2-23-16614/11 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Addis Tammiku

Kohtujurist

Kaja Aljama

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. august 2024, Paide

Tsiviilasja nr

Tsiviilasi

2-23-16614

Primero Finance OÜ hagiavaldus XX-i (XX)

vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

22 218,86 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Primero Finance OÜ (end. nimega Mogo OÜ;

registrikood 12401448), lepinguline esindaja MM

Kostja XX (isikukood XXX)

Menetlus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista XX-ilt (isikukood XXX) Primero Finance OÜ kasuks välja laenulepingust

nr C tulenev põhivõlg 10 865,21 eurot, intress 595,48 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 2517,99 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot.

3. Mõista XX-ilt Primero Finance OÜ kasuks välja laenulepingust nr B tulenev

põhivõlg 4727,55 eurot, intress 276,92 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis

1329,58 eurot.

4. Mõista XX-ilt Primero Finance OÜ kasuks välja viivis laenulepingust nr C ja nr

B tulenevalt põhinõudelt (s.o kokku 15 592,76 eurolt) võlaõigusseaduse (VÕS) §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24.11.2023 kuni põhinõude

rahuldamiseni.

5. Jätta maakohtu menetluskulud kostja kanda.

6. Mõista XX-ilt Primero Finance OÜ kasuks välja põhjendatud ja vajalikud

maakohtu menetluskulud 1460 eurot, sh riigilõiv 1260 eurot ja õigusabikulud 200

eurot.

7. Mõista XX-ilt Primero Finance OÜ kasuks välja hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

8. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse

esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu

Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt

hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt

tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank

AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb

kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib

menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hagi alus

1. Primero Finance OÜ (hageja) esitas 23. novembril 2023 (täiendatud 05.08.2024) Pärnu

Maakohtule hagi XX-i (kostja) vastu, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja

laenulepingust nr C tuleneva põhivõlgnevuse summas 10 865,21 eurot, intressid summas

595,48 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 2 517,99 eurot ja

sissenõudmiskulu summas 35 eurot ning laenulepingust nr B tuleneva põhivõlgnevuse

summas 4727,55 eurot, intressid summas 276,92 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise

summas 1329,58 eurot. Lisaks tulevikus sissenõutava viivise võlaõigusseaduse (VÕS) §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 15 592,76 eurolt alates 24.11.2023

kuni põhinõude rahuldamiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda, mõista

kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitise ja kohustada kostjat tasuma hüvitiselt

seadusjärgses määras viivist.

2. Nõude aluseks on kaks lepingut: 18.04.2022 hageja ja kostja vahel sõlmitud laenu- ja

tagatisomandamise leping nr C, mille kohaselt leppisid pooled kokku laenu summas 11

340,00 eurot, perioodiks 72 kuud (18.04.2022 – 01.05.2028), lepingu aastane intressimäär

31,92% aastas ja lepingu krediidi kuluse määr on 41,08% aastas. Laenusaaja on andnud

tagatisena laenuandja omandisse järgmise sõiduki: mark ja mudel x, väljalaskeaasta 2008,

registreerimisnumber x. 22.12.2021 hageja ja kostja vahel sõlmitud laenu- ja

tagatisomandamise leping nr B, mille alusel lepiti kokku laen summas 4999,00 eurot,

lepingu perioodiks 72 kuud (22.12.2021 – 30.12.2027), lepingu aastane intressimäär

34,68% aastas ja lepingu krediidi kuluse määr 41,26% aastas. Laenusaaja on andnud

tagatisena Laenuandja omandisse järgmise sõiduki: mark ja mudel x, väljalaskeaasta 2005,

registreerimisnumber x. Laenusaaja on oluliselt rikkunud Tagatislepinguid, s.o

Laenuandjale teadaolevalt ei ole Tagatistel kehtivat kohustusliku liikluskindlustuse

lepingut. Lepingute üldtingimuste p. 5.1.1. sätestab, et laenaja on kohustatud sõlmima

tagatise suhtes kohustusliku liikluskindlustuse lepingu viivitamatult. Hageja teavitas

20.02.2023 (esimese lepingu osas) ja 19.01.2023 (teise lepingu osas) kostjat, et sõidukil ei

ole kohustuslikku liikluskindlustust paludes 7 päeva jooksul alates kirja edastamisest

sõlmida kohustusliku liikluskindlustuse. Tagatislepingute tingimuste p. 7.3.3. sätestab, et

tagatislepingust tulenevate kohustuste oluliseks rikkumiseks loetakse, kui tagatise suhtes ei

ole kehtivat tagatislepingu p-s 5.1.1 sätestatud kindlustuslepingut või ei ole tagatisel muul

põhjusel tagatislepingu p-s 5.1.2 sätestatud kehtivat kindlustuskaitset. Eelpool toodud

rikkumiste tõttu ütles hageja kostjaga sõlmitud laenulepingud vastavalt 02.03.2023 ja

30.01.2023 erakorraliselt üles. Lepingute ülesütlemis avaldused oli edastatud laenuandjale

teadaoleva kostja e-posti aadressile XXX

Esmase lepingu kehtivuse ajal tasus kostja laenusumma katteks 474,79 eurot, pärast

lepingu lõppemist ei teinud kostja ühtegi tagasimakset. Kostja põhivõlgnevus hageja ees

hagi esitamise seisuga 10 865,21 eurot (11 340,00 – 474,79 eurot). Teise lepingu kehtivuse

ajal tasus kostja laenusumma katteks 271,45 eurot, pärast lepingu lõppemist ei teinud

kostja ühtegi tagasimakset. Kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on

4727,55 eurot (4 999,00 – 271,45).

Laenulepingute sõlmimise ajal ehk 18.04.2022 oli Eesti Panga avaldatud viimane

tarbimislaenude kulukuse määr 16,95% ning ja 22.12.2021 Eesti Panga avaldatud viimane

tarbimislaenude kulukuse määr 18,68%. Seega kolmekordne määr oli vastavalt 50,85% ja

56,04%. Hagiavalduse kohaselt oli kokku lepitud krediidikulukuse määr 41,08% aastas ja

teise lepingu osas 41,26%. Seega ei ületanud kostjaga sõlmitud krediidilepingute järgne

krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda ja laenuleping ei ole liiga kõrge krediidi kulukuse määra tõttu

võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg 1 mõttes tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle

kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti.

Enne lepingute sõlmimist kontrolliti kostja maksevõimet nõuetekohaselt ja selle kohta on

esitatud piisavalt tõendeid (krediidiinfo ja maksehäire ning pangakonto väljavõte) (dtl 12-

15; 66-68, 100-102). Krediidivõimelisuse hindamisel analüüsis laenuandja lepingu nr C

osas kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtet perioodi 04.01.2022 – 12.04.2022 eest.

Kostjal puudusid laenu väljastamise hetkel ametlikud teadaanded ning kehtivad

maksehäired. Kostjal ei olnud ülalpeetavaid. Laenuandja arvestas kostja sissetulekuks

1396,00 eurot, krediidivõimekuse hindamiseks arvestas laenuandja majapidamiskuludeks

150 eurot ning kohustuseks 500 eurot. Primero Finance OÜ osamakse on 355,31 eurot ning

peale majapidamiskulude ja laenu kuumakse maha arvestamist jäi kostjale kätte 390,69

eurot, mistõttu sissetulekute ja kohustuste vahel mahtus sisse võetava krediidi osamakse.

Analoogilised toimingud olid teostatud ka laenulepingu nr B sõlmimisel. Kostjal puudusid

laenu väljastamise hetkel ametlikud teadaanded ning kehtivad maksehäired. Kostjal ei

olnud ülalpeetavaid. Laenuandja arvestas kostja keskmiseks sissetulekuks 1449,00 eurot.

Krediidivõimekuse hindamiseks arvestas laenuandja majapidamiskuludeks 150 eurot ning

kohustuseks 500 eurot (kostja poolt taotlusele märgitud summa, kohustuste all mõtles

kostja toit ja kütus). Primero Finance OÜ osamakse on 165,79 eurot ning peale

majapidamiskulude ja laenu kuumakse maha arvestamist jäi kostjale kätte 684,21 eurot,

mistõttu sissetulekute ja kohustuste vahel mahtus sisse võetava krediidi osamakse. Toodud

asjaolude ega tõendite pinnalt ei teki kohtul kahtlust panga järelduses, et kostja on

krediidivõimeline ja kostja on suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid

vastavalt 355,31 eurot ja 165,79 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et

krediidiandja ei rikkunud kostjaga laenulepinguid sõlmides vastutustundliku laenamise

põhimõtet ja seega ei ole lepingutes sätestatud intressikokkulepe tühine. Samuti ei ole sel

põhjusel tühised viivise- ega muud kõrvalnõuete tasumise kokkulepped.

Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist pärast lepingu lõpetamist kokku 35

eurot. Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja esindaja korduvalt võtta võlgnikuga

ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja esindaja saatnud kostjale võlateatised

nii kostja kodusele aadressile, kui ka e-posti aadressile (XXX). VÕS § 1132 lg 2 p 3

kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja

nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise

andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib

esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning

kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.

Hageja sissenõudmiskulud kujunesid järgmiselt: esimene nõudekiri saadeti kostjale

14.06.2023 – summa 25 eurot, korduvad meeldetuletused seoses tasumata võlakohustusega

27.06.2023 - summa 5 eurot ja 11.07.2023 - summa 5 eurot. Kohus loeb hageja

sissenõudekulud summas 35 eurot põhjendatuks VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel.

KOHTUOTSUSE SELGITUSED

3. Maakohus võttis hagi 05. detsembri 2023 määrusega menetlusse. Hageja täiendas

maakohtu nõudel 05.08.2024 hagiavaldust lepingu nr B asjaolude ja tõendite osas. Kohtul

ei ole õnnestunud kostjale menetlusdokumente mõistliku aja jooksul ja registrites näidatud

kontaktidel kätte toimetada. Seetõttu toimetas kohus 22. veebruari määrusega

hagimaterjalid kostjale avalikult kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu 09. märtsil 2024. Kostja oli kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul

menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamisest alates, seega kostja kirjaliku vastuse

tähtaeg saabus 25. märtsil 2024. Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud ega ole seda teinud

ka praeguse kohtuotsuse koostamise ajaks. Kostjat hoiatati, et hagile vastamata jätmise

korral võib teha tema suhtes tagaseljaotsuse.

4. Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust

kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).

5. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte

toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel

juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib

ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude

õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.

6. Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale

otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile

vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole

mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse

taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks,

sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.

Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata

jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p des 1–3

sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud

täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

Menetluskulud

7. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud kostja kanda, sest otsus tehakse tema

kahjuks. Hageja on enda menetluskuludeks märkinud riigilõivu 1260 eurot ja

õigusabikulud 200 eurot (2 tundi tunnihinnaga 100 eurot). Riigilõiv on vältimatu ja

põhjendatud kulu. Arvestades hagi sisu ja sellega koos esitatud tõendite mahtu ning

kohtule haginõuete ümberarvestuste tegemiseks kulunud aega, peab kohus põhjendatuks

ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 2 tunni ulatuses summas 200 eurot (ilma

käibemaksuta).

Seega on hageja hüvitatavateks menetluskuludeks kokku 1460 eurot (=1260 riigilõiv +

200 eurot). Hageja taotlus kostjalt menetluskuludelt viivise välja mõistmiseks kuulub

rahuldamisele (TsMS § 177 lg 4).

8. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Addis Tammiku

kohtunik