Legislator Case Law & Legislation
2-23-135265/11 AI generated

2-23-135265/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-23-135265/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

2-23-135265/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: 1

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. august 2024, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-135265

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi C. B. L. (L.) vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

305,42 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806,

asukoht: Tartu maantee 83-601, 10115 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: T. I. (PlusPlus Legal OÜ, e-

post: XXX)

Kostja: C. B. L. (isikukood XXX, elukoht: XXX; e-post:

XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt C. B. L.lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks TKM

Finants AS ja C. B. L. vahel 14.10.2022 sõlmitud Partner kuukaardi lepingust nr

120765-2 tulenev põhivõlgnevus 191,89 eurot, viivis põhinõudelt (191,89 eurot)

ajavahemiku 11.11.2022-24.10.2023 ja 11.12.2022 – 24.10.2023 eest summas 43 eurot

ja sissenõudmiskulud 25 eurot.

3. Välja mõista C. B. L.lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis alates 25.10.2023

põhinõudelt 191,89 eurolt kuni põhinõude täitmiseni määraga 0,065% päevas, kuid

kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

4. Jätta menetluskulud C. B. L. kanda.

5. Välja mõista C. B. L.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulud kokku

240 eurot, s.o riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja

lepingulise esindaja põhjendatud kulu 120 eurot (sh käibemaks).

6. Välja mõista C. B. L.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis väljamõistetud

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

2

8. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Kostjale toimetada

kohtuotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse

seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099

Swedbank AS, EE221700017003510302 Luminor Bank AS või EE567700771003819792 LHV

Pank AS. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19).

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU SELGITUSED

Harju Maakohtu menetluses on Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi C. B. L. vastu võla nõudes.

Kostja ja X sõlmisid 14.10.2022 Partner kuukaardi lepingu nr 14.10.2022, mille kohaselt

võimaldas X kostjale ostulimiidi 1000 euro kasutamist, et osta kaupu X kuuluvatest kauplustest

maksepäeva edasi lükates. Kostja kohustus kasutatud ostulimiidi tagastama ühes kalendrikuus

sooritatud ostude eest järgneva kuu alguses, kostjale esitatud arve alusel 7 kalendripäeva jooksul.

Ostulimiidi põhiosale ei lisandu intressi ega muid tasusid. Kostja kasutas X poolt väljastatud

ostulimiiti perioodil 01.10.2022 – 30.11.2022 summas 191,89 eurot. Kostjale väljastati arved nr

403591 maksetähtajaga 10.11.2022 ja arve nr 421362 maksetähtajaga 10.12.2022. Kostja rikkus

arvete tasumata jätmisega lepingust tulenevaid tingimusi.

25.01.2023 on X oma nõuded kostja vastu loovutanud Aktsiaseltsile PlusPlus Capital. Teavitus

nõude loovutamisest saadeti e-posti aadressile xxx.

Hageja palub mõista kostjalt välja X AS ja kostja vahel 14.10.2022 sõlmitud Partner kuukaardi

lepingust nr 120765-2 tulenev võlgnevus 191,89 eurot, viivised 43 eurot ja sissenõudekulud 25

eurot, hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 191,89

eurot jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,065% päevas, alates 25.10.2023.

Menetluskulude osas palub hageja mõistja kostjalt välja riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ning õigusabikulu summas

420 eurot. Menetluskuludelt palub kostja mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist seadusjärgses määras.

3

Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte 01.12.2023 avalikult kohtuteate avaldamisega 25.10.2023

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole hagile vastust esitanud.

Kohtu selgitused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus selgitab, et tulenevalt

TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus

jätab menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 172 lg 9 viimane lause

sätestab, et asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud

hagimenetluse kulude hulka.

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja

menetluskuludeks riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja

õigusabikulu summas 420 eurot. Hageja taotles menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse,

et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu

sisendkäibemaksuna maha arvestada.

Kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 10 on hageja kinnitanud, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane

ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.

TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 100 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja juhindudes TsMS § 175 lg

1 õigusabikulud summas 120 eurot (koos käibemaksuga). Kohus arvestab lepingulise esindaja

kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd

ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule

esitatud üksnes hagiavaldus, mis ei ole õiguslikult keerukas ega tugine suurele hulgale tõenditele.

Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega,

samuti arvestades hagi hinda, ei pea kohus võimalikuks kostjalt õigusabikulusid suuremas

summas kui 120 eurot välja mõista. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna Ringkonnakohtu

seisukohale analoogsetes tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-129072.

Kohus

märgib

menetlusosalise

taotluse

alusel

menetluskulude

kindlaksmääramise

kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson, kohtunik