1-10-16814/18 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juuli 2011.a. Tallinn Kriminaalasja number

1-10-16814 (10230114489)

Kohtunik Rahvakohtunikud Julia Vernikova Sven Sommer ja Aadu Vesmes Kohtuistungi sekretär Tõlk Raivo Seppo Julia Zautina Kriminaalasi

V.M süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4, 7; KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi; JEVGENI GOLOSSOV süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi;

B.I

süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi;

T.N

süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi üldmenetluses

Prokurör Saskia Kask

Süüdistatavad V.M

isikukood: XXX, elukoht Xxx, EV kodakondsus,

põhiharidus, töökoht puudub, karistatus: väärteokorras karistatud 7-l korral, varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral: - 09.12.2004 Tallinna LK poolt KarS § 199 lg 2 p 4-§ 25 lg 2 alusel mõisteti tingimisi vangistus 30 p katseaeg 2 a.

- 18.09.2006 Harju MK poolt KarS § 209 lg 2 p 1,3 ja 65 lg 2 alusel mõisteti vangistus 9 k. - 05.11.2007 Harju MK poolt KarS § 200 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel mõisteti vangistus 2 a, 1 k, 22 p.

- 15.01.2009 Harju MK poolt KarS § 184 lg 1 ja 65 lg 1 alusel

mõisteti vangistus 2a, 1 k, 22 p. vabanes vanglast pärast karistuse kandmist 03.11.2009.

Kahtlustatavana kinni peetud 19.08.2010 kuni 21.08.2010 s.o. 3 päeva. Alates 21.08.2010 tõkend – elukohast lahkumise keeld

JEVGENI GOLOSSOV

2

isikukood: 38709230270, elukoht Xxx hetkel asub vahi all

Vanglas, EV kodakondsus, põhiharidus, töökoht puudub,

karistatus: väärteokorras karistatud 5-l korral, kriminaalkorras 1-l korral:

- 03.11.2009 Harju MK poolt KarS § 200 lg 2 p 7,10 alusel mõisteti tingimisi vangistus 2 a, 6 k, 2 p katseaeg 3 a. Alates 28.04.2011 tõkend – vahistamine.

B.I

isikukood: XXX, elukoht xxx, hetkel asub vahi all ,

kodakondsuseta, põhiharidus, töökoht puudub, karistatus: väärteokorras karistatud 8-l korral, kriminaalkorras 9-l korral: - 19.08.1994 Tallinna LK poolt KrK § 197 lg 2 p 2; § 139 lg 2 p 1,2,3 alusel mõisteti tingimisi vangistus 1 a 6 k katse aeg 1 aasta; - 22.11.1995 Tallinna LK poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3; § 139 lg 2 p 1, 2, 3 - § 15 lg 2 alusel mõisteti vangistus 2 a; - 04.06.1999 Tallinna LK poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2 - § 15 lg 2 alusel mõisteti tingimisi vangistus 6 k katseaeg 2 a.;

- 22.05.2000 Tallinna LK poolt KrK § 139 lg 2 p 2 - § 15 lg 2 alusel mõisteti tingimisi vangistus 5 k; - 21.09.2001 Tallinna LK poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3; § 143 lg 2 p 1, 2; § 140 lg 2 p 3 alusel mõisteti vangistus 1 a 6 k; - 13.01.2003 Tallinna LK poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 5; § 200 lg 1 alusel mõisteti vangistus 2 a 4 k; - 20.01.2005 Tallinna LK poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 5, § 201 lg 2 p 1; § 200 lg 2 p 4, 5, 8 alusel mõisteti vangistus 3 a 4 k; - 28.09.2009 Harju MK poolt KarS § 199 lg 2 p 5, 9 alusel mõisteti vangistus 8 k 12 p; - 11.05.2010 Harju MK Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 7, 9 alusel mõisteti vangistus 10 k. Vabanes 12.07.2010.

Kahtlustatavana kinni peetud 23.-24.08.2010 s.o. 2 päeva. Alates 25.08.2010 tõkend – vahistamine.

T.N

isikukood: XXX, elukoht xxx, EV kodakondsus, põhiharidus, töökoht OÜ M , karistatus: väärteokorras karistatud 4-

l korral, kriminaalkorras karistamata. Eelvangistuses viibitud aeg 28.04.2011 kuni 06.06.2011 s.o. 39 päeva. Alates 06.06.2011 tõkend –elukohast lahkumise keeld.

Kaitsjad V.M kaitsja Gennadi Kull JEVGENI GOLOSSOV kaitsja Aivar Ennok B.I kaitsja Leelo Viil T.N kaitsja Andres Alas

RESOLUTSIOON

3 Juhindudes KrMS § 309 lg.3, § 311, § 312, § 313, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1,

Tunnistada süüdi V.M KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ja karistada teda vangistusega 3 aastat.

Tunnistada süüdi V.M KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja karistada teda vangistusega 8 kuud.

KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.08 kuni 21.08.2010., kokku 3 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Karistuse kandmise algust lugeda karistuse kandmisele asumisest või V.M kinnipidamisest.

Tunnistada süüdi JEVGENI GOLOSSOV KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ja karistada teda

vangistusega 3 aastat.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise, s.o. Harju Maakohtu

03.11.2009.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (ärakandmata karistus 2 aastat 6 kuud ja 2 päeva vangistust) ning liitkaristuseks mõista 5( viis) aastat 6 (kuus) kuud ja 2 (kaks) päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud ning karistuse kandmise algust lugeda 28.04.2011.a.

Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

Tunnistada süüdi B.I KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ja karistada teda

vangistusega 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud.

KarS § 68 lg 1 arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise algust lugeda 23.08.2010.a.

Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

Tunnistada süüdi T.N KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja karistada teda

vangistusega 8 (kaheksa) kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 28.04.2011 kuni 06.06.2011.a., kokku 1 kuu ja 9 päeva ning ärakandmata karistuseks lugeda 6 (kuus) kuud ja 21 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1,3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui

T.N ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, mille kohaselt kohustub:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas (xxx);

4

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

Tsiviilhagid puuduvad.

Asitõendid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures: - mobiiltelefon №kia 7210 (pakituna valgesse ümbrikusse)- kohtuotsuse jõustumisel hävitada kui väärtusetu asi KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

Välja mõista riigituludesse menetluskulud:

- V.M ´lt I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha 695,05 eurot, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 12,05 eurot ja kaitsjatasu 613,62 eurot;

-

JEVGENI GOLOSSOV´ilt I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha 695,05 eurot, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 12,05 eurot ja kaitsjatasu 594,45 eurot;

- B.I-lt I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha

695,05 eurot, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 12,05 eurot ja kaitsjatasu 594,45 eurot;

-

T.N-ilt II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha 417,03 eurot, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 12,05 eurot ja kaitsjatasu 575,27 eurot.

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest,

Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606

Swedbank’is või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal,

maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049777 ja selgitus: süüdistatava „Eesja perekonnanimi, 1-10-16814, sundraha, kaitsjatasud“.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni

5 süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 05.08.2011.a.

SÜÜDISTUS

V.M süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud

röövimise, 19.08.2010 kella 16.40 ajal, koos B.I ja Jevgeni Golossoviga, võõra

vallalsasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid vägivalda kasutades alaealiselt M Š ’lt (sünd XXX) mobiiltelefoni.

Nimelt, viibides Tallinnas Laagna teel (Ümera tänaval asuva kaupluse „Maxima” ja Kärberi

tänaval asuva kaupluse „Säästumarket” vahel) Jevharitsk, B.I ja Golossov ühiselt ja

kooskõlastatult, võõra vallalsasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil läksid teed ületava

kannatnu juurde. B.I haaras M Š ’il kaelast, kallutas ettepoole ning nõudis kannatanult mobiiltelefoni. Kannatanu tundis füüsilist valu ja hirmu peksasaamise ees, mistõttu

andis süüdistatavatele oma mobiiltelefoni Samsung GT-S 5230, väärtusega 1150 krooni. Peale seda B.I, V.M ja Golossov lahkusid sündmuskohalt koos kannaatnu telefoniga, mille pantisid samal päeval pandimajas 500 krooni eest, saadud raha kulutasid ühiselt enda tarbeks. Seega V.M isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, pani toime võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning see oli toime pandud vägivallaga ja grupis, s.o pani toime KarS § 200 lg 2 p 4 ja 7 järgi kvalifitseeritav kuriteo.

Samuti tema, olles varem toime pannud röövimise ja vargused, 20.09.2010 ajavahemikul kell 11.45 kuni 21.50, koos T.N-iga võttis võõra vallalsasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas XXX maja vahekoridorist AO’ile kuuluvad jalgrattad - Classic Lady Sport

1,8 väärtusega 2100 krooni ja Classic Legend 2,8 väärtusega 2700 krooni. Varastatud rattad pantisid süüdistatavad samal päeval pandimajas 1100 krooni eest, saadud raha kulutasid ühiselt enda tarbeks.

Seega V.M pani toime võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning see oli toime pandud süstemaatiliselt ja grupis, s.o pani toime KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Jevgeni Golossov`it süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud

röövimise, 19.08.2010 kella 16.40 ajal, koos V.M ja B.I-ga , võõra

vallalsasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid vägivalda kasutades alaealiselt M Š ’lt (sünd XXX) mobiiltelefoni.

Nimelt, viibides Tallinnas Laagna teel (Ümera tänaval asuva kaupluse „Maxima” ja Kärberi

tänaval asuva kaupluse „Säästumarket” vahel) V.M, B.I ja Golossov ühiselt ja

kooskõlastatult, võõra vallalsasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil läksid teed ületava

kannatnu juurde. B.I haaras M Š ’il kaelast, kallutas ettepoole ning nõudis kannatanult mobiiltelefoni. Kannatanu tundis füüsilist valu ja hirmu peksasaamise ees, mistõttu

andis süüdistatavatele oma mobiiltelefoni Samsung GT-S 5230, väärtusega 1150 krooni. Peale seda B.I, V.M ja Golossov lahkusid sündmuskohalt koos kannaatnu telefoniga, mille pantisid samal päeval pandimajas 500 krooni eest, saadud raha kulutasid ühiselt enda tarbeks. Seega Jevgeni Golossov isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, pani toime võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning see oli toime pandud vägivallaga ja grupis, s.o pani toime KarS § 200 lg 2 p 4 ja 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

B.I süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud

röövimise, 19.08.2010 kella 16.40 ajal, koos V.M ja Jevgeni Golossoviga, võõra

vallalsasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid vägivalda kasutades alaealiselt M Š ’lt (sünd XXX) mobiiltelefoni.

Nimelt, viibides Tallinnas Laagna teel (Ümera tänaval asuva kaupluse „Maxima” ja Kärberi

6

tänaval asuva kaupluse „Säästumarket” vahel) V.M, B.I ja Golossov ühiselt ja

kooskõlastatult, võõra vallalsasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil läksid teed ületava

kannatnu juurde. B.I haaras M Š ’il kaelast, kallutas ettepoole ning nõudis kannatanult mobiiltelefoni. Kannatanu tundis füüsilist valu ja hirmu peksasaamise ees, mistõttu

andis süüdistatavatele oma mobiiltelefoni Samsung GT-S 5230, väärtusega 1150 krooni. Peale seda B.I, V.M ja Golossov lahkusid sündmuskohalt koos kannaatnu telefoniga, mille pantisid samal päeval pandimajas 500 krooni eest, saadud raha kulutasid ühiselt enda tarbeks.

Seega B.I sikuna, kes on varem toime pannud röövimise, pani toime võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning see oli toime pandud vägivallaga ja grupis, s.o pani toime KarS § 200 lg 2 p 4 ja 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

T.N-i süüdistatakse selles, et tema 20.09.2010 ajavahemikul kell 11.45 kuni 21.50, koos V.M ’ga võttis võõra vallalsasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas XXX maja vahekoridorist AO’ile kuuluvad jalgrattad - Classic Lady Sport 1,8 väärtusega 2100

krooni ja Classic Legend 2,8 väärtusega 2700 krooni. Varastatud rattad pantisid süüdistatavad samal päeval pandimajas 1100 krooni eest, saadud raha kulutasid ühiselt enda tarbeks.

Samuti tema, ajavahemikul 19.09.2010 kell 20.00 kuni 21.09.2010 kell 07.30, võttis võõra

vallalsasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas XXX maja vahekoridorist AK

kuuluva jalgratta Classic Hot väärtusega 2000 krooni. Varastatud ratta pantis süüdistatav 21.09.2010 pandimajas 200 krooni eest, saadud raha kulutas enda tarbeks.

Samuti tema, 07.09.2010 kell 16.25 kaupluses JUSK Lasnamäe Centrumis, aadressil Mustakivi

tee 13, Tallinn, vahetult alustas võõra vallasasja äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil. Nimelt võttis kaupluse müügisaalist kauplusele kuuluvat vara: ühe voodipesu komplekti väärtusega 399,90 krooni ja kaks voodipesu komplekti väärtusega 599,90 krooni tükk, mille pani endale kotti ja põue ning möödus kassadest kauba eest maksmata. Kuritegu jäi aga lõpule viimata, kuna T.N peeti kaupluse turvatöötajate poolt kinni.

Seega T.N pani toime võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning see oli toime pandud süstemaatiliselt ja grupis, s.o pani toime KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

SÜÜDISTATAVATE ÜTLUSED

Kohtuistungil süüdistavana ülekuulatud V.M tunnistas süüd osaliselt, nimelt

varguses tunnistas ennast süüdi, kuid röövimises ta oma süüd ei tunnistanud. Süüdistatava V.M

ütluste kohaselt võttis kannatanult telefoni B.I, kuna V.M nägi telefoni B.I käes. B.I tegi kõne ja ütles, et number on välja lülitatud, kuid tuleb hiljem veelkord helistada. V.M ei näinud, kuidas telefon B.I kätte sattus, kuid

tunnistas, et ka tema helistas kannatanu telefonilt, kuna tema enda telefoni aku oli tühjaks

saanud. V.M seletas, et B.I ettepanekul panditi telefon pandimajja, V.M esitas pandimajas oma dokumendi. Ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldas kohus prokuröri taotlusel KrMS § 289 lg 1, §

293 lg 1 alusel V.M kohtueelses menetluses antud ütlustest 1 k, t.l.69-70 seitsmendast

reast kolm lauset, mille kohaselt rääkis V.M järgmist: „

Ütluste erinevust põhjendas V.M sellega, et ta on narkomaan ja oli ütluste andmisel

sügavas depressioonis. Varguseepisoodi kohta andis V.M ütlusi, et XXX trepikoja uks oli lahti, samuti oli

lahti koridori uks. Majja läks ta koos T.N-iga lihtsalt vaatama, koridoris olid

7

kinnitatud jalgrattad, V.M ja T.N avasid jalgrattad näpitsatega ja võtsid kaasa.

Jalgrattad viis V.M pandimajja ja saadud raha eest ostis toitu ja õlut. Tunnistab end süüdi jalgrataste varguses.

Kohtuistungil süüdistavana ülekuulatud Jevgeni Golossov ei tunnistanud oma süüd

röövimises. Kohtuistungil andis süüdistatav J. Golossov ütlusi selle kohta, et tema seisis eemal

ega näinud, kuidas B.I kannatanult telefoni võttis. Mõne aja pärast andis B.I talle telefoni ja ütles, et see on kannatanu oma. J.Golossov andis telefoni B.I-le tagasi ja ütles, et too tagastaks selle kannatanule, kuid B.I seda ei teinud, vaid jättis telefoni enda

kätte. Hiljem pantis B.I telefoni pandimajja. Ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks

avaldas kohus prokuröri taotlusel KrMS § 289 lg 1, § 293 lg 1 alusel J. Golossov kohtueelses

menetluses antud ütlustest kolmel korral:

1. 1 k, t.l.89 kaheksandast reast kaks lauset, mille kohaselt rääkis J. Golossov järgmist: „ .

Ütluste erinevust põhjendas J. Golossov sellega, et uurija pani ise selle

ülekuulamisprotokolli .

2. 1 k, t.l.90 teisest reast kolm lauset, mille kohaselt rääkis J. Golossov järgmist: Selle kohta seletas J. Golossov, et nii see oligi, lisas vaid, et ütles kohe D.Ussenovile, et tal pole telefoni vaja, kuid unustas sellest uurijale rääkimata.

3. 1 k, t.l.90 üheteistkümnendast reast kaks lauset, mille kohaselt rääkis J. Golossov järgmist:

Ütluste erinevust põhjendas J. Golossov sellega, et oli narkootikumide mõju all

ning valetas eeluurimisel, nüüd aga annab tõeseid ütlusi.

Kohtuistungil süüdistavana ülekuulatud B.I tunnistas oma süüd röövimises osaliselt, nimelt väidab ta, et ei kasutanud kannatanu suhtes vägivalda. Kohtuistungil süüdistatav

B.I andis ütlusi selle kohta, et mõte võtta kannatanult telefon ära tuli pärast seda, kui ta

küsis telefoni helistamiseks. Ta pani poisile sõbralikult käe õlale ja palus anda telefoni

helistamiseks. Kui ta sai telefoni enda kätte, siis tegi ühe kõne ja seejärel helistas samalt

telefonilt ka V.M . Peale V.M helistamist jäi telefon B.I kätte, siis tekkis tal ka mõte jätta kannatanule kuuluv must Samsung endale ning anda kannatanule punane

№kia. B.I tunnistas, et nad andsid telefoni üksteisele käest kätte eesmärgiga ajada

kannatanu segadusse, et kannatanu ei teaks, kelle kätte telefon lõpuks jäi. Hiljem pantis B.I telefoni pandimajja V.M dokumendiga. Ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldas kohus prokuröri taotlusel KrMS § 289 lg 1, §

293 lg 1 alusel B.I kohtueelses menetluses antud ütlustest 1 k, t.l.122 kuuendast reast

kolm lauset, mille kohaselt rääkis B.I järgmist: „ Ütluste erinevust põhjendas B.I sellega, et neid ütlusi kirjutas uurija.

Kohtuistungil süüdistatav T.N tunnistas ennast esitatud süüdistuses süüdi

täielikult ja andis ütlusi selle kohta, et 07.09.2010 läks kauplusse Jysk varastama voodipesu. Jälgis töötajaid ja kui sai aru, et keegi teda ei jälgi, pani voodipesu kotti. Kuritegu ei õnnestunud lõpule viia, kuna turvatöötajad pidasid ta kinni.

8

Samuti tunnistas T.N, et käis koos V.M-iga 20.09.2010.a. XXX majas vargil, kus lõunaajal trepikojas olles avastasid, et koridori uks on lahti ja esikus seisid kaks jalgratast. Nad võtsid jalgrattad kaasa ja pantisid pandimajja. Samuti tunnistas T.N oma süüd ja andis ütlusi selle kohta, et olles esimesel korral XXX

trepikojas koos V.M-iga , jäi talle silma trepikojas seisev jalgratas, millele ta seekord järele läks. Astus liftist välja, katsus esiku ust - uks oli lahti, samuti polnud lukus esikus seisev jalgratas. Ta võttis jalgratta kaasa ja pantis pandimajja.

KOHTU JÄRELDUSED

Kuulanud üle süüdistatavad, kannatanud ja tunnistajad, uurinud kriminaalasjas kogutud teisi

tõendeid ja hinnates neid kogumis oma siseveendumuse alusel jõuab kohus järgmistele järeldustele.

Kohus leiab, et V.M, Jevgeni Golossovi ja B.I süü röövimise toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud ja seda alljärgnevatel asjaoludel:

Kannatanu on andnud ütlusi selle kohta, et tema juurde astus kolm meest, sh B.I, M Š

kes võttis tal kaelast kinni, pigistas ning väänas ettepoole ja nõudis telefoni, sest tal on vaja

helistada. Teised kaks meest – V.M ja J.Golossov - seisid kõrval ja nõudsid samuti telefoni ettekäändel, et on vaja helistada. Kannatanu ütluste kohaselt oli tal valus ja ta tundis ka

hirmu, kuna arvas, et teda võidakse veel lüüa. Kannatanu andis telefoni B.I-le , vastu

andis V.M alle vana telefoni pandiks. Seejärel suundusid mehed Priisle poole, kus pidid väidetavalt kellegagi kohtuma ja kutsusid kannatanu kaasa väites, et siis annavad telefoni talle tagasi. Kannatanu seletas, et läks nendega kaasa mitte sellepärast, et ta poleks enam kartnud

B.I, vaid lootuses telefon tagasi saada. Algul oli telefon B.I käes, pärast oli

ta andnud telefoni J. Golossovile. Kui kannatanu küsis J. Golossovilt telefoni tagasi, vastas viimane, et tal seda pole ja läks minema. Seejärel tuli kannatanu V.M ja B.I juurde tagasi, nad lubasid minna J. Golossovit otsima, kuid otsimine ei andnud tulemusi. Natuke

hiljem läks B.I ära, V.M andis kannatanule oma mobiilinumbri, lubades tagastada telefoni juhul, kui kannatanu seda ise üles ei leia. Seejärel teatas kannatanu juhtunust politseile ning politsei pidas V.M kinni Prisma kõrval.

Kannatanu kinnitas kohtule, et tundis valu, kui B.I võttis tal kaelast kinni ja pigistas.

Samuti kinnitas kannatanu, et tundis hirmu selle tõttu, et noormehed olid kolmekesi, nad olid temast vanemad ja tugevamad. Kannatanu ütlustest nähtuvalt tegutsesid kõik süüdistatavad plaanitult ning igaüks neist tegi oma tööd – üks võttis telefoni, teine viis ära, kolmas viitis aega.

Kohus asub seisukohale, et kannatanu ütlused on usaldusväärsed, need kattuvad omavahel nii

kohtueelses menetluses antud ütlustega kui kohtus räägituga. Kannatanu ristküsitluse käigus

avaldas kohus V.M kaitsja taotlusel kannatanu ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks

tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest lause (tl.7 neljas rida), mille kohaselt rääkis kannatanu M.Š :

Kohus leiab, et asjaolu, millisel moel kasutati kannatanu suhtes vägivalda –

võttes tal kaelast või kratist kinni – ei oma asjas olulist tähtsust ega tee olematuks kannatanu ütluste usaldusväärsust.

Lisaks öeldule peab kohus kannatanu ütlusi tõepärasteks ka selle tõttu, et neid kinnitavad ka

teised kohtule esitatud tõendid. Nimelt, nähtub kahtlustatava V.M kinnipidamise

protokollist (tl 57-59), et tema taskust leiti kinnipidamisel pandimaja leping (tl 38), mille

kohaselt ta oli vahetult peale röövimist pantinud 500 krooni eest kannatanu telefoni.

9

Kannatanu ütlusi kinnitavad tunnistaja RL ütlused, kes kinnitas, et 19.08.2010 kella 16.40 paiku,

kui nad koos M. Š ja F. M viibisid Maxima ja Säästumarketi juures maa-aluses ülekäigus

Lasnamäel, jooksis M. Š juurde B.I, haaras ühe käega M. Š kaelast kinni ja teisega võttis rinnust. Tunnistaja ütlustest nähtub samuti, et tekkinud olukorras oli karta, et süüdistatavad

võivad peksma hakata, kuna neid oli kolm, nad olid füüsiliselt tugevamad ja vanemad.

Tunnistaja kinnitas M.Š ütlusi selles osas, et telefoni hõivamine oli kolme süüdistatava poolt ette planeeritud, seda oli kohe näha nende kooskõlastatud tegutsemisest, kui nad andsid telefoni omavahel käest kätte.

Kohtuistungil andis tunnistaja FM ütlusi, et kolm meest astusid neile ligi ja palusid M. Š telefoni, et helistada. Kaks neist seisid umbes 2-3 meetrit eemal, üks – B.I - haaras M. Š l kaela ümbert kinni, mille tõttu andis M.Š oma telefoni ära vastupanu osutamata, kuna mehi oli

kolm, nad olid täiskasvanud ja tugevamad. Seejärel nägi FM, kuidas B.I andis telefoni J. Golossovile, kes vahetult pärast seda grupist eemaldus. Neile aga ütles B.I, et on vist telefoni ära kaotanud.

Puutuvalt süüdistatavate V.M , J.Golossovi ja B.I arutatavas kuriteoepisoodis antud ütlustusse peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Süüdistatavad on erinevalt kannatanust muutnud oma ütlusi kardinaalselt. Kohtulikul uurimisel asusid kõik kolm süüdistatavat oma süüd eitama osas, et röövimist pole nad toime pannud. Nimelt, hakkas B.I kohtus väitma, et küsis kannatanult telefoni vaid helistamiseks ning mõte telefon ära võtta tekkis tal alles siis, kui

telefon asus juba tema käes. Samuti püüdis B.I jätta mulje nagu oleks ta tahtnud

kannatanut petta, andes talle rikutud mittetöötava telefoni asemele. Varasema süü omaksvõtu

kohta ütlesid süüdistatavad, et rääkisid nii vaid seetõttu, et neil oli paha olla, kuna nad on

narkomaanid. Samuti põhjendasid süüdistatavad uute ütluste andmist asjaoluga, et seda nõudis uurija, kes dikteeris ütluste teksti ette. Kohus ei pea sellist põhjendust usutavaks. Süüdistatavate

ütluste sisust nähtuvalt rääkisid nad kohtueelses menetluses kuriteo toimepanemise asjaoludest

üksikasjalikult, näidates igaühe osalust, mistõttu ei ole usutav, et narkootikumide tarvitamine

võiks mõjutada ütluste andmisel sündmuste kirjeldamise viisi. Kõrvutades süüdistavate poolt

kohtueelses menetluses antud ütlusi kohtus antud ütlustega on näha, et kohtus antud ütlustes püüavad süüdistatavad oma osalust kuriteos vähendada. Süüdistatavate ütlused on ebausutavad, ebaloogilised, vastuolus iseendaga, omavahel ja teiste tõenditega.

Nii, lükatakse süüdistatava B.I kaitseversioon kannatanu ja tunnistajate R.L ja F.M ütlustega selles osas ümber, et kannatanu andis oma telefoni B.I-le mitte selle tõttu, et sai asemele teise, vaid kasutatud füüsilise ja psüühilise vägivalla tulemusena.

Kohus leiab, et süüdistatavate ütluste näol on tegemist diametraalselt lahknevate erinevustega

kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ning süüdistatavad ei suutnud mõistusepäraselt ja arusaadavalt selgitada erineval perioodil antud ütluste erisuse põhjust. (RKL

3-1-1-3-07). Kohus ei pea süüdistatavate kaitseversioone usaldusväärseteks, süüdistatavate ütlustele ei saa kohus otsuse tegemisel tugineda ning leiab, et need tuleb kui ebausaldusväärne tõend kõrvale jätta.

Kohus ei nõustu kaitsjate seisukohaga nagu oleks tegemist avaliku vargusega. Vargus on avalik,

kui see pannakse toime kannatanu või kolmanda isiku nähes ja kui toimepanija arvab, et süükohal viibiv isik saab aru tema teo õigusvastasusest. Vägivalla kasutamisel on tegemist

röövimisega. Röövimine on asja äravõtmine vägivallaga. Sisult on vägivald kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine. Füüsiline vägivald on kehalise jõu rakendamine kannatanu

füüsiliseks mõjutamiseks tema osutatava või eeldatava vastupanu mahasurumiseks, mis loob aluse asja üleminekuks. Kannatanu M.Š kinnitas kohtule, et ta poleks telefoni ära andnud, kui tema suhtes poleks psüühilist ja füüsilist vägivalda kasutatud. Kohtu hinnangul ei saa seega käesoleval juhul rääkida avaliku varguse toimepanemisest, millele ümberkvalifitseerimist kaitsjad taotlesid.

10

Tulenevalt KarS § 200 lg-s 1 sätestatust moodustab röövimise objektiivse külje vägivalla abil võõra vallasasja äravõtmine. Röövimise objektiivne koosseis tuleb lugeda täidetuks, kui on

tuvastatud järgmised asjaolud: a) isiku suhtes kasutati vägivalda; b) vägivalda kasutati asja

hõivamiseks. Antud juhul on nii kannatanu M Š , kui ka tunnistajate ütluste pinnalt leidnud

tuvastamist, et nimetatud asjaolud leidsid aset.

On tuvastatud, et vägivald, mida oli kasutanud B.I, oli ajaliselt seotud asja hõivamisega. Ajaline seotus tähendab, et vägivalda kasutatakse asja äravõtmise ajal, aga samuti vahetult enne

või pärast selle üleminekut süüdlase valdusse. Vägivalla kasutamisega ( ehk siis kannatanu

kaelast kinni võtmise ja pigistamisega) oli alanud röövimise selle koosseisuasjaolu

realiseerimine. Vägivald võib oma sisult väljenduda ka kannatanu psüühilises mõjutamises.

Psüühiline vägivald samuti nagu füüsiline vägivald sunnib kannatanut otsustama nt hirmust

järgneva peksmise ees süüdlasele oma vara äraandmise kasuks. Kannatanu ja tunnistajate

ütlustest nähtuvalt ei olnud vähetähtis, et noormehi oli kolm. Kriminaalasjas on vaieldamatult tuvastatud, et süüdistatavad olid kannatanust vanemad ja füüsiliselt tugevamad. Sellest tulenevalt

on ilmselge, et alaealine kannatanu tundis reaalset hirmu võimaliku peksmise ees ning antud

asjaolu polnud vähemtähtis, kuigi tegelikult V.M ja J.Golossov kannatanu tervist ei kahjustanud.

Seega kohus leiab, et kannatanu suhtes kasutatud vägivald oli otseselt seotud tema vara

hõivamisega ning oli kannatanu asja äravõtmise vahendiks, kuna oli suunatud kannatanu vastupanu mahasurumisele. Seega on arutatava teo puhul tegemist röövimisega.

Siinkohal ei nõustu kohus kaitsjate väitega nagu viitaks kannatanu ja süüdistatavate edasine

koosviibimine sellele, et kannatanu andis telefoni B.I-le vabatahtlikult ning mingit

vägivalda tema suhtes ei kohaldatud. Kannatanu ja tunnistajate ütlustest nähtuvalt, samuti

kinnitasid seda süüdistatavad ise, püüdsid V.M , J.Golossov ja B.I telefoni omavahel käest kätte andes ja lubades selle kannatanule tagastada, kannatanut segadusse ajada

eesmärgiga venitada aega võimalikult kauem, et kannatanu ei teataks juhtunust politseile, süüdistatavad aga saaksid telefoni maha müüa.

Kohus leiab, et röövimise panid V.M , B.I ja J. Golossov toime grupis.

Kohus loeb tuvastatuks, et nii V.M , B.I , kui J. Golossov panid röövimise

toime ühiselt vaikival kokkuleppel. Nimelt, kirjeldavad kannatanu ja tunnistajad ühtemoodi,

kuidas hetkel, kui B.I haaras M. Š 'il kaelast ning nõudis kannatanult mobiiltelefoni,

seisid J. Golossov ja V.M samal ajal kõrval ning nende teopanus toimepandud

kuriteosse seisnes selles, et nad lõid kannatanule kõrgendatud ohutunde ning süvendasid tema tunnet olukorra lootusetuses ja vastupanu mõttetuses.

Kohus leiab, et röövimise panid J. Golossov, B.I ja V.M toime grupis

kaastäideviijatena. Kuigi kriminaalasja arutamisel ei ole tuvastatud, et J. Golossov ja V.M oleksid kasutanud kannatanu M Š suhtes vägivalda ega osalenud vahetult kannatanu asjade äravõtmises, on kohus seisukohal, et kaastäideviimise nii objektiivne - ühine tegutsemine

– kui ka subjektiivne -tegevuse kooskõlastatus – kriteerium on arutatavas kuriteoepisoodis tõendamist leidnud.

Riigikohus on oma lahendites 3-1-1-43-06, 3-1-1-5-08 asunud seisukohale, et kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana. Samuti on Riigikohus oma lahendis 3-1-1-60-07 rõhutanud, et teovalitsemise teooriast tulenevalt ei ole

nõutav, et kaastäideviijana käsitatav isik realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt süüteo

objektiivse koosseisu. Objektiivsest küljest on oluline, et iga kaastäideviija lisaks tagajärje

saabumisse teoühtsust silmas pidades olulise teopanuse. Subjektiivses mõttes eeldab

kaastäideviimine kõnealusest teooriast lähtuvalt ühist teootsust. Kuna teovalitsemise teooria

tähenduses ei ole nõutav, et kaastäideviijana käsitatav isik paneks toime süüteo objektiivsesse

11

koosseisu kuuluva teo, vaid hoiaks ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuse kulgemise enda kontrolli all, siis võib süüteo kaastäideviija olla ka teoplaani

väljatöötaja, samuti ühise teoplaani ja tööjaotuse alusel toimuva kaasvalitseja (Vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsus asjas 3-1-1-97-04 ja 3-1-1-108-06). Teo toimepanemine grupis on

võimalik nii eelneva kokkuleppe alusel, kus rollijaotus, iga täideviija poolt kuriteo objektiivse tunnuse täitmiseks vajalik tegevus lepitakse kokku eelnevalt enne kuriteo toimepanemist, kui ka vahetu kokkuleppe alusel, kus täideviijad eelnevalt kokku leppimata asuvad vaikivalt tegutsema

vahetult sündmuskohal, sünkroniseerides oma tegevusi selliselt, et need kogumis täidaksid

kuriteo objektiivse tunnuse. Siinjuures võib kooskõlastamine olla nii suuline, kirjalik kui ka vaikiv või saavutatav konkludentsete tegudega. Kuriteo toimepanemine isikute grupis eeldab, et

isikud on kokku leppinud (ka vaikivalt) kuriteo toimepanemises ning tegutsevad vastavalt sellele.

Kohus leiab, et antud juhul on süütegu süüdistatavate J. Golossovi, B.I ja V.M poolt toime pandud läbi teadliku ja soovitud koostegutsemise. Kogutud tõendite

pinnalt saab kohus järeldada, et B.I saanud kannatanu telefoni oma valdusesse, asus telefoniga helistama, teeseldes, et telefon ei vasta, andis põhjuse telefoni edasiandmiseks teisele süüdistatavale, kes omakorda mängis kaasa ja andis telefoni edasi ning lõpuks liikus telefon juba

varjatud kujul süüdistatavate vahel, käest kätte, eesmärgiga kaotada kannatanul reaalsustaju,

kelle käes telefon konkreetselt asub. Teeseldes helistamist liikusid süüdistatavad aga kogu aeg

edasi ning nendega koos ka kannatanu ja tunnistajad. Et veelgi rohkem kannatanut segadusse

ajada lahkusid süüdistatavad ükshaaval sündmuskohalt, öeldes lõpuks, et telefon kukkus vist

kusagil taskust välja. Tegelikkuses suundusid nad kohe pandimajja ja müüsid telefoni maha. Kohus on sellise süüdistatavate käitumise tõttu veendunud, et röövimine oli süüdistatavate ühine ja kooskõlastatud tegevus, nende käitumine oli ette planeeritud ja kinnitust on leidnud, et kogu grupp oli ühtsest tahtest hõlmatud.

Nähtuvalt nii kannatanu kui ka süüdistatavate ütlustest olid B.I , V.M ja

J.Golossovi teod ühised ja kooskõlastatud selliselt, et B.I poolt kannatanu suhtes vägivalla kasutamisel ja kannatanu telefoni äravõtmisel ei hakanud J. Golossov ja V.M seda takistama, vaid seisid ja ootasid, et kaasa aidata kannatanult äravõetud telefoni peitmisele, eesmärgiga jätta kannatanule mulje justkui oleks telefon ära kaotatud. Asjaolu, et V.M andis M. Š 'ile oma telefoni kingituseks või pandiks või milleks iganes, ei vähenda nende süüd, kuna M. Š l puudus tahe see kingitus vastu võtta, seega ei soovinud ta oma telefonist loobuda, vaid vastupidi, ta tegi selles olukorras kõik, et iga hinna eest oma telefoni tagasi saada.

Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et iga kaastäideviija oli teadlik ka teise kaasosalise

panusest kuriteo toimepanemisel, nii B.I , V.M kui ka J. Golossov hoidsid

toimepandava teo kulgemist kontrolli all, seega kõik valitsesid tegu. Nad olid süüteo

toimepanemises võrdsed partnerid teovalitsemise teooria mõistes, kuna röövimise koosseisu realiseerimine sõltus võrdselt kõigi käitumisest, millest nad endale ka aru andsid, seega oli kõigi tegevus hõlmatud ka ühtsest tahtest.

Seega leiab kohus, et B.I, V.M ja Jevgeni Golossovi tegevus on õigesti kvalifitseeritud röövimisena, mis pandi toime grupis. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on kõigi kolme süüdistatava näol tegemist isikutega, keda on varem röövimise eest karistatud, karistus on kustumata. Seega on nende tegevuse kvalifikatsioon KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi õige.

Kohus leiab, et V.M ja T.N-i süü varguste toimepanemises on leidnud täielikult tõendamist ja seda alljärgnevate tõendite alusel: Vargusepisood 07.09.2010 kaupluses „JYSK“ (T.N).

Süüdistatav T.N on ennast varguse toimepanemises süüdi tunnistanud täielikult.

12

Peale omaksvõtu leiab tema süü kinnitamist kaupluse „JYSK“ avalduse ja kinnipeetu

üleandmise aktiga, millest nähtub, et T.N peeti 07.09.2010 kell 16:25 paiku kinni

seoses toimepandud õigusrikkumisega kaupluses JYSK, ta oli kauplusest väljunud ja jätnud

kauba eest tasumata. Kinnipidamise hetkel leiti T.N-i juurest kaupa summas 1 599.70 krooni. Kaup tagastati rikkumata kauplusele (tl 193, 194).

Kohtuistungil andis tunnistaja HH ütlusi selle kohta, et ta töötas 07.09.2010 kaupluses „JYSK“ klienditeenindajana, kui kauplusesse sisenes noormees, kes tundus temale kahtlase olekuga. Tunnistaja asus noormeest jälgima ning nägi, kuidas ta pani voodipesu kaasas olevasse seljakotti

ja põue. Tunnistaja teatas koheselt turvatöötajatele, kes pidasid noormehe kinni, kui ta oli lahkunud kauplusest.

Seega on kohus seisukohal, et T.N-i süü on täielikult tõendamist leidnud.

20.09.2010 ja 19.09-20.09.2010 XXX varguse episoodid (T.N , V.M ).

Süüdistatavad V.M ja T.N on ennast varguse toimepanemises süüdi tunnistanud täielikult.

Kohtuistungil andis kannatanu AO ütlusi, et 20.09.2010 kell 10:00 paiku avastas ta jalgrataste

Classic Legend, Classic Lady Sport varguse XXX koridorist, mis asub korterisse sissepääsu ees. Hommikul umbes kella 12:00 ajal, kui kannatanu korterist lahkus, olid jalgrattad koridoris alles. Jalgrattad olid kinnitatud turvalukuga toru külge. Jalgrattad leidis kannatanu pandimajast Lasnamäe turu juures ja helistas koheselt politseisse. Kahjunõuet kannatanu ei esita.

Sündmuskoha Tallinnas, XXX vaatlusprotokollist koos fototabelitega nähtub, et vaadeldava

trepikoja välisuks on lukustamata, lukk ei tööta. Vaatluse objektiks olevate korterite 62 ja 63 vahekoridori uksel muukimisjäljed puuduvad (tl 149-156).

Pandimaja Luksord OÜ lepingu nr. XXXkohaselt (lisatud ka fototabelid) sai T.N laenu 1100 krooni, andes pandipidajale tagatiseks jalgrattad Classic Legend ja Classic Lady Sport (tl 162-163).

Kannatanu AKandis ütlusi selle kohta, et 21.09.2010 hommikul tööle minnes avastas ta, et trepikojast on varastatud jalgratas Classic Hot, väärtusega umbes 2000 krooni. Jalgratas ei olnud lukustatud, sest trepikoda lukustatakse. Vargusest teatas ta ühistu esimehele telefoni teel. Mingi

aeg hiljem helistas ühistu esimees kannatanule tagasi ja ütles, et on leitud poiss, kes võttis jalgratta. Jalgratas leiti pandimajast ja tagastati kannatanule vigastusteta.

Pandimaja Tulves lepingu nr. XXX kohaselt sai T.N laenu 200 krooni ning laenu tagatiseks pantis jalgratta Classic Hot (tl 174-175), mida vaadeldi asitõendina (tl 184-185).

Kohus, hinnanud selles süüdistuse osas uuritud tõendeid, leiab, et süüdistatavad on toime pannud

võõra vallasasja ebaseadusliku äravõtmise selle omastamise eesmärgil, tegutsedes 20.09.2010

varguse toimepanemisel grupis. Nende ütlustest tulenevalt pandi kuritegu toime V.M

ettepanekul, nad läksid XXX trepikotta koos, võtsid näpitsatega rattad lahti ning müüsid kohe varastatud jalgrattad koos maha.

V.M kaitsja on seisukohal, et varguse episoodis tuleb V.M käitumine kvalifitseerida korduva tegevusena, mitte aga kui süstemaatiline vargus. Kohus peab vajalikuks

selgitada, et süstemaatiline on vargus, mis on toime pandud vähemalt kolmandat korda, kuna kaks episoodi annavad vaid korduvuse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis 3-1-1-87-08

asunud seisukohale, et „süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm

vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199

13

(kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks – näiteks, hangib

isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alalise sissetuleku allikas, või sooritab

süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. … Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles

ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Nagu eelnevalt märgitud, võivad süstemaatilise varguse

moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga

süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Kui isik on karistatud varem korduva varguse eest

KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, võib teda süstemaatilise varguse eest vastutusele võtta sõltutama

varastatu väärtusest. Sel juhul neeldub korduvus süstemaatilisuses ning isiku tegu kvalifitseeritakse üksnes KarS § 199 lg 2 p 9 järgi“. Karistusregistri väljavõtte kohaselt pani V.M oime enne arutatavat vargust KarS § 218

järgi kvalifitseeritava väärteo kahel korral: 26.08.2010 ja 27.08.2010, mille eest on teda ka

karistatud rahatrahviga, samuti on teda varem karistatud kriminaalkorras varguste

toimepanemise eest KarS § 199 järgi Seega, pannes vargused toime lühikese ajavahemiku jooksul, moodustavad need vargused süstemaatilise varguse, kuna sellises olukorras on ilmselge,

et vargusi tuleb käsitleda põhitegevusena elatusvahendite hankimiseks. Sellest tulenevalt on V.M isik, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt ning kuriteo kvalifikatsioon KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi on kohtu hinnangul õige.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 200 lg 2 p 4, 7 sanktsioon näeb karistusena ette kolmest kuni viieteistaastase vangistuse

ning KarS 199 lg 2 p 7, 9 – rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. §

Kriminaaltoimiku andmetel puudub V.M töökoht ja sissetulek. Seega on rahalise karistuse mõistmine tema suhtes välistatud ning mõistetav karistus saab olla üksnes vangistus.

Kohus leiab, et V.M puhul puuduvad karistust nii kergendavad kui ka raskendavad asjaolud. Ta on ennast süüdi tunnistanud vaid varguses, kahetsust ei avaldanud. Tema süü raskust toimepandud röövimises iseloomustab asjaolu, et tegemist on esimese astme kuriteoga,

mis pandi toime alaealise suhtes. Samas tuleb arvestada sellega, et vara hõivamisel kasutatud

vägivald ei olnud V.M poolt julma iseloomuga ning ei toonud kaasa raskeid tagajärgi, mõlema kuriteo kannatanud said oma vara tagasi.

Karistusseadustiku mõtte kohaselt ei tohi karistuse kohaldamisel lisaks süü suurusele jätta

täiendavalt arvestamata süüdistatava isikut. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on

osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute

muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse

eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võik efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKL 3-1-1-99-06).

V.M karistuse mõistmisel arvestab kohus, et teda on varem kriminaalkorras karistatud 4-korral, 2-korral reaalse vangistusega. Ka viimane karistus oli vangistus, mis aga ei

mõjutanud teda edaspidiselt kuritegude toimepanemisest hoiduma. Kuritegude toimepanemine on kujunenud V.M elustiiliks ja elatusallikaks, ühiskonnas kehtivaid reegleid ta ei austa, teod on muutunud järjest vägivaldsemaks. Uute kuritegude toimepanemise riski suurendab narkoprobleem. Kohus leiab, et vajalikke järeldusi V.M varasematest karistustest ei

14

ole teinud ega ole asunud õiguskuulekalt käituma, seega on seadusest tulenevalt V.M suhtes võimalik karistus üksnes reaalne vangistus.

Arvestades kuriteo toimepanemise tehiolusid, kasutatud vägivalla intensiivsust, äravõetud vara suurust, on kohus seisukohal, et röövimise eest mõistetava vangistuse pikkus tuleb jätta KarS §

200 lg 2 sanktsiooni alammäära piiridesse ning ühe varguse eest on otstarbekas karistada V.M KarS § 199 lg 2 sanktsiooni alammäärast veidi suurema karistusega.

Jevgeni Golossov on toime pannud röövimise grupis. Tema puhul puuduvad karistust

kergendavad ja raskendavad asjaolud. Tema süü suurust iseloomustab samamoodi asjaolu, et

tegemist on esimese astme kuriteoga, mis pandi toime alaealise suhtes. Samuti tuleb arvestada

sellega, et vara hõivamisel J.Golossovi poolt kannatanu suhtes kasutatud vägivald ei toonud kaasa raskeid tagajärgi, röövitud vara sai kannatanu tagasi.

Jevgeni Golossov’ile karistuse mõistmisel lähtub kohus sellest, et isikul puudub töökoht, tal ei ole ka sissetulekut. Ei ole vähetähtis ka fakt, et J.Golossov rikkus tema suhtes varem kohaldatud

kergemaliigilist tõkendit, asudes kohtumenetlusest kõrvale hoiduma, mistõttu kuulutati ta

tagaotsitavaks. Viimane näitab mitte üksnes tema suhtumist toimepandud teosse, vaid ka lugupidamatust eelkõige kohtu vastu, samuti väljendab isik vastumeelsust olla seaduskuulekas.

Karistusregistri väljavõtte kohaselt on Jevgeni Golossovi varem kriminaalkorras karistatud 1-

korral, s.o. 03.11.2009 Harju Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 7,10 alusel tingimisi

vangistusega 2 aastat 6 kuud ja 2 päeva katseajaga 3 aastat. Arvestades asjaolu, et Jevgeni Golossov on uue samalaadse kuriteo pannud toime katseajal, mis on raskeim katseaja tingimuste

rikkumine, millega isik võib kuritarvitada kohtu usaldust, leiab kohus, et vajalikke järeldusi

Jevgeni Golossov varasemast karistusest ei ole teinud, nimelt ei asunud ta õiguskuulekalt

käituma. Uute kuritegude toimepanemise riski suurendab narkoprobleem. Kohus leiab, et Jevgeni Golossovi suhtes on karistuse üldja eripreventiivsete eesmärkide saavutamine võimalik üksnes tema karistamisel reaalse vangistusega.

Arvestades kuriteo toimepanemise tehiolusid, kasutatud vägivalla intensiivsust, äravõetud vara suurust, on kohus seisukohal, et röövimise eest mõistetava vangistuse pikkuse võib jätta KarS §

200 lg 2 sanktsiooni alammäära piiridesse ning mõistetud karistust peab suurendama eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra KarS § 65 lg 2 sätestatud korras.

B.I on toime pannud röövimise ehk esimese astme kuriteo. Tema süü suuruse üle otsustamisel arvestab kohus, et just tema oli isik, kes vägivallatses kannatanu kallal ja võttis ära mobiiltelefoni. B.I puhul puuduvad kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud. B.I on varem kriminaalkorras karistatud 9-korral, 8-korral reaalse vangistusega. Ka

viimane karistus oli vangistus, mis aga ei mõjutanud teda edaspidiselt kuritegude toimepanemisest hoiduma. Ka tema näol on tegemist isikuga, kellel ei ole tööd ega sissetulekut.

Ta vabanes viimase karistuse kandmiselt alles 12.07.2010 ning vähem kui kuu aja möödudes pani toime uue raske kuriteo.

Sellest kohus järeldab, et B.I varasemad karistused ei saavutanud eesmärki panna isikut käituma õiguskuulekalt, uute kuritegude toimepanemise riski suurendab ka narkoprobleem

ning seega ei sobi B.I kriminaalhooldusele, kuna kohtul ei ole veendumust, et

karistusest tingimuslik vabastamine mõjutab isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Arvestades B.I suuremat rolli röövimise toimepanemisel võrreldes teiste

süüdistatavatega, peab talle selle eest mõistetav karistus olema rangem., kuid eelpool toodud kuriteo tehioludest lähtudes võib vangistuse pikkuse jätta KarS § 200 lg 2 sanktsiooni alammäära lähedaseks.

15

T.N on antud kohtu alla süüdistatuna ühes varguskatse episoodis ja kahes

lõpuleviidud varguse episoodis, mis on toime pandud süstemaatiliselt ja grupi poolt. T.N

on end vargustes süüdi tunnistanud ja kahetsenud, mida tuleb lugeda karistust

kergendava asjaoluna, raskendavad asjaolud puuduvad. Kuigi KarS § 199 lg 2 sanktsioon võimaldab mõista karistusena rahaline karistus ning toimiku

materjalidest on teada, et T.N on olemas töökoht ja sissetulek, ei pea kohus

rahalise karistuse mõistmist otstarbekaks. Karistusregistri väljavõtte kohaselt ei ole T.N-i varem kriminaalkorras karistatud, samas on käesolevas asjas tuvastatud, et ta on mõne päeva jooksul toime pannud kolm vargust. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et T.N-i on võimalik mõjutada edaspidi

hoiduma kuritegude toimepanemisest tema vabadust mitte piirates. Sellest tulenevalt tuleb

T.N-i kuritegude toime panemises karistada lühiajalise vangistusega ning jätta see

täielikult täimisele pööramata, kohaldades KarS § 74 sätteid.

Kohtunik

Rahvakohtunikud