaksid vahetada teavet

maanteetranspordiettevõtete ja rahvusvaheliste vedajate autovealaste rikkumiste kohta. Kuidas

sellise registri registreering saaks olla asjakohane hankelepingu täitmisel, ei ole arusaadav.

TK p 1.45. ja HLP 3.4. ning RHAD dokument „Pakkumuse kogumaksumuse ja dokumentide

andmise eest aastatel 2025-2029 saadava tasu ja kulu tulemi prognoosi esitamise vorm“

23. Kriteerium teenuse hind koostoimes dokumendiga „Pakkumuse kogumaksumuse ja

dokumentide andmise eest aastatel 2025- 2029 saadava tasu ja kulu tulemi prognoosi esitamise

5(24)

vorm“ ning TK p-ga 1.45 ja Halduslepingu projekti (HLP) p-ga 3.4. on õigusvastased, kuna

juhised pakkumuse hinnastamise kohta on ebaselged. Sellega kahjustatakse riigihanke

läbipaistvust ja pakkujate võrdset kohtlemist.

24. HLP p 3.4. sätestab: Lepingu punktis 1.2 nimetatud dokumentide väljastamise hulk, vorm,

menetluskord, lõivumäär ja sellele vastav teenuse tasu võib Lepingu kehtivusaja jooksul

muutuda, kui toimuvad muudatused asjaomastes õigusaktides või üldises majanduskeskkonnas,

mis otseselt mõjutavad Lepinguga seotud toiminguid. Juhul kui eeltoodud muutused mõjutavad

oluliselt MTÜ Lepingu täitmise ülesannetega seotud finantstasakaalu ning vastavalt MTÜ

tegevuse kohta pakkumuses esitatud tulemi prognoosi, võib Lepingu pool algatada Lepingus

sätestatud hüvitiste või tasude ülevaatamist, vastavalt kas tasude suurendamiseks või

vähendamiseks. Tasusid ei suurendata ning muid lepingulisi hüvitisi ei maksta, kui MTÜ

lepingulise tegevuse negatiivne finantstulem on põhjustatud MTÜ enda majandustegevuse,

juhtimisotsuste või riigihankes madala maksumusega tehtud pakkumuse mõjul ja tulemusena.

Sisuliselt piiramatud võimalused hankelepingu maksumuse muutmiseks ning ebamäärased

alused toovad kaasa selle, et pakkumuse hindamisel arvesse võetav näitaja teenuste hind ei oma

hankelepingu maksumuse seisukohalt tähendust. Tegelik maksumus võib kujuneda

hankelepingu täitmise käigus ebamäärastel asjaoludel. Seos hindamiskriteeriumi ning

hankelepingu majandusliku soodsuse vahel muutub olematuks või vähemasti läbipaistmatuks ja

kontrollimatuks.

25. Kaebajale jääb ebaselgeks, milline on eeltoodut arvestades teenuste hinna kriteeriumi mõte.

Ebaselge on ka see, milliste kriteeriumite alusel hinnatakse lepingu täitmisel MTÜ enda

majandustegevusest või juhtimisotsustest tulenevaid tulemi muutuseid. Riigihankel võib seega

madalama hinna alusel edukaks osutuda üks pakkuja, kuid hankelepingu maksumus võib

lepingupoolte läbirääkimiste tulemusel kujuneda konkurendi pakutust kallimaks.

26. Vastustaja on teenuste hinna arvestamiseks viidatud tasu ja kulu tulemi prognoosi esitamise

vormi veerus 1 pakkujatele ette andnud väljastatavate dokumentide ühikute prognoosid. Samas

ei reguleeri RHAD, kas nimetatud ühikud on pakkujatele teenuste maksumuse arvestamisel

siduvad. Seetõttu võivad pakkujad RHAD-d erinevalt mõista ja hankele ei laeku võrreldavaid

pakkumusi. Kaebaja on leidnud vormis veeru 1 aluseks olevatest teenuste osutamise arvu

andmetes ka olulisi ebatäpsusi. Näiteks on veeru 1 real 1 avaldatud veoseveo lubade arvuks

määratud 350 ühikut, kuid riigihankel avaldatud statistiliste näitajate pinnalt saab järeldada, et

2019-2023 statistika alusel on vastav keskmine arv oluliselt kõrgem 431 ühikut. Samuti nähtub

vormi veeru 1 real 6, et hankija arvestab kahepoolse veoloa arvuks 20 000 ühikut, kuid

tegelikult nähtub ERAA 2022. a ehk värskeima avaliku aruande alusel, et vastav aastane ühikute

arv on oluliselt erinev – 37 633 ehk ligi kahekordne vormil avaldatust. See arv on olnud enam-

vähem muutumatu nelja aasta 2019-2022 lõikes, vaid kinnitamata 2023. a andmetel on arv

kahanenud 24 021-ni. Hankeleping sõlmitakse 5-ks aastaks ja senised andmed ei toeta hankija

prognoosi, et kahepoolsete veolubade arv peaks hankelepingu perioodil olema 20 000.

See tähendab, et vormil etteantud teenuse ühikute ja maksimaalsete riigilõivu määrade järgi

oleks kahepoolse veoloa teenuse osutamise tulu vahe 40 210 eurot aastas ja 201 050 eurot 5

aasta jooksul. Seda on kuni 705 410 eurot rohkem, kui hinnapakkumuse vormil, st 8% kuni 20%

eeldatavast hankelepingu maksumusest.

27. Nii ebamäärase ja suure veaga alusandmete puhul ei ole võimalik koostada hoolsat teenuse

hinnapakkumust. Järelikult avaldab vastustaja vormil eksitavat teavet vähemalt ülalviidatud

asjaoludes. Pakkujate selline eksitamine on soodne ERAA-le, kes senise lepingupartnerina võib

saada segastest hanketingimustest eelise.

6(24)

TK p 1.51 ja HLP p 5.1 ning asjaolu, et RHAD ei näe ette hankelepingu täitmise algusaja edasi

lükkamist juhuks, kui hankijal ei õnnestu enne hankelepingu algusaega riigihanget läbi viia ja

hankelepingut sõlmida

28. HLP p 5.1. näeb ette, et selle täitmise tähtaeg algab 2025. aasta 1. jaanuaril ja kestab 2029.

aasta 31. detsembrini või kuni poolte lepingust tulenevate kohustuste lõpliku täitmiseni. HLP

ega RHAD ei näe ette võimalust lepingu täitmise algusaega edasi lükata.

Kaebajal on kahtlus, et vastustaja võib püüda riigihanget venitada ja oma tegevusetuse ja

viivituse tõttu vajadusel kehtetuks tunnistada. Eelmise riigihanke nurjumist arvestades tuleks

vastustajal riigihanke uut kehtetuks tunnistamist vältida. Kui aga hankija ei näe ette lepingu

täitmise edasilükkamise võimalust ja aluseid, siis on ettenähtav, et riigihange võidakse

menetluse viibimisel RHS § 214 vastutuse vältimiseks taaskord kehtetuks tunnistada.

Halduslepingu jõustumise põhjendamatult pikk edasi lükkamine annab ebaseadusliku eelise

ERAA-le

29. ERAA-ga sõlmitud leping pidi lõppema 31.12.2023 ning uus leping on vastustaja ja KLIMi

tegevusetuse ja viivituse tõttu seni sõlmimata. KLIM on pikendanud lepingut kuni uue

halduslepingu sõlmimiseni. Sisuliselt põlistab hankija niimoodi konkurentsi rikkuvat olukorda,

kus ERAA täidab terve aasta jooksul lepingut edasi ja teenib moonutatud konkurentsiolukorras

28%-list kasumit.

30. TK p-s 1.51. toodud halduslepingu jõustumise edasi lükkamise kaalutlused on

põhjendamatud, valed või asjakohatud.

Vastuväited vastustaja vastusele

31. Vastustaja ei ole põhjendanud MTÜ halduslepingu täitmise kogemuse hindamist (mh

olukorras, kus halduslepingut täidavad MTÜ töötajad ja vastutavad isikud). Sama kehtib

rahvusvahelise kogemuse nõude kohta.

Puuduvad põhjendused, miks teiste riikide registritelt andmete hankimiseks on vajalik MTÜ

osalus just rahvusvahelise organisatsiooni töös (liiati veel rahvusvahelise organisatsiooni

liikmelisus).

Puuduvad põhjendused töötajatele ja vastutavatele isikutele seatud hinnatavate kriteeriumite

asjakohasuse kohta ehk kuidas need on seotud hankelepingu esemega.

Puuduvad põhjendused kriteeriumite osatähtsusele pakkumuste hindamisel.

Puuduvad põhjendused, millist kvaliteedieelist iga vaidlustatud kriteeriumiga taotletakse.

Puudub vastus kaebuse etteheitele, et ainsaks isikuks, kellel on võimalik esitada riigihankel

edukas pakkumus, on ERAA. Väited, nagu ERAA-d ei eelistata, on paljasõnalised. Vastustaja

vastuse pinnalt ei ole võimalik teha järeldust, et keegi teine peale ERAA oleks riigihankel

võimeline esitama eduka pakkumuse.

32. Vastuses esitatud põhjendused on seosetud – vastustaja väidab, et kaebajale kahjulikud ja

ERAA-d soosivad hindamiskriteeriumid on uuel riigihankel kehtestatud tulenevalt CEMT-i

veoloa elektrooniliseks muutumisest – selline väide pole seostatud kaebuses

hindamiskriteeriumitele tehtud etteheidetega ning vastustaja poolt kehtestatud

hindamiskriteeriumite muudatustega riigihankel. Mitte ükski muudatustest ei ole kaebaja

hinnangul pealtnäha seotud CEMT-i elektrooniliseks muutumisega.

33. Kvalifitseerimis- ja hindamiskriteeriumite koostoime tõttu on ainuvõimalik, et eduka

pakkumuse saab esitada ja riigihankel edukaks osutuda ERAA. Turul pole sellist veonduse

7(24)

valdkonna MTÜ-d peale ERAA, kellel oleks üheaegselt veonduse valdkonna rahvusvahelise

organisatsiooni ja halduslepingu täitmise kogemus.

34. Vastustaja ei ole põhjendanud, kuidas iga kvaliteedikriteerium aitab pakkujal hankelepingut

kvaliteetsemalt täita, st realiseerida täiendava kvaliteedi eesmärgi. Riigihankel pole seatud mitte

ühtegi kriteeriumit, mille kohaselt saaks pakkuja esitada oma nägemuse teenuse kvaliteedist,

mida hankija saaks hinnata (nt seoses asjaajamise elektroonilisusega, dokumentide väljastamise

kiirusega, nõustamise süsteemiga vmt). Mingisugust määratlemata täiendavat kvaliteeti

püütakse saavutada kaudsete ja asjakohatute nõuete kaudu, nagu MTÜ poolt suvalise

halduslepingu täitmine või rahvusvahelise organisatsiooni liikmelisus või veokorraldusjuhi

registreering.

35. Hankija ei ole ümber lükanud kaebaja põhjendusi, et ainsaks isikuks, kellel on lootust

hankijaga leping sõlmida, on ERAA (hankija ei ole viidanud ühelegi teisele veonduse

valdkonna MTÜ-le, kes vastaks üheaegselt halduslepingu täitmise kogemuse ja rahvusvahelise

autoveo organisatsiooni liikmelisuse kriteeriumitele). Kui selliseks isikuks on vaid ERAA, siis

tuleb ülejäänud pakkujatel pakkuda 30%-45% odavamat teenuse hinda (so asjakohase 12-18

väärtuspunkti osakaal hinnakriteeriumi 40-st väärtuspunktist), et üldse pakkumusega

konkurentsis püsida. See tähendab, et hindamiskriteeriume tuleb vaadata ka koostoimes ja

kriteeriumide koostoimes sunnib vastustaja kõiki teisi pakkujaid peale ERAA tegema

alapakkumust või hindama hankel osalemist perspektiivituks.

36. Vastustaja ei ole selgitanud, kuidas on seotud veokorraldusjuhi pädevusnõue hangitava

teenuse osutamisega – ei hangita ju tegevusloa alusel osutatavat veoteenust. Veokorraldusjuhi

olemasolu ja tema vastavat registreeringut nõuab seadus vedaja tegevusloa väljastamise

kohustusliku eeldusena (AutoVS § 7 lg 8 ja 9), kuid AutoVS tegevusloa alusel teostatav

veoteenus ei ole halduslepingu ese. Ka registreeringu nõue on eraldiseisvalt ebaproportsionaalne

– veokorraldusjuhi kogemuse saab ka registreeringuta, nt on kaebaja eelmisele riigihankele

esitanud konkreetse veokorraldusjuhi ülesannet täitnud isiku (Henri Pokk), kelle kohta on

tööandja kinnitanud vastava sisulise kogemuse olemasolu. Vastustaja pole asjakohaselt

põhjendanud, miks see ei ole piisav ja miks on vaja registreeringut veokorraldusjuhina, kui

tegelikkuses registreering hankelepingu täitmisega seotud ei ole. Hankija ei ole selgitanud,

milles seisneb taotletav kvaliteedieelis (st milles väljendub täpsemalt pakkumuse soodsus), kui

hankelepingu täitmisel osaleb veokorraldusjuhi registreeringut omav isik.

37. Ei ole aru saada, kuidas MTÜ kui juriidilise isiku liikmelisus rahvusvahelises

organisatsioonis või osalemine selle töös aitab kaasa teise riigi registrist teabe hankimise

kvaliteedile.

38. Jääb ebaselgeks, miks nõutakse just autoveoalase rahvusvahelise organisatsiooni kogemust,

kui oluline on sisuliselt eri riikide registrite töötajate vaheline teabevahetus. Ka TK vastavad

sätted viitavad pigem riikide registrite töötajate omavahelisele koostööle (st kahepoolsele

koostööle), mitte rahvusvahelises organisatsioonis osalemisele. Ei ole aru saada, kuidas

osalemine nende rahvusvaheliste organisatsioonide töös ja/või vastav liikmelisus on seotud

teiste riikide registritelt andmete pärimisega ja kuidas neid andmeid pärib kvaliteetsemalt

töötaja, kes pole küll ise varem ühelgi tasandil riikidevahelist koostööd teinud, kuid kes töötab

MTÜ-s, mis on olnud viidatud rahvusvahelistes organisatsioonis liige. Teisisõnu jääb hankija

poolt kriteeriumiga taotletav kvaliteedihüpe ebaselgeks. Kui hankijale on kogemusena oluline

varasem rahvusvaheline suhtlus (andmete pärimine mujalt kui Eestist), siis peab

hindamiskriteerium olema vastavalt laiem ja seotud töötajaga, vastasel juhul pole see seotud

riigihanke esemega ning on kaebuses toodud põhjendustel ka diskrimineeriv.

8(24)

39. Vastustaja prognoos kahepoolsete veolubade edaspidise kahanemise kohta 20 000 ühikuni

on paljasõnaline, eriti arvestades, et isegi 2023. a tegelikult väljastatud lubade ühikute arvu ja

vormi andmete vahe on 20%.

40. Vastustaja ei ole vastuses esitanud sisulisi põhjendusi hinnamuudatuse regulatsiooni

selgusele, vaid teeb jätkuvaid üldsõnalisi ja laialivalguvaid viiteid hankelepingu muutmise

alustele. Hankija ei ole HLP sõnastusega taganud, et HLP hinnamuudatus ei tohi viia

pakkumuste paremusjärjestuse muutumiseni. Vastupidiselt hankija selgitustele on ERAA-l

kehtiva lepingu täitmisel (kehtiv leping sisaldab samasugust muutmisklauslit) võimaldatud

ebamõistliku kasumi (marginaaliga ligi 30%) teenimist halduslepingu hinda muutmata.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

41. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. RHAD on kooskõlas õigusaktidega.

Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad

42. Riigihange viitenumbriga 280254 on eraldiseisev riigihange. Seetõttu ei ole õige üle kanda

eelmise riigihanke menetluse tingimusi sellele riigihankele. Vastustajal on otsustusruum

hindamiskriteeriumide sätestamisel. Vastustaja sätestab HK lähtuvalt hankeesemest. Vastustaja

ei ole sätestanud täiendavaid piiranguid seoses kaebaja pakkumusega varasemas hankes.

43. Olukorras, kus kvaliteediga seotud kriteeriumid moodustavad kokku 60% pakkumusele

antavatest hindamispunktidest, on objektiivse võrdluse tagamiseks ja meelevaldse kohtlemise

ohu vältimiseks oluline, et need kriteeriumid oleks täpselt esitatud.

44. Hankelepingu ese ei ole varasema riigihankega võrreldes täpselt samasugune. 2024. aasta

alguses oli teenindataval asutusel teada asjaolu, et hanke esemesse kuuluva CEMT-i veoloa

andmise tingimused muutuvad alates 1. jaanuarist 2025 oluliselt. CEMT-i juhtorgan oli teinud

otsuse, et 1. jaanuarist 2025 muutub CEMT-i veolubade süsteem elektrooniliseks ja seda nii

vedajatele, veoloa andjatele kui nende kasutamise üle järelevalvet tegevatele kontrollasutustele.

See tähendaks, et 2024. a detsembris ei väljasta CEMT-i sekretariaat 2025. aastaks

liikmesriikidele enam paberkandjal CEMT-i veolubasid. Tänaseks on teada, et CEMT-i

juhtorgan on elektroonsele veolubadele ülemineku rakendamise kuupäevaks määranud

01.01.2026.

HK ei ole ainsad hanketingimused, mida vastustaja on kohendanud võrreldes eelmise

riigihankega.

45. Vastustaja soovib majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel rõhku panna

kvaliteedile. Osakaalude (40% pakkumuse hind, 60% kvaliteet) määramisel on mh arvestatud

asjaoluga, et hanke maksumus on piiratud vastavate dokumentide väljastamise eest seaduses

sätestatud riigilõivu määradega.

46. Riigihanke tulemusena sõlmitava halduslepingu esemeks on autoveoalaste dokumentide

andmine. Töötajad ja vastutavad isikud osalevad halduslepingu täitmisel. Näiteks MTÜ vastab

IMI süsteemist (siseturu infosüsteem) laekunud päringutele. MTÜ-l on õigus saata IMI süsteemi

kaudu päringuid teiste liikmesriikide pädevatele asutustele seoses vedaja tegevusalal

tegutsemise nõuetele vastavusega. Selleks määrab MTÜ vähemalt kaks töötajat, kes hakkavad

tegelema IMI süsteemi kaudu päringute vastuvõtmise ja saatmisega. Seejuures tuleb MTÜ

vastavate töötajate andmed esitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Vedajate

ärisaladuse kaitse eesmärgil ei tohi MTÜ töötajad, kes vastutavad või tegelevad tehnilise

kirjelduse punktis 1.1 nimetatud dokumendi andmise või sellealaste aruannete koostamisega,

9(24)

olla lepinguliselt seotud või täita tööülesandeid mis tahes vedaja või ekspedeerija (autovedude

vahendaja) juures. Halduslepingu täitmise eest vastutavad MTÜ-s vastutavad isikud.

47. Vastutava töötaja nõuetele vastavuse hindamiseks on nõutud vastava registrikande

olemasolu, et vastustajal oleks võimalik veenduda isiku vastavuses seatud hanketingimustele.

Veokorraldusjuhina tegutsemine eeldab isiku nõuetele vastavuse kontrollimist autoveoseaduse

(AutoVS) § 8-s kehtestatud nõuetele või kui tegemist oleks muus riigis tegutsenud

veokorraldusjuhiga, siis läbi ERRU (inglise keeles European Register of Road Transport

Undertakings) tema vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009

nõuetele. Kui isik täidab mingis osas veokorraldusjuhi nõudeid, kuid teda ei lisata asjakohasesse

registrisse vastutava isikuna, siis ei ole tema nõuetele vastavust ka kontrollitud.

Kui hankelepingut peab täitma meeskond, siis on meeskonna hindamisel otsustavad meeskonna

liikmete kogemused. See võib kujutada endast pakkumuse olemuslikku tunnust ning olla seotud

hankelepingu objektiga. Vastustaja võib arvesse võtta hankelepingu täitmiseks välja pakutud

meeskonna liikmete koolitus- ja töökogemust.

48. Kaebaja on jätnud tähelepanuta, et lisaks rahvusvaheliste nõupidamiste korraldusse

kaasamisele on TK-s toodud ka teisi ülesandeid:

1) suhtlus teiste riikide pädevate asutustega, et küsida informatsiooni või anda teise riigi

pädevale asutusele informatsiooni näiteks veolubade täitmise ja kasutamise kohta

2) IMI-süsteemi vahendusel suhtlus teiste ELi ja EMÜ liikmesriikide pädevate asutustega

seoses tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirjade/koopiate andmisega, et tagada

riiulifirmade mittetegutsemine autoveoturul,

3) juhitunnistuste andmisel igapäevane suhtlus teiste liikmesriikide pädevate asutustega, et

kindlaks teha, kas juhul, kui autojuht on läbinud ametikoolituse mõnes teises

liikmesriigis, kas esitatud pädevustunnistus on väljastatud õigetel alustel ja kehtiv,

4) teabe edastamine teiste riikide pädevatele asutustele, kui Eestis väljastatakse tegevusloa

kinnitatud ärakiri mõnes teises liikmesriigis registreeritud veoautole,

5) lisaks ERRU päringutele on vajalik suhelda teiste liikmesriikide pädevate asutustega, kui

on vajalik kontrollida veokorraldusjuhi vastavust hea maine nõudele.

