3-24-1933/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

13.08.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1933

Haldusasi

Mittetulundusühing Roheline Viimsi kaebus Viimsi

valla 10.06.2024 väljastatud ehituslubade tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Mittetulundusühing Roheline Viimsi

Vastustaja – Viimsi vald

Kolmas isik – Develora OÜ

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17.07.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Mittetulundusühingu Roheline Viimsi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Mittetulundusühingu Roheline Viimsi määruskaebus Tallinna

Halduskohtu 17.07.2024 määruse resolutsiooni punkti 1 peale.

2. Jätta Mittetulundusühingu Roheline Viimsi määruskaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 17.07.2024 määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viimsi Vallavolikogu (edaspidi Viimsi vald või vald) kehtestas 21.05.2019 otsusega nr 37

valla üldplaneeringut ja teemaplaneeringuid muutva Pärtlepõllu detailplaneeringu (DP). DP on

küll kehtiv, kuid selle uuendamise üle käib vaidlus halduskohtus (haldusasi nr 3-23-2877). DP

kehtestati rohevõrgustiku puhveralasse ja osaliselt tugialasse. DP piirneb Mäealuse

maastikukaitsealaga, kuhu DP-ga planeeriti samuti inimtegevus (kelgumägi, terviserada). DP

menetluses loobus vald keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimisest ja piirdus

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnanguga.

2. Viimsi vald andis 06.06.2024 tehnovõrkude ehitusloa nr 2412271/03725.

3. Viimsi vald andis 10.06.2024 teede ehitusload nr TEL-238; TEL-239; TEL240; TEL-241 ja

TEL-242.

4. Mittetulundusühing Roheline Viimsi (kaebaja) esitas Tallinna Halduskohtule 30.06.2024

kaebuse Viimsi valla 06.06.2024 ehitusloa nr 2412271/03725 (tehnovõrgud), 10.06.2024

ehitusloa nr TEL-238 (tee), 10.06.2024 ehitusloa nr TEL-239 (tee), 10.06.2024 ehitusloa nr TEL-

3-24-1933

2(8)

240 (tee), 10.06.2024 ehitusloa nr TEL-241 (tee) ja 10.06.2024 ehitusloa nr TEL-242 (tee)

tühistamiseks.

5. Kaebaja esitas 12.07.2024 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub

peatada eelnimetatud ehituslubade kehtivus või täitmine kuni kohtuotsuse jõustumiseni

käesolevas asjas.

Kaebajale sai 12.07.2024 teatavaks, et ehituslubasid asutakse realiseerima. Selleks on 12.07.2024

alustatud planeeringuala niitmist, et ette valmistada tehnika saatmist ehitustööde teostamiseks

alates 15.07.2024. Niitmist ja ehitustööde teostamist alustati juuli keskel hoolimata sellest, et

Keskkonnaamet juhtis 24.11.2023 kirjas tähelepanu, et projektalal asub kaitsealuse liigi

(rukkirääk) leiukoht. Rukkiräägud asuvad alal ka praegu, kuna sügisränne pole veel alanud.

Ehitustegevuse alustamine keset suve rikub otseselt looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lg 1

nõudeid, kuna kaitsealuse isendi tahtlik surmamine on keelatud. LKS § 55 lg 61 p 1 kohaselt on

keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või

pesade kõrvaldamine. Samuti on LKS § 55 lg 61 p 2 kohaselt keelatud looduslikult esinevate

lindude tahtlik häirimine. See, milliseid rohumaaliike (linnuliike) veel planeeringualal esineb, ei

ole tänaseni isegi kindlaks tehtud.

Niitmise alustamisega Pärtlepõllu DP alal on rukkiräägu elupaik hetkeseisuga vähemalt osaliselt

juba hävitatud. Niitmine ja ehitustegevusega alustamine toob vältimatult kaasa isendite

hukkumise. Kuna vallale ja ehitusloa saajale oli kaitsealuse liigi leiukoht teada, on tegemist LKSi

tahtliku rikkumisega, mille eest järgneb seaduses ette nähtud vastutus. Vähemalt vallale oli väga

hästi teada ka see, et DP omab väga negatiivset mõju merikotka elupaigale, mis on I

kaitsekategooria kaitsealune liik.

Ehitusseadustiku (EhS) § 44 p-d 4 ja 10 annavad aluse ehitusloa andmisest keeldumiseks nii

püsiva olulise keskkonnamõju tõttu kaitsealustele liikidele kui ka põhjaveele. Nende sätete

kohaldamist pole kaalutud. On ilmselge, et eelhinnang oli keskkonnale avalduva mõju osas

puudulik. DP menetluses on loomastikule, linnustikule ja põhjaveele avalduvaid mõjusid

hinnatud valesti. On tõendatud, et Viimsi vallas on jõutud järkjärgult olukorda, mis ei vasta enam

hädaolukorra seaduse (HOS) § 36 lg 4 p 3 nõuetele, kuna vald ei suuda tagada veega varustamise

toimepidevust. Samuti on tõendatud, et AS Viimsi Vesi ei suuda juba ammu teenindada isegi

olemasolevaid tarbijaid, rääkimata uutest liitujatest. Esialgne õiguskaitse on vajalik ka seetõttu,

et vältida olukorda, mis toimus Tammelaane planeeringualal. Ka see detailplaneering oli

koostatud üldplaneeringut ja rohevõrgustiku teemaplaneeringut muutvana. Kuigi kohus lõpuks

planeeringu tühistas, jõuti valla rohevõrgustikule tekitada ehitamisega suur keskkonnakahju.

6. Viimsi vald palub jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ja kaebus tagastada.

Kaebajal puudub kaebeõigus ehituslubade vaidlustamisel. Kaebaja tähelepanekud Pärtlepõllu

detailplaneeringuga või kaebaja arvates selle käigus toimunud minetustega tuleb jätta

tähelepanuta, kuna DP on kehtiv dokument. Kolmandal isikul on õigus alustada DP realiseerimist

lubatud mahus vastavalt väljastatud ehituslubadele. Vastustajal ei ole võimalik keelduda

ehituslubade väljastamisest. Avaliku võimu tegevust võib isik vaidlustada üksnes iseenda ehk

subjektiivsete õiguste kaitseks. Kaebeõiguse tekkimiseks ja kohtusse pöördumiseks ei piisa

üksnes väitest, et haldusakt või toiming on seadusega vastuolus, vaid tuleb tõendada, et halduse

õigusvastane tegevus rikub just kaebaja õigusi. Kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 30 lg 2 sätestab, et kui keskkonnaorganisatsioon

vaidlustab haldusakti või sooritatud toimingu, eeldatakse, et tema huvi on põhjendatud või et

tema õigusi on rikutud, kui vaidlustatud haldusakt või toiming on seotud organisatsiooni

keskkonnakaitseliste eesmärkide või senise keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga. Säte seab

keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigusele piirangud. Lisaks sellele, et vaidlustatud haldusakt või

toiming

peab

olema

seotud

organisatsiooni

keskkonnakaitseliste

eesmärkide

või

3-24-1933

3(8)

tegevusvaldkonnaga

(mis

antud

juhul

ei

ole

täidetud),

tuleneb

sellest,

et

keskkonnaorganisatsiooni kaebuse alus (HKMS § 41 lg 2) peab eelnimetatutega seonduma.

Keskkonnaorganisatsioonile

ei

ole

piiramatut

populaarkaebuse

esitamise

õigust.

Keskkonnaorganisatsiooni kaebuse aluseks olevad argumendid peavad olema seotud keskkonna

kaitse eesmärkidega ja need ei tohi omada prioriteeti kolmandate isikute põhiõiguste, näiteks

ettevõtlusvabaduse või omandiõiguse ees. KeÜS-i kohaselt tuleb kaaluda ka teiste isikute ja

avalikke huve ning piirkonna eripära. Nii keskkonnaorganisatsiooni reaalset võimet oma

keskkonnakaitselisi eesmärke ellu viia kui ka olulist puutumust keskkonnaga tuleb kaebajal

tõendada. Keskkonnakaitseline eesmärk ei saa olla valimatu ja ebaõige kaebuste genereerimine.

Keskkonnakaitse eeldab laialdasemat tegevust näiteks uuringute tellimisel või koostamisel,

piirkondade kaardistamisel ja eelnevat koostööd ning arutelusid kogukonnas ning vallavalitsuses

või asjakohases riigiasutuses.

DP raames koostati KSH eelhinnang. Seal toodud selgitustest tulenevalt ning kohtumenetluses

kohtute poolt kirjapandust, kaalus vald ehituslubade andmise menetluses ainult seni kaalumata

ja praktikas rakendatavate meetmete tarvitusele võtmist keskkonna osas. Ehituslubade andmisel

on arvestatud kogukonna soovi säästa võimalikult suures mahus haljastust kraavi ümbruses. KSH

eesmärk on selgitada ja arvestada keskkonnamõju otsustusprotsessi varajases staadiumis. Mõju

tuleb arvestada juba planeerimisraamistiku loomisel, kui tehakse strateegilisi valikuid. KSH

eelhinnangust ja kehtivast DP-st tulenevalt on vaidlustatud ehitusload antud välja õiguspäraselt

ja kaalutlusvigadeta.

Kaebaja poolt esitatud tõenditelt ei nähtu nende loomise asukoht ja nendega ei ole tõendatud

LKS-i rikkumine. Isegi, kui see nii oleks, on LKS rikkumise puhul asjakohane menetlus

(järelevalve-, väärteomenetlus) Keskkonnaameti pädevuses. Võib möönda, et praegu ei ole

arendajal niitmiseks kõige parem aeg, ohutuim aeg selleks on alles peale 16. augustit. Sellisel

juhul on tagatud kõige kõrgem linnupoegade ellujäävus. Juhul, kui on vajadus niita varem, oleks

tulnud kasutada räägusõbralikke niitmisviise. Niitmine ei ole kaebuse esemega ja vastustajaga

seotud asjaolu. See, millal ehitaja otsustab töödeks ettevalmistusi tegema hakata, on tema otsus.

Ehitaja/arendaja peab olema kursis võimalike looduskaitseliste piirangutega. Mitte ükski kaebaja

esitatud tõend ei näita, et tegelikult oleks rääke surma saanud. Esitatud video peal ei ole näha

ühtegi surnud rukkirääku, taustal on rukkiräägu laulmist kuulda, aga see ei tähenda, et rääk asub

konkreetsel planeeringualal. Planeeringuala ei jää merikotka elupaika ja seda ei ole ka vald DP-

s ise käsitlenud. Liigikaitsega tegeleb Keskkonnaamet, kes oskab öelda, kas DP-l on või ei ole

mõju kotka pesitsusalale ja kui suur see mõju on. See, et alal ja lähiümbruses ka teisi linnuliike

elab, on loogiline, kuid Siuts kuvatõmmis ei ole selle väite esitamiseks sobiv tõend. Äpi mõte on

leida olemasolevale linnulaulule võimalikult sarnane heli. See, et ta mingi nimekirja liike välja

pakub, ei tähenda veel, et kõik pakutud liigid seal olemas oleks. Äpp võib olla vahel ka väga

rumal, ei tunne kõrval valjusti laulvat lindu ära ning pakub kõike muud, kui õiget liiki. Sookured

on filmitud kevadel, kui veel lumi maas. Kured lendavad ja liiguvad erinevatel aladel. Rändelt

tulijad võivad jalgu puhata ka planeeringu alal. Kaebaja pole selliseid tõendeid esitanud, et seal

ka pesitsetakse.

7. Develora OÜ palub jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata,

Kaebaja pole järginud haldusaktide (ehituslubade) kohtueelse vaidlustamise korda. Kaebaja

oleks pidanud esmalt esitama enda vaidlustuse ehituslubade väljastajale, s.o vastustajale läbi

vaatamiseks. Kolmandale isikule teadaolevalt kaebaja seda teinud ei ole ning sellega seoses on

kaebaja minetanud enda õiguse kaebuse kohtus läbivaatamiseks.

Ehitusload on väljastatud seaduslikult, võttes arvesse Keskkonnaameti seisukohta. Lisaks

21.05.2019 otsuse „Lubja küla, kinnistu Pärtelpõllu detailplaneeringu kehtestamine“ käigus

käsitletud keskkonnaalastele küsimustele, on ka ehituslubade väljastamise peale täiendavat

3-24-1933

4(8)

kontrolli kooskõlastanud Keskkonnaamet. EhS annab imperatiivse loetelu asjaoludest, mille

puhul saab kohalik omavalitsus keelduda ehitusloa väljastamisest. Antud juhul puudusid

asjaolud, mis oleksid lubanud ehituslubade väljastamisest keelduda. Kuna ehitusega pole veel

alustatud, ei saa olla tekkinud ka ehitusloa tühistamise aluseks võida olevad asjaolud.

Kaebajal puudub oluline ja reaalne puutumus vaidlustatavate haldusaktidega (ehituslubadega).

Ainuüksi asjaolu, et kaebaja juriidiline aadress on registreeritud tema juhatuse liikme elukohaga

samale aadressile (Külavainu tee 7, Lubja küla, Viimsi vald, 74010) ei tähenda, et kaebajal oleks

automaatselt oluline ja reaalne puutumus läheduses paiknevatele kinnistutele ehituslubade

väljastamisega. Kaebaja pole puudutatud isikule teadaolevalt antud asukohas ühegi kinnisasja

omanik.

Puudutatud isikul on tekkinud õiguspärane ootus ehitustegevuse osas. Ta on kehtivat

detailplaneeringut ning väljastatud ehituslubasid arvestades asunud tegema investeeringuid tee

ehituseks ja muude kommunikatsioonide (nt vee äravoolu kraav, vesi ja kanalisatsioon, kinnistute

elektriühendus) rajamiseks. Kinnistute elektriühenduse rajamiseks vajaliku alajaamaga

liitumiseks sõlminud lepingu Imatra Elekter AS-iga, kokku on lepitud kulud ja nende tasumise

kord. Ehituslubade realiseerimisega on tekkinud reaalsed rahalised kohustused, mis

ehitustegevuse keelustamise korral esialgse õiguskaitse raames võivad päädida olulise rahalise

kahju ja/või täiendava vaidlusega Imatra Elekter AS-iga.

8. Tallinna Halduskohus jättis 17.07.2024 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 1), võttis kaebuse menetlusse (resolutsiooni p 2), tunnistas

vastustajaks Viimsi valla (resolutsiooni p 4), kaasas kolmanda isikuna menetlusse Develora OÜ

(resolutsiooni p 7).

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel asub projektalal III kaitsekategooria kaitsealuse

liigi Crex crex (rukkirääk) leiukoht. Leiukoht on registreeritud 21.03.2023. Kehtestatud

detailplaneeringu ajal nimetatud liiki leitud ei oldud, kuid kõnealuste ehituslubade väljastamise

ajal oli rukkiräägu leiukoht teada. Rukkirääk kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. LKS

§ 43 lg 3 p 1 kohaselt arvatakse III kaitsekategooriasse liigid, mille arvukust ohustab elupaikade

ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite

toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka. Piiritlemata II ja III kategooria

kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse. Kaitsealuse loomaliigi tahtlik surmamine,

pesade ja munade tahtlik hävitamine või kahjustamine ja lindude tahtlik häirimine on üldjuhul

keelatud LKS § 55 järgi. LKS § 55 sätestab juhud, millal on loomade tahtlik surmamine,

kahjustamine ja häirimine lubatud. Kohtule arusaadavalt käesolevas asjas ühtegi erandit ei esine,

mis lubaks kaitsealuse liigi või looduslikul esinevate lindude tahtliku tapmise, hävitamise või

häirimise.

Internetis vabalt kättesaadava Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetest lähtuvalt

rukkiräägu arvukuse vähenemise peamiseks põhjuseks on intensiivne põllumajandus

(pesapoegade hukkumine kultuurmaadel). EELISe infole tuginedes peetakse kogu levila ulatuses

peamisteks ohtudeks põllumajanduse intensiivistamist, millega kaasneb rohumaade varasest

niitmisest tulenev järglaskonna suur suremus ning sulgivate vanalindude hukkumine niitmisel.

Väetamisest ja rohumaade uuendamisest tulenev rohustu tihenemine kahandab elupaikade

kvaliteeti ning koos kuivendusega vähendab sobilike elupaikade pindala. Rukkirääku ohustab

sagedane ja varane niitmine, kuid ka niitude mittemajandamine. Kaebaja on vaidlustanud

ehitusload ja soovib esialgse õiguskaitse kohaldamist. Antud juhul on kohus seisukohal, et

kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Olenemata sellest, kas peatada ehituslubade

kehtivus või täitmine või seda mitte teha, on kolmandal isikul siiski õigus oma maid niita,

vähemasti ei kuulu kinnistu niitmine selliselt ehituslubade reguleerimisalasse, et niitmist saaks

esialgse õiguskaitse korras keelata ja seeläbi rukkiräägule tekkivat võimalikku ohtu tõrjuda.

