1-09-780/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-09-780

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. juulil 2011.a Tartu Kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-09-780 (13-2/9235) Kohtunik Madis Kägu Kohtuistungi sekretär Mai Kurul Prokurör Alar Häidberg Kriminaalhooldusametnik Ave Kasenõmm Kriminaalasja nimetus

Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne P.K kohta

Süüdimõistetu P.K

Elukoht: x; ik: xxx RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 427, KarS § 74 lg 4 kohus määras:

rahuldada Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse kriminaalhooldusametniku taotlus.

Tühistada P.K suhtes vangistuse tingimuslik mittekohaldamine.

Saata P.K Tartu Maakohtu 27.10.2009.a otsuse järgi kandmata karistuse, s.o

3 (kolm) kuud vangistust, ärakandmisele. Kohtuotsuse ja määruse täitmise tagamiseks pöörata vangistus 3 (kolm) kuud täitmisele P.K suhtes käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mis isik sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Tartu Maakohtule.

2(3) Kohtus tuvastatud asjaolud

Tartu Maakohtu 27.10.2009.a otsusega tunnistati P.K süüdi KarS § 201 lg 2 p 1

järgi ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui P.K ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 1 järgi määrati P.K-le käitumiskontrolli ajaks kohustuseks

heastada kuriteoga tekitatud kahju 7900 krooni igakuuliste maksetena vähemalt summas 600

krooni 13-l kuul järjest ja 14-l kuul summas 100 krooni alates kohtuotsuse jõustumisele järgnenud kuust kannatanule x AS.

12.04.2010.a esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Ma

akohtule erakorralise ettekande P.K kohta põhjusel, et hooldusalune ei ole asunud täitma kohtu poolt määratud kohustust heastada kuriteoga tekitatud kahju. Tartu Maakohtu 06.05.2010.a määrusega peatati P.K-le Tartu Maakohtu 27.10.2009.a otsusega määratud kohustus heastada kannatanule x AS kuriteoga tekitatud kahju 7900 krooni

kuni töökoha leidmiseni, kuid mitte kauemaks kui 3 kuuks, s.o kuni 05.08.2010.a. Samuti määrati talle kohustus läbida sotsiaalprogramm „Võlanõustamine“.

30.05.2011.a esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande põhjusel, et P.K

ei täida kohtuotsusega määratud kohustust heastada kuriteoga tekitatud kahju. Peale Tartu

Maakohtu 06.05.2010.a määruse jõustumist on hooldusalune tasunud (kuigi hilinemisega) kuriteoga tekitatud kahju kokku 3000 krooni. Hooldusalune on esitanud veel ühe maksekviitungi

1200 kr tasumise kohta 21.10.2010.a, kuid see on tasutud rahandusministeeriumi, mitte kannatanu arvele. Käesoleval aastal ei ole P.K maksekviitungeid kahjude hüvitamise

kohta esitanud. 17.03.2010.a. kirjutatud seletuskirjas põhjendab hooldusalune kahjude

mittemaksmist väikese sissetulekuga ja sagedaste töövõimetusperioodidega (ettekandele on

lisatud P.K seletuskiri ning väljavõtted hooldusaluse enda ja tema abikaasa Denis Kljutšnikovi töövõimetusperioodidest). Samuti tegi hooldusaluse väitel pank tema pangakontolt kohtutäituri avalduse alusel kinnipidamisi ning hooldusalune arvas, et need läksid kannatanu x AS-le, kuid alles katseaja lõpus selgus, et nimetatud summad on läinud muude nõuete katteks.

Kontrollnõudeid on P.K täitnud korrektselt ning kokku toimus katseajal 21 kohtumist.

Kohtumistel on hooldusalune olnud viisakas ja avameelne. Kuigi P.K on esitanud aktsepteeritavaid põhjuseid kahju hüvitamata jätmise kohta (töökoha kaotused, enda ja abikaasa haigused), ei ole ametniku hinnangul hooldusalune teinud siiski kõike endast olenevat kahjude

hüvitamiseks suuremas ulatuses. P.K on teinud mitmeid otsuseid, mis on asetanud

perekonna keerulisemasse majanduslikku olukorda ning võlasumma vähendamise asemel on hoopis rahalisi kohustusi suurendanud (nt 2-toalise korteri vahetamine 3-toalise vastu; tasuliste

kursuste läbimine, millel hooldusalune tööle ei asunud (küünetehnik, massöör).

Kriminaalhooldaja suunas P.K majandusliku toimetulekuoskuse suurendamiseks ka võlanõustamisega tegeleva spetsialisti juurde, kuid hooldusalune jättis selle pooleli, põhjendades

seda haigusega ja vajadusega läbida küünetehniku koolitus. Võlanõustaja hinnangul oli P.K maksekäitumine läbimõtlematu ning tema rahalised otsustused läbikaalutlemata. Kuna katseaeg on lõppenud, puudub võimalus täiendavate kohustuste taotlemiseks (ametnik ei

peaks ka nende määramist või katseaja pikendamist otstarbekaks), mistõttu teeb ametnik ettepaneku pöörata P.K-le mõistetud tingimuslik vangistus täitmisele.

Kohtus jääb kriminaalhooldaja oma ettepaneku juurde.

3(3) Prokurör toetab karistuse täitmisele pööramist.

P.K seletas kohtuistungil, et tal ei jätkunud raha kahju hüvitamiseks.

Kohtu seisukoht

KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud

kohustusi, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele.

Kohus tegi kindlaks, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja P.K tuleb saata kandmata karistuse 3 kuud vangistust ärakandmisele.

P.K on jätnud täitmata kahju hüvitamise kohustuse. Kriminaalhooldusametniku

hinnangul ei ole hooldusalune teinud siiski kõike endast olenevat kahjude hüvitamiseks suuremas ulatuses. Kohus nõustub kriminaalhooldusametniku hinnanguga. P.K on

ilmutanud lubamatut ükskõiksust temale kohustuseks pandud kahju hüvitamise suhtes ja

vaatamata kriminaalhooldusametniku poolt tarvitusele võetud abinõudele jätkanud

vastutustundetut eluviisi. Katseaeg on lõppenud ja puudub võimalus täiendavate kohustuste panemiseks temale.

Seega on P.K ühelt poolt täitmata kohtuotsusega pandud kahju hüvitamise kohustus ja teiselt poolt on kriminaalhoolduse jätkamine tema suhtes muutunud võimatuks ja tingimisi mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata.

Kohtunik Madis Kägu