Kui pakkumuses esitatud vastutav isik on olnud määratud või hanke toimumise hetkel tegutseb

veokorraldusjuhina mõne teise liikmesriigi vedaja juures, siis võimaldab ERRU süsteemi päring

seda kontrollida. ERRU süsteem on Euroopa Liidu komisjoni poolt loodud päringute edastamise

platvorm, mille kaudu on kõikide liikmesriikide autoveo-ettevõtjate elektroonilised registrid

ühendatud ning veokorraldusjuhti puudutava päringuga on võimalik saada teise liikmesriigi

avalikust registrist teavet, millistes veoettevõtetes päritav veokorraldusjuht tegutseb või on

tegutsenud ja kas ta vastab selles liikmesriigis hea maine nõudele.

Juhul, kui pakkuja annab teada, et tema poolt pakkumuses toodud vastutav isik on tegutsenud

või tegutseb mõne teise liikmesriigi vedaja juures veokorraldusjuhina, siis on võimalik anda

ajutised ERRU päringu teostamise õigused Riigi Tugiteenuste Keskuses (vastustaja) selle hanke

eest vastutavale töötajale, et selline päring saaks tehtud. Kui kaebaja ei nõustu ERRU päringu

tulemusega, siis on RTK töötajal võimalik suhelda teise liikmesriigi autoveo-ettevõtjate registri

omajaga otse ning küsida kinnitust otsitava veokorraldusjuhi tegutsemise kohta

hindamiskriteeriumis nimetatud ajaperioodi jooksul selle riigi vedaja juures.

49. Kaebaja heidab vastustajale ette rahvusvahelise kogemuse kriteeriumi kehtestamist.

Kvaliteedi hindamisel on oluline, et autoveoalaseid dokumente andev MTÜ omaks veonduse

korralduse valdkonnas sisulist ja praktilist rahvusvahelise koostöö kogemust ning valdkonna

10(24)

üldisi teadmisi. Veonduse korralduse valdkonna all on silmas peetud eelkõige veondusturule

juurdepääsu ja sellel turul tegutsemise tingimustega seonduvat temaatikat. Näited

rahvusvahelistest organisatsioonidest veonduse korraldamisega seotud valdkonnas: ITF, IRU,

FIATA, UITP jt.

HK-s on vastustaja kriteeriumi määratlenud kindla perioodiga. 15 aasta kogemuse nõue on

eelkõige seetõttu, et 2009. a võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr

1071/2009, (EÜ) nr 1072/2009 ja (EÜ) 1073/2009, see tähendab enamus hanke esemesse

kuuluvatest autoveoalastest dokumentidest (välja arvatud kahepoolsed ja CEMT-i veoload).

Samuti on 15 aastat piisavalt pikk periood, mille jooksul veonduse valdkonnas tegutseval MTÜ-

l on olnud võimalik omandada kogemusi koostööl erinevate rahvusvaheliste

organisatsioonidega.

50. Vastustaja loobus regionaalse kättesaadavuse kriteeriumist eelkõige kõigi hankes

osalemisest huvitatud isikute huvides: on näha trend veolubade ja muude autoveoalaste

dokumentide vähenemiseks, mistõttu oleks majanduslikult liialt koormav eeldada, et teenust nii

suures mahus pakutakse ja selleks vajalikke kulutusi tehakse. Vähemates kohtades dokumentide

andmine võimaldab kulupoolt vähendada ning tuua alla teenuse eest võetavat hinda.

51. Pakkumuste hindamine majandusliku soodsuse, mitte pelgalt madalaima hinna alusel, ei ole

mitte ainult kooskõlas RHS-ga, vaid lausa eelduslik.

Hankelepingu täitmise kvaliteeti on võimalik hinnata erinevate näitajate kaudu ja leida seeläbi

parima hinna ja kvaliteedisuhtega pakkumus. HK eesmärk on eristada erineva kvaliteediga

pakkumusi.

Seega ei saa HK sätestamisel konkurentsi tagamise põhimõte tähendada seda, et HK peavad

tagama kõikidele pakkumustele maksimaalsed hindamispunktid. Oluline on, et vastustaja ei

piiraks HK kaudu teadlikult konkurentsi. Kaebaja on põhjendanud HK õigusvastasust üksnes

seeläbi, et vastustaja on võrreldes varasema hankega tingimusi muutnud. Samas ei ole kaebaja

selgitanud, kuidas HK tema õigusi riivavad ega tõendanud, et selliste HK alusel ei ole võimalik

tal kvaliteedi eest majandusliku soodsuse väärtuspunkte saada.

TK p 1.51 ja HLP p 5.1

52. 2023. aasta suve- ja sügiseperioodidele jäi Vabariigi Valitsuse otsuse alusel KLIM-i

moodustamine, mille käigus liikus kogu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

transpordisektor sh teede- ja raudteeosakond, kelle tööplaanis oli ka kõnesoleva riigihanke

läbiviimine, KLIM-i koosseisu. KLIM loodi 1. juulil 2023.a. 2023. aasta juulis-augustis sai ka

selgeks, et KLIM tellib riigihangete korralduse edaspidi vastustajalt. Riigihanke materjalide

koostamisega vastustajale tegeleti teede- ja raudteeosakonnas augustis-septembris. RHAD-i

kooskõlastusperiood vastustajaga ja vastav kooskõlastusring KLIM-s toimus oktoobris ja hange

viitenumbriga 270582 kuulutati välja 30.10.2023. Eelmine riigihange lõppes kehtetuks

tunnistamise otsusega. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et hanke osas oldi tegevusetud.

Tegemist oli objektiivsetel põhjustel toimunud viivitustega, sest uue ministeeriumi

käimasaamine ja protsesside edasine korraldus vajas teatud aega.

53. Riigihanke ettevalmistamine viibis hanke esemesse kuuluva autoveoalase dokumendi,

milleks on CEMT-i aastane ja tähtajaline veoluba (CEMT-i veoluba) ja mille osas oli KLIMil

2024. aasta algul teadmine selle elektroonseks muutmisega alates 1. jaanuarist 2025. Tegemist

on olulise muudatusega, mis avaldas mõju RHAD-i koostamisele ning mille tõttu riigihanke

avaldamine RHR-is 2024. aastal viibis.

2024. aasta alguses oli KLIM-il teadmine, et CEMT-i juhtorgan teinud otsuse, et 1. jaanuarist

2025. a muutub kogu CEMT-i veolubade süsteem elektrooniliseks ja seda nii vedajatele, veoloa

11(24)

andjatele kui nende kasutamise üle järelevalvet tegevatele kontrollasutustele. See tähendab seda,

et 2024. a detsembris ei väljasta CEMT-i sekretariaat 2025. aastaks liikmesriikidele enam

paberkandjal CEMT-i veolubasid. 2023. aasta oktoobris väljakuulutatud hanke viitenumber

270582 materjalides seda elektroonsele süsteemile üleminekut ei kajastatud, kuna puudus veel

selgus, kas ja millal elektroonsetele CEMT-i veolubadele üleminek toimub, kuna CEMTi

sekretariaadi esimene hange elektroonilistele CEMT-i veolubadele ülemineku arenduste osas

nurjus ja mille tõttu alustati 2023. aastal uut hanget. Lõplik kinnitus selle otsuse osas saadi

2024. a veebruaris toimunud CEMT-i töögrupi nõupidamisel.

Kuu aega hiljem, 27. märtsil 2024, avaldati ka esimene tehniline dokument CEMT-i

elektroonsetele veolubadele ülemineku kohta ning 4. aprillil 2024 esitleti süsteemi üksikasju

liikmesriikide ekspertidele. Eelkõige oli selle info selgumine vajalik hanke tehnilise kirjelduse

ja halduslepingu projekti täiendamiseks, kuna elektroonsele veolubade süsteemile üleminek

hakkab oluliselt mõjutama seda, milliste kuludega peab pakkuja hakkama CEMT-i veolubade

andmisel arvestama. Elektroonse veolubade süsteemi kasutuselevõtt toob näiteks kaasa selle, et

pakkujal ei ole vaja pakkumuse koostamisel arvestada CEMT-i logiraamatute trükkimise ja

vedajatele andmisega, kuna ka CEMT-i logiraamatud on süsteemis elektroonsed ning

vedaja/autojuht kannab teostatava veo andmed otse elektroonsesse süsteemis. Lisaks sellele

mõjutab CEMT-i veolubade andmise kulusid see, et elektroonse süsteemi käivitumisel ei ole

CEMT-i veolubade andjal vajalik koostada 2 korda aastas CEMT-i logiraamatu lehtedel

põhinevaid autovedude aruandeid, kuna need aruanded valmivad iga CEMT-i liikmesriigi osas

elektroonses süsteemis. Samas on vastustaja siiski jätnud nii tehnilisse kirjeldusse kui

halduslepingu projekti ka sellise võimaluse sisse, et juhul, kui 2024. aasta detsembris selgub, et

mingil Eestist mitteoleneval põhjusel CEMT-i veolubade elektroonne süsteem ei käivitu ning

sellele üleminek lükatakse CEMT-i juhtorgani poolt edasi, siis tuleb ka CEMT-i veolubade

andjal arvestada paberkandjal CEMT-i veolubade andmise jätkamisega teatud perioodiks.

Käesolevaks hetkeks on selgunud, et elektroonilisele süsteemile üleminek toimub 01.01.2026.a.

Pakkumuse kogumaksumuse ja dokumentide andmise eest aastatel 2025-2029 saadava tasu ja

kulu tulemi prognoosi esitamise vorm. Hankelepingu hinna muutmine – tehnilise kirjelduse

punkt 1.45 ja halduslepingu projekti punkt 3.4

54. Kriteeriumi „Teenuse hind“ koostoimes RHAD-i dokumendiga „Pakkumuse

kogumaksumuse ja dokumentide andmise eest aastatel 2025-2029 saadava tasu ja kulu tulemi

prognoosi esitamise vorm“ ning TK p 1.45 ja HLP p 3.4 ei ole õigusvastased. Juhised

pakkumuse hinnastamise kohta on selged ning ei kahjusta riigihanke läbipaistvust ja pakkujate

võrdset kohtlemist. TK p 1.45 ja HLP p 3.4 võimaldavad hankelepingu maksumust muuta

ühemõtteliselt arusaadavalt ega kahjusta läbipaistvust ja võrdset kohtlemist ning pakkumuste

võrreldavust. Teenuste hinnana võetakse arvesse pakkujate esitatud "Pakkumuse

kogumaksumuse ja dokumentide andmise eest aastatel 2025-2029 saadava tasu ja kulu tulemi

prognoosi esitamise vormi" punktis 1 tulud 10. veeru viimasel real toodud dokumentide

andmise eest saadava tasu prognooside kogusummat 5 aasta kohta käibemaksuta. Hankel

parima pakkumuse hindamisel hinnatakse pakkuja esitatud autoveoalaste dokumentide andmise

5 a maksumust (st oodatavat tasu), st teenuse kogumaksumust koos tulemiga. See tähendab, et

oodatav tulem eraldi hindamispunktide andmist ei mõjuta.

