2-23-123448/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Kohtujurist

Tanel Kivi

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.04.2024, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-123448

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi V. L. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2314,30 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood: 11542046,

asukoht: Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn)

Hageja

lepinguline

esindaja

Anu

Volmer

(e-

post: anu.volmer@okincure.ee)

Kostja: V. L. (isikukood: xxxx, elukoht: xxxx, e-post:

xxxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja V. L. suhtes.

2. Välja mõista kostjalt V. L.lt hageja OK Incure OÜ kasuks põhivõlg 1630,31 eurot.

3. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Kostjale toimetada

kohtuotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

4. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud kostja V. L. kanda.

6. Rahuldada hageja menetluskulude avaldus ning mõista välja kostjalt V. L.lt

hageja OK Incure OÜ kasuks hageja menetluskuludena hagiavalduselt tasutud

riigilõiv summas 350 eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama

tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb

kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti

filiaal või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1

500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2).

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud

1. OK Incure OÜ esitas 06.06.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 2587,15 euro saamiseks. Kohus tegi 09.06.2023 võlgnikule makseettepaneku,

mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus otsustas

03.10.2023 kohtumäärusega lõpetada maksekäsu kiirmenetlus ja anda hageja nõue kostja

vastu Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Tartu Maakohus tegi 30.10.2023 kohtumääruse, millega jättis Tartu Maakohtu menetlusse

võtmata hageja nõude V. L. vastu ning saatis tsiviilasja 2-23-123448 kohtualluvuse järgi

menetlemiseks Harju Maakohtule.

3. Hageja esitas 23.10.2023 hagiavalduse Harju Maakohtule. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid

kostja ja B OÜ 06.06.2022 krediidilepingu nr xxxx, krediidilimiidiga 2000 eurot. Lepingu

põhitingimustes lepiti kokku fikseeritud intressimääras 36% aastas, viivisemääras 24%

aastas, krediidi kogukuluga 3819,41 eurot, krediidikulukuse esialgses määras 41,7%, mis

lepingu põhitingimustest tulenevalt on arvutatud lepingu sõlmimise kuupäeva seisuga

eeldusel, et intressimäär on 36% aastas ja kogu krediidilimiit 2000,00 eurot võetakse

koheselt kasutusse ning makstakse tagasi 60 kuu jooksul 60 igakuise tagasimaksena.

4. Kostja sai krediiti kokku summas 2000 eurot, mis kanti kostja arvelduskontole 06.06.2022

sumas 1500 eurot ja 08.06.2022 summas 500 eurot, s.o kokku 2000 eurot. Kostja ei

teostanud lepingust tulenevaid tagasimakseid ning jäi viivitusse kolme üksteisele järgneva

tagasimaksega 10.07.2022, 10.08.2022 ja 10.09.2022. Hageja teavitas kostjat 27.09.2022

teatega, kostja ja B OÜ vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest hagejale.

Inkassomenetluses tegi kostja tagasimakseid kokku summas 369,69 eurot.

5. Hageja palub kostjalt põhivõlgnevuse summas 1630,31 eurot, intresside 210,56 eurot,

viivise 423,43 eurot ja võla sissenõudmiskulude 50 euro väljamõistmist.

6. Hageja on 21.03.2024 kohtunõude vastuses toonud alternatiivselt välja, et kui kohus asub

siiski seisukohale, et vaatamata hageja poolt esitatud selgitustele ja tõenditele, et leping

sõlmiti vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes, esitab hageja nõude ümberarvestuse

ning sellisel juhul tuleks lepingus kokkulepitud intressimäära vähendada seadusjärgse

intressimärani, mis lepingu sõlmimise ajal oli 0 ja muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Arvestades, et lepingu alusel kostjale väljamakstud krediidi

summaks oli 2000 eurot ning et inkassomenetluses on tagasimakseid tehtud summas 369,69

eurot kujuneb hageja põhinõudeks 1630,31 eurot.

7. Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte 27.01.2024 avalikult kohtuteate avaldamisega

11.01.2024 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole hagile vastust esitanud.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

9. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud

kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi

alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.

10. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes

teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

11. Hagiavalduse asjaolude kohasel sõlmisid B OÜ ja kostja krediidilepingu, mille alusel B OÜ

andis kostjale krediiti 2000 eurot. Kostja pidi krediidi tagastama osamaksetega. Hageja ei

ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus-

ja kutsetegevusega.

12. Kohtu hinnangul vastab krediidileping nr xxxx tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402

lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu

erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad

kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7 ja 9) ja

vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja

408 sätestatud täiendavad tühisuse alused.

13. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole

vastuväidetest.

14. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034

lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja

kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise

kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab

krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §

50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses

ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse

korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või

-vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta,

tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg

13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama

krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded

kostja vastu loovutanud.

15. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et B OÜ ei järginud kostja suhtes

vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule

esitatud asjaolusid, jättis B OÜ kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste

suuruse, lähtudes ainult kostja enda esile toodust.

16. Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate

seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet

kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi).

17. Hagiavalduses ja 02.04.2024 vastuses kohtunõudele on hageja toonud välja, et kostja kohta

on võetud andmed Eesti väärtpaberite keskregistrist, mille analüüsimise alusel on kostja

keskmiseks netosissetulekuks 1066 eurot ning taotluses on kostja märkinud keskmiseks

sissetulekuks 1250 eurot. Lisaks teostati kontrolli krediidiinfost, krediidiregistrist, taust.ee-

st ja rahvastikuregistrist. Hageja on toonud välja, et krediidiandja sisekorraeeskirja kohaselt

küsitakse kliendi pangakonto väljavõtet, kui isik taotles laenu suuremas summas kui 2000

eurot või kui isikul puudusid pensionikonto sissemaksed või kui krediidiandja ei saanud

neid andmeid kontrollida.

18. Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav,

et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna

Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Käesoleval juhul puudus

krediidiandjal ülevaade, millised on krediidivõtja igakuised kohustused, kui palju kulub

krediidivõtjal nn majapidamiskohustustele, ülalpeetavatele jne. Krediidiandja lähtus üksnes

andmetest, mille oli krediidivõtja esitanud ning isegi nendes esineb ebakõla, kuivõrd kostja

märgitud sissetulek ei ühti krediidiandja poolt tuvastatud sissetulekuga. Pangakonto

väljavõte oleks krediidiandjale andnud piisava ülevaate, milliseid makseid kostja igakuiselt

on kohustatud tegema ning kas tal on kohustusi ning kui suured need kohustused on teiste

krediidiandjate suhtes.

19. Käesoleval juhul B OÜ kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud

sellele, et B OÜ oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või

vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja

jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata.

20. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe

vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale

esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust

valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata

krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS §

4034 lg-t 6.

21. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS

§ 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

22. VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära

muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse

tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.

23. Hageja esitas kohtunõudele vastuse 21.03.2024, milles toob välja, et vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleks lepingus kokkulepitud intressimäära

vähendada seadusjärgse intressimäärani, mis lepingu sõlmimise ajal oli 0 ja muid tasusid

tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Kuivõrd lepingu alusel kostjale väljamakstud

krediidi summaks oli 2000 eurot ning inkassomenetluses on tagasimakseid tehtud kokku

summas 369,69 eurot, kujuneb hageja põhinõudeks 1630,31 eurot.

24. Kohus palus hagejal esitada oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse,

milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega (VÕS § 4034 lg 7) ja

mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed

sissenõutavaks muutunud (s.o nõude alternatiivne arvestus puhuks, kui kohus leiab, et algne

krediidiandja ei ole kohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on

esitanud kohtule 02.04.2024 korrigeeritud tagasimaksegraafiku.

25. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud

kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus lähtub TsMS § 5

lg 1 kohaselt hageja nõudest ning rahuldab hageja alternatiivse nõude ja mõistab kostjalt

hageja kasuks välja 1630,31 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

26. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse

määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

27. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud kostja kanda.

28. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud.

29. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks hagilt tasutud riigilõiv summas 350 eurot.

30. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise

kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

31. Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 350 eurot.

32. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik