4-24-591/39 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse

kuupäev

15. august 2024 Kohtuasja number 4-24-591 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Kohtuasi R.R-i väärteoas § 201 lg 2, § i liiklusseaduse (LS) lg 2

ja § 227 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 27. mai 2024 otsus Apellatsiooni esitaja R.R (isikukood XXX) Teised apellatsioonimenetluse pooled Politseija Piirivalveamet, esindaja Ida prefektuuri eriasjade uurija Ave Uue Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 27. mai 2024 otsus muutmata ja R.R-i apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab kassatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse koostamisest.

PÕHIOSA

1. Politseija Piirivalveamet (PPA) koostas 20. jaanuaril 2024 väärteoprotokolli väärteoasjas nr 2590,24,000128. Selle protokolli kohaselt juhtis R.R

01.55 02.01 samal päeval kell – Lääne Põdruse -Viru maakonnas Rakvere vallas -Kunda-Pada maantee 8. kilomeetril mootorsõidukit . Ta sõitis – ületas Land Rover Range Rover Sport kiirusega 126 +/ 7 km/h ja nii lubatud suurimat sõidukiirust (90 km/h) mitte vähem kui 29 km/h võrra. Ka ei olnud R.R-il vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. ja ta oli Lisaks sellele oli R.R-i Selliselt rikkus R.R väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,58 mg/l.

-de 1 ja 3 ning ning ta pani toime LS § 15 lg 1 p 1, § 90 lg 1 p § 69 lg 3 nõudeid LS § 227 lg 2, § 201 lg 2 § 224 lg 2 järgsed väärteod ja .

2. 12. veebruaril 2024 saatis PPA R.R-i

väärteoasja arutamiseks Viru Maakohtule.

3. Viru Maakohus leidis 27. mai 2024 otsuses, et väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumine on tõendamist leidnud ning R.R on väärteoprotokollis nimetatud väärteod toime pannud. Seega

2(3) tunnistas kohus R.R-i LS

224 lg 2

§ 201 lg 2, § ja § 227 lg 2 järgi süüdi ning karistas teda 20- arestiga, mille kandmis päevase t peab R.R alustama kahe nädala jooksul maakohtu otsuse jõustumisest arvates. Maakohtu peamised seisukohad olid sellised.

4. R.R-i süüd tõendavad kohtueelses menetluses kogutud tõendid: indikaatorvahendi kasutamise protokoll, tõendusliku alkomeetri väljatrük , kiirusmõõturi kasutamise protokoll, k tunnistaja L.R. ülekuulamise protokoll, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, sõiduki hoiukohta teisaldamise akt, R.R-i ja tema kinnipidamise protokoll. ülekuulamise protokoll

5. 20. jaanuaril 2024 kell 02.04 puhus R.R indikaatorvahendisse ja selle näiduks oli 0,74 mg/l.

6. Tõenduslik alkomeeter näitas alkoholisisalduseks R.R-i väljahingatavas õhus 0,63 mg/l kohta – pidades silmas laiendmääramatust (0,05 mg/l kohta), oli lõplik mõõtetulemus 0,58 mg/l.

7. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt sõitis R.R 126 +/ 7 km/h – ehk vähemalt

119 km/h, ületades nii lubatud suurimat sõidukiirust (90 km/h) mitte vähem kui 29 km/h võrra.

8. Politseiametnik L.R. andis seesuguseid ütlusi. Ta teostas koos patrullpolitseinik T.L. iga Kunda alevikus liiklusjärelevalvet. Politseinikeni jõudis info, et Kunda kandis sõidab joobes autojuht. Politseinikud s -Kunda-Pada maanteed

imeliku õitsid mööda Põdruse ja neile sõitis vastu üks numbrimärgiga sõiduk auto esiistmel oli ainult üks – Kõnealune sõiduk . Selle inimene mees. hakkas kiirust ületama ja politseinikud sõitsid sellele järgi. Sõidukiiruseks oli umbes 120 km/h. Sõiduk peatati läks selle juurde. Ta nägi, et autoroolis kedagi ei olnud, ent kõrvalistmel ja L.R.

istus üks mees õiduki tagaistme tüh . S d ja pakiruum olid jad.

9. R.R-i oli seda aga koos oma ja tema roolis ei olnud. väitel ta tõesti sõidukis – sõpradega Sõprade nimesid öelda. Ta oli tõepoolest ei soovinud R.R alkoholi tarvitanud.

10. Karistusregistri väljavõtte kohaselt oli R.R-il väärteo toimepanemise ajal kolm kehtivat väärteokaristust: -

27. detsembri 2019 karistus karistusseadustiku (KarS) rahatrahv 25

§ 262 lg 1 järgi – trahviühikut, st 100 eurot (tasumata ); -

6. juuni 2019 karistus

, st 200 eurot. See

KarS § 218 lg 1 järgi – rahatrahv 50 trahviühikut trahv asendati 5

30. juuniks 2023; tunni üldkasuliku tööga, mille R.R tegi ära -

6. juuni 2022 karistus n

arkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151

, st 300 eurot (tasumata). lg 1 järgi – rahatrahv 75 trahviühikut

11. R.R realiseeris seega LS § 227 lg 2 § 201 lg 2 § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud , ja väärteokoosseisu R.R oli 13. jaanuaril 2024 sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. d. Ta tegutses otsese tahtlusega. R.R-i tuleb karistada 20 päevase arestiga. R.R on sooritanud väärtegusid varemgi. Rahatrahve ta tasunud pole.

Kaebus ringkonnakohtu le

12. Viru Maakohtu otsuse peale esitas R.R apellatsiooni, milles palub ringkonnakohtul tõendada tema süütust, märkides kokkuvõtvalt järgmist. Et ta autos oli, ei tähenda seda, et ta seda autot juhtis. Tõendid on ebamäärased. Ta magas autos ja ärkas selle peale, et politsei avas autoukse. L.R. ütlused on valed. Kuidas sai sõiduki eesistmel olla ainult üks inimene, kui tema (R.R ) magas samal ajal kõrvalistmel Magades ei saa sõidukit juhtida. Tänapäeval on ? politseil pardaja rinnakaamerad. Kohtuotsus on paksult -

täis kirja ja trükivigu.

3(3) Ringkonnakohtu seisukoht

13. R.R ei eita seda, et kinni peetud Land Rover ületas lubatud kiirust, et temal (R.R-il ) ja ning et ta oli tarvitanud polnud juhtimisõigust ta oli varem juhtimiselt kõrvaldatud alkoholi. Ka ringkonnakohtu meelest on need asjaolud korrektselt tõendatud. Küll aga väidab R.R , et Land Roverit ei juhtinud tema.

14. Tõepoolest oleks olnud parem – st ilmselt oleks igasugused vaidlused ära jäänud –

, kui oleks kasutatud parda- K ja/või rinnakaamerat. aamera kasutamata jätmine aga ei tähenda seda, et R.R-i süü ei ole tõendatud. Väärteomenetluse seadustiku ( ) § 31 lg 1 ja VTMS kriminaalmenetluse seadustiku ja § 61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu k

ohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Seega on võimalik mingi tegu tuvastada ka kellegi ütluste alusel – ilma et see tegu oleks videosalvestatud. Praegu nii ongi

– R.R-i süüd tõendavad eeskätt politseinik ütlused.

L.R.

15. R.R-i versioon juhtunust on selline: autos oli mitu inimest (tema sõpra); tema ise oli kõrvalistmel; roolis oli keegi teine; kui politseinikud autoukse avasid, tema magas. Sündmuste seesugune kulgemine ei ole usutav. L.R. väitel nägi ta, et talle vastu sõitvas Land Roveris oli üks inimene; ta järgnes sellele autole; peatumismärguande peale jäi Land Rover peagi seisma; keegi sellest autost välja ei läinud; autos oli vaid üks inimene – R.R kõrvalistmel; tagumistel istmetel ega pakiruumis kedagi ei olnud (tl 47 L.R. –47 pöördel). Ringkonnakohus ei näe põhjust ütlustes kahelda. Tegemist on politseinikuga, kellel puudub motiiv valetamiseks. Ka ei ole alust arvata, et L.R. l oleks mingid olulised asjaolud meelest läinud, et ta oleks midagi segamini ajanud vms L.R.

– oli oma ütlustes kindel. Seda silmas pidades tuleb järeldada, et R.R-i ütlused ei vasta tõele: autos oli kogu selle aja, mil sõiduk oli vaateväljas, R.R üksi. Niisiis ei L.R.

saanud Land Roverit juhtida keegi muu kui R.R . Lisaks L.R. ütlustele annab R.R-i ütlustes kahtlemiseks ka see, et R.R ei ütle, kes peale tema veel autos olid – aluse niisiis ei ole võimalik neid inimesi küsitleda. Seegi võimaldab öelda, et R.R valetab vastutusest vabanemiseks.

16. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes VTMS - Viru § 147 lg 1 p st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Maakohtu 27. mai 2024 otsuse muutmata ja R.R-i apellatsiooni rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)