55. Kaebuse punktis 3.1.7. viidatud erinevused dokumentide arvus, eelkõige kahepoolsete

veolubade arvust tulenevad realistlikust prognoosist väljastatavate dokumentide vähenemise

osas seoses geopoliitilise olukorraga, mistõttu ei ole mõistlik lasta pakkujatel prognoosida

tulemit arvude pealt, mida ei ole eelduslikult võimalik saavutada ning seetõttu võib tulemuseks

olla valedel alustel teenuse hinnastamine. Dokumentide vähenemine on nähtav dokumentide

väljastamise statistikast (Lisa 5 Autoveoalaste dokumentide väljastamise statistika 2019-2023).

12(24)

Dokumentide väljastamise arvudest 2019-2023 on näha 2023. aastal vähenemine enamikes

arvudes.

Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et pakkumuse kogumaksumuse ja dokumentide andmise

eest aastatel 2025-2029 saadava tasu ja kulu tulemi prognoosi esitamise vormi esimeses veerus

toodud mitme dokumendi osas toodud teenuste arv on eksitav. Tegemist on hinnangulise

näitajaga, mis ei ole ainult eelmiste aastate keskmine tulem, vaid selles on KLIM-i eksperdid

arvestanud üldisi tendentse majanduses ja Eesti ettevõtluses. Näiteks on sellel vormil suure

tähtsusega kahepoolsete veolubade arv, mille osas on ekspertide prognoos 20 000. Arvestades,

et suure osa kahepoolsetest veolubadest moodustavad Venemaaga vahetatavad veoload, mille

arv ja vedajate poolt kasutamine on pärast Venemaa alustatud sõda Ukrainas oluliselt

vähenenud, siis peegeldub see KLIM-i poolt prognoositud kahepoolsete veolubade teenuste

arvus. ERAA poolt väljastati 2022.a 37 633 veoluba. See oli aasta, kus Venemaaga vahetati

(kvoodil põhinevad veoload vahetati 2021. a detsembris) kahepoolseid veolubasid

maksimaalses kvoodil põhinevas koguses ning Eesti vedajad olulisel määral veel ei piiranud

Venemaale kaubavedude teostamist. 2023.a olukord muutus. Arvestades Venemaa suhtes

Euroopa Liidus vastu võetud sanktsioonipakette lõpetasid paljud Eesti veoettevõtted autoveod

Venemaale. See peegeldub 2023.a kahepoolsete veolubade arvus, mis oli 24 021 (vähenemine

36%). Kuna sanktsioone Venemaa suunal laiendatakse, soovib aina vähem veoettevõtjaid teha

autovedusid Venemaale või riikidesse, kuhu veo teostamiseks tuleb läbida Venemaa

territooriumit. Kuna Narva piiripunkt on mitmeks aastaks suletud, siis seetõttu on KLIM

kahepoolsete veolubade teenuste prognoosis ette näinud 20 000 veoluba. Kaebaja on küll välja

toonud, et nii ebamäärase alusandmete puhul ei ole võimalik koostada hoolsat teenuse

hinnapakkumust, kuid kaebaja peaks mõistma ja arvestama majanduses toimuvaga ning sellega,

et KLIM on tehnilises kirjelduses välja toonud, et väljastatavate dokumentide kogused võivad

kõiki majanduslikke ja teisi globaalseid muutusi arvesse võttes muutuda. Seetõttu ei saa

vastustaja kaebaja väitega nõustuda, et alusandmed on eksitavad, ebaõiged ja soosivad praegu

dokumente väljastavat MTÜ-d.

HLP p-s 3.4 ja TK p-s 1.45 on ettenähtud võimalused ja kord tasu muutmiseks mõlema

lepingupoole algatusel, et tagada pakkuja esitatud finantsprognoosis taotletud tulem, sh vältida

nii pakkuja tegevusest sõltumatut kahjumit kui ka ebamõistlikku kasumit lepinguperioodi

arvestuses. Hinnapakkumuse koostamiseks ning selles taotletud tulu, kulu ja tulemi alusel

hinnatakse lepinguperioodil halduslepingus ettenähtud ülesannete täitmisega kaasnevate tulude

ja kulude põhjendatust ja nende tasakaalu.

Vastustaja eeldab, et pakkuja on pakkumuse koostamisel lähtunud MTÜ majandustegevuse

juhtimise ja planeerimise parimast praktikast: pakkuja on finantsprognoosi koostamisel lähtunud

üldtunnustatud finantsplaneerimise metoodikaid kasutades parimast teadmisest halduslepingu

täitmisega kaasnevatest kuludest, arvestanud nende võimalike muutuste ja muutmise

vajadusega, võttes muu hulgas mõistlikul määral arvesse ka kaasnevaid arvutuste hälbe- ja

äririske.

Halduslepingus ja tehnilises kirjelduses ettenähtud võimalus tasude tõstmiseks on erandina

võimalik eelkõige juhul, kui halduslepingu kehtivuse ajal pakkujast sõltumatult ei ole võimalik

teenida pakkumise arvutuste alusena näidatud tulu pakkumuses esitatud kulude katteks olulisel

määral. Täiendava tasu ootus kulude kasvu katteks üle pakkumuses näidatud kulu määrade tuleb

kaalumisele eelkõige juhul, kui tegemist on kulude olulise kasvuga, mida pakkuja ei saanud

mõistlikkuse printsiibist lähtuvalt pakkumisel eeldada, prognoosida ega ka selle kasvu

ärahoidmist mõjutada. Eelviidatud olulisuse ja mõistlikkuse aspekte hinnatakse juhtumi

põhiselt, tuginedes nii vastava valdkonna üldtunnustatud tavadele, kohtupraktikale jmt.

13(24)

Tasude ülevaatamine on lisatud teenuse osutaja kaitseks, kui muutuvad hanke sõlmimise ajal

teadaolevad asjaolud (näiteks väheneb oluliselt väljastatavate veolubade arv). Teiselt poolt on

see kaitseklausel ka vastustajale, kui mingil põhjusel peaks teenuse osutaja teenima

ebamõislikku kasumit. Hankelepingu maksumuse muutmiseks ei ole antud piiramatuid ja

ebamääraselt reguleeritud võimalusi ning hankelepingu tegelik maksumus ei või ega kujune

kallimaks viisil, et pakkumuse esitanud pakkujate paremusjärjestus muutub – see oleks

lubamatu ja igati vastuolus riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega. Kui riigihankes peaks

kvaliteedi kriteeriumide kõrval edukaks osutuma teenuse pakkuja, kellel on madalam hind, siis

hankelepingu täitmise käigus ei võimalda TK p-s 1.45 ja HLP p-s 3.4 ettenähtud hinna

muutmise võimalus muuta hinda piiramatult nii, et muutuks algselt pakkujate esitatud

pakkumuste paremusjärjestus.

RHAD osas, milles see ei näe ette hankelepingu täitmise algusaja edasi lükkamist juhuks, kui

vastustajal ei õnnestu enne hankelepingu täitmise algusaega riigihanget läbi viia ja

hankelepingut sõlmida

56. RHAD näeb ette hankelepingu täitmise algusaja edasi lükkamist, kui vastustajal ei õnnestu

enne hankelepingu täitmise algusaega riigihanget läbi viia ja hankelepingut sõlmida. Hanketeate

vormil on vastustaja enda poolt täidetavatel väljadel selgitanud, et lepingu eeldatav täitmise

algus on 01.01.2025. Nimetatud selgitus on olnud RHAD-is alates riigihanke avaldamisest

RHR-is.

57. Vastustaja leiab, et varasemalt sõlmitud halduslepingu pikendamine oli vajalik teenuse

katkematuse tagamiseks ning halduslepingu muutmine toimus kooskõlas RHS § 123 lg 1

punktiga 3.

21.12.2023 sõlmitud halduslepingu muutmise kokkulepe vastab kõikidele RHS § 123 lg 1

punktis 3 sätesatud tingimustele.

58. Seoses kaebaja täiendava seisukohaga märgib vastustaja järgmist.

AutoVS § 47 (1) võimaldab KLIM-l haldusülesannete täitmist edasi volitada halduslepinguga

mittetulundusühingule. Kõnealused haldusülesanded on avalikud üldhuviteenused, mis

hõlmavad nii siseriikliku kui rahvusvahelise õiguse (sh EL otsekohalduvad määrused) järgimist,

sh riikidevaheliste lepingutega võetud kohustuste täitmist (nt veolubadega seonduvas) ning

kaasnevalt kohalduvad siin riigivastutuse sätted ning laiemalt ka riigi maine riskid. Eelnevat

arvestades on mõistlik eeldada, et KLIM kaalub haldusteenuste edasivolitamist ainult juhul ja

teadmises, et halduslepingu partner osutab kõnealuseid riigi avalikke teenuseid, kas sarnase või

parema kvaliteediga võrreldes olukorraga, kui neid teenuseid osutaks KLIM ise. Teine teenuse

osutamise edasivolitamise oluline eesmärk on vabastada riigi administratiivset ressurssi

teenustelt, mida saaks osutada ka erasektor. Eelkõige nendest kaalutlustest lähtuvalt on

vastustaja riigihanke alusdokumentides (RHAD-s) sisustanud ka kvaliteetse teenuse osutamise

eeldustena kvaliteeti kajastavad hindamiskriteeriumid.

59. Vastustajale jääb arusaamatuks kaebaja ootus senise teenuse osutamise kvaliteeti tagavate

eelduste tühistamiseks RHAD-s. Ükskõik millise kaebaja poolt vastustatud kvaliteedinäitaja ära

jätmisega RHAD-s kaasneks otsene risk senise teenuse kvaliteedi halvenemisele ja/või

vajadusele vastustaja poolt täiendava administratiivse ressursi lisamiseks selleks, et katta

halduslepingu partneri vastava võimekuse või kompetentsi puudumist. Kuid nagu eelnevalt

viidatud, on üks haldusülesannete edasivolitamise põhiajendeid just avaliku administratiivse

ressursi vabastamine kõnealuse teenuse osutamiselt.

14(24)

Teisalt, võttes mh arvesse RHS-i üldpõhimõtteid, on vastustaja lähtunud kvaliteedikriteeriumite

sätestamisel tingimustest, mis ei looks eelist vaid ühele pakkujale, vaid oleksid mõistlikult

täidetavad ka teiste potentsiaalsete pakkujate poolt, ehk võimaldaks konkureerivaid pakkumisi.

60. Kaebaja väidab, et turul pole sellist veonduse valdkonna MTÜ-d, kellel oleks üheaegselt

veonduse valdkonna rahvusvahelise organisatsiooni ja halduslepingu täitmise kogemus, peale

ERAA. Paraku ei ole kaebaja esitanud asjakohast analüüsi, millel põhineb selline väide.

Mööname, et sellist analüüsi ei ole ka vastustajal, kuid vastustajale avalikest allikatest

teadaolevalt osalevad kõik sektori olulisemad katusorganisatsioonid rahvusvahelises koostöös,

sh ka läbi liikmelisuse. Lisaks ERAA-le näiteks ka Logistika ja Sadamate Liit, Eesti Logistika

ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon, Transpordi Ametiühing, kelle kodulehtedel on ka sellekohane

informatsioon. Vastustajale tuli suureks üllatuseks, et kaebajal, kes oma kodulehel viitab 34

aastasele kogemusele transpordisektori erialaliiduna tegutsemisel, sh rahvusvahelisele erialasele

koostööle erinevate organisatsioonidega oma liikmeskonna (sh rahvusvahelisel veoturgudel

tegutsejate) huvide paremaks esindamiseks, ei pruugi tegelikkuses ollagi kodulehel osundatud

kogemusi ega teadmisi. Samuti on mitmel sektoris tegutseval MTÜ-l teadaolevalt ka

halduslepingu täitmise kogemus, nt 9-l ühistranspordikeskusel ning eeldatavalt mõnel neist ka

vastav rahvusvaheline koostöö kogemus, nt Pärnumaa ühistranspordikeskus on vastustajale

teadaolevalt osalenud erinevates rahvusvahelistes projektides, teinud koostööd naaberriigi

organisatsioonidega piiriülese liinivõrgu kavandamiseks ja rakendamiseks jne.

61. Vastustajale teadaolevalt on ka kaebajal endal varasemast perioodist halduslepingu täitmise

kogemus transpordivaldkonna lubade väljastamisel. Kaebaja on oma kodulehel osundanud ise

sellele, et kaebaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Maanteeameti, Politsei- ja

Piirivalveameti, Maksu- ja Tolliameti, Tööinspektsiooni, Riigimetsa Majandamise Keskuse,

teiste riigiasutuste, kohalike omavalitsusasutuste ning transpordieriala koolitusasutuste

koostööpartner, sh omatakse eraldi koostöökokkulepet nt Maksu- ja Tolliametiga. Vastustaja ei

ole analüüsinud ega peagi analüüsima, kas ja milline koostööpartnerlus ja koostöökokkulepe

eelviidatud asutustega liigituks halduskoostööna.

62. Ei saa olla vaidlust selle üle, et nii haldus- kui rahvusvahelise koostöökogemus loovad

paremad eeldused kõnealuste haldusülesannete kvaliteetsemaks täitmiseks, kuna need hõlmavad

endas nii haldusülesannete täitmist kui rahvusvahelist koostööd.

63. Vastupidiselt kaebaja arusaamale on vastustaja seisukohal, et kaebaja soovitud käsitluses

mõõdetavate parameetrite hindamine annaks hankes selge eelise just senisele lepingupartnerile

(ERAA-le), kellel juba on olemas vastavad kompetentsid, praktika, tehnilised vahendid ja sisse

töötatud protseduurid.

64. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga justkui oleks rahvusvaheliselt tunnustatud, sh

riiklikule järelevalvele, so kvaliteedikontrollile alluv „standard“ nii kvaliteedilt kui

usaldusväärsuselt samaväärne kaebaja liikmeskonda kuuluva ühe ettevõtja töö korralduse

vajadusest lähtuvalt kehtestatud sisereeglitega.

65. Ka ei nõustu vastustaja kaebaja seisukohaga veolubade prognoosi osas. Vastustaja

täpsustab, et Venemaa on Eestile 2024. aastaks väljastanud vaid ca 9500 veoluba ning hetkel

puudub teadmine, kas 2024. aastal toimub täiendavate veolubade eraldamine ja kas uuele

halduslepingule järgnevatel aastatel veolubade vahetamist Venemaaga üldse toimub. Lisaks on

ka kõigile valdkonnas tegutsejatele teada Eesti-Vene piiripunktide läbilaskevõime oluline

vähenemine, mis koostoimes selgelt piirab ka veolubade kasutamise ja väljastamise võimalusi.

Seega võib vastupidiselt kaebaja väidetele olla 20 000 ühiku lävend RHAD-s olla pigem

„põhjendamatult optimistlik“.

15(24)

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

66. Kaebus tuleb osaliselt rahuldada. RHAD hulka kuuluvad HK ei ole kooskõlas riigihangete

üldpõhimõtetega. Seega kohustab kohus vastustajat viima selles osas RHAD õigusaktidega

vastavusse. Muus osas jääb kaebus rahuldamata.

67. Hanke eesmärk välja selgitada mittetulundusühing, kellega KLIM sõlmib halduslepingu

riigiülesande täitmiseks. RHAD-st nähtuvalt on hankelepingu esemeks autoveoalaste

dokumentide andmine.

68. Autoveoseaduse (AutoVS) § 47 lõike 1 kohaselt võib Kliimaministeerium (KLIM) volitada

halduslepinguga mittetulundusühingule (MTÜ) tegevusloa, tegevusloa ärakirja, juhitunnistuse ja

sertifikaadi andmise, nende kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise, veoloa andmise ja

andmise otsuse kehtetuks tunnistamise või veokorraldusjuhi hea maine nõudele mittevastavaks

tunnistamise ning vedaja tegevusalal tegutsemise nõuetele vastavuse kontrolli teostamise.

Vastavalt ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 42 lõikele 2 võib KLIM volitada halduslepinguga

MTÜ-le ühenduse tegevusloa, ühenduse tegevusloa tõestatud koopia ja juhuveo

kontrolldokumendi andmise, nende kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise või

veokorraldaja (veokorraldusjuhi) hea maine nõudele mittevastavaks tunnistamise ja vedaja

tegevusalal tegutsemise nõuetele vastavuse kontrolli teostamise.

69. Riigihanke esemesse kuuluvate autoveoalaste dokumentide hulka kuuluvad ühenduse

tegevusluba (nii veose- kui sõitjateveol), selle kinnitatud ärakiri (veoseveol) ja tõestatud koopia

(sõitjateveol), juhitunnistus (veoseveol), oma kulul sõitjateveo sertifikaat, Rahvusvahelise

Transpordifoorumi (ITF) Euroopa Transpordiministrite Konverentsi (CEMT) aastase ja

lühiajalise kehtivusega veoluba, CEMT-i kolimisveoluba ja kahepoolne veoluba ja juhuveo

kontrolldokument.

70. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja on varasema, s.o 30.10.2023 avaldatud riigihanke

(riigihange nr 270582) 06.02.2024 kehtetuks tunnistanud. Menetlusosalised vaidlevad

ennekõike selle üle, kas uue 05.06.2024 RHAD on õigusaktide nõuetega kooskõlas.

71. Kaebaja väitel soosivad HK ja muud tingimused süstemaatiliselt ja sihipäraselt ühte

turuosalist ehk ERAA-d ning rikuvad seega kaebaja õigusi.

72. Kohus analüüsib esmalt kaebaja väiteid, mis seonduvad RHAD-i osaks oleva dokumendiga

HK ning kontrollib iga hindamiskriteeriumi kooskõla õigusaktidega (I), hindab seejärel kaebaja

muid väiteid (II) ning jagab viimaks menetluskulud (III).

I

73. Kaebaja on õigesti järeldanud, et eri kriteeriumidele omistatud osakaalud moodustavad

terviku ning on seetõttu teineteisest sõltuvad. Kohus nõustub kaebajaga, et juhul, kui üks

hindamiskriteerium on põhjendamatu või sellele antav osakaal ilmselgelt ebaproportsionaalne,

ei ole hindamiskriteeriumite kohaldamine tervikuna võimalik.

74. Kaebaja hinnangul ei ole hindamiskriteeriumid riigihanke esemega seotud ning nende

kehtestamise viis viitab ilma mõistlike kahtlusteta senise teenuseosutaja eelistamisele ja kaebaja

eduvõimaluste süstemaatilisele ning sihipärasele piiramisele (n-ö suunatud hange). Ka

kahjustavad hindamiskriteeriumid konkurentsi ega ole seotud riigihanke esemega.

75. RHS § 77 lg 1 ja lg 4 p 4 kohaselt koostab hankija RHAD vastavalt samas seaduses

sätestatud nõuetele ning RHAD osaks on kõik tulevase hankelepingu tingimused, mis võivad

hõlmata majanduslikke, innovatsiooniga seotud, keskkonnahoidlikkuse, sotsiaalseid või

16(24)

tööhõivealaseid kaalutlusi, välja arvatud asjaolud, mille kohta hankija soovib võistlevaid

pakkumusi.

76. RHS § 85 lg 1 kohaselt sätestab hankija riigihanke alusdokumentides majanduslikult

soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks hankelepingu esemega seotud ja reaalset konkurentsi

tagavad pakkumuste hindamise kriteeriumid. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võtab hankija

majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel arvesse eelkõige parimat hinna ja

kvaliteedi suhet.

77. Kaebuses (sh kaebuses sisalduvas tabelis) on kaebaja esitanud hindamiskriteeriumide kohta

arvukalt etteheiteid. Kuivõrd osa neist on kohtu hinnangul põhjendatud, esitab kohus esmalt

neid väiteid puudutava analüüsi.

Loobuti kriteeriumist „Hankija hindab pakkuja suutlikust osutada halduslepingust tulenevaid

teenuseid lisaks Tallinna ja Tartus asuvale kontorile ka muudes Eesti maakonnakeskustes.

78. Varasemas hankes oli kuuendaks hindamiskriteeriumiks „Hankija hindab pakkuja

suutlikkust osutada halduslepingust tulenevaid teenuseid lisaks Tallinnas ja Tartus asuvale

kontorile ka muudes Eesti maakonnakeskustes“. Selle kriteeriumi eest oli võimalik saada

maksimaalselt 6 väärtuspunkti. Hindamismetoodika järgi sai maksimaalse arvu ehk 6

väärtuspunkti pakkuja, kes on suuteline osutama halduslepingust tulenevaid teenuseid (v.a

tegevusloa andmine) enima arvuga asukohtades Eestis lisaks Tallinnale ja Tartule.

79. Vaidlusaluses hankes kuuendat hindamiskriteeriumit ei ole ning nende väärtuspunktide

arvelt muudeti teiste kriteeriumide osakaalu ja osade kriteeriumide võimalike väärtuspunktide

arvu.

80. Kohus selgitab, et üldjuhul ei too kehtetuks tunnistatud riigihankega samal eesmärgil

korraldatud uue riigihanke hindamiskriteeriumide täiendamine ja täpsustamine või muul viisil

muutmine kaasa nende vastuolu õigusaktide nõuetega.

81. Vastustaja on õigesti märkinud, et hankelepingu otsustamisel arvesse võetavate

kriteeriumite osas on vastustajal avar otsustusruum. Ka kaebaja on seda möönnud. Selle aluseks

on kohtupraktika (vt nt Tallinna Halduskohtu 14.01.2021 otsus haldusasjas nr 3-20-2380), mille

kohaselt hindamismetoodika valik – kas määratleda üldised hindamise kriteeriumid ja/või

detailid – on vastustaja otsustada. Samuti on vastustaja otsustada, kas kehtestada kriteeriumid,

mille alusel anda teenusele koondhinne või jagada kriteeriumid alakriteeriumiteks, mille kohta

anda osahinded, mille liitmisel saadakse koondhinne (vt Riigikohtu 11.12.2020 otsus asjas nr 3-

20-1198, p 19).

Tallinna Ringkonnakohus on otsuses nr 3-17-269 sedastanud, et hindamiskriteeriumit ei muuda

läbipaistmatuks ega kontrollimatuks see, kui hankijale jääb hindamiskriteeriumi sisustamisel

teatav hindamisruum või kui erinevate pakkujate jaoks võivad olulised olla erinevad riskid.

82. Vaatamata eeltoodule leiab kohus, et vaidlusalusel juhul oli ühest kriteeriumist loobumine

põhjendamatu ning kaebaja õigusi rikkuv. Kohus võib hankeasjas kaebuse rahuldada vaid juhul,

kui hankija on tegutsenud õigusvastaselt (vt nt Riigikohtu 11.12.2020 otsust asjas nr 3-20-1198,

p 12). Kohtu hinnangul oli hindamiskriteeriumist loobumine õigusvastane.

83. Riigihange tuleb korraldada viisil, mis tagab läbipaistvuse ja ettevõtjate võrdse kohtlemise.

Vaidlusaluse menetluse näol on tegemist sotsiaal- ja eriteenuste menetlusega. RHS § 126 lõike

7 kohaselt järgib hankija sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse läbiviimisel RHS-i 1. peatükis

ning §-des 77, 81 ja 82 sätestatut, võttes arvesse sotsiaal- ja eriteenuste eripära. Pakkumuste või

taotluste esitamise tähtaja pikendamisel RHS § 82 lõike 1 alusel arvestab hankija RHS § 126

lõikes 61 sätestatud minimaalset tähtaega. Hankija kohaldab sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse

17(24)

läbiviimisel RHS §-des 85, 110–112, 114–117 ja 119 sätestatut, kui riigihanke

alusdokumentides ei ole sätestatud teisiti. Hankija võib hankelepingu sõlmimisel arvesse võtta

teenuste kvaliteedi, katkematuse, ligipääsetavuse, taskukohasuse, kättesaadavuse ja

terviklikkuse kaalutlusi, erinevate kasutajagruppide, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevate

isikute erivajadusi, kasutajate kaasamist ja innovatsiooni.

84. Hankelepingu tingimuste sisustamine on kaasusepõhine. Tingimusel, et järgitakse riigihanke

korraldamise üldpõhimõtteid (RHS § 3), seadus selles osas ettekirjutusi ei tee. Muu hulgas ei

näe seadus ette seda, kuidas sisustada hankelepingu eritingimusi või milline peaks olema

hankelepingu poolte vaheline riskijaotus. Ka kohus saab ennekõike kontrollida, kas

hankelepingu tingimused vastavad RHS-le, mitte aga hinnata nende otstarbekust vms.

85. RHS § 3 punktist 2 tuleneb hankijale nõue kohelda kõiki isikuid võrdselt ning jälgida, et

kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes

proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.

Seega ei tohi hindamiskriteeriumid olla sätestatud selliselt, et need eelistavad põhjendamatult

ühte pakkujat teisele, kuna vastasel juhul võib neil olla konkurentsi piirav mõju. See oleks aga

vastuolus konkurentsi efektiivse ärakasutamise eesmärgiga (RHS § 2 lg 1).

86. Kaebaja väitel on hankija asunud tulenevalt kaebaja pakkumuse eelduslikust edust

varasemal riigihankel suunama uut riigihanget ERAA kasuks. Olukorras, kus kaebaja on ise

välja toonud (vt kaebuse p 3.1.4.), et nn eelmisel riigihankel ei avaldanud hankija hindamise

tulemusi ning tunnistas riigihanke kehtetuks, on kaebaja järeldused võimaliku edukaks

osutumise ning võimalike punktisummade kohta oletuslikud ning tõendamata. Seetõttu ei saa

põhjendatuks pidada järeldust justkui oleks ilmne, et vastustaja on asunud kaebaja eduvõimalusi

sihipäraselt ja õigusvastaselt piirama.

87. Kohtu hinnangul ei saa pelgalt sellest, et varasema ja vaidlusaluse hanke

hindamiskriteeriumid on erinevad, teha järeldust, et vaidlusalune hane on nn suunatud hange.

Tingimuste muutmine on osa hankija kaalutlusõigusest ning pelgalt hindamiskriteeriumite

täpsustamine või muutmine ei tähenda, et tegemist oleks kaalutlusõiguse meelevaldse

teostamise ja kaalutlusveaga. Asjaolusid arvestades ei ole kohtul alust kahtlustada, et vastustaja

oleks tahtlikult korraldanud nn suunatud hanke.

88. Küll aga on läbipaistvuse ning võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus

hindamiskriteeriumite muutmine (ilma objektiivse ning äratuntava põhjenduseta) viisil, mille

puhul pole kahtlust, et see halvendab ühe pakkuja võimalusi osutuda hankel edukaks.

Kaebaja on õigesti leidnud, et vastustaja peab hankijana olema võimeline põhjendama

hindamiskriteeriumite proportsionaalsust, diskrimineerimise keelu järgimist ning seost

hangitava teenusega ning igale kriteeriumile omistatud osakaalu asjakohasust. Hankija peab

olema võimeline tema seatud hindamiskriteeriumeid põhjendama, sh seda, kuidas kriteeriumid

aitavad saavutada hankelepingu kvaliteetsema täitmise eesmärki.

Ka õiguskirjanduses on rõhutatud, et hankija peab suutma tõendada, et tema vajadus tugineb

objektiivsetele kriteeriumitele ega diskrimineeri erinevaid pakkujaid. Hankija peab oma

soovitud tulemust adekvaatselt täitvad parameetrid määrama tehnilises kirjelduses ning vaidluse

korral nende olemasolu põhjendama (M. A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seadus.

Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2019; § 88, komm. nr 41, lk 521).

89. Vastustaja ei ole esitanud ühtegi kaalukat põhjendust, mis viitaks vajadusele kaotada

hindamiskriteeriumite hulgast nn regionaalsuse kättesaadavuse kriteerium.

Vastustaja on selgitanud, et hindamiskriteeriumite muutmise on tinginud asjaolu, et CEMT-i

veolube hakatakse tulevikus väljastama elektrooniliselt. Nii on vastustaja märkinud, et algselt

18(24)

pidi juba 1. jaanuarist 2025 muutuma kogu CEMT-i veolubade süsteem nii vedajatele, veoloa

andjatele kui nende kasutamise üle järelevalvet tegevatele kontrollasutustele elektrooniliseks.

Seetõttu oli vastustaja hinnangul mõistetav, et uut riigihanget ette valmistades ajakohastab

vastustaja vajadusel ka hanketingimusi. Kuivõrd hiljem selgus, et elektroonsele veolubadele

ülemineku rakendamise kuupäevaks on määratud 01.01.2026, ajakohastati ka hankedokumente.

Kuigi kohtu hinnangul võib elektroonsetele veolubadele üleminek tekitada põhjendatud

vajaduse RHAD (sh hindamiskriteeriumide) osaliseks muutmiseks, nõustub kohus kaebajaga, et

seos hindamiskriteeriumite muutmise ja veolubade võimaliku elektroonilise väljastamine vahel

on vähemalt osaliselt ebaselge. Kohtule ei ole üheselt äratuntav, kuidas suhestuvad omavahel

hindamiskriteeriumite muutmine ja nn regionaalse kättesaadavuse hindamiskriteeriumist

loobumine ning CEMT-i veolubade elektroonseks muutmine.

Vastustaja põhjendust, et sellest kriteeriumist loobuti eelkõige kõigi hankes osalemisest

huvitatud isikute huvides ning veolubade ja majanduslikel põhjustel (kulude kokkuhoid teenuse

vähenemise tõttu), ei pea kohus veenvaks. Kohtu hinnangul ei ole see põhjendus kooskõlas

muude vastustaja väidetega, mille kohaselt on hankija eesmärgiks saada kvaliteetset teenust.

Kohus leiab, et regionaalse kättesaadavuse kriteerium on otseselt seotud teenuse kättesaadavuse

ning seega halduslepingu alusel pakutava kvaliteediga ning sellest loobumine väidetava liigse

majandusliku koormuse tõttu ei ole haldusasjas esitatud tõendeid arvestades usutav. Ei ole

tõenäoline, et 7-8 kuuga, mis jäid mõlema riigihanke teate avaldamise vahele, oleks asjaolud

sedavõrd oluliselt muutunud, et teenuse regionaalne kättesaadavus ei oma enam tähendust.

Lisaks ei ole vastustaja suutnud selles osas kummutada kaebaja väidet, et selle

hindamiskriteeriumi kaotamine mõjutab see enim kaebaja eduvõimalusi.

90. Arvestades eeltoodut on kaebus selle hindamiskriteeriumi osas põhjendatud. Nagu kohus

eelnevalt selgitas, moodustavad eri kriteeriumidele omistatud osakaalud terviku ning on

üksteisest sõltuvad. Seega toob ühe hindamiskriteeriumi (või selle ärajätmise) põhjendamatus

kaasa selle, et kohustamisnõue tuleb RHAD HK osas tervikuna rahuldada.

91. Kaebuse asjaolusid arvestades peab kohus siiski otstarbekaks analüüsida ka teiste

hindamiskriteeriumide osas esitatud etteheiteid.

-

Kriteerium „Teenuste hind“

92. Vastustaja selgitas, et ta soovis hankega välja selgitada majanduslikult soodsaima

pakkumuse, võttes arvesse parimat hinna ja kvaliteedi suhet ning mis hõlmab ka kvaliteediga

seotud kriteeriume. Pakkumuse maksumuse osakaal moodustab hindamiskriteeriumitest 40%.

Nagu kohus eelnevalt selgitas, on hankijal hindamiskriteeriumide sätestamisel avar

otsustusruum. Olukorras, kus vastustaja on pidanud põhjendatuks lähtuda hinnakriteeriumi ning

kvaliteedikriteeriumide puhul nn 40-60 jaotusest ning ei ole ka uue hanke korraldamisel seda

jaotust muutnud, ei anna alust pidada kriteeriumit õigusaktidega vastuolus olevaks.

Kohus peab vastustaja selgitust, et praegusel juhul ei olnud teenuse hind primaarne, kuna sooviti

hinnata pakutavat teenust kogumis ning tagada haldusülesande võimalikult kvaliteetne täitmine,

asjakohaseks. Lisaks on usutav, et hindamiskriteeriumite osakaalu määramisel arvestas

vastustaja asjaoluga, et hanke maksumus on piiratud vastavate dokumentide väljastamise eest

seaduses sätestatud riigilõivu määradega.