3-24-1933

5(8)

Kaebaja pole välja toonud, kuidas ehituslubade alusel tehtavad tegevused merikotkast häirivad.

Detailplaneeringu alal ei ole kohtule arusaadavalt merikotka elupaika.

Isegi, kui hinnata, et rukkirääku ohustab ka ehitustegevus, ei anna see alust esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks. Ehituslubade alusel tehtavad tegevused puudutavad detailplaneeringualal

rajatavaid tehnovõrke ja teid, tervet planeeringut ehitustegevus ei puuduta. Kolmandal isikul

tuleb ka esialgset õiguskaitset kohaldamata järgida isendikaitse nõudeid ja keelatud on isendite

tahtlik hävitamine ja häirimine. Arvestades, et aktiivsem pesitsusperiood on läbi ja vähema kui

kuu aja pärast alustab näiteks rukkirääk oma sügisrännet, ei ole põhjendatud esialgse õiguskaitse

kohaldamine ja ehituslubade kehtivuse või täitmise peatamine kuni kohtumenetluse lõpuni.

Suurem osa rukkiräägu leiukohast jääb ehitustegevusest enne sügisrännet puutumata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. Mittetulundusühing Roheline Viimsi esitas Tallinna Ringkonnakohtule 25.07.2024

määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 17.07.2024 määruse resolutsiooni p 1 ja

teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Kui ringkonnakohus ei pea

ehituslubade kehtivuse peatamist võimalikuks, peatada HKMS § 251 lg 1 p 1 alusel ehituslubade

täitmine kuni kohtuotsuse jõustumiseni haldusasjas nr 3-24-1933.

Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel muutub kaebuse eesmärgi saavutamine võimatuks.

Ehituslubade realiseerimisel jääks kaebajale faktilise olukorra muutumise tõttu ainult lubade

õigusvastasuse tuvastamise nõue, mis ei anna subjektiivsete õiguste efektiivse kaitse ja kaebuse

eesmärgi (ehituslubade tühistamine) saavutamise kontekstis midagi. Samuti pole mõistlikult

võimalik ette näha, et kaebuse rahuldamisel toimuks ehituslubade tagasitäitmine ja nende alusel

rajatud ehitiste eemaldamine. Kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus ei ole esitatud ainult kahe

kaitsealuse isendi (merikotkas, rukkirääk) kaitse eesmärgist. EhS § 44 p 4 kohaselt ehitusloa

andmisest keeldutakse, kui ehitise või ehitamisega kaasneb selle mõjualas olevatele isikutele

püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega

leevendada. Selliseks püsivaks negatiivseks mõjuks on põhjavee puudus.

Kui kohus esialgset õiguskaitset ei kohalda, jääb kaebaja ilma ühest oma põhilisest

menetlusõigusest tõendada oma väiteid ja vaielda vastu vastaspoole seisukohtadele. Kaebaja on

sõlminud eelkokkuleppe Keskkonnaagentuuriga Viridis OÜ, et tellida asjatundja arvamus.

Ehituslubade realiseerimisel muutub kaebaja õiguste kaitse ja tühistamiskaebuse eesmärgi

saavutamine võimatuks. Asjakohatu on halduskohtu põhjendus, et kolmandal isikul on õigus oma

maid niita. Kaebaja ei ole taotlenud niitmise keelamist, vaid ehituslubade tühistamist ja esialgse

õiguskaitse korras samade lubade kehtivuse või täitmise peatamist. Niitmise tõttu sai kaebaja

teada, et ehituslube hakatakse realiseerima. Samuti ei ole kaebaja väitnud, et detailplaneeringu

alal on merikotka elupaik, vaid esitanud tõendi, et planeeringuala piirneb merikotka elupaigaga.

