2-23-135265/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generated1
Legislator headnote
AI generated2-23-135265/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: 1
Full text
1
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Bergson
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. august 2024, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-23-135265
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi C. B. L. (L.) vastu võla
nõudes
Tsiviilasja hind
305,42 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806,
asukoht: Tartu maantee 83-601, 10115 Tallinn)
Hageja lepinguline esindaja: T. I. (PlusPlus Legal OÜ, e-
post: XXX)
Kostja: C. B. L. (isikukood XXX, elukoht: XXX; e-post:
XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista kostjalt C. B. L.lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks TKM
Finants AS ja C. B. L. vahel 14.10.2022 sõlmitud Partner kuukaardi lepingust nr
120765-2 tulenev põhivõlgnevus 191,89 eurot, viivis põhinõudelt (191,89 eurot)
ajavahemiku 11.11.2022-24.10.2023 ja 11.12.2022 – 24.10.2023 eest summas 43 eurot
ja sissenõudmiskulud 25 eurot.
3. Välja mõista C. B. L.lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis alates 25.10.2023
põhinõudelt 191,89 eurolt kuni põhinõude täitmiseni määraga 0,065% päevas, kuid
kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
4. Jätta menetluskulud C. B. L. kanda.
5. Välja mõista C. B. L.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulud kokku
240 eurot, s.o riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja
lepingulise esindaja põhjendatud kulu 120 eurot (sh käibemaks).
6. Välja mõista C. B. L.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis väljamõistetud
menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses
ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
2
8. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Kostjale toimetada
kohtuotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30
päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus
menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema
esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või
elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada
tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte
avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või
selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse
seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja
ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi
arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099
Swedbank AS, EE221700017003510302 Luminor Bank AS või EE567700771003819792 LHV
Pank AS. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid
mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19).
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab
menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema
tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku
tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA KOHTU SELGITUSED
Harju Maakohtu menetluses on Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi C. B. L. vastu võla nõudes.
Kostja ja X sõlmisid 14.10.2022 Partner kuukaardi lepingu nr 14.10.2022, mille kohaselt
võimaldas X kostjale ostulimiidi 1000 euro kasutamist, et osta kaupu X kuuluvatest kauplustest
maksepäeva edasi lükates. Kostja kohustus kasutatud ostulimiidi tagastama ühes kalendrikuus
sooritatud ostude eest järgneva kuu alguses, kostjale esitatud arve alusel 7 kalendripäeva jooksul.
Ostulimiidi põhiosale ei lisandu intressi ega muid tasusid. Kostja kasutas X poolt väljastatud
ostulimiiti perioodil 01.10.2022 – 30.11.2022 summas 191,89 eurot. Kostjale väljastati arved nr
403591 maksetähtajaga 10.11.2022 ja arve nr 421362 maksetähtajaga 10.12.2022. Kostja rikkus
arvete tasumata jätmisega lepingust tulenevaid tingimusi.
25.01.2023 on X oma nõuded kostja vastu loovutanud Aktsiaseltsile PlusPlus Capital. Teavitus
nõude loovutamisest saadeti e-posti aadressile xxx.
Hageja palub mõista kostjalt välja X AS ja kostja vahel 14.10.2022 sõlmitud Partner kuukaardi
lepingust nr 120765-2 tulenev võlgnevus 191,89 eurot, viivised 43 eurot ja sissenõudekulud 25
eurot, hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 191,89
eurot jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,065% päevas, alates 25.10.2023.
Menetluskulude osas palub hageja mõistja kostjalt välja riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu
kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ning õigusabikulu summas
420 eurot. Menetluskuludelt palub kostja mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi
jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist seadusjärgses määras.
3
Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte 01.12.2023 avalikult kohtuteate avaldamisega 25.10.2023
väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole hagile vastust esitanud.
Kohtu selgitused
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul
hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud
ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,
isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul
loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus selgitab, et tulenevalt
TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus
jätab menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei
takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 172 lg 9 viimane lause
sätestab, et asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud
hagimenetluse kulude hulka.
Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja
menetluskuludeks riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja
õigusabikulu summas 420 eurot. Hageja taotles menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse,
et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu
sisendkäibemaksuna maha arvestada.
Kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 10 on hageja kinnitanud, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane
ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.
TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust
kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise
esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 100 eurot, maksekäsu
kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja juhindudes TsMS § 175 lg
1 õigusabikulud summas 120 eurot (koos käibemaksuga). Kohus arvestab lepingulise esindaja
kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd
ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule
esitatud üksnes hagiavaldus, mis ei ole õiguslikult keerukas ega tugine suurele hulgale tõenditele.
Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega,
samuti arvestades hagi hinda, ei pea kohus võimalikuks kostjalt õigusabikulusid suuremas
summas kui 120 eurot välja mõista. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna Ringkonnakohtu
seisukohale analoogsetes tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-129072.
Kohus
märgib
menetlusosalise
taotluse
alusel
menetluskulude
kindlaksmääramise
kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust
kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike
1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks
hüvitatavate menetluskulude suurus.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiia Bergson, kohtunik