-

Kriteerium „Hankija hindab pakkuja eelnevaid kogemusi haldusülesannete täitmisel“

93. Hankija kehtestas uue lisatingimuse, mille kohaselt kriteeriumi „Hankija hindab pakkuja

eelnevaid kogemusi haldusülesannete täitmisel“ puhul omistatakse väärtuspunktid suures osas

töötaja eest, kes on viimase 5 aasta jooksul avaliku võimu ülesannet täitnud.

19(24)

Üksnes asjaolu, et uue hanke korraldamisel konkretiseeritakse või muudetakse varasemat nõuet

või lisatakse mõni varasemast rangem kriteerium, ei tähenda ilmtingimata, et vastustaja tegevus

oleks õigusvastane.

Kohus ei kontrolli haldusorgani otsuste kohasust õigusväliste standardite järgi, sh otsuste

otstarbekust (Riigikohtu 11.12.2020 otsust asjas nr 3-20-1198, p 12). Vastustaja on käesoleval

juhul kooskõlas RHS § 85 lõikega 1 hindamiskriteeriumid kindlaks määranud ja kohtu arvates

on nad hankelepingu esemega seotud. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses on hankijal oluliselt

laiemad õigused hankemenetluse kujundamisel.

Kohtu hinnangul võimaldab kriteerium objektiivset hindamist (Riigikohtu 20.11.2019 otsus

asjas 3-17-2718, p 22). Kohus ei jaga kaebaja seisukohta, et võiks tekkida oht, et võimalikul

pakkujal tegelikkuses nõutavat kogemust ei ole. Vaidlusalune hindamiskriteerium koosneb

kahest alakriteeriumist. Hinnatakse nii pakkuja eelnevat kogemust avalike üleseannete

täitmiseks sõlmitud lepingu täitmisel kui ka seda, et kaebaja pakkuja käsutuses on vähemalt üks

töötaja, kes on vastavaid ülesandeid viimase 5 aasta jooksul vähemalt 1-aastasel perioodil

täitnud.

94. Hindamiskriteeriumi alakriteeriumideks jagamine peaks eelduslikult kaasa aitama, et

võimalikul pakkujal on lisaks varasemale kogemusele jätkuvalt olemas („pakkuja käsutuses

on“) töötajad, kes on täitnud avalike ülesannete täitmiseks sõlmitud lepingust tulenevaid

ülesandeid.

95. Ka ei nõustu kohus kaebaja seisukohaga, et RHS § 85 lg 8 võimaldab seada hankelepingu

täitmisel tingimusi üksnes vahetult osalevatele spetsialistidele, mitte pakkuja isikule. RHS § 85

lg 8 on näitlik, avatud loetelu („kriteeriumid võivad olla eelkõige:“) ning kohtu arvates ei ole

välistatud, et sõltuvalt konkreetse hanke eripärast võivad kvalitatiivsed kriteeriumid laieneda

pakkujale kui juriidilisele isikule.

-

Kriteerium „Hankija hindab pakkuja eelnevaid rahvusvahelisi kogemusi“

96. Kriteeriumi „Hankija hindab pakkuja eelnevaid rahvusvahelisi kogemusi“ lisatingimusena

on hankija kehtestanud, et rahvusvaheline kogemus peab olema vähemalt 1-aastane ja saadud

viimase 15 aasta jooksul. Kriteeriumi osakaalu on suurendatud 10-lt punktilt 12-le. Kaebaja

teada vastab kriteeriumile ainult ERAA.

97. Kaebaja väitel puudutab nimetatud kriteerium pakkujat ning ei ole seotud pakkumuse

soodsusega. Pole kuidagiviisi tagatud, et rahvusvahelise organisatsiooni töös osalenud

spetsialisti kasutatakse hankelepingu täitmisel, st pakkuja kui juriidilise isiku varasem kogemus

ei iseloomusta pakkumust ja sellel puudub seos hankelepingu esemega. Lisaks ei ole

hankelepingu esemeks Eesti riigi esindamine rahvusvahelises organisatsioonis ega liikmelisus

sellises organisatsioonis.

HLP ega TK ei näe ette, et asjaomane MTÜ peaks hankelepingu täitmisel osalema

rahvusvahelises organisatsioonis organisatsiooni liikme või liikme esindajana. Kaebaja

hinnangul aitab MTÜ riigil üksnes täita ülesandeid vastava rahvusvahelise koostöö

korraldamisel, olles tegevustesse kaasatud ja täites sisuliselt administratiiv- ja tugifunktsiooni.

Ka rahvusvahelise organisatsiooni tegevuses osalemise kriteerium pole riigihanke esemega

seotud. Seetõttu on tervikuna asjakohatu hinnata autoveoalaste dokumentide väljastamisel nii

rahvusvahelise organisatsiooni kuuluvust kui selle tegevuses osalemist.

98. Kaebaja väitel ei ole vastustaja põhjendanud, kuidas iga n-ö kvaliteedikriteerium aitab

pakkujal hankelepingut kvaliteetsemalt täita, st realiseerida täiendava kvaliteedi eesmärki.

Kaebaja hinnangul püütakse määratlemata täiendavat kvaliteeti saavutada kaudsete ja

20(24)

asjakohatute nõuete kaudu (nt MTÜ poolt suvalise halduslepingu täitmine või rahvusvahelise

organisatsiooni liikmelisus või veokorraldusjuhi registreering).

99. Vastustaja selgitab, et kaebaja on kaebuses toonud välja üksnes tehnilise kirjelduse punktis

1.35. nimetatud kaasamise rahvusvaheliste nõupidamiste korraldusse, kuid jätnud tähelepanuta

teised tehnilises kirjelduses toodud ülesanded, mille kohaselt peab MTÜ iseseisvalt suhtlema

teiste riikide pädevate asutustega, et küsida informatsiooni või anda teise riigi pädevale

asutusele informatsiooni näiteks veolubade täitmise ja kasutamise kohta, IMI-süsteemi

vahendusel teiste ELi ja EMÜ liikmesriikide pädevate asutustega seoses tegevusloa ja selle

kinnitatud ärakirjade/koopiate andmisega, et tagada riiulifirmade mittetegutsemine autoveoturul,

juhitunnistuste andmisel tuleb igapäevaselt konsulteerida teiste liikmesriikide pädevate

asutustega, et kindlaks teha, kas juhul, kui autojuht on läbinud ametikoolituse mõnes teises

liikmesriigis, kas esitatud pädevustunnistus on väljastatud õigetel alustel ja kehtiv, samuti

edastada informatsiooni teiste riikide pädevatele asutustele, kui Eestis väljastatakse tegevusloa

kinnitatud ärakiri mõnes teises liikmesriigis registreeritud veoautole. Lisaks ERRU päringutele

on vajalik suhelda teiste liikmesriikide pädevate asutustega, kui on vajalik kontrollida

veokorraldusjuhi vastavust hea maine nõudele ja mitmed muud hanke esemesse kuuluvate

dokumentidega kaasnevad asjaolud, mille osas on KLIM halduslepingu alusel andnud volitused

MTÜ-le iseseisvaks tegutsemiseks. Seetõttu on MTÜ eelnev rahvusvahelise koostöö teostamise

kogemus oluline kvaliteedinäitaja.

100. Kohus möönab, et nimetatud kriteeriumi puhul ei pruugi n-ö täiendava kvaliteedi tegeliku

realiseerimise võimalus olla selgelt äratuntav. Samas ei saa kohtu hinnangul väita, et vastav

kriteerium oleks ilmselgelt põhjendamatu või diskrimineeriv. Nagu kohus eelnevalt selgitas, on

vastustajal hindamiskriteeriumite seadmisel avar otsustusruum. Vastustaja selgitusi ja

põhjendusi peab kohus piisavaks.

101. Kaebaja etteheide, et kriteerium puudutab pakkujat kui juriidilist isikut ning ei ole kuidagi

tagatud, et rahvusvahelise organisatsiooni töös osalenud spetsialisti kasutatakse hankelepingu

täitmisel, on põhjendamatu. Nagu kohus eelmise hindamiskriteeriumi juures selgitas, on RHS §

85 lõikes 8 toodud loetelu avatud ning ei ole välistatud, et teatud juhtudel arvestatakse pakkuja

kogemust.

Kohtule ei nähtu, et vaidlusalune hindamiskriteerium oleks õigusvastane. Seda, kas konkreetse

hindamiskriteeriumi seadmine vastustaja valitud sõnastuses on aga otstarbekas, kohus

kontrollida ei saa.

102. Kaebaja leiab, et asjaomase hindamiskriteeriumi osakaal on ülepaisutatud ja hankelepingu

eseme suhtes ebaproportsionaalne. Hankija avar otsustusruum hõlmab igale

hindamiskriteeriumile osakaalu määramist. Kohtule ei nähtu, et praegusel juhul saaks

kriteeriumi osakaalu ilmselgelt põhjendamatuks pidada.

103. Kohus ei nõustu, et kogemuse ajaline piirang (15 aastat) viitab pakkujate diskrimineerimise

soovile. Vastustaja on asjakohaselt põhjendanud, et 15 aasta pikkune periood on seatud eelkõige

seetõttu, et 15 aastat tagasi (s.t aastal 2009) võeti vastu asjaomased Euroopa Liidu õigusaktid,

mis reguleerivad enamike hanke esemesse kuuluvate autoveoalaste dokumentidega seonduvat.

Kohus nõustub, et 15 aastat on piisavalt pikk periood, mil veonduse valdkonnas tegutseval

MTÜ-l on olnud võimalik nõutavat kogemust omandada. Seega ei muuda 15 aastast lähtumine

hindamiskriteeriumit õigusvastaseks.

-

Kriteerium „Haldusülesande täitmise eest vastutavate isikute haridus ja töökogemused“

104. Kaebaja hinnangul on haldusülesande täitmise eest vastutavate isikute haridus ja kogemus

ning MTR-i registreeringu nõue õigusvastane, kuna sellel puudub igasugune seos riigihanke

esemega. HLP ega TK ei sätesta nõuet, et hankelepingut peab täitma hindamiskriteeriumide

21(24)

asjaomases alajaotuses sätestatud pädevusele vastav isik, st isik, kellel on registreering MTR-is

või ERRU-s. Ei ole aru saada, mis on veokorralduse pädevusega isiku registreeringu nõude seos

hankelepingu esemega. Seega on tingimus vastuolus RH § 85 lõikega 1.

105. Vastustaja on selgitanud, et vastutatava isiku puhul on nõutud registrikande olemasolu, et

vastustajal oleks võimalik veenduda isiku vastavuses seatud hanketingimustele. Kui isik täidab

mingis osas veokorraldusjuhi nõudeid, kuid teda ei lisata asjakohasesse registrisse vastutava

isikuna, siis ei ole tema nõuetele vastavust ka kontrollitud.

106. Kohus peab vastustaja põhjendust asjakohaseks ning puudub alus arvata, et tegemist oleks

põhjendamatu ning vastustaja avarat otsustusruumi pahatahtlikult ära kasutava

hindamiskriteeriumiga.

-

Kriteerium „Töötajate töökogemused“

107. Kuigi hankeobjekt ei ole muutunud, on võrreldes eelmise riigihankega lisandunud

hindamiskriteeriumi „Töötajate oskused ja kogemused“ osas ühe täiendava töötaja nõue.

108. Kaebaja väide, et selle kriteeriumi osakaal on suurenenud, on ekslik. Varasemalt oli selle

kriteeriumi eest võimalik saada 12 punkti, kuid vaidlusaluse hanke puhul on maksimaalseks

väärtuspunktide arvuks 9 punkti. Järelikult ei saa punktide jaotus mõjutada kaebaja

konkurentsivõimet.

109. Kuigi ei ole välistatud, et olukorras, kus varasema 2 töötaja asemel hinnatakse nüüd 3

töötaja töökogemust, võib mõni pakkuja saada eelise, on kohtu hinnangul tegemist otseselt

hangitava teenuse kvaliteeti puudutava tingimusega ja hankijal on õigus selliseid tingimusi

seada. Kohtu hinnangul ei ole selline nõue diskrimineeriv.

110. Kokkuvõttes leiab kohus, et HK on õigusvastane nn regionaalsuse kättesaadavuse

kriteeriumist loobumise osas. Kuna sellest kriteeriumist õigusvastane loobumine mõjutab aga

HK hindepunktide osakaalu, siis tuleb õigusvastaseks tunnistada HK tervikuna.

II

RHAD-i dokumendi „Tehniline kirjeldus“ p 1.51. ja „Halduslepingu projekt“ p 5.1.

(hankelepingu jõustumine 01.01.2025).

111. TK p 1.51. näeb ette, et hanke tulemusena sõlmitav leping rakendub alates 01.01.2025 ning

lepingu planeeritud kehtivusaeg on 5 aastat. Kaebaja hinnangul ei ole tehnilise kirjelduse

punktis 1.51. esitatud põhjendused asjakohased.

112. Kaebaja etteheited ei ole põhjendatud. Vastustaja on nii soovitava lepingu jõustumise kui

kehtivusaja valikul lai kaalutlusruum. Lisaks on vastustaja asjakohaselt selgitanud, et varasema

hanke ettevalmistamine viibis seoses Kliimaministeeriumi moodustamisega. Kohus peab

usutavaks, et ministeeriumide ümberkorraldamine võis teatavat viivitust tekitada. Ka vastustaja

põhjendust, et uue riigihanke ettevalmistamine viibis, kuna esialgse info kohaselt pidanuks

CEMT-i veoluba muutuma elektroonseks juba 01.01.2025, saab pidada põhjendatuks. Pelgalt

asjaolust, et kaebaja hinnangul ei ole vastustaja vastavad põhjendused asjakohased, ei anna alust

pidada RHAD-i selles osas õigusaktidega vastuolus olevaks.

113. Kuivõrd tegemist on sättega, mis kaebaja õigust esitada õiguspärase RHAD alusel

pakkumine ei riku, ei pea kohus kaebaja väidete üksikasjalikku analüüsimist vajalikuks.

RHAD dokumendi „Tehniline kirjeldus“ p 1.45. ja dokumendi „Halduslepingu projekt“ p 3.4.

(hankelepingu hinna muutmine) ning RHAD dokument „Pakkumuse kogumaksumuse ja

22(24)

dokumentide andmise eest aastatel 2025-2029 saadava tasu ja kulu tulemi prognoosi esitamise

vorm“

114. Kaebaja hinnangul on viidatud RHAD-i dokumentide sätted õigusvastased, kuna RHAD-i

juhised pakkumuse hinnastamise kohta on ebaselged ning kahjustavad riigihanke läbipaistvust

ja pakkujate võrdset kohtlemist. Samuti võimaldavad need hankelepingu maksumust

läbipaistmatul moel muuta.

Lisaks on kaebaja seisukohal, et RHAD dokument „Pakkumuse kogumaksumuse ja

dokumentide andmise eest aastatel 2025-2029 saadava tasu ja kulu tulemi prognoosi esitamise

vorm on eksitav ning soodustab pakkumuste võrreldamatust ja riigihanke läbipaistmatust.

115. Kohus kaebaja etteheidetega ei nõustu. HLP p 3.4. ei anna kohtu arvates piiramatuid

võimalusi hankelepingu maksumuse muutmiseks ning ei ole sõnastatud viisil, mis muudaks

konkurentsi riigihankel näiliseks ja hinnakriteeriumi sisutühjaks. Vastustaja on asjakohaselt

märkinud, et HLP p-s 3.4. ettenähtud võimalused ja kord on sätestatud selleks, et vältida nii

pakkuja tegevusest sõltumatut kahjumit kui ka ebamõistlikku kasumit. Vastustaja selgitas, et

halduslepingus ja TK-s ette nähtud võimalus tasude tõstmiseks on erandina võimalik eelkõige

juhul, kui halduslepingu kehtivuse ajal pakkujast sõltumatult ei ole võimalik teenida pakkumise

arvutuste alusena näidatud tulu pakkumuses esitatud kulude katteks. Tasude ülevaatamise

võimalus on lisatud teenuse osutaja kaitseks, kui muutuvad hanke sõlmimise ajal teadaolevad

asjaolud (nt väheneb oluliselt väljastatavate veolubade arv). Teiselt poolt on see kaitseklausel

vastustajale, kui mingil põhjusel peaks teenuse osutaja teenima ebamõistlikku kasumist. Kohus

nõustub vastustajaga, et hankelepingu maksumuse muutmiseks ei ole antud piiramatuid ja

ebamääraselt reguleeritud võimalusi.

116. Seoses saadava tasu ja kulu tulemi prognoosi esitamise vormiga on vastustaja selgitanud, et

teenuse hinnana võetakse arvesse pakkujate esitatud vormi punktis 1 tulud 10. veeru viimasel

real toodud dokumentide andmise eest saadava tasu prognooside kogusummat 5 aasta kohta.

Hankel parima pakkumuse hindamisel hiinatakse pakkuja esitatud autoveoalaste dokumentide

andmise 5 aasta maksumust (oodatavat tasu), st teenuse kogumaksumust koos tulemiga. Kohus

nõustub nende selgitustega.

117. Ka on vastustaja põhjendatult selgitanud, et seoses geopoliitilise olukorraga on ette näha, et

lähiaastatel väheneb enamike autoveoalaste dokumentide väljastamine. Kohtul ei ole alust

kahelda vastustaja selgituses, et Venemaa alustatud sõda Ukraina vastu mõjutab oluliselt ka

Venemaaga vahetatavate veolubade arvu. Seetõttu ei nõustu kohus kaebaja väitega, et

alusandmed on eksitavad, ebaõiged ja soosivad praegu dokumente väljastatavat MTÜ-d.

RHAD osas, milles need ei näe ette hankelepingu täitmise algusaja edasi lükkamist juhuks, kui

hankijal ei õnnestu enne hankelepingu täitmise algusaega riigihanget läbi viia ja hankelepingut

sõlmida

118. Kaebaja on seisukohal, et RHAD on osas, milles need ei näe ette hankelepingu täitmise

algusaja edasi lükkamist juhuks, kui hankijal ei õnnestu enne hankelepingu täitmise algusaega

riigihanget läbi viia ja hankelepingut sõlmida, on hankija meelevalda soodustavad ja vastuolus

RHS üldpõhimõtetega. Kaebaja arvates näib kummaline, et pärast eelmise riigihanke kogemust,

kus hange tuli kehtetuks tunnistada, sest hankelepingu tingimused ei näinud ette hankelepingu

täitmise tähtaja edasi lükkamist, pole hankija rakendanud piisavalt hoolsust, et taolise riski

korduvat realiseerimist vältida.

119. Kohtu hinnangul on kaebaja põhjendatult märkinud, et RHAD-st ei nähtu konkreetseid

sätteid, mis viitaks võimalusele vajadusel hankelepingu täitmise algusaega edasi lükata.

Vastustaja on küll väitnud, et RHAD võimaldab hankelepingu täitmise algusaega muuta, kuid

23(24)

on selle tõendamiseks viidanud üksnes asjaolule, et RHAD-is on kasutatud väljendit „lepingu

eeldatav algus“.

120. Eelnev analüüs ei anna siiski alust kaebuse rahuldamiseks. Kaebaja õigus esitada

õiguspärase RHAD alusel pakkumine ei riku asjaolu, et RHAD ei näe ette võimalust

hankelepingu täitmise algusaja muutmiseks.

121. Kaebuses esitatud väited ei anna kohtu hinnangul alust põhjendatud kahtluseks, et

vastustaja võiks uut riigihanget venitada. Pelgalt asjaolust, et hankija ei näe ette lepingu täitmise

algusaja edasilükkamise võimalust, ei saa järeldada et riigihange võidakse menetluse viibimisel

RHS § 214 vastutuse vältimiseks taaskord kehtetuks tunnistada.

Halduslepingu jõustumise põhjendamatult pikk edasi lükkamine annab ebaseadusliku eelise

ERAA-le

122. Kaebaja on seisukohal, et kuna KLIM on pikendanud seni kehtinud lepingust ajalist

piirangut seadmata, põlistab hankija konkurentsi rikkuvat olukorda, kus ERAA täidab terve

aasta jooksul lepingut edasi ja teenib moonutatud konkurentsiolukorras 28%-list kasumist.

123. Kuivõrd vaidluse all on RHAD õiguspärasus, jätab kohus kaebaja väited, mis seonduvad

varasema kehtetuks tunnistatud hanke või juba sõlmitud halduslepingu kehtivusaja ja muude

lepingutingimustega, tähelepanuta.

III

124. Kaebaja nõuab kokku 6080 euro suuruste menetluskulude (s.o õigusabikulud 4800 eurot

ning riigilõiv 1280 eurot) väljamõistmist.

125. HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. HKMS § 108 lg 2 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse

menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.

126. Kuivõrd kaebus sisaldab käesoleva haldusasjaga otseselt mitteseotud põhjendusi (varasema

riigihanke alusel sõlmitud lepingu pikendamine, uue halduslepingu jõustumise aeg jm), ei saa

kaebuse koostamisele kulunud aega tervikuna põhjendatuks pidada. Kohtu hinnangul saab

õigusabile kulunud aega pidada vajalikuks ja põhjendatuks 27 tunni ulatuses. Seega on õigusabi

osutamisega seotud menetluskulud põhjendatud 4320 euro ulatuses. Lisaks täpsustab kohus, et

kaebaja on tasunud kokku 1300 eurot riigilõivu.

127. Kuivõrd kohus rahuldas kaebuse osas, milles see puudutas hindamiskriteeriume ja

hinnatavaid näitajaid, rahuldas kohus kaebuse ligikaudu 1/5 ulatuses. Seega tuleb põhjendatud

menetluskulust (s.o 1300+4320=5620) kaebaja kasuks välja mõista 20% ehk 1124 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tristan Ploom

24(24)