Ebaõige on kohtu järeldus, et ehituslubade alusel tehtavad tegevused puudutavad ainult

tehnovõrke ja teid. Tegemist on kogu planeeringuala katvate tehnovõrkude ja teede

väljaehitamisega, mille käigus kasutatakse ja hoiustatakse alal rasketehnikat, muudetakse

planeeringualal olevate kuivenduskraavide asukohta ja asutakse teisaldama pinnast. Ehitamisele

avatakse kogu planeeringuala.

Ehituslubade realiseerimise vastu puudub avalik huvi. Tegemist on puudutatud isiku erahuviga.

Kuna kaebaja esitas kohtule ehituslubade tühistamiskaebuse seaduses sätestatud tähtaja jooksul,

ei ole kolmandal isikul tekkinud õigustatud ootust ega muud seadusega kaitstavat õigust, sest

ehitusõiguse annab EhS § 38 lg 1 kohaselt ehitusluba mitte muu haldusakt (nt detailplaneering).

Õigustatud ootust ei annaks jõus olev detailplaneering ka seetõttu, et selle planeeringu

uuendamise taotlus esitati vallalel enam kui aasta tagasi (03.05.2023) ning uuendamise üle

toimub vaidlus haldusasjas nr 3-23-2877, kuhu kolmas isik kaasati juba 24.01.24. Üldised ja

3-24-1933

6(8)

paljasõnalised on ka puudutatud isiku väited kulude kohta. Küüniline on kulude kontekstis välja

tuua niitmise kulud, millega rikuti räigelt LKS § 55 nõudeid, hävitades tahtlikult seal pesitsevaid

rukkirääke ja nende pesasid. Kaebus on perspektiivne, kuna selles on välja toodud selged

vallapoolsed rikkumised, mis võisid kaasa tuua õigusvastaste ehituslubade andmise. Esialgse

õiguskaitse abinõu tagajärg on ehitustegevuse faktilise alustamise edasilükkumine

planeeringualal, mis on kaebaja subjektiivsete õiguste kaitset ja kaebuse eesmärke arvestades

vajalik. Arvestada tuleb ka seda, et vaidlustatud ehituslubade alusel ei ole ehitustöid faktiliselt

alustatud (niitmine oli ehitamise alustamist ettevalmistav tegevus). Seega puuduvad

ehitustegevuse seiskamisega seotud kulud ja põhivaidluse ajaks säilib praegune olukord.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7) ning määruskaebus

on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1). Määruskaebus vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud

nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse §

22 lg 1 p 9). Määruskaebuse lahendab HKMS § 210 lg 1 alusel üks ringkonnakohtunik.

11. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse loodus- ja keskkonnakaitse eesmärgil. Esialgse

õiguskaitse vajaduse üle otsustamisel tuleb teha kindlaks, kas esialgse õiguskaitse kohaldamata

jätmisel võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks (HKMS § 249 lg 1 teine lause). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab

kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse

õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 2 esimene lause; Riigikohtu

25.08.2022 määrus nr 3-20-771, p 16).

12. Määruskaebuses selgitatakse, et kaebaja taotleb ehituslubade tühistamist põhjusel, et vald

ei ole vald lähtunud EhS § 44 p-dest 4 ja 10, mis annavad aluse keelduda ehituslubade andmisest.

Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise eesmärk ei ole ainult kahe kaitsealuse isendi

(merikotkas ja rukkirääk) kaitse, vaid ka ehitisega isikutele kaasneva püsiva negatiivse mõju

tõrjumine, milleks on põhjavee puudus vallas.

13. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu selgitustega esialgse õiguskaitse vajadust

puudutavas osas. Erinevalt halduskohtust leiab ringkonnakohus, et kaebajal on esialgse

õiguskaitse vajadus. Kui kolmandal isikul on võimalik kohtumenetluse ajal alustada

ehitustöödega, oleks sellega kaasnevate tagajärgede hilisem kõrvaldamine keeruline ja ilmselt ka

ebamõistlik ning seejuures pole välistatud ka keskkonna pöördumatu kahjustamine. Seetõttu võib

kaebaja jaoks soodsa kohtulahendi korral osutuda selle täitmine ja kaebuse eesmärgi reaalne

saavutamine võimatuks. Oluline on tuvastada, kas selle õiguse, mille riive vastu on isik kohtusse

pöördunud, kaitsmine on kohtuotsusega oluliselt raskem või võimatu. Üldiselt võib eeldada, et

kui ehitis on valmis ehitatud, on selle hilisem kõrvaldamine ka kaebajale soodsa kohtuotsusega

oluliselt raskendatud. Ehitusluba ammendub pärast kasutusloa andmist ning selle tühistamine

pärast kasutusloa andmist ei ole enam võimalik (Riigikohtu 30.11.2010 otsus nr 3-3-1-63-10, p

19). Kasutusloa võib anda põhimõtteliselt ka ehitisele, mille ehitusluba on õigusvastane, kuid

mille kasutamine kasutusloaga määratud otstarbel on ohutu ega too kaasa kolmandate isikute

õiguste ega avaliku huvi ülemäärast riivet (Riigikohtu 24.11.2017 määrus nr 3-17-1398, p-d 15–

17). Kui aga kasutusluba pole veel antud ja kohus ehitusloa tühistab, tuleks kohalikul

omavalitsusel

ehitise

valmisehitamise

korral

kaaluda

kolmandale

isikule

lammutamisettekirjutuse tegemist või kui see pole arvestatavaid õigusi ja huve arvestades

proportsionaalne, siis ehitis seadustada. Täiendav kohtuvaidlus võib kaasneda nii

lammutamisettekirjutuse tegemise kui selle tegemata jätmisega. Selliselt raskendab esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmine kaebaja õiguste kaitset.

3-24-1933

7(8)

14. Puudutatud isik on 16.07.2024 vastuses kohtunõudele märkinud, et ehituslubade

väljastamise on kooskõlastanud Keskkonnaamet (dtl 854). See väide ehitusloa osas ei vasta tõele.

Nagu puudutatud isik ka ise eelviidatud vastuses märkinud, on Viimsi vald kõnealuste

ehituslubade andmisel lisatingimusena märkinud, et ehitamisel tuleb arvestada Keskkonnaameti

24.11.2023 arvamusega. Eelviidatud arvamusega ei andnud Keskkonnaamet kooskõlastust

ehituslubade väljastamisele, vaid loobus ehitusloa eelnõu kooskõlastamisest ning juhtis

tähelepanu, et Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel asub

projektalal III kaitsekategooria kaitsealuse liigi Crex crex (rukkirääk) leiukoht (EELIS kood

KLO9131939). Samuti tõi Keskkonnaamet kõnealuses arvamuses välja, et LKS § 55 lg-st 1

tulenevalt on kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik surmamine keelatud ning sama § lg 61 kohaselt

on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine

või pesade kõrvaldamine.

15. Eeltoodud asjaolusid arvestades ei saa kohtu hinnangul vald ehitusloa andjana ega ka

Keskkonnaamet jääda tegevusetult pealtvaatajaks, kui neile on teada kaebaja poolt esitatud

kontrollitav informatsioon rukkiräägu kui kaitsealuse liigi võimaliku hävitamise või nende

pesade hävitamise kohta. Asjaolu, kas kõnelusel projektialal ehitamine on ilma kaitsealustest liiki

kahjustamata võimalik, tuleb ehitusloa andjal selgeks teha isegi siis, kui sellele varasemas

loamenetluses tähelepanu ei pööratud.

16. Hoolimata eelnevast ei ole ringkonnakohtu hinnangul esialgse õiguskaitse kohaldamine

praegusel ajal siiski põhjendatud. Nõustuda tuleb halduskohtu seisukohaga, et kuivõrd aktiivne

pesitsusperiood on läbi ja rukkirääk on alustamas oma sügisrännet, ei ole põhjendatud sel

põhjusel esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ja ehituslubade kehtivuse või täitmise

peatamine kuni kohtumenetluse lõpuni. Kuigi puudutatud isik ei ole välja toonud, milliseid

tegevusi on ta ette võtnud või mida kavatseb ette võtta selleks, et vältida nt rukkiräägu tahtlikku

surmamist või nende pesade või munade hävitamist või kahjustamist, ei tähenda see, et ta LKS

§-s 55 sätestatud nõudeid järgima ja täitma ei peaks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

hinnanguga ka selles, et kaebaja pole selgelt välja toonud, kuidas ehituslubade alusel tehtavad

tegevused merikotkast häirivad.

17. Määruskaebuse kohaselt on halduskohus arusaamisel, justkui lähtub esialgse õiguskaitse

abinõu pelgalt kahe kaitsealuse liigi kaitse eesmärgist ja jätnud tähelepanuta, et isikutele kaasneb

ehitamisega püsiv negatiivne mõju ka põhjavee puuduse näol. Halduskohus on õigesti selgitanud,

et ehituslubade alusel tehtavad tegevused detailplaneeringualal puudututavad rajatavaid

tehnovõrke ja teid, mitte tervet planeeringut. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et ehitusloa

nr 2412271/03725 andmisel on esitatud muu hulgas ka Viimsi valla selgitused veega varustamise

osas. Selgituste kohaselt on veevajaduse osas arvestatud kõikide juba varasemalt kehtestatud

planeeringutega.

Veega

varustamise

küsimused

on

ehitusloa

menetluses

esitatud

projektdokumentatsioonis üle vaadanud vee-ettevõtja AS Viimsi Vesi. Vee-ettevõtja on andnud

03.06.2024 tingimusliku kooskõlastuse, kinnitades seeläbi, et kasutatud lahendused vastavad

planeeringule, tehnilistele nõuetele ja on piisavad piirkonna teenindamiseks (dtl 219). Pole

põhjust kahelda nende selgituste paikapidavuses. Kaebaja väited põhjavee kasutuse osas on

paraku sedavõrd üldised, et ei anna alust arvata, et pelgalt teede ja tehnovõrkude rajamine

vaidlusalusel planeeringualal põhjustaks põhjavee puuduse Viimsi vallas.

18. Kokkuvõtvalt ei nähtu, et kõnealuste ehituslubade alusel tehnovõrkude ja teede rajamisega

kaasneks selliseid kahjulikke tagajärgi, mis õigustaks käesoleva määruskaebuse lahendamise ajal

esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine ei

tähenda, et tühistamiskaebuse edasine menetlemine muutuks perspektiivituks. Ei ole välistatud,

et asja sisulise lahendamise käigus jõuab kohus järeldusele, et kaebus tuleb rahuldada. Kuigi

ringkonnakohtu hinnangul ei ole asja praeguses menetlusfaasis põhjust pidada kaebust ilmselgelt

3-24-1933

8(8)

perspektiivituks, ei anna üksnes kaebuse eduväljavaadete omamine alust esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamiseks (HKMS § 249 lg 1).

19. Kaebaja hinnangul puudub ehituslubade realiseerimise vastu avalik huvi. Vastustaja ega

puudutatud isik ei ole oma vastustes väitnud, et esialgse õiguskaitse kohaldamine riivaks avalikke

huve. Seega võib järeldada, et vaidlustatud ehitusload teenivad puudutatud isiku erahuve. Samas

on puudutatud isik väitnud, et kehtivat detailplaneeringut ning väljastatud ehituslube arvestades

on ta teinud investeeringuid tee ehituseks ja muude kommunikatsioonide rajamiseks, sõlminud

lepingu sõlminud Imatra Elekter AS-iga, tal on tekkinud reaalsed rahalised kohustused, mis

ehitustegevuse keelustamise korral esialgse õiguskaitse raames võivad päädida olulise rahalise

kahju ja/või täiendava vaidlusega Imatra Elekter AS-iga. Kuigi kaebaja leiab, et kolmas isik on

esitanud vaid üldisi paljasõnalisi väiteid väidetavate kulude tekkimise kohta, on ringkonnakohtu

hinnangul siiski usutav, et ka ehitustegevuse ettevalmistuse faasis on teatud kulutusi puudutatud

isiku poolt juba tehtud. Lisaks toob puudutatud isik välja, et esialgse õiguskaitse rakendamine

soovitud viisil oleks ebaproportsionaalne tema kui kinnistute omaniku õigusega enda vara vabalt

käsutada ja kasutada ning sellelt tulu teenida.

20. Samas peab kohus vajalikuks selgitada, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel on

ehitusõiguse realiseerimine kolmanda isiku äririsk ega saa tekitada ootust, et ehitusluba jääb

kehtima. Asjaolude olulise muutumise korral võib kaebaja esitada uue esialgse õiguskaitse

taotluse (HKMS § 253 lg 1).

21. Eelnevat arvestades jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.07.2024

määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)