2-20-14377/47 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Indrek Soots ja Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht 13.08.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-14377

Kohtuasi

X

avaldus

Tallinna

kohtutäitur

Mati Kadaku

taandamiseks täiteasjas nr 008/2020/1019

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.05.2022 määrus (menetluskulude

kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik I Y (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Riho Viik

Puudutatud isik II C (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isikute I ja II lepinguline esindaja Riho Viik

Puudutatud isik III Q (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Marina Smirnova

Tallinna kohtutäitur Mati Kadak

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X 06.01.2023s, 16.01.2023 ja 14.02.2023 esitatud tõendid asja materjalide

juurde võtmata.

2. Jätta Harju Maakohtu 05.05.2022 määrus muutmata osas, milles maakohus mõistis

Xlt välja Ci kasuks menetluskulude hüvitise 150 eurot, rahuldas Qi taotluse

menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määras kindlaks ning mõistis Xlt välja Qi

kasuks menetluskulude hüvitise 240 eurot (resolutsiooni p-d 5–8). Ülejäänud osas

on Harju Maakohtu 05.05.2022 määrus jõustunud.

3. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

4. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

2-20-14377

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja) esitas Harju Maakohtule 04.09.2020 avalduse kohtutäituri Mati Kadaku

(kohtutäitur) taandamiseks täiteasjas nr 008/2020/1019. Kohtutäitur algatas Y (puudutatud isik

I) 19.05.2020 täitmisavalduse alusel Ci (puudutatud isik II), Qi (puudutatud isik III) ja avaldaja

suhtes

täitemenetluse

vastavalt

täiteasjades

nr

008/2020/1019,

008/2020/1020

ja

008/2020/1021.

2. Harju Maakohus jättis 27.11.2020 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud

avaldaja kanda. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, mis jäeti Tallinna

Ringkonnakohtu 09.07.2021 määrusega rahuldamata, maakohtu määrus muutmata ning

määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud avaldaja kanda. Määrused jõustusid

05.08.2021.

3. Puudutatud isikud I ja II esitasid maakohtule 12.10.2020 menetluskulude nimekirja, mille

kohaselt on nende menetluskulud kokku 300 eurot (käibemaksuta). Puudutatud isikute I ja II

menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja õigusabiteenust 3 tundi hinnaga

100 eurot tund (käibemaksuta).

4. Puudutatud isik III esitas 30.11.2020 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema

menetluskulud kokku 240 eurot (sisaldab käibemaksu). Puudutatud isiku III menetluskulude

nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja õigusabiteenust 2 tundi hinnaga 120 eurot tund

(käibemaksuga).

5. Avaldaja esitas puudutatud isikute menetluskuludele vastuväited 22.04.2022, paludes jätta

puudutatud isikute kasuks menetluskulud välja mõistmata. Avaldaja hinnangul puuduvad asjas

tõendid selle kohta, et puudutatud isik I ja puudutatud isik II oleks kandud õigusabikulusid.

Avaldaja tõi välja, et asjas esitatud arvel nr 12102020BD on maksjaks puudutatud isik I,

mistõttu ei ole puudutatud isikud I ja II tõendanud menetluskulude tekkimist. Ühtlasi puuduvad

avaldaja väitel tõendid, et puudutatud isikul III oli esindaja. Avaldaja tõi esile, et asjas esitatud

arve nr 127 maksja on F. Järelikult ei ole puudutatud isik III tõendanud menetluskulude

tekkimist. Lisaks on 20.04.2022 arve koostaja Marina Smirnova teatanud kirjalikult avaldajale,

et puudutatud isik III ei nõua kohtukulusid.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus jättis 05.05.2022 määrusega (vaidlustatud määrus) kindlaks määramata

kohtutäituri menetluskulude suuruse (resolutsiooni p 1). Maakohus rahuldas puudutatud

isikute I ja II avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks (resolutsiooni p 2), määras

kindlaks puudutatud isikute I ja II menetluskulude suuruseks 300 eurot (resolutsiooni p 3) ning

mõistis avaldajalt puudutatud isiku I kasuks välja 150 eurot (resolutsiooni p 4) ja puudutatud

2-20-14377

isiku II kasuks 150 eurot (resolutsiooni p 5). Lisaks rahuldas maakohus puudutatud isiku III

avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks (resolutsiooni p 6), määras puudutatud isiku III

menetluskulude suuruseks 240 eurot (resolutsiooni p 7) ja mõistis selle avaldajalt puudutatud

isiku III kasuks välja (resolutsiooni p 8).

6.1. Maakohtu määruse kohaselt ei nõustunud maakohus avaldaja seisukohaga, et puudutatud

isikute I ja II menetluskulud ei kuulu hüvitamisele. Kohtute infosüsteemi andmetel teatas

puudutatud isik I ja puudutatud isiku II lepinguline esindaja Riho Viik 05.10.2020 oma

esindusõigusest. Kohtule esitati volikirjad ja lepingulise esindaja diplom. Arve nr 12102020BD

spetsifikatsioonist nähtub, et osutatud õigusabi kuulub käesoleva kohtuasja juurde. Maakohtu

hinnangul ei saa järeldada arve adresseerimisest puudutatud isikule I, et puudutatud isikul II ei

ole menetluskulusid tekkinud. Puudutatud isikute I ja II lepinguline esindaja 12.10.2020 tõi

menetlusdokumendis välja, et kokku on menetluskulu puudutatud isikutel I ja II 300 eurot.

Menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 9). Kohtuasja materjalidest nähtub

puudutatud isikute I ja II põhjendatud ning vajalike menetluskulude olemasolu. 12.10.2020

esitatud menetluskulude nimekiri on koostatud selliselt, et selle alusel on kohtul võimalik

hinnata menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Avaldaja vastuväited ei välista puudutatud

isikute I ja II põhjendatud menetluskulude kindlaksmääramist.

Kohtuvaidluse mahtu ja õiguslikku keerukust arvestades olid maakohtu hinnangul

menetluskulude nimekirjas märgitud lepingulise esindaja toimingud vajalikud, toimingute

tegemise ajakulu 3 tundi põhjendatud ning tunnitasu põhjendatud vastavalt taotletule 100 eurot

ilma käibemaksuta. Lähtudes asja õiguslikust keerukusest, menetlusdokumentide mahust ja

sisust ning tehtud toimingutest (sh võttes arvesse, et lepinguliselt esindajalt eeldatakse

põhjalikke õigusteadmisi), on puudutatud isikute I ja II lepingulise esindaja tasu põhjendatud

300 euro ulatuses (3 x 100 = 300). Puudutatud isikud I ja II on kohtumenetluses osalenud

ühiselt võrdses ulatuses ja esitanud kohtule ühiselt menetlusdokumente. Maakohtu hinnangul

tuli puudutatud isikute I ja II põhjendatud ning vajalikud menetluskulud avaldajalt välja mõista

võrdsetes osades. Puudutatud isikute I ja II võrdne osa on 150 eurot (300 : 2 = 150). Maakohus

mõistis avaldajalt välja menetluskulud puudutatud isiku I kasuks 150 eurot ja puudutatud

isiku II kasuks 150 eurot.

6.2. Maakohus ei nõustunud avaldaja seisukohaga, et puudutatud isiku III põhjendatud ning

vajalikud menetluskulud ei kuulu hüvitamisele. Kohtute infosüsteemi andmetel puudutatud

isiku III lepinguline esindaja Marina Smirnova esitas 10.11.2020 volikirja ja lepingulise

esindaja diplomi. Arve nr 127 spetsifikatsioonist nähtub, et osutatud õigusabi kuulub käesoleva

kohtuasja juurde. Arvel on märgitud puudutatud isiku III isikukood ja perekonnanime Q juurde

sulgudes täpsustus F. Maakohtu hinnangul on arve adresseeritud puudutatud isikule III. Samuti

ei saa järeldada arvete adresseerimisest, et menetluskulusid ei ole tekkinud. Kohtuasja

materjalidest nähtub puudutatud isiku III põhjendatud ja vajalike menetluskulude olemasolu.

30.11.2020 esitatud menetluskulude nimekiri on koostatud selliselt, et selle alusel on kohtul

võimalik hinnata menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Avaldaja vastuväited ei välista

puudutatud isiku III põhjendatud menetluskulude kindlaksmääramist.

Kohtuvaidluse mahtu ja õiguslikku keerukust arvestades on menetluskulude nimekirjas

märgitud lepingulise esindaja toimingud vajalikud ning toimingute tegemise ajakulu 2 tundi

põhjendatud. Kohtuvaidlus eeldas dokumentidega tutvumist, esindatava ja esindaja vahelist

koostööd, samuti õiguslikku analüüsi, mis on ajamahukas. Lepingulise esindaja tunnitasu on

põhjendatud vastavalt taotletule 120 eurot koos käibemaksuga. Lähtudes asja õiguslikust

keerukusest, menetlusdokumentide mahust ja sisust ning tehtud toimingutest (sh võttes arvesse,

2-20-14377

et lepinguliselt esindajalt eeldatakse põhjalikke õigusteadmisi), siis on puudutatud isiku III

lepingulise esindaja tasu põhjendatud 240 euro ulatuses (2 x 120 = 240).

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

7. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud määruse puudutatud

isikutele II ja III väljamõistetud menetluskulude osas (resolutsiooni p-d 5–8) ja teha tühistatud

osas uus määrus, millega jätta menetluskulud avaldajalt puudutatud isikute II ja III kasuks välja

mõistmata.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt puuduvad asjas tõendid selle kohta, et puudutatud isik II

esitas 12.10.2020 menetlusdokumendis menetluskulude nimekirja. Asjas esitatud arve

nr 12102020BD maksjaks on märgitud puudutatud isik I, mistõttu ei ole puudutatud isik II

esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja tõendeid menetluskulude tekkimise kohta.

Puudutatud isik III ei ole asjas puudutatud isikuks. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et

puudutatud isikul III oli esindaja. Asjas esitatud arve nr 127 maksjaks on F. Ühtlasi on avaldaja

saanud teate, et puudutatud isik III loobus õigusabikuludest kompromissi sõlmimisega muudel

juhtudel.

8. Puudutatud isikud I ja II vaidlevad määruskaebusele vastu, paluvad selle jätta rahuldamata

ja menetluskulud avaldaja kanda.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus

§-ga 659) jätta vaidlustatud osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

11. TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus §-ga 659) järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse

põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Maakohtu määrus on vaidlustatud üksnes osas, milles maakohus määras kindlaks ja

mõistis avaldajalt välja puudutatud isiku II ja puudutatud isiku III menetluskulud. Kuigi

avaldaja palus 16.01.2023 esitatud täpsustuses tühistada vaidlustatud määrus tervikuna, ei

sisalda see dokument põhjendusi puudutatud isiku I menetluskulude kindlaksmääramise kohta,

sh et avaldaja sooviks erinevalt 31.05.2022 esitatud määruskaebusest vaidlustada ka puudutatud

isiku I menetluskulusid. Samuti oli selleks ajaks möödunud tähtaeg määruskaebuse

täiendamiseks (TsMS § 634 lg 1 koosmõjus §-ga 659). Avaldaja on 14.02.2023 kirjas kohtule

kinnitanud, et kaebas vaidlustatud määruse edasi puudutatud isikute II ja III menetluskulude

osas ning on puudutatud isikule I menetluskulud 150 eurot juba hüvitanud. Ringkonnakohus

kontrollib seega vaidlustatud määrust üksnes puudutatud isiku II ja puututatud isiku III

menetluskulude osas. Ülejäänud osas on maakohtu määrus jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine

lause koosmõjus §-ga 659).

12. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab

kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud

2-20-14377

diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796, p 17; 23.03.2016, 3-2-1-184-15,

p 14). Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse

asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga

(vt nt RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.3; RKTKo 27.05.2020, 2-17-16812, p 19.2).

Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja

siseveendumuse alusel. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui

maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.

Kolleegiumi arvates ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6 ja

§ 659). Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist.

12.1. Avaldaja leiab määruskaebuses endiselt, et puudutatud isikule II ei ole menetluskulusid

tekkinud, kuna ta ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja arve on väljastatud puudutatud

isiku I nimele. Riho Viik palus maakohul 05.10.2020 võimaldada ligipääs käesolevale

kohtuasjale, esitades enda esindusõiguse tõendamiseks nii puudutatud isiku I kui ka puudutatud

isiku II allkirjastatud volikirjad (dtl 85–88). Riho Viik esitas 12.10.2020 seisukoha, milles on

märgitud, et tegemist on Y ja Ci seisukohaga. Kuigi seisukohaga esitatud arve on väljastatud

puudutatud isiku I nimele (dtl 293), ei saa üksnes sellest arvest järeldada, et puudutatud

isikule II õigusabi ei osutatud ning et tal ei tekkinud seega hüvitatavaid menetluskulusid. Arvel

märgitud toimingud, sh 12.10.2020 seisukoha esitamine oli tehtud mh puudutatud isiku II

kehtiva volikirja alusel ja puudutatud isiku II huvides. TsMS § 176 lg 6 teise lause järgi ei pea

menetlusosaline kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama, st

puudutatud isikul II ei olnud vaja iseenesest esindajakulude kohta arveid esitada.

Menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik

(TsMS § 174 lg 9). Riigikohus on leidnud, et eeltoodu kehtib ka olukorras, kus mitme hageja

või kostja korral on arve esitatud ühele hagejale või kostjale (RKTKm 05.02.2020, 2-14-14536,

p 16). Puudutatud isikud I ja II on teatanud, et neil on omavahelised kokkulepped

menetluskulude tasumise osas. Kuna puudutatud isikud I ja II on esitanud ühise

menetlusdokumendi, sh taotluse selle koostamise eest menetluskulude 300 euro

väljamõistmiseks, ja põhistanud seda arvega, siis ei ole põhjendatud arvata, et kulusid ei ole

tekkinud. Praegusel juhul ei oma tähtsust, kuidas puudutatud isikud omavahel hiljem tasu

maksmise jagavad. Seetõttu ei ole asjassepuutuv ka avaldaja 16.01.2023 esitatud tõend e-

kirjavahetusest puudutatud isikute I ja II lepingulise esindajaga (lisa 3) , mille ringkonnakohus

jätab asja materjalide juurde TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel võtmata. Puudub alus arvata, et

puudutatud isikud I ja II ei oleks oma esindajale õigusabiteenuse eest tasunud või et nad peaksid

seda vaatamata esitatud arvele tegema osaliselt. Kokkuvõttes ei ole hageja jaoks vahet, kas ta

peab menetluskulud hüvitama üksnes puudutatud isikule I või puudutatud isikutele I ja II samas

summas võrdsetes osades. Õigusabi osutamisele kulunud aega ja tunnihinda, st menetluskulusid

kokku 300 eurot, on maakohus pidanud mõistlikuks ja vajalikuks ning avaldaja ei ole seda

määruskaebuses vaidlustanud.

12.2. Avaldaja leiab, et puudutatud isikule III ei peaks menetluskulusid hüvitama, kuna ta ei

esitanud menetluskulude nimekirja ja arvet ning ta ei ole menetlusosaline. Maakohus märkis

vaidlustatud määruses õigesti, et puudutatud isiku III esindaja Marina Smirnova esitas

10.11.2020 volikirja ja lepingulise esindaja diplomi. Arvel nr 127, mis koos 30.11.2020

menetluskulude nimekirjaga esitati, on lisatud puudutatud isiku III perekonnanime Q juurde

sulgudes F ning arvel märgitud isiku isikukood ühtib puudutatud isiku III omaga. Seetõttu ei

ole alust arvata, et arve oleks esitatud ja õigusabikulud tekkinud mõnele muule isikule kui

puudutatud isikule III. Seoses avaldaja väidetega, et puudutatud isik III ei olnud või ei oleks

2-20-14377

pidanud olema menetlusosaline, märgib ringkonnakohus, et avaldaja esitas juba enne maakohtu

sisulise lõpplahendi peale kaebamist kohtule vastuväite puudutatud isiku III lõpplahendis

menetlusosaliseks märkimise kohta. Avaldaja 14.12.2020 esitatud määruskaebuse jättis

Tallinna Ringkonnakohus 09.07.2021 määrusega rahuldamata ja muutmata maakohtu

27.11.2020 määruse, millega lahendati avaldaja avaldus ning jäeti menetluskulud avaldaja

kanda. Ka määruskaebemenetluse kulud jäeti avaldaja kanda. Arvestades, et nii maakohtu kui

ka ringkonnakohtu menetlusse oli puudutatud isik III faktiliselt kaasatud, tema menetluskulud

jäeti avaldaja kanda ning menetluskulude jaotuse määrused on jõustunud, ei ole ringkonnakohtu

hinnangul avaldajal menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitatud kaebuses

võimalik enam vaidlustada seda, et tema kanda jäeti ka puudutatud isiku III kui avaldaja

hinnangul menetlusvälise isiku kulud. Praeguses menetlusstaadiumis saab avaldaja vaidlustada

menetluskulude suurust ja ka menetluskulude tõendatust, mida avaldaja on teinud. Seetõttu ei

puutu asjasse avaldaja 06.01.2023 esitatud tõendid, mille ringkonnakohus jätab asja materjalide

juurde võtmata.

Maakohus hindas puudutatud isiku III menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise

esindaja kulusid ja leidis, et need vastavad esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning

esitatud menetlusdokumentidele. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus puudutatud

isikule III õigusabiteenuse osutamisele kulunud aja hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning

määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada puudutatud

isikule III kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt. Asjassepuutuv ei ole

avaldaja väide, et puudutatud isik III on menetluskulude nõudest loobunud, kuna kohtule ei ole

avaldaja väidetud kompromissilepingut menetluskulude osas esitatud ning puudutatud isik III

ei ole kohtule oma menetluskulude hüvitise nõudest loobumisest teatanud. Seetõttu ei oma

tähtsust ka avaldaja ja puudutatud isiku III esindaja kirjavahetus, mistõttu jätab ringkonnakohus

avaldaja 16.01.2023 menetlusdokumendi lisana 2 esitatud e-kirjad asja materjalide juurde

TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel võtmata.

13. Lisaks eelmises punktides nimetatud tõenditele ei võta ringkonnakohus vastu ka 16.01.2023

lisana 1 esitatud Q abielutunnistust ja 14.02.2024 esitatud maksekorraldust. Avaldaja soovib

abielutunnistusega tõendada määruse täitmisel tekkivaid raskusi, mis ei ole asjassepuutuv ning

vaidlust ei ole asjaolu üle, et avaldaja on puudutatud isikule I 150 eurot menetluskulude hüvitise

tasunud. Kuna dokumendid, mida ringkonnakohus vastu ei võta, on esitatud elektrooniliselt,

puudub vajadus neid füüsiliselt tagastada.

14. TsMS § 178 lg 4 järgi kulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei

hüvitata.

15. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)