2-23-145221/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Meelis Eerik

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.08.2024.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-145221

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479, asukoht

A.Weizenbergi 20 10150 TALLINN) hagi S. I.

(isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht teadmata) vastu võla nõudes

Hagihind

1401 ,89 eurot

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista S. I.lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks põhivõlgnevus 1056,03 eurot

ning viivised 51,38 eurot.

3. Välja mõista S. I.lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks viivis võlgnevuselt (1056,03

eurot) võlaõigusseaduse 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 21.12.2023 kuni

põhinõude täitmiseni.

4. Jätta rahuldamata OÜ Aktiva Finance Group hagi S. I. vastu intressi 58,39 euro,

sissenõudmiskulude 50 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 17,13 euro

väljamõistmiseks.

5. Määrata kindlaks OÜ Aktiva Finance Group menetluskulud summas 807 eurot. S. I.l

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

6. Jätta OÜ Aktiva Finance Group menetluskulud 90 0/0 ulatuses S. I. kanda ja 10%

ulatuses OÜ Aktiva Finance Group kanda.

7. Välja mõista S. I.lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks põhjendatud ja vajalik

menetluskulu summas 726,30 eurot.

8. Välja mõista S. I. väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

9. Otsus kuulub viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu mõõdumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab

vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 416 sätestatud nõuetele ning sellele tuleb lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja

riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et TsMS S 456 lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega

apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub

ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS 407 lg I kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud

vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui

see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks.

TsMS 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus,

tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks

muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus

tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida

tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 1 8, C-495/19

p 17). Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on krediidiandja kontrollinud kostja maksevõimet

avalikest andmebaasidest ning kostja esitatud andmete alusel. Kostja arvelduskonto väljavõtet kohtule

esitatud ei ole. Kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohus selgitab, et maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust

— eelnevat saab hinnata eelkõige kostja arvelduskonto väljavõtte alusel. Eelneva põhjal asub kohus

seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku

teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Eeltoodust tulenevalt leiab

kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Meelis Eerik

Kohtunik

2