2-21-7730/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 13.08.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-7730

Kohtuasi

AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus Tallinn,

Madala tn 26 korteriühistu vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.01.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinn, Madala tn 26 korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

AB

„Lietuvos

draudimas“

Eesti

filiaal

(registrikood 12831829), lepinguline esindaja KO

Puudutatud isik Tallinn, Madala tn 26 korteriühistu

(registrikood 80174398), lepinguline esindaja SI

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinn, Madala tn 26 korteriühistu määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 31.01.2023 määrus muutmata.

3. Jätta määruskaebemenetluse kulud Tallinn, Madala tn 26 korteriühistu kanda.

4. Mõista Tallinn, Madala tn 26 korteriühistult AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali

kasuks välja menetluskulude hüvitis 120 eurot. Madala tn 26 korteriühistu on

kohustatud tasuma alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni AB „Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaalile menetluskulude hüvitiselt (120 eurot) viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-21-7730

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (avaldaja, kindlustusandja) esitas 14.05.2021 Tallinn,

Madala tn 26 korteriühistu (Madala 26 KÜ) vastu avalduse, milles palus Madala 26 KÜ-lt välja

mõista põhivõla 2031 eurot 12 senti, 14.05.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 71

eurot 64 senti (perioodi 05.12.2020–14.05.2021 eest) ja alates 15.05.2021 kuni põhinõude

täieliku tasumiseni viivise põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras, võla sissenõudmiskulu 40 eurot ja alates 15.05.2021 kuni sissenõudmiskulu

täieliku tasumiseni sellelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Avaldaja palus

menetluskulud jätta Madala 26 KÜ kanda koos kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

1.1. Avalduse kohaselt sõlmisid avaldaja kui kindlustusandja ja C kui Tallinnas aadressil

Madala 26-17 asuva korteri omanik (Madala 26-17 korteriomanik, kindlustusvõtja) Madala 26-

17 korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr 2500389410. Avaldaja sai Madala 26-17

korteriomanikult 03.10.2020 kahjuteate, et 02.10.2020 toimus Madala 26-17 korteris

kahjujuhtum, vannitoas oli kanalisatsiooni ummistus, dušinurgast tuli vesi üles ning niiskus

tungis esiku parketini. Kahjuteate kohaselt teavitas Madala 26-17 korteriomanik Madala 26

KÜ-d ning santehnik pidi tulema avariid likvideerima 03.10.2020 kell 16.00. Madala 26-17

korteriomaniku 05.10.2020. a selgituse kohaselt, ei taibanud ta kohe fotosid teha ning seetõttu

ei olnud fotosid esimesest õhtust, kui vesi ulatus üle vannitoa liistu. Madala 26-17

korteriomanik märkis, et asus kohe põrandat kuivatama ja ukseava blokeerima, kuid põrandal

(esiku parketil) olid selged niiskuskahjustused.

Stroomi abitööd 24h OÜ arve nr 07/10 kohaselt oli tegemist kanalisatsioonipüstiku

ummistusega, mille nimetatud äriühing kõrvaldas. Avaldaja esindaja vaatas kahjustada saanud

Madala 26-17 korteri 08.10.2020 üle ja koostas vara ülevaatuse akti, mille järgi surus

kanalisatsiooniummistuse tõttu kanalivesi trapi kaudu duširuumi ja sealt esikusse. Vara

ülevaatuse aktis märgiti, et ummistus on likvideeritud, kahjustatud on esiku laminaatparkett,

mis moodustas ühtse osa esiku, elutoa ja köögiga ning oli pundunud. Lisaks olid vara ülevaatuse

akti kohaselt rikutud duširuumi lävepakk ja MDF piirdeliistud. Kahju ülevaatuse käigus tehtud

fotod ja Madala 26-17 korteriomaniku tehtud fotod tõendasid, et Madala 26-17 korteri

siseviimistlus sai kahjujuhtumi tõttu kahjustada. Selle taastamiseks tegi RVO Ehituse Osaühing

mõistliku ja veekahjustuste tagajärgede likvideerimiseks vajalikke kulusid sisaldava

hinnapakkumise 2181 eurot 12 senti. RVO Ehituse Osaühing kõrvaldas Madala 26-17 korteri

siseviimistluse kahjustused ning esitas avaldajale 2031 euro 12 sendi suuruse arve. Avaldajale

esitatud arve oli 150 eurot väiksem hinnapakkumisest, sest kindlustusvõtja kanda jäi

kindlustuslepingus kokku lepitud omavastutus 150 eurot. Avaldaja hüvitas Madala 26-17

korteri siseviimistluse taastamismaksumusena 2031 eurot 12 senti. Avaldajale kui

kindlustusandjale läks hüvitatud kahju ulatuses üle Madala 26-17 korteriomaniku nõue

kolmanda isiku vastu.

Avaldaja saatis 17.11.2020 Madala 26 KÜ-le kohtuvälise kahju hüvitamise nõude, sest

veekahju

sai

alguse

Madala

korteriomanike

kaasomandisse

kuuluvast

kanalisatsioonipüstikust. Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 04.12.2020. Kuna Madala 26

KÜ kahju ei hüvitanud, saatis avaldaja 13.01.2021 meeldetuletuse nõude kohta. Madala 26 KÜ

ei hüvitanud kahju.

2-21-7730

1.2. Avaldajal on õigus nõuda korteriühistult korteriomandi- ja korteriühistuseaduse

(KrtS) § 12 lg 1, § 34 lg 2 ning VÕS § 115 alusel kahju hüvitamist.

Elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid (sh kanalisatsiooni- ja

keskküttetorustikud) on korteriomanike kaasomandis. Kanalisatsioonipüstik on üldjuhul

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 55 lg 1 mõttes ehitise oluline osa, mis on ehitisega

püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või torustikku oluliselt kahjustamata.

Olukorras, kus kahju saab alguse korteriomanike kaasomandis olevast tehnosüsteemist (nt vee-

või kanalisatsioonitoru), tuleb kahju hüvitamise nõue esitada korteriühistu vastu.

Korteriühistul on seaduse järgi kohustus hoida korteriomandite kaasomandi osa eset korras, st

tagada selle eesmärgipärane toimimine (KrtS 34 lg 2 ja § 35 lg 2 p 1). Seega oli Madala 26 KÜ-

l kohustus jälgida korteriomanike kaasomandisse kuuluvat hoone kanalisatsioonipüstiku

seisundit ja hoida kanalisatsioonipüstikut korras. Kanalisatsioonipüstiku ummistumisest saab

eeldada, et kanalisatsioonipüstik ei olnud korras ja Madala 26 KÜ ei täitnud nimetatud

kohustusi nõuetekohaselt (RKTKo 18.12.2019, 2-17-15364, p 12). Korteriühistu vastutuse

aluseks saab olla tema tegevusetus (sh kaasomandi osa eseme korrasoleku kontrollimise või

parandamise korraldamata jätmine ja selleks vajalike otsuste tegemata jätmine (RKTKo

11.12.2013, 3-2-1-129-13, p 51). KrtS § 34 lg-s 2 sätestatud kohustuse eesmärgiks on mh hoida

ära kaasomaniku vara kahjustamine.

Kahju tuleb hüvitada ulatuses, milles korteriühistu kahjustatud korteri omaniku vara kahjustas

(VÕS § 127 lg 2). Madala 26 KÜ-l oli mõistlikult võimalik ette näha, et kanalisatsioonipüstik

võib ummistuda, lekkida ning see võib kahjustada korteriomaniku vara (VÕS § 127 lg 3).

Madala 26-17 korteri siseviimistlus sai kahjustada ja seda oli võimalik parandada. Kui

kanalisatsioonipüstik ei oleks ummistunud ja lekkinud, ei oleks reovesi Madala 26-17 korterisse

tunginud ja kahju tekkinud.

Avaldaja kahju hüvitamise nõue 2031 eurot 12 senti muutus sissenõutavaks alates 05.12.2020.

1.3. Avaldaja märkis 12.08.2021 seisukohas vastuseks korteriühistu vastuväidetele, et väited

on oletuslikud ja tõendamata. Mh ei ole korteriühistu tõendanud, et korteri oleks saanud

parandada väiksemate (mõistlikumate) kuludega. Kuna korteris ei olnud enne kahjujuhtumit

vaheliiste, tuli VÕS § 127 lg 1 järgi taastada endine olukord, st vahetada kogu korteri

laminaatparkett. Tegemist ei olnud veetorustiku lekke tõttu toimunud puhta vee veeavariiga,

vaid kanalisatsioonipüstiku ummistuse tõttu voolas korterisse reovesi. Madala 26-17 korter

haises kohutavalt ja parketialune vaipkate lehkas. Asja parandamise kulu saab tõendada asja

parandamise kalkulatsiooni või hinnapakkumisega (RKTKo 21.06.2011, 3- 2-1-55-11, p 14).

Puudutatud isiku seisukoht

2. Madala 26 KÜ palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

2.1. Korteriühistu nõustus, et 02.10.2020 toimus Madala 26-17 korteri vannitoas

kanalisatsiooni ummistusest tingitud uputus, mis sai alguse korteriomanike kaasomandisse

kuuluvast kanalisatsioonipüstikust ja millest korteriomanik teavitas Madala 26 KÜ-d. Madala

26 KÜ reageeris kohe, vaatas olukorra üle ning korraldas ummistuse likvideerimise. Ummistust

likvideerides ja kanalisatsioonitorustikku kontrollides avastas korteriühistu, et Madala 26-17

korteriomanik oli teinud vannitoas remonti (sh paigaldanud põrandasse dušitrapi) ja osaliselt

kanalisatsioonipüstiku ümber ehitanud (teinud vannitoa põrandasse ava, mille kaudu on

dušitrapi äravool ühendatud kaasomandis olevasse kanalisatsioonipüstikusse täiendava toru

2-21-7730

kaudu). Madala 26-17 korteriomanik ei teavitanud korteriühistut kanalisatsioonipüstiku

ümberehituse soovist või vajadusest ega küsinud selleks nõusolekut. Madala 26-17

korteriomanik ei esitanud Madala 26 KÜ-le teiste kaasomanike nõusolekut viidatud

ümberehituse tegemiseks ega projekti. Kuna korterelamu vahelaed ja põrandad on hoone

konstruktsiooni olulised osad (ja kõigi korteriomanike kaasomandis), mis mõjutavad hoone

stabiilsust, ei oleks Madala 26-17 korteriomanik tohtinud teha omavoliliselt (ilma kaasomanike

nõusoleku, ehitusprojekti ja -loata) põrandasse äravoolutorustiku jaoks avaust ja ehitada ümber

kaasomandis kanalisatsioonipüstikut. Tõenäoliselt mõjutas selline omavoliline ümberehitus

kanalisatsioonitorustiku

tavapärast

toimimist

ning

ümberehituseta

ei

oleks

kanalisatsioonipüstikus ummistust ja Madala 26-17 korteris tõenäoliselt uputust toimunud.

Seega rikkus Madala 26-17 korteriomanik vannituba remontides omavoliliselt kaasomandisse

kuuluvat kanalisatsioonipüstikut ning sellisel tegevusel võis olla otsene seos uputusega.

2.2. Madala 26 KÜ tegutses oma parimate oskuste ja võimaluste kohaselt, täitis temalt

eeldatavat hoolsuskohustust ega rikkunud KrtS § 35 lg 2 p-s 1 sätestatud kaasomandi eseme

tavapärase korrashoiu- ja remondikohustust. Madala 26 KÜ hooldab kanalisatsioonipüstikuid

regulaarselt (sh kaasab spetsialistid) ja kontrollib jooksvalt kanalisatsioonipüstikute välist

korrasolekut, mis on piisav kanalisatsioonipüstikute tavapäraseks hoolduseks. Madala 26 KÜ-l

ei olnud mõistlikult võimalik ette näha kanalisatsioonipüstiku ummistumise ja lekkimise

võimalust.

2.3. Madala 26 KÜ ei vastuta korteriomanike omavolilise tegevuse või korteriomanike

kohustuste rikkumise eest. Stroomi abitööd 24h OÜ poolt 03.10.2020 kanalisatsioonipüstiku

ummistuse ja torustiku seisundi kontrollimisel nähtus, et vaidlusalust kanalisatsioonipüstikut

kasutav(ad) Madala 26 korteriomanik(ud) kasutas(id) kanalisatsioonipüstikut prügikastina (sh

valasid sinna jäätmeid, mida ei tohiks kanalisatsiooni visata). Kui vaidlusalust

kanalisatsioonipüstikut kasutav(ad) korteriomanik(ud) oleks(id) kasutanud seda ainult

otstarbekohaselt, ei oleks kanalisatsioonipüstikus ummistust tekkinud.

2.4. Avaldaja ei ole piisavalt tõendanud Madala 26-17 korteris kogu põrandakatte vahetuse

vajadust. Tehtud mahus ja maksumuses remonttööd olid arusaamatud. Madala 26 KÜ-lt saaks

nõuda üksnes tema vastutusel põhinevat omandi seisukorra taastamisele vastavat summat.

Madala 26 KÜ käis Stroomi abitööd 24h OÜ santehnikuga 03.10.2020 Madala 26-17 korteris

ega tuvastanud korteri vaatlusel avaldaja kirjeldatud ulatuses kahjustusi. Uputus piirdus

vannitoaga ning vesi ei ületanud selle uksepakku. Avaldaja esitatud fotodelt ei nähtunud esiku

laminaatparketi kahjustused. Avaldaja pidi tõendama kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks

olevaid asjaolusid (sh tooma esile, millised korteri osad said kahjustada, siduma ja tõendama

kahjustuste tekkimise Madala 26 KÜ kohustuste rikkumisega, selgitama ja tõendama

kuluartiklite põhiselt, et kulutused olid vajalikud vara senise koosseisu taastamiseks). Kahju

suuruse tõendamiseks ei piisa esitatud hinnapakkumisest.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 31.01.2023 määrusega avalduse, mõistis Madala 26 KÜ-lt

avaldaja kasuks välja 2142 eurot 76 senti (sh põhivõlg 2031 eurot 12 senti, viivis 71 eurot

64 senti, sissenõudmiskulude hüvitis 40 eurot), viivise 2031 euro 12 sendi suuruselt tagastamata

põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15.05.2021 kuni nimetatud

põhivõla tasumiseni ning viivise 40 euro suuruselt tagastamata sissenõudmiskulude hüvitiselt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15.05.2021 kuni nimetatud

sissenõudmiskulude hüvitise tasumiseni. Maakohus jättis menetluskulud Madala 26 KÜ kanda,

mõistis Madala 26 KÜ-lt avaldaja kasuks välja menetluskulude hüvitise 600 eurot (sh riigilõiv

2-21-7730

50 eurot, õigusabikulu 550 eurot) koos kohustusega tasuda sellelt alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

3.1. Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud:

-

avaldaja ja Madala 26-17 korteriomanik sõlmisid Madala 26-17 korteri kindlustamiseks

kindlustuslepingu nr 2500389410;

-

avaldaja sai Madala 26-17 korteriomanikult 03.10.2020 kahjuteate, mille kohaselt

toimus 02.10.2020 Madala 26-17 korteris kahjujuhtum; Madala 26-17 korteriomanik

esitas 05.10.2020 lisaselgituse; Stroomi abitööd 24h OÜ arve nr 07/10 kohaselt oli

tegemist kanalisatsioonipüstiku ummistusega, mille nimetatud äriühing likvideeris;

avaldaja esindaja vaatas kahjustatud Madala 26-17 korteri 08.10.2020 üle ja koostas

vara ülevaatuse akti;

-

kahjujuhtum

toimus

ning

veekahju

sai

alguse

kaasomandisse

kuuluvast

kanalisatsioonipüstikust;

-

ummistuse tõttu sai põrand kahjustatud ka väljaspool vannituba;

-

RVO Ehituse Osaühing tegi Madala 26-17 korteri siseviimistluse taastamiseks

hinnapakkumise 2181 eurot 12 senti, kõrvaldas korteri siseviimistluse kahjustused ning

esitas avaldajale 2031 euro 12 sendi suuruse arve; Madala 26-17 korteriomaniku kui

kindlustusvõtja kanda jäi omavastutus 150 eurot ning avaldaja hüvitas Madala 26-17

korteri siseviimistluse taastamismaksumusena 2031 eurot 12 senti;

-

avaldaja saatis Madala 26 KÜ-le 17.11.2020 meiliaadressile kohtuvälise kahju

hüvitamise nõude, paludes kahju hüvitada hiljemalt 04.12.2020; avaldaja saatis

13.01.2021 meeldetuletuse nõude kohta;

-

Madala 26 KÜ ei ole hüvitanud kahju.

3.2. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on avaldaja kahjunõue 2031 eurot 12 senti

põhjendatud.

3.2.1. Asjas oli põhjendatud esitada kahju hüvitamise nõue korteriühistu vastu.

Kahju kannatajal sai olla korteriühistu vastu esmajoones VÕS § 115 lg-st 1 tulenev kahjunõue.

Korteriomanike ühisusest tuleneb korteriomanike kui kaasomanike vahel eriline seadusjärgne

võlasuhe VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata

ulatuses võlasuhte (mh sellest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise) kohta sätestatu.

Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101

lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju

hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel, kui need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega. Sama kohaldub

ka korteriomaniku korteriühistu vastu esitatava nõude puhul (vt ka RKTKo 11.12.2013, 3-2-1-

129-13, p-d 19, 21 ja 28).

Kuna

kahjujuhtum

toimus

ning

veekahju

sai

alguse

kaasomandisse

kuuluvast

kanalisatsioonipüstikust, s.o kaasomandi esemest, mitte mõne konkreetse korteri eriomandi

esemest, siis on põhjendatud nõude esitamine korteriühistu, mitte mõne korteriomaniku vastu.

Elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid (sh ühiskasutuses torustikud)

on korteriomanike kaasomandis, isegi kui need läbivad mõne korteriomandi reaalosa

(RKTKo 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p 45). Korteriühistu kohustuseks on kaasomandi eseme

tavapärane korrashoid ja remont (KrtS § 34 lg 2 ja § 35 lg 2 p 1) ning selle kohustuse rikkumise

korral on kahjustatud isikul õigus esitada nõue korteriühistu vastu. Kui Madala 26 KÜ ei

hooldanud hoone kanalisatsioonipüstikut piisavalt, rikkus ta oma kohustust ja võib muude

eelduste esinemisel vastutada kahju eest. Saab eeldada, et Madala 26 KÜ rikkus oma kohustust

2-21-7730

ja see ei olnud vabandatav. Madala 26 KÜ ei lükanud maakohtu hinnangul seda eeldust ümber

ega toonud mh esile, milline hoolduse sagedus oli tema arvates piisav.

Olukorras, kus korteriomanikule tekib kahju kaasomandi esemest, ei välista korteriühistu

vastutust see, et teised korteriomanikud kasutasid püstikut prügikastina. Korteriühistu peaks

ummistuse kõrvaldama ka siis, kui kahju ei oleks tekkinud. Samuti olukorras, kus ummistuse

põhjuseks oli mõne korteriomaniku pahatahtlik tegevus. Korteriühistul võib sellisel juhul olla

nõue konkreetsete korteriomanike vastu, kes ummistuse põhjustasid, kui neid isikuid on

võimalik tuvastada.

Ka juhul, kui korteriühistu ei rikkunud oma kohustusi ja seda ei teinud ka mõni korteriomanik

ning kahju tekkis kaasomandi esemest, saab kahjustatud korteri omanik nõuda kahju hüvitamist

siiski teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu (RKTKm 09.03.2022, 2-19-9543, p 15).

Kindlustusvõtjale kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue läheb seaduse

(VÕS § 492 lg 1) alusel kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle. Nõude

üleminek ei muuda selle identiteeti.

3.2.2. Kanalisatsioonipüstiku ummistusest tekkis Madala 26-17 korteriomanikule kahju

2181 eurot 12 senti, mis oli põhjuslikus seoses kanalisatsioonipüstiku ummistumisega.

Oletuslik on Madala 26 KÜ väide, et torustiku tavapärast toimimist võis mõjutada vannitoa ja

osaliselt ka püstiku (ilma Madala 26 KÜ-d sellest teavitamata ja nõusolekut küsimata)

ümberehitamine Madala 26-17 korteriomaniku poolt. Praegu oli põhjuseks püstiku ummistus

ning eluliselt ei ole usutav, et selle põhjustas torustiku ümberehitus (mh juhul, kui seda ei tehtud

seadusega kooskõlas).

Avaldaja kahjunõue 2031 eurot 12 senti on põhjendatud. Avaldaja on 03.10.2020 kahjuteate,

Madala 26-17 korteriomaniku 05.10.2020 selgituse, vara ülevaatuse akti ning RVO Ehituse

Osaühingu 08.10.2020 e-kirjaga tõendanud, et ummistuse tõttu sai põrand kahjustatud ka

väljaspool vannituba. Kuna parkett oli ühtne (mh avaldusele lisatud fotode kohaselt), oli

eelneva olukorra ja korteri elamiskõlbulikkuse taastamiseks vaja kogu parkett vahetada.

Hinnapakkumine ja arve on piisavad tõendid kahju suuruse kohta. Hinnapakkumisest nähtuvad

tehtavad tööd, mis olemuselt vastavad kahju iseloomule. Hinnapakkumises oli tööde maksumus

2181 eurot 12 senti (sh käibemaks), avaldajale esitati 06.11.2020 arve summas 2031 eurot

12 senti ja avaldaja tasus 09.11.2020 RVO Ehituse Osaühingule 2031 eurot 12 senti. Olukorra

taastamise kulud ei olnud ebamõistlikud ja toimingud olid põhjendatud.

3.3. Arvestades seda, et avaldaja saatis Madala 26 KÜ-le 17.11.2020 tagasinõude, määrates

kahju hüvitamise tähtajaks 04.12.2020, on avaldajal õigus nõuda VÕS § 113 lg 1 ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel alates 05.12.2020 kuni kahjuhüvitise

tasumiseni korteriühistult seadusjärgses määras viivist.

3.4. Kuna avaldajal oli õigus nõuda viivist, on VÕS § 1131 lg 1 alusel põhjendatud ka tema

40 euro suurune sissenõudmiskulu hüvitamise nõue ja sissenõudmiskuludelt VÕS § 113 lg 1

alusel seadusjärgses määras viivise nõue alates 15.05.2021.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

4. Madala 26 KÜ esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega jätta avaldaja avaldus tervikuna rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda

ning määrata, et hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust

2-21-7730

kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud ulatuses. Alternatiivselt palub Madala 26 KÜ maakohtu määruse tühistada ja saata

asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.

4.1. Määruskaebuse väidete kohaselt leidis maakohus ekslikult, et Madala 26 KÜ ei hooldanud

kaasomandi eset piisavalt ning võib eeldada, et ta rikkus oma kohustusi ja rikkumine ei olnud

vabandatav. Kahjunõude esitamisel korteriühistu vastu tuleb välja selgitada, millist kohustust

ühistu rikkus ja kas korteriomaniku nõutud kahju oli hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-

eesmärgiga. Asjas ei ole tõendatud, et korteriühistu rikkus oma kohustusi. Madala 26 KÜ

juhatus täitis hoolduskohustust ning jälgis jooksvalt kaasomandi eseme seisukorda, hooldas

kaasomandi eset regulaarselt ja tegi vajadusel kaasomandi eseme remonttöid. Uputusele

eelnenud

ajaperioodil

ei

tuvastatud

kanalisatsioonipüstiku

lekkeid

või

muid

kanalisatsioonipüstiku ummistusele viitavaid asjaolusid.

Maakohus jättis tähelepanuta, et Madala 26-17 korteriomanik ehitas oma korteri vannitoa

remondi käigus omavoliliselt ümber kaasomandisse kuuluva kanalisatsioonitorustiku ning võib

vastutada tekkinud olukorra eest.

Maakohus jättis arvestamata, et Madala 26 KÜ ei vastuta korteriomanike omavolilise tegevuse

või korteriomanike kohustuste rikkumise eest.

4.2. Avaldaja ei tõendanud piisavalt tekkinud kahju suurust.

4.3. Maakohus jättis tähelepanuta, et maakohtu tegevusetuse ja tsiviilasja lahendamisega

venitamise tõttu suurenes avaldaja nõue Madala 26 KÜ vastu. Avaldaja esitas maakohtule

Madala 26 KÜ vastu avalduse 14.05.2021, maakohus võttis avalduse menetlusse 28.05.2021

ega teinud pärast 12.08.2021 menetlustoiminguid ning lahendas asja alles 31.01.2023.

Maakohus rikkus kohustust aidata kaasa, et asja oleks võimalik lahendada kiiresti ja võimalikult

väikeste kuludega. Maakohus oleks pidanud nõuet vähendama.

5. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.

Menetluse edasine käik

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus

TsMS §-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata, sest määruskaebuse väited ei anna

alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub

TsMS § 654 lg 6 kohaselt (koosmõjus TsMS §-ga 659) maakohtu määruse põhjendustega ega

korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus täiendavalt järgmist.

8. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus hagi rahuldades eksinud menetlus- ega

materiaalõiguse normide vastu ning mõistis Madala 26 KÜ-lt avaldaja kasuks põhjendatult

välja Madala 26-17 korteriomaniku eriomandi esemele tekkinud kahju.

8.1. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et Madala 26 KÜ vastutab tekkinud kahju eest,

sh järeldas maakohus õigesti, et korteriühistut saab lugeda kaasomandi esemeks oleva

2-21-7730

kanalisatsioonipüstiku korrashoiukohustust rikkunuks, sest korteriühistu ei tõendanud, et ta

täitis seda kohustust nõuetekohaselt.

Pooled ei vaidle selle üle, et korteriomanike kaasomandis oleva kanalisatsioonipüstiku

ummistuste tõttu sai Madala 26-17 korteriomaniku eriomandi ese kahjustatud.

Kui kahjustav asjaolu lähtus kaasomandi piirest, saab eeldada, et korteriühistu rikkus oma

kohustust ja see rikkumine ei olnud vabandatav. Vastutusest vabanemiseks peab korteriomanik

tõendama, tema ei ole oma kohustust rikkunud või rikkumine on vabandatav (vt ka

RKTKo 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p-d 25 ja 49; RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p 21).

Siinses asjas tõi avaldaja esile ja tõendas, et kahjustav asjaolu lähtus kaasomandi esemeks

olevast kanalisatsioonipüstikust (kahju tekkis kanalisatsioonipüstiku ummistusest). Seega võis

maakohus eeldada, et korteriühistu rikkus kanalisatsioonipüstiku korrashoiukohustust ja see ei

olnud vabandatav. Kuigi korteriühistu väitis, et ta täitis nõuetekohaselt oma kohustusi, ei

toonud ta esile ega tõendanud asjaolusid, mis seda kinnitaksid, sh millise ajavahemiku tagant

ja milliseid toiminguid korteriühistu selleks tegi.

8.2. Lisaks juhtis maakohus õigesti tähelepanu Riigikohtu praktikale, mille kohaselt saab

kahjustatud korteri omanik nõuda korteriühistult kahju hüvitamist ka siis, kui korteri omanikule

on tekkinud kahju korteriomandite kaasomandi osa esemest ja ükski korteriomanik ega

korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud. Riigikohus on leidnud, et kuivõrd kaasomandisse

kuuluva esemega seotud kasu kuulub asjaõigusseaduse (AÕS) § 71 lg 2 kohaselt kaasomanikele

ühiselt ning kaasomandi esemega seotud riske valitsevad kaasomanikud ühiselt, siis tulenevalt

KrtS § 12 lg-st 2 ja AÕS § 72 lg 5 teisest lausest kannavad nad ühiselt ka korteriomanikule

kaasomandi esemega seotud riskide realiseerumisega seotud kahju, mille hüvitamist saab nõuda

teistest korteriomanikelt korteriühistu kaudu. Sellist liiki vastutuse tekkimiseks piisab sellest,

et kahjulik mõjutus lähtus kaasomandi esemest eriomandi esemele ning tema ainukasutusse

antud kaasomandi esemele on tekkinud kahju. Korteriühistul on pärast kahju hüvitamist

VÕS § 137 lg 2 alusel õigus esitada tagasinõue isikute (sh korteriomanike) vastu, kes olid sama

kahju põhjustamise eest kaasvastutajad kannatanu ees (RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p 18;

RKTKm 30.03.2023, 2-19-9500, p 16). Seda arvestades peab korteriühistu hüvitama

korteriomanikule kaasomandi esemest tuleneva kahjuliku mõjutuse tõttu tekkinud kahju ka siis,

kui korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud.

9. Korteriühistu vastutust hinnates ei jätnud maakohus tähelepanuta korteriühistu väidet

korteriomaniku

enda

võimaliku

vastutuse

kohta

seoses

kaasomandisse

kuuluva

kanalisatsioonitorustiku ümberehitusega. Maakohus leidis, et korteriühistu vastuväide on

oletuslik ja selle aluseks olevad asjaolud tõendamata. Ringkonnakohtul ei ole alust asuda

maakohtust erinevale seisukohale. Korteriühistu ei ole toonud esile ega tõendanud asjaolusid,

mille alusel saaks järeldada, et kanalisatsioonipüstiku ummistus oli tingitud sellest, et kahju

kannatanud korteriomanik ühendas kanalisatsioonipüstikuga uue kanalisatsioonitoru.

10. Kahju suuruse osas ei ole korteriühistu täpsemalt selgitanud, miks ta maakohtu määruse

põhjendustega ei nõustu. Võttes aluseks korteriühistu maakohtus esitatud vastuväited, nõustub

ringkonnakohus maakohtu põhjendustega, neid kordamata.

11. Maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka määruskaebuse väited selle kohta, et

maakohus venitas praeguse asja lahendamisega ning oleks seetõttu pidanud väljamõistetavat

kahjuhüvitist vähendama.

2-21-7730

Kuigi TsMS § 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks

tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega, ei saa kohtuvaidluse

lahendamise kestus mõjutada kohtumenetluses esitatud menetlusosaliste vahelisest suhtest

tuleneva nõude sisulist lahendamist.

Siinses asjas nõuab avaldaja korteriühistult kahjuhüvitist ja viivist. Iseenesest saab nii

kahjuhüvitist kui ka viivist kohtumenetluses vähendada, kuid seda saab teha menetlusosalistest,

mitte kohtust tulenevatel asjaoludel. Kahjuhüvitist saab VÕS § 139 lg 1 järgi vähendada,

arvestades kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel, ning lisaks saab kohus kahjuhüvitist

VÕS § 140 lg 1 järgi piirata, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes

äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu, arvestada kõiki asjaolusid,

eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda.

Ebamõistlikult suure viivise vähendamist saab viivist maksma kohustatud isik nõuda

VÕS § 113 lg 7 järgi koosmõjus VÕS §-ga 162, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust

tema poolt, teise poole õigustatud huvi ja poolte majanduslikku seisundit. Iseenesest mõjutab

kohtumenetluse kestus viivisenõude suurust, kuid ainuüksi see asjaolu ei annaks kohtule,

arvestades mõlema menetlusosalise õigustatud huve, alust viivisenõuet vähendada.

12. Ülaltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata. Määruse peale saab TsMS § 696 lg 3 järgi koosmõjus

TsMS §-ga 617 lg-ga 2 esitada Riigikohtule määruskaebuse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetlusega seotud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda.

14. Ringkonnakohus määrab menetluskulude jaotuse alusel TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 ning

TsMS § 175 lg 1 järgi vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suuruse.

Avaldaja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema määruskaebemenetlusega seotud

menetluskuluks lepingulise esindaja kulud 120 eurot. Õigusabikulu ei sisalda käibemaksu, sest

õigusabi osutanud äriühing 4PS OÜ ei ole käibemaksukohuslane. Avaldaja menetluskulude

nimekirja kohaselt kulus avaldaja lepingulisel esindajal määruskaebemenetluse toimingutele

(maakohtu määruse ja määruskaebusega tutvumine; avaldaja seisukoha koostamine ja kohtule

esitamine) kokku üks tund. Arvestades maakohtu määruse, määruskaebuse ja vastuse sisu ja

mahtu, on kolleegiumi hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud

kogu ulatuses põhjendatud ja vajalik. Menetluskulude nimekirja järgi on avaldaja esindaja

tunnitasu 120 eurot, mis ei ületa juristi keskmist tasumäära sarnase keerukusega asja puhul.

Seega on avaldaja vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 120 eurot (1 tund ×

120 eurot/tund), mis tuleb Madala 26 KÜ-lt avaldaja kasuks välja mõista. Vastavalt avaldaja

taotlusele tuleb Madala 26 KÜ-l TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

15. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178

2-21-7730

lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)