2-17-8942/57 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

14.08.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-8942

Kohtuasi

XXi kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.02.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Auvõlg OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik): XX (isikukood xxxxxxxxxx)

Puudutatud isikud (võlausaldajad):

1. Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet

2. Tallinna kohtutäitur Risto Sepp

3. Auvõlg

OÜ

(registrikood

11901152,

Krediidimenetluse Keskus OÜ õigusjärglane),

lepinguline esindaja Tanel Riivits

4. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

5. Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman

6. Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets

7. OÜ Mark Oil (registrikood 10643397)

8. Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts (varem kohtutäitur

Urmas Tärno)

9. Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

endise ärinimega OÜ Aktiva Finants)

10. Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Auvõlg OÜ 12.03.2024 taotlus määruskaebuselt tasutud

riigilõivu tagastamiseks.

2. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

3. Harju Maakohtu 28.02.2024 määrus tühistada ja teha uus määrus, millega

pikendada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kuni 04.12.2025.

2-17-8942

Nimetatud tähtpäeva möödumisel vaatab maakohus võlgniku kohustustest

vabastamise taotluse uuesti läbi.

4. Saata tsiviilasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks tagasi

Harju Maakohtule.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse resolutsiooni p-de 2-4 osas 15 päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Ülejäänud osas (resolutsiooni p 1) ei ole käesolev

määrus edasikaevatav.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus lõpplahendis.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (võlgnik) esitas Harju Maakohtule 08.06.2017 avalduse pankroti väljakuulutamiseks ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

2. Harju Maakohtu 17.08.2017 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot.

3. Harju

Maakohtu

19.01.2018

määrusega

kinnitati

võlgniku

pankrotimenetluses

jaotusettepanek, mille järgi on võlausaldajate jaotised järgmised: kohtutäitur Katrin Vellet

0,0596%, kohtutäitur Risto Sepp 0,0469%, Krediidimenetluse Keskus OÜ 22,5190%, Maksu-

ja Tolliamet 46,6736%, kohtutäitur Kristiina Feinman 0,5431%, kohtutäitur Marek Laanemets

0,0506%, OÜ Mark Oil 26,5186%, kohtutäitur Urmas Tärno 0,1170%, OÜ Aktiva Finants

3,0823% ja Julianus Inkasso OÜ 0,3892%.

4. Harju Maakohtu 04.12.2018 määrusega kinnitati pankrotimenetluses lõpparuanne, mille

järgi on tunnustatud nõuded, mille osas on võlausaldajatel raha saamata järgmised: kohtutäitur

Katrin Vellet 22,79 eurot, kohtutäitur Risto Sepp 17,93 eurot, Krediidimenetluse Keskus OÜ

8608,09 eurot, Maksu- ja Tolliamet 17 841,43 eurot, kohtutäitur Kristiina Feinman 207,59

eurot, kohtutäitur Marek Laanemets 19,36 eurot, OÜ Mark Oil 10 137 eurot, kohtutäitur Urmas

Tärno 44,74 eurot, OÜ Aktiva Finants 1178,26 eurot ja Julianus Inkasso OÜ 148,78 eurot.

5. 04.12.2018 määrusega algatati ka võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja kohustati

võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

6. Võlausaldaja Auvõlg OÜ palus jätta võlgniku kohustustest vabastamata. Võlgnik on

teadlikult rikkunud pankrotiseaduse (PankrS) § 173 lg-test 3-5 tulenevat loovutuskohustust ja

kahjustanud sellega võlausaldaja huve. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik

tasunud võlausaldajale 670,19 eurot, mis moodustab 7,8% võlausaldaja pankrotimenetluses

rahuldamata nõudest (8608,09 eurot). Võlgnik ei ole võlausaldajate nõudeid rahuldanud

proportsionaalselt võlausaldajate rahuldamata nõuete jääkidele. Usaldusisiku aruannetest

nähtub seega, et võlgnik on teeninud suure osa kohustustest vabastamise menetluse ajast

sissetulekut, millele seadusest tulenevalt sai pöörata sissenõuet, sest see ületas oluliselt

miinimumpalka. Samas ei ole sellest võlausaldajale tasutud pankrotiseaduses sätestatud

makseid nõutavas mahus. Valdava osa ajast on võlausaldajale tasutud 10 eurot kuus.

2-17-8942

7. Maksu- ja Tolliamet palus jätta võlgniku kohustustest vabastamata või alternatiivselt

pikendada menetlust PankrS § 175 lg 51 alusel. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on

võlausaldaja nõue vähenenud 893,56 euro võrra (nõude katteks on laekunud 445,10 eurot ning

2019. ja 2020. aasta füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel enammakstud tulumaksu arvelt on

vähenenud nõue 448,46 euro võrra). 15.12.2023 seisuga on võlausaldaja nõude jääk 16

947,87 eurot. Võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 3-5 sätestatud kohustusi ning kahjustanud

sellega võlausaldajate huve. Näiteks oli võlgniku keskmine sissetulek 2023. aastal 2501 eurot.

Samas on võlgnik tasunud võlausaldajale 2023. aastal 70,10 eurot, mis on vähem, kui PankrS-

d sätestatud. Võlgnikul oli kohustustest vabastamise menetluse algatamisel üks ülalpeetav

(sündinud 2003. aastal), kes sai 2021.a täisealiseks.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Harju Maakohtu 28.02.2024 määrusega vabastati võlgnik kohustustest, mis on tekkinud enne

pankroti väljakuulutamist 17.08.2017 ning lõpetati võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus.

9. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt, kuna kohustustest vabastamise menetlus on

algatatud enne 01.07.2022, kohalduvad kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS sätted. Maakohus

viitas PankrS § 175 lg-tele 1 ja 2 ja §-le 173.

10. Maakohus leidis, et võlgnik ei ole menetluse kestel oma kohustusi rikkunud ega

võlausaldajate huve kahjustanud. Kümnest võlausaldajast on seisukoha võlgniku kohustustest

vabastamise osas esitanud kaks võlausaldajat, kellele mõlemale on võlgnik makseid teinud.

Võlausaldajale Eesti Vabariigile Maksu- ja Tolliameti kaudu on võlgnik tasunud menetluse

jooksul kokku 893,56 eurot ja võlausaldajale Krediidimenetluse Keskus OÜ-le kokku

670,19 eurot. Võlgnik kinnitas kohtule ärakuulamisel, et on võlausaldajatele teinud makseid

peaaegu igakuiselt. Kaheksa võlausaldajat ei ole vastuväiteid võlgniku kohustustest

vabastamise osas kohtule esitanud. Kohus on seisukohal, et võlgnik on tegelenud kohustustest

vabastamise menetluse jooksul tulutoova tegevusega ja täitnud oma kohustust ning teinud

võlausaldajatele makseid arvestatavas ulatuses. Enamus võlausaldajaid ei ole vastuväited

võlgniku kohustuste vabastamise osas kohtule esitanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus

seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi nõuetekohaselt ja arvestataval määral täitnud ning

võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud, mis tooks kaasa kohustustest vabastamata

jätmise. Kohus vabastab XXi kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist

17.08.2017.

Määruskaebus

11. Võlausaldaja Auvõlg OÜ esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada

ja teha asjas uus määrus, millega keelduda võlgnikku vabastamast pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest. Võlgnik ei ole teinud võlausaldajatele nõuetekohaselt väljamakseid.

12. Määruskaebuse rahuldamise korral taotles võlausaldaja määruskaebuskaebuselt tasutud

riigilõivu tagastamist (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 150 lg 1 p 5).

13. Võlausaldajale Auvõlg OÜ-le on võlgnik teinud väljamakseid 670,19 eurot, mis moodustab

7,8% võlausaldaja rahuldatud nõudest (8608,09 eurot). Eesti Maksu- ja Tolliametile on võlgnik

tasunud 893,56 eurot, mis moodustab 5% võlausaldaja rahuldatud nõudest (17 841,43 eurot).

Seega ei ole tegemist nõuete täitmisega arvestatavas ulatuses. Kohtu seisukoht arvestatavas

ulatuses tehtud väljamaksetest on põhjendamatu. Usaldusisiku aruanded on olnud puudulikud.

2-17-8942

Võlgniku sissetulek on olnud piisav, et teha kõigile võlausaldajatele suuremaid väljamakseid.

Võlgnik on teinud võlausaldajatele ülekandeid sisuliselt oma suva kohaselt järgimata PankrS

§-st 173 lg-st 4 tulenevat kohustust. Maakohus oleks pidanud tuvastama võlgniku tulu suuruse

ja selle põhjal hindama, kas võlgnik tegi võlausaldajatele väljamakseid vastavalt PankrS § 173

lg-tele 4 ja 5 või jättis endale tulust suurema osa, kui on seadusega ette nähtud (TlnRnKo

08.12.2023, 2-16-579, p 39).

Menetluse edasine käik ja menetlusosaliste seisukohad

14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

15. 19.06.2024 teatas Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet ringkonnakohtule, et kohtutäituri nõue

on täielikult rahuldatud. Kohtutäitur ei ole võlgniku kohustustest vabastamise vastu.

16. 20.06.2024 teatas Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman, et kohtutäitur ei ole võlgniku

kohustustest vabastamise vastu.

17. 25.06.2024 teatas Tallinna kohtutäituri Kaire Põlts, et jätab võlgniku võlgadest vabastamise

kohtu otsustada.

18. 25.06.2024 seisukohas märkis OÜ Mark Oil, et võlgnik on perioodil 17.05.2019 kuni

07.12.2023 tasunud OÜ-le Mark Oil kokku 612 eurot. OÜ Mark Oil hinnangul on võlgnik

maksete tegemisega näidanud üles tahet oma kohustusi võlausaldaja ees täita, mistõttu on

võlausaldaja nõus, et võlgnik vabastatakse enne tema pankroti väljakuulutamist tekkinud

kohustustest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada.

Ringkonnakohus saab teha ise uue määruse, millega pikendab kohustustest vabastamise

menetluse tähtaega ja saadab asja maakohtule menetluse jätkamiseks kuni määratud tähtaja

möödumiseni. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, kuivõrd selles on taotletud

maakohtu määruse tühistamist ja võlgniku kohustustest vabastamata jätmist, kuid

ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse ja pikendab kohustustest vabastamise menetlust.

20. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse

jooksul seadusest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud, mistõttu esineb alus tema

vabastamiseks täitmata jäänud kohustustest. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse

esitajaga, et võlgnik ei ole teinud võlausaldajatele väljamakseid nõuetekohaselt, lähtudes

võlgniku töötasu suurusest ja seaduses sätestatust. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse

esitajaga selles, et võlgnik on rikkunud TsMS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud

sellega võlausaldajate huve. Samas peab kolleegium kujunenud olukorras põhjendatuks

pikendada kohustustest vabastamise menetlust ja määrata võlgnikule täiendav tähtaeg, pärast

mille möödumist vaadatakse taotlus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamiseks uuesti läbi.

21. Praegusel juhul algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus 04.12.2018. Füüsilise

isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne FIMS-i jõustumist, s.o 01.07.2022,

esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse PankrS

redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022. Nimetatud PankrS redaktsiooni § 175 lg 2 p-st 2

2-17-8942

tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt

oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Võlausaldajate Auvõlg OÜ ja Maksu- ja Tolliameti hinnangul on võlgnik rikkunud PankrS

§ 173 lg-tes 3-5 sätestatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

22. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest

saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule (PankrS § 173 lg 3) ning võlgnik peab

nimetatud tulu maksma usaldusisikule (PankrS § 172 lg 1). PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust

peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti (PankrS § 173 lg 4). Usaldusisik peab

võlgnikult saadud maksed vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord

aastas võlausaldajatele välja maksma (PankrS § 172 lg 2). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle

andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (PankrS § 173 lg 5).

23. Ringkonnakohus märgib, et PankrS § 173 lg-tes 3-5 nimetatud kohustuse rikkumiseks peaks

kohus tuvastama võlgniku tulu suuruse ja selle põhjal hindama, kas võlgnik tegi

võlausaldajatele väljamakseid vastavalt PankrS § 173 lg-tele 4 ja 5 või jättis endale tulust

suurema osa, kui on seadusega ette nähtud. Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt

maakohus eeltoodud asjaolusid hinnanud ei ole (vastavas osas on maakohtu määrus

põhjendamata) ning seega teeb seda ringkonnakohus (sh analüüsides võlgniku pangakonto

väljavõtteid ja usaldusisiku aruandeid). Ringkonnakohus arvestab võlgnikule jääva tulu ja

võlausaldajate kasuks tehtavate väljamaksete suurust kuupõhiselt (vt ka TlnRnKm 15.04.2021,

2-12-33819, p 17.3).

24. Ringkonnakohus märgib esmalt, et võlgnik võib saadud tulust jätta endale selle osa, millele

seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg-d 1–3,

PankrS § 173 lg 5). PankrS § 173 lg 5 ületavast osast tuleb PankrS § 173 lg 4 järgi jätta 25%

võlgnikule (vt TlnRnKm 15.04.2021, 2-12-33819, p 17.2). TMS § 132 lg 1 kohaselt

sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või

vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 lg 2 järgi, kui võlgnik peab seadusest

tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga

ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Perekonnaseaduse § 97 p 1

järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Ringkonnakohus tuvastas, et

rahvastikuregistri andmetel oli võlgnikul kuni 11.11.2021 üks ülalpeetav (alaealine laps).

TMS § 132 lg 3 järgi mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viie palga

alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast

sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu

sissetulekust. Sätet ei kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue.

25. 2018. aastal oli palga alammäär 500 eurot, 2019. aastal 540 eurot, 2020. aastal 584 eurot,

2021. aastal 584 eurot, 2022. aastal 654 eurot ja 2023. aastal 725 eurot. Arvestades eeltoodut,

oli võlgniku mittearestitav tulu osa PankrS § 173 lg 5 ja TMS § 132 lg-te 1 ja 2 järgi 2019. aastal

720 eurot kuus (540 eurot + 1/3 x 540 eurot), 2020. aastal 778,67 eurot kuus (584 eurot + 1/3 x

584 eurot), perioodil 01.01.2021 kuni 11.11.2021 778,67 eurot kuus (584 eurot + 1/3 x 584

eurot) ning perioodil 12.11.2021 kuni 31.12.2021 584 eurot kuus, 2022. aastal 654 eurot kuus

ja 2023. aastal 725 eurot kuus (vt ka RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-124-16, p 11.2).

26. Võlgniku esitatud pangakonto väljavõtetest perioodi 01.01.2019–31.12.2019 kohta nähtub,

et võlgnik on saanud sissetulekut järgmiselt: jaanuarikuus töötasu 1689,20 eurot, veebruarikuus

töötasu 981,70 eurot, märtsikuus töötasu 1000 eurot, aprillikuus töö- ja puhkusetasu

1429,55 eurot, maikuus töötasu 1014,88 eurot, juunikuus töövõimetushüvitist 768,14 eurot,

juulikuus töövõimetushüvitist 328,61 eurot, augustikuus töötasu ja töövõimetushüvitist

2-17-8942

645,36 eurot, septembrikuus töötasu 981,70 eurot, oktoobrikuus töötasu 981,70 eurot,

novembrikuus töötasu 981,70 eurot ja detsembrikuus töötasu 982 eurot.

26.1. Mittearestitavat tulu ületavast osast pidi võlgnik PankrS § 173 lg-te 4 ja 5 järgi koosmõjus

TMS § 132 lg-ga 3 võlausaldajatele üle andma ⅔, millest omakorda 25 % pidi jääma võlgnikule.

Seega pidi võlgnik andma võlausaldajatele üle TMS § 132 lg-tes 1 ja 2 sätestatud

mittearestitavat sissetulekut ületavast sissetulekust kokku ½ (vt TlnRnKm 15.04.2021, 2-12-

33819, p 17.2).

26.2. 2019. aastal pidi võlgnik võlausaldajatele üle andma jaanuarikuu eest 484,60 eurot

((1689,20-720)/2), veebruarikuu eest 130,85 eurot ((981,70-720)/2), märtsikuu eest 140 eurot

((1000-720)/2), aprillikuu eest 354,78 eurot ((1429,55-720)/2), maikuu eest 147,44 eurot

((1014,88-720)/2), juunikuu eest 24,07 eurot ((768,14-720)/2), septembrikuu eest 130,85 eurot

((981,70-720)/2), oktoobrikuu eest 130,85 eurot ((981,70-720)/2), novembrikuu eest

130,85 eurot ((981,70-720)/2) ja detsembrikuu eest 131 eurot ((982-720)/2), kokku

1805,29 eurot.

26.3. Vastavalt 19.01.2018 määruses välja toodud jaotistele oleks võlgnik pidanud tegema

väljamakseid võlausaldajatele järgnevalt: Tallinna kohtutäitur Katrin Velletile 1,08 eurot

(1805,29 eurot x 0,0596 %), Tallinna kohtutäitur Risto Sepale 0,85 eurot (1805,29 eurot x

0,0469 %), Krediidimenetluse Keskus OÜ-le (õigusjärglane Auvõlg OÜ) 406,53 eurot (1805,29

eurot x 22,5190 %), Maksu- ja Tolliametile 842,59 eurot (1805,29 eurot x 46,6736 %), Tallinna

kohtutäitur Kristiina Feinmanile 9,81 eurot (1805,29 eurot x 0,5431 %), Tallinna kohtutäitur

Marek Laanemetsale 0,91 eurot (1805,29 eurot x 0,0506 %), OÜ-le Mark Oil 478,74 eurot

(1805,29 eurot x 26,5186 %), kohtutäituri Urmas Tärnole (praegune Tallinna kohtutäitur Kaire

Põlts) 2,11 eurot (1805,29 eurot x 0,1170 %), OÜ-le Aktiva Finants (praeguse ärinimega Aktiva

Finance Group OÜ) 55,65 eurot (1805,29 eurot x 3,0823 %) ja Julianus Inkasso OÜ-le 7,03

eurot (1805,29 eurot x 0,3892 %).

26.4. Võlgnik on 2019. aastal teinud väljamakseid võlausaldajatele kokku 1287,08 eurot

järgmiselt: Tallinna kohtutäitur Risto Sepale 17,93 eurot, Krediidimenetluse Keskus OÜ-le

(õigusjärglane Auvõlg OÜ) 225,19 eurot, Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmanile

207,59 eurot, Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsale 19,36 eurot, OÜ-le Mark Oil 137 eurot,

kohtutäitur Urmas Tärnole (praegune Tallinna kohtutäituri Kaire Põlts) 44,74 eurot, OÜ-le

Aktiva Finants (praeguse ärinimega Aktiva Finance Group OÜ) 486,49 eurot ja Julianus

Inkasso OÜ-le 148,78 eurot. 2019. aastal võlgnik väljamakseid Maksu- ja Tolliametile ei

teinud.

26.5. Seega tegi võlgnik 2019. aastal väljamakseid seaduses sätestatust 518,21 euro (1805,29-

1287,08) võrra vähem ning ei teinud väljamakseid vastavalt jaotistele (st kohtles võlausaldajaid

ebavõrdselt).

27. Võlgniku esitatud pangakonto väljavõtetest perioodi 01.01.2020–31.12.2020 kohta nähtub,

et võlgnik on saanud sissetulekut järgmiselt: jaanuarikuus töötasu 982 eurot, veebruarikuus

töötasu 982 eurot, märtsikuus töö- ja puhkusetasu 1709,40 eurot, aprillikuus töötasu ja

töövõimetushüvitist 574,14 eurot, maikuus töötasu ja töövõimetushüvitist 568,39 eurot,

juunikuus töötasu 982 eurot, juulikuus töötasu 265,33 eurot, augustikuus töötasu 265,33 eurot,

septembrikuus töötasu 265,33 eurot, oktoobrikuus töötasu 981,96 eurot, novembrikuus töötasu

982 eurot ja detsembrikuus töötasu 982 eurot.

2-17-8942

27.1. 2020. aastal pidi võlgnik võlausaldajatele üle andma jaanuari, veebruari, juuni ja

novembrikuu eest 101,67 eurot ((982-778,67)/2), märtsikuu eest 465,37 eurot ((1709,40-

778,67)/2), oktoobrikuu eest 101,65 eurot ((981,96-778,67)/2) ja detsembrikuu eest 101,67

eurot ((982-778,67)/2), kokku 1075,37 eurot.

27.2. Võlgnik on 2020. aastal teinud väljamakseid võlausaldajatele kokku 600 eurot järgmiselt:

Krediidimenetluse Keskus OÜ-le (õigusjärglane Auvõlg OÜ) 155 eurot, OÜ-le Mark Oil

175 eurot, OÜ-le Aktiva Finants (praeguse ärinimega Aktiva Finance Group OÜ) 125 eurot

ning Maksu- ja Tolliametile 145 eurot. Vastavalt 19.01.2018 määruses välja toodud jaotistele

oleks võlgnik pidanud tegema väljamakseid järgnevalt: Krediidimenetluse Keskus OÜ-le

(õigusjärglane Auvõlg OÜ) 242,16 eurot (1075,37 eurot x 22,5190 %), Maksu- ja Tolliametile

501,91 eurot (1075,37 eurot x 46,6736 %), OÜ-le Mark Oil 285,17 eurot (1075,37 eurot x

26,5186 %), OÜ-le Aktiva Finants (praeguse ärinimega Aktiva Finance Group OÜ) 33,15 eurot

(1075,37 eurot x 3,0823 %).

27.3. Seega tegi võlgnik 2020. aastal väljamakseid seaduses sätestatust 475,37 euro (1075,37-

600) võrra vähem ning ei teinud väljamakseid vastavalt jaotistele.

28. Võlgniku esitatud pangakonto väljavõtetest perioodi 01.01.2021–31.12.2021 kohta nähtub,

et võlgnik on saanud sissetulekut järgmiselt: jaanuarikuus töötasu, töövõimetushüvitise ja

puhkusetasu 1292,62 eurot, veebruarikuus töötasu 1011,27 eurot, märtsi, aprilli, mai, juuli ja

augustikuus töötasu 982 eurot, juunikuus töötasu ja puhkusetasu 1403,01 eurot, septembrikuus

töötasu 2303,38 eurot, oktoobrikuus töötasu ja lisatasu 3138,38 eurot, novembrikuus

töövõimetushüvitist ja lisatasu 3406,72 eurot ning detsembrikuus töötasu ja lisatasu

2788,38 eurot.

28.1. 2021. aastal pidi võlgnik võlausaldajatele üle andma jaanuarikuu eest 256,98 eurot

((1292,62-778,67)/2), veebruarikuu eest 116,30 eurot ((1011,27-778,67)/2), märtsi, aprilli, mai,

juuli ja augustikuu eest 101,67 eurot ((982-778,67)/2), juunikuu eest 312,17 eurot ((1403,01-

778,67)/2), septembrikuu eest 762,36 eurot ((2303,38-778,67)/2), oktoobrikuu eest 1179,86

eurot ((3138,38-778,67)/2), novembrikuu eest 1376,83 eurot [(3406,72-778,67)/2) x 11 päeva

+ (3406,72-584)/2) x 20 päeva] ja detsembrikuu eest 1102,19 eurot ((2788,38 -584)/2), kokku

5615,04 eurot.

28.2. Võlgnik on 2021. aastal teinud väljamakseid võlausaldajatele kokku 440 eurot:

Krediidimenetluse Keskus OÜ-le (õigusjärglane Auvõlg OÜ) 110 eurot, OÜ-le Mark Oil

110 eurot, OÜ-le Aktiva Finants (praeguse ärinimega Aktiva Finance Group OÜ) 110 eurot ja

Maksu- ja Tolliametile 110 eurot.

28.3. Seega tegi võlgnik 2021. aastal väljamakseid seaduses sätestatust 5175,04 euro (5615,04-

440) võrra vähem ning ei teinud väljamakseid vastavalt jaotistele.

29. Võlgniku esitatud pangakonto väljavõtetest perioodi 01.01.2022–31.12.2022 kohta nähtub,

et võlgnik on saanud sissetulekut järgmiselt: jaanuarikuus töötasu ja lisatasu 2788,38 eurot,

veebruarikuus töötasu ja lisatasu 2176,37 eurot, märtsikuus töötasu, töövõimehüvitist ja lisatasu

2366,74 eurot, aprillikuus töötasu, puhkusetasu ja töövõimetushüvitist 2254,41 eurot, maikuus

töötasu ja lisatasu 2004,96 eurot, juunikuus töötasu 1352,40 eurot, juulikuus töötasu ja lisatasu

2034,37 eurot, augustikuus töötasu ja lisatasu 3136,37 eurot, septembrikuus töötasu ja

töövõimetushüvitist 1091,54 eurot, oktoobrikuus töötasu, puhkusetasu ja töövõimetushüvitist

2178,24 eurot, novembrikuus töötasu 924,14 eurot ja detsembrikuus töötasu 1976,90 eurot.

2-17-8942

29.1. 2022. aastal pidi võlgnik võlausaldajatele üle andma jaanuarikuu eest 1067,19 eurot

((2788,38-654)/2), veebruarikuu eest 761,19 eurot ((2176,37-654)/2), märtsikuu eest

856,37 eurot ((2366,74-654)/2), aprillikuu eest 800,21 eurot ((2254,41-654)/2), maikuu eest

675,48 eurot ((2004,96-654)/2), juunikuu eest 349,20 eurot ((1352,40-654)/2), juulikuu eest

690,19 eurot

((2034,37-654)/2),

augustikuu

eest

1241,18 eurot

((3136,37-654)/2),

septembrikuu eest 218,77 eurot ((1091,54-654)/2), oktoobrikuu eest 762,12 eurot ((2178,24-

654)/2), novembrikuu eest 135,07 eurot ((924,14-654)/2) ja detsembrikuu eest 661,45 eurot

((1976,90-654)/2), kokku 8218,42 eurot.

29.2. Võlgnik on 2022. aastal teinud väljamakseid võlausaldajatele kokku 480 eurot:

Krediidimenetluse Keskus OÜ-le (õigusjärglane Auvõlg OÜ) 120 eurot, OÜ-le Mark Oil

120 eurot, OÜ-le Aktiva Finants (praeguse ärinimega Aktiva Finance Group OÜ) 120 eurot ja

Maksu- ja Tolliametile 120 eurot.

29.3. Seega on võlgnik teinud 2022. aastal väljamakseid seaduses sätestatust 7738,42 euro

(8218,42-480) võrra vähem ning ei ole väljamakseid teinud vastavalt jaotisele.

30. Võlgniku esitatud pangakonto väljavõtetest perioodi 01.01.2023–31.12.2023 kohta nähtub,

et võlgnik on saanud sissetulekut järgmiselt: jaanuarikuus töötasu ja lisatasu 2120,37 eurot,

veebruarikuus töötasu ja lisatasu 1999,12 eurot, märtsikuus töötasu 1232,67 eurot, aprillikuus

töötasu 1159,54 eurot, maikuus töötasu, puhkusetasu ja lisatasu 2937,66 eurot, juunikuus

töötasu ja lisatasu 2342,56 eurot, juulikuus töötasu ja lisatasu 2335,12 eurot, augustikuus

töötasu ja lisatasu 2424,12 eurot, septembrikuus töötasu ja lisatasu 3610,01 eurot, oktoobrikuus

töövõimetushüvitist 652,02 eurot, detsembrikuus töötasu ja päevaraha 1120 eurot.

30.1. 2023. aastal pidi võlgnik võlausaldajatele üle andma jaanuarikuu eest 697,69 eurot

((2120,37 -725)/2), veebruarikuu eest 637,06 eurot ((1999,12-725)/2), märtsikuu eest

253,84 eurot ((1232,67-725)/2), aprillikuu eest 217,27 eurot ((1159,54-725)/2), maikuu eest

1106,33 eurot ((2937,66-725)/2), juunikuu eest 808,78 eurot ((2342,56-725)/2), juulikuu eest

805,06 eurot ((2335,12-725)/2), augustikuu eest 849,56 eurot ((2424,12-725)/2), septembrikuu

eest 1442,51 eurot ((3610,01-725)/2) ja detsembrikuu eest 197,50 eurot ((1120-725)/2), kokku

7015,60 eurot.

30.2. Võlgnik on 2023. aastal teinud väljamakseid võlausaldajatele kokku 280 eurot:

Krediidimenetluse Keskus OÜ-le (õigusjärglane Auvõlg OÜ) 70 eurot, OÜ-le Mark Oil

70 eurot, OÜ-le Aktiva Finants (praeguse ärinimega Aktiva Finance Group OÜ) 70 eurot ja

Maksu- ja Tolliametile 70 eurot.

30.3. Seega on võlgnik teinud 2023. aastal väljamakseid seaduses sätestatust 6735,60 euro

(7015,60-280) võrra vähem ning ei ole väljamakseid teinud vastavalt jaotisele.

31. Eelnevat arvestades ei ole võlgnik teinud võlausaldajatele PankrS § 173 lg-te 3–5 kohaseid

väljamakseid. Võlgnik on tasunud võlausaldajatele kokku 2648,68 eurot (mis on 11,37 %

nõutud summast), kuigi oma sissetulekuid arvestades oleks pidanud võlgnik tegema

võlausaldajatele väljamakseid kokku 23 291,32 euro ulatuses. Seega on võlgnik teinud

väljamakseid nõutust 20 642,64 euro võrra vähem ning on selliselt rikkunud oma põhikohustust

teha võlausaldajale väljamakseid, millega on selgelt kahjustanud võlausaldaja huve PankrS

§ 175 lg 2 p 2 mõistes, kuivõrd korrektse tasumise puhul oleks võlausaldaja saanud oma nõuded

rahuldatud oluliselt suuremas ulatuses (s.o summas 23 291,32 eurot).

2-17-8942

32. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kohustustest vabastamise menetluse

eesmärgiks ei saa iseenesest olla (ei pea olema) võlgniku poolt kogu nõude tasumine, vaid

nõude tasumine vastavalt võimalustele. Samas tuleb arvestada, et seaduses on imperatiivselt

ette nähtud, millises ulatuses tuleb vastavalt võimalustele, st tulenevalt võlgniku sissetuleku

suurusest, võlausaldaja nõuete rahuldamiseks väljamakseid teha. PankrS § 173 lg 3 (koosmõjus

lg-tega 4 ja 5) muutuks sisutühjaks, kui kohus aktsepteeriks olukorda, kus võlgnik loovutab

usaldusisikule juhusliku suurusega summasid. Seega ei ole lubatav ja kohustustest vabastamise

menetluse eesmärgiga kooskõlas käitumine, kus võlgnik tasub võlausaldaja nõuete katteks

oluliselt vähem, kui seadus kohustab (vt TlnRnKm 30.03.2021, 2-14-57021, p 39; TlnRnKm

09.05.2022, 2-15-15314, p 13).

33. Arvestades eeltoodut, ei nõustu ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et võlgnik on oma

kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud.

Ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-tes 3–5

sätestatut. Kui võlgnik jätab süüliselt väljamaksed PankrS § 173 lg-te 3–5 kohaselt tegemata,

võib kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel (vt

TlnRnKm 15.04.2021, 2-12-33819, p 17.1).

34. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt annab aluse võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks

võlgniku süüline rikkumine PankrS §-s 173 sätestatud kohustuste täitmisel ning sellega

võlausaldajate huvide kahjustamine. Riigikohtu praktika kohaselt on PankrS § 175 lg 2 p-s 2

peetud silmas võlgniku raskelt süülist käitumist (vt RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14).

Raske süülise käitumise all tuleb mõista rasket hooletust (võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4)

või tahtlust (VÕS § 104 lg 5). Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus võlgnik on võlausaldaja

nõuete tasumiseks teinud väljamakseid oluliselt (üksnes 11,37 % nõutud summast) väiksemas

ulatuses, kui seadus ette näeb, on võlgniku käitumine olnud vähemalt raskelt hooletu.

VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata

jätmine. Raske hooletus tähendab hoolsuse tavalise määra märgatavat puudumist, mistõttu

peaks raskelt hooletu käitumine olema rikkujaga sarnases olukorras olevale isikule mõistlikult

vastuvõetamatu. Seetõttu tuleb raske hooletuse tuvastamiseks võlgadest vabastamise menetluse

kontekstis esitada küsimus, kuidas ja millise hoolsusega pidanuks täitma PankrS § 173 lg-s 3

sätestatud kohustust hoolas võlgnik (vt nt TlnRnKm 30.03.2021, 2-14-57021, p 40; TrtRnKm

01.06.2018, 2-08-63521, p 14). Kohustustest vabastamise menetluse ajal on võlgniku kohustus

olla keskmisest hoolsam ja tasuda võlausaldajate nõudeid oma võimaluste piires. Praegusel

juhul oleks võlgnik oma võimalusi arvestades pidanud tasuma võlausaldaja nõuete katteks

aastate lõikes kordades suuremaid summasid, kui võlgnik seda teinud on. Seetõttu on võlgnik

olnud loovutamiskohustuse rikkumisel raskelt hooletu VÕS § 104 lg 4 tähenduses.

35. Siiski leiab ringkonnakohus, et vastav rikkumine võib vähemalt osaliselt olla tingitud

sellest, et võlgnikul võis olla raskusi usaldusisiku kohustustest arusaamisel. Maakohus määras

04.12.2018 määrusega usaldusisiku kohustusi täitma võlgnikku enda. Kui kohus määrab

võlgniku enda usaldusisikuks, peab kohus olema veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku

kohustusi ise täita. Samuti on kohtul sel juhul kohustus kontrollida, kas võlgnik oma kohustusi

täidab (vt RKTKm 02.11.2016, 3-2-1-31-16, p 18). Piisav ei ole, kui kohustustest vabastamise

menetluse algatamise määruses on üldsõnaliselt märgitud usaldusisiku kohustused. Füüsilisest

isikust võlgnik (eriti kui tal ei ole õigusteadmistega esindajat) ei pruugi standardvormis

koostatud kohtumääruse sisu piisavalt mõista (RKTKm 30.10.2019, 2-11-24696, p 27).

Maakohus viitas praegusel juhul võlgniku üldistele kohustustele kohustustest vabastamise

menetluse algatamise määruses ning kord aastas saadetud kirjas, millega palus esitada kohtule

usaldusisiku aruanne. Standardvormis koostatud kohtumääruse või kirja sisu ei ole piisav

olukorras, kus võlgnik on füüsiline isik, kes on samal ajal ise määratud ka usaldusisikuks.

2-17-8942

Toimiku materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks täiendavalt selgitanud võlgnikule, kas ja

millises ulatuses tuleb võlgnikul väljamakseid teha. Maakohus ei ole ühegi aruande ja nendele

lisatud tõendite esitamise järel juhtinud võlgniku tähelepanu võimalikele rikkumistele ega

selgitanud, millises ulatuses peab ta väljamakseid tegema. Seega viitavad kolleegiumi arvates

asja materjalid sellele, et võlgnik ei olnud võimeline usaldusisiku kohustusi täitma.

36. Eeltoodust tulenevalt peab kolleegium põhjendatuks anda võlgnikule täiendav aeg

võlausaldaja nõuete rahuldamiseks seaduses ettenähtud ulatuses (PankrS § 175 lg 5¹). PankrS

§ 175 lg 5¹ teise lause järgi ei või menetlust pikendada kauemaks kui 7 aastat menetluse

algatamisest. Praegusel juhul algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus Harju

Maakohtu 04.12.2018 määrusega ning ringkonnakohtul on võimalik menetlust pikendada

maksimaalselt kuni 04.12.2025. Peale eelnimetatud tähtpäeva möödumist tuleb maakohtul

uuesti otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine, st täitmata jäänud

kohustustest vabastamine või vabastamata jätmine.

37. Riigikohus on selgitanud, et kohus peab pikendamise määruses võlgnikule selgitama, mida

võlgnik täpsemalt tegema peab (RKTKm 30.10.2019, 2-11-24696, p 24). Ringkonnakohus

märgib, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlust pikendatakse eesmärgiga anda

võlgnikule võimalus näidata kohtule ja võlausaldajatele, et ta väärib kohustustest vabastamist.

Selleks tuleb võlgnikul oma võlgnevust Auvõlg OÜ, OÜ Mark Oil, Aktiva Finance Group OÜ

ja Maksu- ja Tolliameti ees vähendada, koheldes võlausaldajaid võrdselt ja tehes usaldusisikuna

väljamakseid vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele, kedagi võlausaldajatest

eelistamata (PankrS § 172 lg 2). Väljamakseid tuleb teha vastavalt jaotiste protsentidele, st igal

aastal väljamakseteks minev summa jaotub jaotusettepanekus märgitud jaotiste protsentide

alusel ära ning selle alusel tuleb ka väljamaksed teostada. Asja materjalidest nähtuvalt on

võlgnik tasunud oma võlgnevuse täielikult kuue võlausaldaja ees (Tallinna kohtutäitur Katrin

Vellet, Tallinna kohtutäitur Risto Sepp, Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman, Tallinna

kohtutäitur Marek Laanemets, Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts, Julianus Inkasso OÜ).

38. Ringkonnakohus peab vajalikuks võlgnikule täiendavalt selgitada, kuidas arvestada välja

igakuine makse suurus, mille arvelt võlausaldajatele väljamakseid teha. Ringkonnakohus

märgib, et võlgnik võib saadud tulust jätta endale selle osa, millele seadusest tulenevalt ei saa

pöörata sissenõuet (TMS § 132 lg-d 1 ja 3, PankrS § 173 lg 5) ning lisaks tuleb

PankrS § 173 lg 5 ületavast osast PankrS § 173 lg 4 järgi jätta 25% võlgnikule.

38.1. Näiteks 2000 euro suuruse netotöötasu puhul ei kuulu võlgniku sissetulek 2024. aastal

TMS § 132 lg 1 järgi arestimisele miinimumtöötasu 820 euro ulatuses kuus ning seda ületavast

osast võib TMS § 132 lg 3 järgi arestida 2/3, st 2000 eurost ei ole kokku arestitav 1213,33 eurot

(820 + (1/3x(2000-820)). Mittearestitavat osa ületavast osast, 786,67 eurost (2000-1213,33),

tuleb 75% ehk 590 eurot kanda võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning 25 % ehk 196,67 jääb

võlgnikule. Võlausaldajatele tuleb teha väljamakseid vastavalt jaotistele. Seega tuleks

590 eurost teha võlausaldajatele väljamakseid järgmiselt: Auvõlg OÜ-le 132,86 eurot

(590 eurot x 22,5190 %), Maksu- ja Tolliametile 275,37 eurot (590 eurot x 46,6736 %), OÜ-le

Mark Oil 156,45 eurot (590 eurot x 26,5186 %) ja Aktiva Finance Group OÜ-le 18,18 eurot

(590 eurot x 3,0823 %).

39. Kolleegium rõhutab, et kohustustest vabastamiseks tuleb võlgnikul nimetatud kohustusi ka

nõuetekohaselt täita. Vajadusel saab võlgnik täiendavaid selgitusi küsida maakohtult ning

vajadusel tuleb maakohtul menetluse jätkamisel võlgnikule tema kohustusi veelkordselt

selgitada ning kontrollida, kas võlgnik saab aru ja täidab usaldusisiku ülesandeid

nõuetekohaselt.

2-17-8942

40. Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

jätkamiseks tagasi maakohtule, jaotab menetluskulud maakohus TsMS § 174 lg-st 6 tulenevalt

asja uuel läbivaatamisel.

41. Ringkonnakohus jätab rahuldamata Auvõlg OÜ taotluse määruskaebuselt tasutud riigilõivu

tagastamiseks. Auvõlg OÜ on tasunud määruskaebuselt riigilõivu 70 eurot. TsMS § 150 lg 1

p 5 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui

menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise

menetlusosalise kanda. Täidetud ei ole TsMS § 150 lg 1 p 5 kohaldamise eeldused. Tegemist

ei ole olukorraga, kus menetluses ei osaleks teisi menetlusosalisi. Lisaks saadab

ringkonnakohus tsiviilasja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks tagasi

maakohtule ning menetluskulud jaotab maakohus asja uuel läbivaatamisel.

42. PankrS § 175 lg 6 teine lause võimaldab esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse

osas, milles ringkonnakohus maakohtu määruse tühistas ja kohustustest vabastamise menetluse

tähtaega pikendas. Käesoleva määruse peale ei saa edasi kaevata osas, milles ringkonnakohus

jättis taotluse riigilõivu tagastamiseks rahuldamata (TsMS § 150 lg 8).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt