2-23-131582/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Kohtujurist

Tanel Kivi

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.08.2024, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-131582

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi T. G. vastu

tarbijakrediidilepingust

tuleneva

võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2203,06 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finance Group (registrikood:

10746479)

Hageja

lepinguline

esindaja

S.

R. (e-

post: jurist@julianus.ee)

Kostja: T. G. (isikukood:

XXX; elukoht: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt T. G.lt hageja OÜ Aktiva Finance kasuks välja põhivõlgnevus 1499,88

eurot ja viivis 114,28 eurot.

3. Välja mõista T. G.lt OÜ Aktiva Finance kasuks viivis alates 22.12.2023 põhinõudelt

1499,88 eurolt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui

põhinõude ulatuses.

4. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta kõik menetluskulud kostja T. G. kanda.

7. Mõista kostjalt T. G.lt hageja OÜ Aktiva Finance kasuks välja menetluskulud, milleks

on riigilõiv summas 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot ning

esindajale makstud tasu summas 160 eurot.

8. Mõista kostjalt T. G.lt hageja OÜ Aktiva Finance kasuks välja viivis väljamõistetud

menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama

tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb

kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti

filiaal või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1

500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2).

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

Harju Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Fnance hagi T. G. vastu võlgnevuse nõudes.

Aktiva Finance Group OÜ esitas 04.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 1717,83 euro saamiseks. Kohus tegi 09.08.2023 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu

Maakohus lõpetas 04.12.2023 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja

nõude 1717,83 euro saamiseks Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja on esitanud hagiavalduse Harju Maakohtule 21.12.2023 ning Harju Maakohus on

asja menetlusse võtnud 04.03.2024.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank AS ja kostja 30.11.2022 Inpay makselahenduse

lepingu nr C85010652832. Kostjale väljastati krediiti maksimummääraga summas 1500

eurot krediidi kulukuse määraga 29,89%. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid

kohustusi tähtaegselt ja esialgne võlausaldaja saatis 04.04.2023 kostjale lepingu

ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks.

25.04.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna

kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Inbank AS loovutas

26.04.2023 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group.

Hageja on hagiavalduses toonud välja, et esialgne võlausaldaja järgis vastutustundliku

laenamise põhimõtet sellega, et tugines laenutaotlusele ja maksehäireregistri väljavõttele.

Lisaks selle kontrollis hageja kostja varalist seisundit ning regulaarset sissetulekut teostades

päringuid Maksu- ja Tolliametisse, mille käigus selgus, et kostja igakuine sissetulek oli

432,11 eurot. Hageja leidis, et ei saa välistada asjaolu, et kostjal oli nimetatud sissetulekuks

muu sissetulek, mis olid kokku 700 eurot nagu seda märkis kostja laenutaotluses.

Hageja on 15.02.2024 puuduste kõrvaldamise vastuses kinnitanud vastutustundliku

laenamise põhimõttest kinnipidamist, aga uusi sisulisi argumente lisanud ei ole.

Kohus tegi hagejale 25.07.2024 kohtunõude, milles tõi välja, et esialgne võlausaldaja on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, peale mida hageja esitas 05.08.2024

vastuse, mille kohaselt on kostja lepingu alusel saanud krediiti kogusummas 1499,88 eurot.

Kostja ei ole lepingule tagasimakseid teinud ning olukorras, kus kohus leiab, et on rikutud

vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuab hageja kotjal tagastada lepingu alusel saadu

summas 1499,88 eurot ning viivise alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni

hagiavalduse esitamise kuupäevani seadusjärgses määras. Lisaks sellele nõuab hageja

edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast

seadusjärgses määras.

Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 09.04.2024 kell 23:59 tähtsaadetisena.

Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtaja (29.04.2024) jooksul ega peale seda hagiavaldusele

vastust esitanud.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud. Kostja, kellele kohus

andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja

ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega.

2. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud

kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi

alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.

3. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes

teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid Inbank AS ja kostja krediidilepingu, mille alusel

andis Inbank AS kostjale krediiti summas 1499,88 eurot. Hageja ei ole esitanud asjaolusid,

millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega.

4. Kohtu hinnangul vastab krediidileping nr C85010652832 tarbijakrediidilepingu tunnustele

VÕS § 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad

tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale

pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7

ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des

4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused.

Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole

vastuväidetest.

5. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034

lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet

ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise

kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab

krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §

50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses

ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse

korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või

-vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta,

tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034

lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama

krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded

kostja vastu loovutanud.

Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et Inbank AS ei ole järginud kostja

suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt

kohtule esitatud asjaolusid, jättis Inbank AS kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja

kohustuste suuruse, lähtudes ainult kostja enda esile toodust.

Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate

seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet

kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi).

Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav,

et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Hageja on

toonud välja, et tulenevalt Maksu- ja Tolliametisse tehtud päringutest on kostja

sissetulekuks 432,11 eurot ja asunud seisukohale, et kuivõrd kostja ise märkis sissetulekuks

suurema summa, on tõenäoline, et kostja omab veel mingit sissetulekut peale Maksu- ja

Tolliametis nähtava. Kohtu hinnangul on see oluline rikkumine, kuivõrd ei ole välistatud,

et kostja teine sissetulek võib moodustuda erinevatest laenudest, kasvatades kostja

kohustusi veelgi. Kohus selgitab, et olukorras, kus esinevad vastuolulised andmed

sissetuleku osas ning võlausaldaja on tuvastanud, et tarbija sissetuleku suuruseks on erinev

suurus (hageja poolt täidetud taotlus ja MTA poolt saadud andmed), tuleb krediidiandjal

arvestada väiksema talle teadaoleva tarbija sissetuleku suurusega. Antud olukorras 432,11

euroga, mitte 700 euroga. Kuivõrd esialgne võlausaldaja määras väljaminekuteks 200 eurot

ja majapidamiskuludeks 250 eurot, s.o kokku 450 eurot, ei oleks olnud kostjal isegi nende

väheste saadaolevate andmete põhjal võimalik teenindada tal lasuvat võlakohustust

(432,11-450= - 17,89 eurot).

Lisaks sellele ei ole algne võlausaldaja hinnanud, kas kostjal on lisaks veel laenukohustusi,

mida ta peab teenindama. Selgusetuks jääb ka esitatud päring tasust.ee-sse, kuivõrd selles

nähtuvad nõuded on tekkinud peale laenu väljastamist ja tõenäoliselt on antud väljavõte

tehtud enne kohtumenetlust, mitte esialgse võlausaldaja poolt laenu väljastamise käigus

vastutustundliku laenamise põhimõttest kinnipidamiseks.

Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt

tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt

hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul.

Käesoleval juhul Inbank AS kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud

sellele, et Inbank AS oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või

vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja

jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata.

6. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe

vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale

esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust

valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata

krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS §

4034 lg-t 6.

7. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS

§ 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära

muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse

tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.

Hageja palus alternatiivselt mõista kostjalt välja 1499,88 eurot juhul, kui kohus leiab, et

krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Hageja väidete

kohaselt ei ole kostja põhivõlgnevuse katteks tagasimakseid teinud. Lisaks selle palus

hageja mõista välja viivise alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates

26.04.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 21.12.2023 seadusjärgses määras ning

käesolevaks hetkeks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist alates

hagiavalduse esitaise järgnevast päevas seadusjärgses määras.

Kohus toob välja, et hageja on oma 05.08.2024 vastuses eksinud, viivise nõuet esitades,

kuupäevas, paludes mõista välja viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o

alates 26.04.2024. Kohus loeb õigeks kuupäevaks 26.04.2023, kuivõrd hagiavaldus

iseenesest on esitatud 21.12.2023 ning hagiavalduses on toodud välja, et leping öeldi üles

25.04.2023.

Kohus on arvutanud hageja poolt soovitud sissenõutavaks muutunud viivise välja lähtudes

viivisekalkulaator.ee tulenevast arvutuskäigust ning leiab, et alates võla tekkimise ajast

26.04.2023 kuni 21.12.2023 on viivise suuruseks 1499,88 euro suuruse põhivõla puhul

114,28 eurot.

Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud

kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus lähtub TsMS § 5

lg 1 kohaselt hageja nõudest ning rahuldab hageja alternatiivse nõude ja mõistab kostjalt

hageja kasuks välja 1499,88 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks hagilt tasutud riigilõiv summas 350 eurot ja

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulu 507 eurot.

TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus

märgib

menetlusosalise

taotluse

alusel

menetluskulude

kindlaksmääramise

kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 350 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ning juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 õigusabikulud summas 160

eurot, arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ning menetluse käiku. Olukorras, kus tegemist

on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega ei pea kohus võimalikuks

kostjalt õigusabikulusid suuremas summas kui 160 eurot välja mõista.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik