3-24-2126/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-24-2126 Määruse kuupäev 14. august 2024 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Jaak Reinomäe (Reinomägi) kaebus prokuratuuri kohustamiseks saata talle ärakiri 6. juuni 2024. a kuriteokaebusest ja teha kaebus avalikus e-toimikus nähtavaks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Jaak Reinomäe kaebus. 2. Jätta Jaak Reinomäe taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jaak Reinomägi (kaebaja) esitas 6. juunil 2024 Viru Ringkonnaprokuratuurile kuriteokaebuse, milles esitas ka taotluse kaebusest ärakirja saamiseks. Prokuratuur jättis 25. juuni 2024. a teatega kriminaalasjas nr 24740000071 kriminaalmenetluse alustamata. Ühtlasi jättis prokuratuur tähelepanuta kaebaja taotluse saada oma kuriteokaebusest ärakiri. Prokuratuur on korduvalt selgitanud, et tugineb koopiate tegemise küsimuses Riigikohtu praktikale halduskohtumenetluse seadustiku tõlgendamisel. Menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt esitatud menetlusdokumendist. Ärakirja tegemine on isikul endal võimalik ning see ei ole riigiasutuse kohustus.

2. Kaebaja esitas 21. juulil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada Viru Ringkonnaprokuratuuri tegevuse õigusvastasus ning kohustada prokuratuuri esitama kaebajale ärakiri tema 6. juuni 2024. a kuriteokaebusest ja teha see talle avalikus e-toimikus (AET) nähtavaks. Prokuratuur on teinud õigusvastase teate ning kuriteokaebuse ärakiri tõestab seda. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist.

3. Prokuratuur esitas 29. juulil 2024 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid. Prokuratuur selgitab, et jättis kaebaja ärakirja saamise taotluse rahuldamata

3-24-2126 2 varasemale Riigikohtu praktikale tuginedes. Sellest tulenevalt ei ole prokuratuur tänaseni edastanud kaebajale kuriteokaebuse ärakirja ega teinud seda AET-is nähtavaks.

KOHTU SEISUKOHT

4. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt peab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja selgitama vaidluse eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel prokuratuuri kohustamist saata talle ärakiri tema 6. juuni 2024. a kuriteokaebusest ja teha eelnimetatud kaebus talle AET-is nähtavaks. Kohustamisnõude raames hindab kohus ka prokuratuuri tegevuse õiguspärasust, mistõttu ei ole eraldiseisvalt HKMS § 37 lg 2 p-s 6 sätestatud tuvastamisnõude esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik.

5. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

6. Asjaolu, et kaebajale ei ole saadetud ärakirja tema 6. juuni 2024. a kuriteokaebusest ega tehtud talle seda AET-is nähtavaks, ei saa pidada kaebaja õiguste oluliseks riiveks. Tegemist on kaebaja enda koostatud ja prokuratuurile esitatud avaldusega, mille sisust ta peab ise teadlik olema. Avaldusest ärakirja tegemata ja sellele elektroonilise ligipääsu võimaldamata jätmine ei saa kaebajale intensiivseid kannatusi põhjustada. Kuigi kaebaja viitab kuriteokaebuse tõenduslikule väärtusele, siis ei ole kaebaja esitanud kohtule konkreetseid selgitusi, mis kinnitaksid, et avalduse puudumine omab kaebaja jaoks olulist negatiivset mõju.

7. Samuti on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Prokuratuur on kaebajale menetlusdokumendi väljastamise otsustamisel tuginenud õiguspäraselt analoogia korras Riigikohtu halduskolleegiumi pikaajalisele praktikale. Menetlusdokumentidest ärakirjade saamise õigus ei ole piiramatu. Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. Isikul puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt esitatud menetlusdokumentidest, sest niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakirju (Riigikohtu halduskolleegiumi 27. oktoobri 2016. a otsus asjas nr 3- 3-1-59-16, p 13; 8. septembri 2015. a määrus asjas nr 3-7-1-502-15). Kaebajal oli võimalik 6. juuni 2024. a kuriteokaebusest, mille ta ise koostas ja prokuratuurile esitas, teha endale näiteks käsikirjaline ärakiri. Samuti nähtub kaebaja avalduse kokkuvõtlik sisu prokuratuuri 25. juuni 2024. a teatest kriminaalasjas nr 24740000071 kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta. Seega ei saa prokuratuuri tegevust kaebajale ärakirja väljastamata ning kuriteokaebuse AET-is nähtavaks tegemata jätmisel pidada õigusvastaseks.

8. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Jaak Reinomäe kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

9. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider