2-24-9016/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 14. august 2024

Tsiviilasja number

2-24-9016

Tsiviilasi

R. K. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): R. K. (isikukood xxxxxxxxxx)

(elukoht: xxxxxx–xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-

post: xxxxxxxx@xxxxxxxx; tel: xx xxxxxxx)

Usaldusisik: Mark Uska (Advokaadibüroo USKA OÜ;

Lelle 24, Tallinn; e-post: usaldusisik@.uska.ee, tel: 56 221

091)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada võlgniku R. K. maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja R. K. pankrot 14. augustil 2024 kell 10.30 ning algatada R. K.

kohustustest vabastamise menetlus.

1. Nimetada R. K. pankrotihalduriks Mark Uska (Advokaadibüroo USKA OÜ;

Lelle 24, Tallinn; e-post: usaldusisik@uska.ee, telefon 56 221 091). Kuni pankrotimenetluse

lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 9. september 2024 kell 10.00

(asukohas Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja, J. Liivi tn 4, Tartu, saal 206-2).

4. Pankrotihalduril

koostada

võlausaldajate

esimeseseks

üldkoosolekuks

pankrotivara nimekiri.

5. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu

suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on

kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja

nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded

rahuldatakse viimases järgus.

Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses

nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist

võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

6. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi

kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

7. Võlgnikule

võlgnetavate

kohustuste

täitmist

võib

vastu

võtta

üksnes

pankrotihaldur.

8. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse

seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti

väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata

sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

9. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta

14. augustiks (esimene aruanne esitada 14. augustil 2025).

10. Jätta menetluskulud R. K. kanda.

11. Määrata usaldusisiku Mark Uska tasuks 1350 eurot, millele lisandub käibemaks

297 eurot, s.o kokku 1647 eurot.

12. Hüvitada Mark Uskale usaldusisiku tasu 712 eurot 80 senti (millele lisandub

käibemaks 156 eurot 82 senti, koos käibemaksuga 869 eurot 62 senti) menetlusabi korras

Eesti Vabariigi vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (Advokaadibüroo

USKA OÜ (registrikood 16766827), konto nr EE767700771009282569, AS-is LHV Pank).

13. Mõista R. K. pankrotivara arvelt välja usaldusisik Mark Uska tasu 777 eurot 38

senti

(koos

käibemaksuga)

Advokaadibüroo

USKA

OÜ

kontole

nr EE767700771009282569 AS-is LHV Pank.

14. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

15. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

16. Toimetada määrus kätte R. K. ja Mark Uskale ning saata täitmiseks resolutsiooni

p 12 osas Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FIMS) § 18 lg 10).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib

usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11).

ASJAOLUD

1. R. K. (avaldaja, võlgnik) esitas 7. juunil 2024 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse,

milles jättis maksejõuetusmenetluse liigi kohtu otsustada.

Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi ligi 33 000 eurot. Võlgniku sissetulekuks on töötasu

1100 eurot ning igakuised kulud on 940 eurot. Kinnisvara võlgnikul puudub. Võlgnikule kuulub

sõiduauto xxxxxxxxxxxxxx, ehitusaasta 2009, xxxxxxxxxxx hinnangulise väärtusega 2300

eurot. Võlgniku selgituste kohaselt sattus ta investeerimispettusse, hakkas raha paigutama

investeerimisplatvormidesse. Seejärel hakkas võlgnik olemasolevaid laene katma uute laenude

arvelt.

2. Usaldusisiku arvates tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest

vabastamise menetlus.

Võlgnikul on kohustusi 30 626 euro 13 sendi ulatuses. Võlgnik küll töötab, kuid tema sissetulek

ei võimalda kohustused täita. Võlgniku töötasu suuruseks on 848 eurot 47 senti. Võlgnikule

kuulub sõiduauto xxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx, ehitusaasta 2009 eeldatava väärtusega 2000

eurot. Võlgniku pangakonto jääk on 508 eurot 12 senti.

Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu (pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2),

maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu (PankrS § 22 lg 5). Võlgniku selgituste kohaselt tegi

ta juunis ja juulis 2022. a makseid erinevatele isikutele Türgis, Ühendkuningriikides ja Ukrainas

avatud kontodele, kuid kõnealuste maksete summa on 959 eurot 29 senti. Ilmselt pole väidetav

investeerimispettus võlgniku maksejõuetuse põhjuseks. Võlgniku peamise konto (Swedbank

AS, nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx) väljavõtte järgi on võlgnik pikka aega (vähemalt alates

jaanuarist 2020 kuni maini 2024) kulutanud oma sissetuleku juures märkimisväärselt suuri

summasid kasiinodes.

Usaldusisik leiab, et võlgnik on olnud laenuorjuses pikka aega. Juba septembris 2019. a on

võlgnik võtnud tarbimislaenu, et mh täita olemasolevaid rahalisi kohustusi. Usaldusisiku

hinnangul on võlgnik suutnud sedavõrd pikka aega selliselt tegutseda põhjusel, et tema

sissetulek on aastate jooksul märkimisväärselt kasvanud (2021 keskmine brutotöötasu u 942

eurot, 2022 keskmine brutotöötasu u 1572 eurot, 2023 keskmine brutotöötasu u 2351 eurot).

Võlgnik selgitas, et tema tööandja edutas teda tasuvamale töökohale, kuid tänaseks on ta tagasi

vanal töökohal. Võlausaldajad on juba alustanud võlgniku suhtes nõuete sissenõudmist, sh

kohtu ja kohtutäiturite kaudu.

Kuigi võlgniku suhtes võib kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmine olla

põhjendatud FIMS § 45 lg 3 p 4 alusel, kuivõrd kasiinodes raha kulutamine on käsitletav vara

raiskamisena, ja p 5 alusel, kuivõrd võlgnik on andnud usaldusisikule oma varalise seisu kohta

ebaõigeid andmeid, on usaldusisiku hinnangul püsiva maksejõuetuse väljakujunemisel olulist

rolli mänginud ka krediidiandjad. Kõigi võlgniku tänaste võlausaldajate nõuete aluseks on

tarbijakrediidilepingud. Usaldusisikul on tõsine kahtlus, kas krediidiandjad on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034). Võlgniku

krediidivõimelisuse hindamisel tuleb krediidiandjal tarbijakrediidilepingu puhul mh koguda

teavet tarbija varaliste kohustuste suuruse ja tarbija varasema maksekohustuste täitmise kohta.

Eestis puuduvad viidatud asjaolude kindlakstegemiseks peale võlgniku konto väljavõtte muud

usaldusväärsed allikad. Kontrollida tuleb konto väljavõtet, kus tarbija teeb aktiivselt (enim)

igapäevaseid arveldusi ja kuhu laekub tema peamine sissetulek. Usaldusisik peab tõenäoliseks,

et krediidiandjad ei ole võlgniku peamist kontot positiivse laenuotsuse tegemisel kontrollinud

või isegi kui on, siis jätnud nõuetekohase krediidivõimelisuse hindamise teostamata.

Võlgnikule on väljastatud suurtes summades laenusid olukorras, kus võlgnikul on väike

sissetulek, palju olemasolevaid rahalisi kohustusi erinevate krediidiandjate ees ning võlgnik on

teinud palju makseid kasiinodele, mis viitab hasartmängusõltuvusele.

Võlgnik on vara ja kohustuste nimekirja esitamise ajaks seadnud endale 3 aastaks hasartmängu

piirangu (MTA e-keskkonnas) ning on valmis pöörduma kohustustest vabastamise menetluse

ajal Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse poole.

Pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmine on asjaolusid arvestades

usaldusisiku hinnangul ebamõistlik. Võlgniku kohustused ettenähtavalt ainult suurenevad

intresside, viiviste ja sissenõudmiskulude võrra. Samas on tõenäoline, et krediidiandjate nõuded

ei ole täies ulatuses põhjendatud. Võlgnikul puudub sellises väärtuses vara, mille arvelt ta ise

või täiturid oleksid suutelised võlad lähiajal täitma. Pankroti- ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmine tekitab suurt halduskoormust kohtutele ja täituritele olukorras,

kus need menetlused võlausaldajate jaoks faktilist tulemust ei too.

3. Võlgnik taotles 13. augusti 2024. a ärakuulamisel, et kohus kuulutaks tema suhtes välja

pankroti ja algataks kohustustest vabastamise menetlust.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku avaldus tuleb

rahuldada, välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise

menetlus.

5. FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus välja

võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise

menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab

samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

FIMS § 43 kohaselt toimub füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui FIMS-is ei ole sätestatud

teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis

eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

6. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Usaldusisiku aruande

kohaselt on võlgnikul kohustusi 30 626 eurot 13 senti. Mitmed võlausaldajad on juba asunud

nõudeid kohtu ja kohtutäiturite kaudu sisse nõudma. Võlgnikul puudub kohustuste täitmiseks

piisav sissetulek, võlgniku töötasu vähenes kuni 848 euroni kuus. Võlgniku makseraskuste

ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine. Võlgnik ei ole enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv

maksejõuetus. Võlgnik oli 12. augustil 2024 toimunud ärakuulamisel nõus, et tema suhtes tuleb

kuulutada välja pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.

Kuigi võlgniku pangakonto väljavõttest nähtuvalt on tema kulutanud suuri summasid

kasiinodes ning see on käsitletav vara raiskamisena FIMS § 45 lg 3 p-s 4 mõistes, tuleb kohtu

hinnangul kohustustest vabastamise menetlus võlgniku suhtes siiski algatada. Võlgnik on

seadnud MTA keskkonnas hasartmängu keeldu maksimaalseks ajaks, s.o kolmeks aastaks ning

seda nii loto, õnnemängu, kui ka toto mängimise puhuks (dtl 1180). Võlgnik kinnitas

ärakuulamisel, et oleks seadnud keeldu ka pikemaks ajaks, kuid süsteem ei lubanud. Lisaks on

võlgnik kinnitanud, et on valmis ja soovib oma hasartmängusõltuvuse ravimiseks pöörduma

asjakohase nõustaja poole (dtl 1176). Sellega on võlgnik kohtu hinnangul näidanud enda tahet

ja valmidust oma probleemidega tegelema ning võlgnikule tuleb anda võimalus seda oma

käitumisega tõendada ning seaduses kehtestatud kohustuste täitmisel anda võlgnikule võimalus

kohustustest vabaneda. Võlgnikul on püsiv sissetulek, mis on küll väike (umbes 850 eurot

kuus), kuid võlgniku kinnitusel on ta valmis ka sellest vabatahtlikult loovutama oma kohustuste

katteks kuni 150 eurot kuus. Võlgnik tunnistas ärakuulmisel ausalt üles, et töötasu vähenemise

põhjuseks oli asjaolu, et ta ei saanud kõrgemal ametipositsioonil ise hakkama, mistõttu tööandja

viis ta üle tagasi madalamale positsioonile. Ka võlgniku selline aus ülestunnistus annab kohtule

kinnituse võlgniku soovis oma majanduslik käitumine parandada. Kohus selgitas võlgnikule

ärakuulamisel, et võlgnik ei tohi mängida hasartmänge ega võtta endale uusi kohustusi.

Kohus selgitab, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida, võib kohus omal

algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest

keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme aasta möödumist

(FIMS § 49 lg 8).

Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses

(vastutustundetu ja oma maksevõimet ületavate laenude võtmine, kasiinodes raha kulutamine),

kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga. Maksejõuetuse

tekkimisele on aidanud kaasa võlgniku poolt vastutustundetu laenude võtmine eelmiste

laenukohustuste täitmiseks.

7. Kohus nimetab pankrotihalduriks Mark Uska, kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks

nimetamiseks.

FIMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või

kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta

ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta

esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

8. Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast

pankrotivara. Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete

täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42).

Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse

eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik,

sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud

kohustustest ei vabastata (FIMS § 44).

Pankrotimenetluses on võlgnik kohustatud andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale

teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti

väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse

kohta. Võlgnik peab kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. Võlgniku vara

kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv

vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes (PankrS § 85). Võlgnik peab osutama

pankrotihaldurile abi tema ülesannete täitmisel, samuti olema kohtu korraldusel kättesaadav, et

täita teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87).

PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud

kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada

sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust (muuhulgas kui võlgnik ei täida

teabe andmise, menetlusest osavõtu või vande andmise kohustust või rikub pankrotivara

käsutamise keeldu).

9. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 9. september 2024. a

kell 10.00 (PankrS § 78 lg 1).

10. Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded

(FIMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33).

11. Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest

vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule

täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti.

Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma

kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka

enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist

menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt

täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FIMS § 49 lg-d 1–3).

Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest

tulenevaid kohustusi (FIMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et

kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne

tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest

ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise

ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult

kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata

saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. FIMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku

pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud

pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud

kulud.

PankrS § 150 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri

või usaldusisiku kulud. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või

maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus

lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (s.t võlgniku

vara arvelt).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 2 alusel jäävad avaldaja/võlgniku

enda menetluskulud (tasutud riigilõiv ja võimalikud õigusabikulud) tema enda kanda ja neid

talle ei hüvitata.

13. Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1350 eurot, millele lisandub

käibemaks.

FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata

usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot

kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks.

Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud

otsuse tegemisel.

FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri

ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud

kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete

täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud

(sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3

kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu

seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri

tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.

14. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 10,8 tundi tunnitasuga

125 eurot, millele lisandub käibemaks, tasu kokku koos käibemaksuga 1647 eurot. Kuna

võlgnikul puudub raha usaldusisiku tasumiseks, taotles usaldusisik tasu osalist hüvitamist riigi

vahenditest.

Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete

mahtu (usaldusisiku hinnangu koostamine koos vara ja võlgade nimekirjaga), põhjalikkust ja

keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et usaldusisiku ajakulu 10 tundi on vajalik ja

põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr jääb PankrS § 23 lg 3 järgsesse piirmäära (praegusel

hetkel piirmäär 164 eurot).

PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise

määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh

juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole

Advokaadibüroo USKA OÜ-le, mille kaudu ta tegutseb. Registri andmetel on Advokaadibüroo

USKA OÜ käibemaksukohustuslane (nr EE102630938). Seetõttu määrab kohus usaldusisiku

tasuks 1647 eurot (koos käibemaksuga).

15. Usaldusisik taotles tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest.

FIMS § 54 lg 2 teise lause ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu ja

vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui

esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku varast ei jätku

usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku

pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu

põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine osaliselt riigi vahenditest.

Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820 eurot, sh

seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest

hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma Justiitsministri

kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest

hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest

hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi,

mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate

toimingute katteks.

Eelnevat arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 10,8 tunni eest

summas 712 eurot 80 senti (10,8 x 2 x 33), s.o koos käibemaksuga 869 eurot 62 senti. Ülejäänud

ulatuses 777 eurot 38 senti (1647 – 869,62) tuleb usaldusisiku tasu mõista välja pankrotivara

arvelt.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik