2-22-6312/31 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-22-6312

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-22-6312

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. august 2024, Narva

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Aarne Lõhmus

Kohtuasi

R V hagi J H vastu võlgnevuse nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Hagihind

20 890,47 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja:

R V (ik XXX)

Hageja esindaja:

Vandeadvokaat Andrus Lillo

Kostja:

J H (ik XXX)

Kostja esindaja:

Mihhail Tuštšenko (lepinguline esindaja)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus loobumisega R V nõude, 2018. aastal tekkinud võlgnevuse

summas 644,85 osas J H vastu.

2. Hagi rahuldada.

3. Mõista J H välja R V kasuks võlgnevus summas 13 871,43 eurot, millest põhisumma

11 115,02 eurot ja kuni 08. juulini 2024 (kaasa arvatud) sissenõutavaks muutunud

viivis 2756,41 eurot.

4. Mõista J H välja R V kasuks viivis põhinõudelt 11 115,02 eurot alates 09. juulist 2024

kuni põhinõude täitmiseni viivisemääras poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimis operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8 (kaheksa) protsenti aastas.

5. Mõista J H välja R V kasuks korduv kohustus 155,99 eurot kuus alates 09. juulist

2024 kuni eluasemelaenulepingust nr 28298 tulenevate kõikide kohustuste J H poolt R

V hüvitamiseni.

6. Mõista J H välja R V kasuks välja viivis korduvalt kohustuselt (115,99 eurot kuus)

alates 09. juulist 2024 kuni korduva kohustuse täitmiseni viivisemääras poolaasta

kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis operatsioonidele kohaldatav viimane

intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8 (kaheksa)

protsenti aastas.

1(11)

2-22-6312

7. Jätta R V menetluskulud J H kanda.

8. Jätta J H menetluskulud tema kanda.

9. Menetluskulude riigituludesse väljamõismise ja rahalise kindlaksmääramise

lahendab kohus eraldi määrustega peale kohtuotsuse jõustumist.

10. Jätta kohtulahendi täitmist tagava abinõuna kehtima Viru Maakohtu 03. mai 2022

kohtumäärusega seatud hagi tagamise abinõu - J H kinnistule asukohaga XXX

(kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosasse nr XXX) esimesele vabale

järjekohale R V kasuks seatud kohtulik hüpoteek summas 45 000 eurot.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul

õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja nõue ja väited

Hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevuse 18. aprilli 2022 seisuga

summas 7776,11 eurot, millest põhisumma on 6979,49 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis

796,62 eurot. Samuti mõista kostjalt hageja kasuks välja TsMS § 367 alusel põhinõudelt 6979,49

eurot viivis seaduses sätestatud määras aastas alates 19. aprillist 2022 kuni põhinõude täitmiseni.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja alates 09. maist 2022 põhisumma 155,99 eurot

kuus kuni eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate kõikide kohustuste kostja poolt kas Eesti

Krediidipank AS-ile ja/või hagejale tasumiseni/hüvitamiseni ning mõista kostjalt hageja kasuks

välja punktis 4 toodud põhinõudelt ehk pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate

kohustuste pealt (iga kuu 155,99 eurolt) viivis seaduses sätestatud määras aastas alates 09. maist

2022 kuni kõikide korduvate kohustuste täitmiseni.

Hageja esitas 13. märtsil 2024 nõude suurendamise avalduse.

Menetlusökonoomikast ja väheoluliste vaidlusküsimuste eemale jätmiseks vähendab hageja

hagiavalduses esitatud nõuet kostja 2018. aastal tekkinud võlgnevuse osas, s.o. summas 644,85

eurot. Seega ei ole enam vaidlusaluseks küsimuseks hageja nõude väidetav aegumine 2018. aastal

sissenõutavaks muutunud summade osas.

2(11)

2-22-6312

Kuna hageja on alates hagi esitamisest aprillist 2022 kuni märtsini 2024 tasunud

eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste katteks Eesti Krediidipank AS-ile kokku

täiendavalt 3985,98 eurot, siis vastava summa võrra suurendab hageja omakorda oma

hagiavalduses esitatud sissenõutavaks muutunud nõuet 13. märtsi 2024 seisuga. Hageja põhinõue

kostja vastu on 13. märtsi 2024 seisuga kokku 10 320,62 eurot (6979,49 – 644,85 + 3985,98).

Lähtuvalt sissenõutavaks muutunud põhinõude suurenemisest on suurenenud ka sissenõutavaks

muutunud hageja viivise nõue, mille suurus on 13. märtsi 2024 seisuga kokku 1991,85 eurot.

Hageja nõudeks on mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 13. märtsi 2024 seisuga summas

12 312,47 eurot, millest põhisumma 10 320,62 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1991,85

eurot. Samuti mõista hagejalt kostja kasuks välja viivis põhinõudelt 10 320,62 eurot seaduses

sätestatud määras alates 13. märtsist 2024 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub mõista kostjalt

hageja kasuks välja alates 09. aprillist 2024 põhisumma 155,99 eurot kuus kuni

eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate kõikide kohustuste kostja poolt kas Eesti Krediidipank

AS-ile ja/või kostjale tasumiseni/hüvitamiseni ning mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt

155,99 eurot alates 09. aprillist 2024 sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste pealt (iga

kuu 155,99 eurolt) viivis seaduses sätestatud määras aastas alates 09. aprillist 2024 kuni kõikide

korduvate kohustuste täitmiseni.

Hageja esitas 05. juulil 2024 nõude suurendamise avalduse.

Kuna hageja on alates viimasest hagi täpsustusest 13. märtsist 2024 tasunud

eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste katteks Eesti Krediidipank AS-ile kokku

794,40 eurot, siis vastava summa võrra suurendab hageja omakorda oma hagiavalduses esitatud

sissenõutavaks muutunud nõuet. Hageja põhinõue kostja vastu on kohtuotsuse tegemise seisuga

kokku 11 115,02 eurot (10 320,62 + 794,40). Lähtuvalt sissenõutavaks muutunud põhinõude

muutumisest on suurenenud ka sissenõutavaks muutunud hageja viivise nõue, mille suurus on 05.

juuli 2024 seisuga kokku 2756,41 eurot.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 13 871,43 eurot, millest

põhisumma 11 115,02 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 2756,41 eurot ning mõista kostjalt

hageja kasuks välja põhinõudelt 11 115,02 eurot viivis seaduses sätestatud määras alates 09. juulist

2024 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja alates 09. juulist

2024 põhisumma 155,99 eurot kuus kuni eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate kõikide

kohustuste kostja poolt kas Eesti Krediidipank AS-ile ja/või hagejale tasumiseni/hüvitamiseni ning

mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt 115,99 eurot alates 09. juulist 2024 sissenõutavaks

muutuvate korduvate kohustuste pealt (iga kuu 155,99 eurolt) viivis seaduses sätestatud määras

aastas alates 09. juulist 2024 kuni kõikide korduvate kohustuste täitmiseni.

Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja 28. novembril 2016 Narva notari Sergei Nikonovi

büroos sõlminud „Endiste abikaasade ühisvara jagamise lepingu ja asjaõiguslepingu“. Lepingu p-

de 2.2., 3.1.1. ja 5.1. kohaselt alates 28. novembrist 2016 jääb hageja ja kostja omavahelistes

suhetes kostja ainuisikuliselt vastutavaks eluasemelaenulepingust nr XXX, sh nendest lisadest ja

muudatustest tulenevate hageja kohustuste täitmise eest. Sõlmitud lepingu tulemusena tekkis

olukord, kus hageja jäi endiselt vastutavaks eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste

eest Eesti Krediidipank AS ees, kuid omakorda hagejaga 28. novembril 2016 sõlmitud lepinguga

kohustus kostja täitma vastavad hageja eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevad kohustused

Eesti Krediidipank AS-ile hageja eest või hüvitama otse hagejale eluasemelaenulepingust nr 28298

hageja poolt tasutud kohustused. Hageja eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste

ülevõtmise eest sai kostja enda ainuomandisse kinnistu. Kahjuks ei ole kostja oma lepingust

tulenevaid kohustusi täitnud. Alates 28. novembrist 2016 kuni käesoleva ajani on hageja tasunud

eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste katteks Eesti Krediidipank AS-ile kokku 10

3(11)

2-22-6312

078,40 eurot, millest lepingu alusel on kostja hüvitanud hagejale üksnes 3098,91 eurot. Kostjal on

täitmata kohustused hageja ees (põhi)summas vähemalt 6979,49 eurot (10 078,40 – 3098,91).

Hageja palub hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja vastus

Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu.

Kostja väitel ei ole kostja laenulepingu № XXX pooleks ega osaliseks. Kostja ei ole laenusaajaks

ega käendajaks, samuti mitte pantija ega mitte mõni muu osaline lepingus. Viidatud lepingulistes

suhetes ei toimu kohustuse ülevõtmist ega ka kohustusega ühinemist või lepingu ülevõtmist.

Hageja viited endiste abikaasade varajagamise lepingu tingimuste p.-dele 2.2., 3.1.1., 5.1. ei ole

piisav, et välja mõista kostjalt võlgnevus ja 155,99 eurot kuus tulevaste kohustuste eest, milliste

täitmiste tähtaega ei ole veel saabunud. Hageja ei ole tõendanud, et hagiesemeks olevad nõuded

võlgnevuse väljamõistmiseks ning tulevikus korduvad kohustused on hageja kohustusteks, milliste

eest on kostja vastutav. Varajagamise lepingus ei ole kokku lepitud olulised tingimused kostja

oletatavate kohustuste kohta nagu kostja panus rahalises väljenduses, täitmise tähtaeg, täitmise

viis, kohustuse tekkimise algus ja lõpp. Varajagamise leping ei sisalda tingimusi, et kostja

kohustuks hageja eest täitma eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevaid hageja kohustusi Eesti

Krediidipank AS-ile või hüvitama otse hagejale eluasemelaenulepingust nr XXX hageja poolt

tasutud kohustused.

Kostja leiab, et hageja ei too ära üksikasjaliku arvestust kostja oletatava võlgnevuse kohta alates

varajagamise lepingu sõlmimisest kuni hagi esitamise momendini. Kostja saab aru, et hageja poolt

kohustuste täitmise summat arvestatakse alates 28. novembrist 2016. Seejuures on arusaamatu

arvestuse juures märgitud laenulepingu makse, mis on teostatud vastavalt maksegraafikule 08.

detsember 2016, mis on teostatud enne varajagamise lepingu sõlmimist.

Kostja esitab taotluse kohaldada aegumistähtaega hageja nõude suhtes välja mõista 6979,49 eurot

täitmata kohustuste eest kostjalt. Kuna antud juhul jutt on laenulepingu korduvatest maksetest, on

kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui

kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks, hageja nõue 2016., 2017. ja 2018. aastate eest on

aegunud.

Vaieldes vastu põhinõudele võlgnevuse tasumisele ning korduvate kohustuste täitmisele, mis

tekivad tulevikus, kostja vaidleb vastu samuti hageja kõrval nõuete osas tasuda intressid ja

viivised.

Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata ja kõik kostja menetluskulud hageja kanda.

Hageja seisukoht kostja vastuse kohta

Hageja esitab koopia laenulepingust № XXX koos maksegraafikuga. Sellega on hageja tõendanud,

et hagiesemeks olevad nõuded võlgnevuse väljamõistmiseks ning tulevikus korduvad kohustused

on hageja kohustusteks milliste eest kostja vastutab hageja ees. Samuti esitab hageja oma konto

väljavõte, millest on näha, et kostja on alates 22. detsember 2016 kuni 18. september 2018 tasunud

hagejale vara jagamise ja laenulepingust № XXX tulenevate kohustuste katteks kokku 3098,91

eurot. Hagiavalduse lisas 2 on esitatud väljavõte hageja poolt eluasemelaenulepingust nr XXX

tulenevate kohustuste täitmise kohta Eesti Krediidipank AS-ile (õigusjärglane AS Coop Pank)

pärast 28. novembrit 2016 summas 10 078,40 eurot. Seega on kostja poolt hagejale tasumata vara

jagamise ja laenulepingust № XXX tulenevate kohustuste katteks kokku 6979,49 eurot (10 078,40

4(11)

2-22-6312

- 3098,91), mille tasumist hageja kostjalt nõuab. Hageja leiab, et hageja on toonud ära

üksikasjaliku arvestust kostja oletatava võlgnevuse kohta alates vara jagamise lepingu sõlmimisest

kuni hagi esitamise momendini.

Pooled leppisid 28. novembri 2016 vara jagamise lepingus kokku, et kostja jääb vastustavaks

eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate hageja kohustuste täitmise eest alates 28. novembrist

2016. Seega kohaldatakse sellele võlaõigusseaduses kohustuste ülemineku kohta sätestatut. Pooled

saavad leppida omavahel lepinguga kokku, et kostja võtab endale kohustuse vastutada hageja ees

hageja kolmandate isikutega sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste täitmise eest. Tegemist on

sellisel juhul tavapärase lepinguga koos sellest tulenevate tagajärgedega.

Kostja sai vara jagamise lepingu sõlmimisel aru, et vara jagamise lepingu tulemusena tekkis

olukord, kus hageja jäi endiselt vastutavaks eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste

eest Coop Pank AS ees, kuid omakorda hagejaga 28. novembril 2016 sõlmitud lepinguga kohustus

kostja täitma vastavad hageja eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevad kohustused Eesti

Krediidipank AS-ile / Coop Pank AS-ile hageja eest või hüvitama otse hagejale

eluasemelaenulepingust nr XXX hageja poolt tasutud kohustused. Kostja on alates 22. detsembrist

2016 kuni 18. september 2018 tasunud hagejale vara jagamise ja laenulepingust № XXX

tulenevate kohustuste katteks kokku 3098,91 eurot.

Kuna vara jagamise lepinguga võttis kostja kohustuse vastutada täies ulatuses

eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate hageja kohustuste täitmise eest alates 28. novembrist

2016 ehk tegemist on sisesuhtes eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate hageja kohustuste

ülevõtmisega kostja poolt, siis see tähendab seda, et kostja poolt kohustuste täitmisele kohalduvad

eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevad tingimused nagu kohustuste (rahaline) suurus, täitmise

tähtaeg, täitmise viis, kohustuse tekkimise algus ja lõpp jms.

Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja nõue 2016, 2017, 2018. aastate eest on aegunud.

Kostja on teinud hagejale viimase makse oma kohustuste täitmiseks 18. septembril 2018. Seega

saab aegumistähtajast rääkida üksnes kohustuste eest pärast nimetatud kuupäeva, kuni 18.

septembrini 2018 on kostja oma kohustusi osaliselt täitnud ja tasutud ulatuses hageja neid kostjalt

ei nõua ja aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega, mis võib

seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises

või muus teos. Seoses kostja 18. septembri 2018 maksega on vastavate kohustuste aegumine

katkenud ja alanud uuesti.

Kuna aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub

sissenõutavaks, siis kõikide 2019. aastal sissenõutavaks muutunud eluasemelaenulepingust nr

XXX tulenevate kohustuste aegumistähtaeg algas 01. jaanuaril 2020 ja lõppeb 31. detsembril

2022. Kõikide 2020. aastal sissenõutavaks muutunud eluasemelaenulepingust nr 28298 tulenevate

kohustuste aegumistähtaeg algas 01. jaanuaril 2021 ja lõppeb 31. detsembril 2023. Kõikide 2021.

aastal sissenõutavaks muutunud eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste

aegumistähtaeg algas 01. jaanuaril 2022 ja lõppeb 31. detsembril 2024. Kõikide 2022. aastal

sissenõutavaks muutunud eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste aegumistähtaeg

algab 01. jaanuaril 2023 ja lõppeb 31. detsembril 2025 jne. Hageja leiab, et hageja nõue kostja

vastu ei ole aegunud.

Hageja nõuab rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Viivisenõude võib koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt,

5(11)

2-22-6312

et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest.

Hageja nõuab kostjalt lisaks põhinõudele ka tuleviku viivist põhinõudelt seaduses sätestatud

määras kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Kostja ei ole oma lepingust tulenevaid kohustusi hageja

ees täitnud juba mitu aastat järjest. Sellises olukorras on hageja seisukohal, et on alust eeldada, et

kostja on lepingust tulenevaid kohustusi ka tulevikus õigel ajal ei täida. Tulenevalt ülaltoodust ja

arvestades asjaoluga, et eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate igakuiste kohustuste summa

(igakuise makse suurus) on vähemalt 155,99 eurot (mis kohtuotsuse tegemise ajal on isegi suurem

ehk 198,60 eurot kuus), siis nõuab hageja kostjalt pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate

korduvate kohustuste täitmist tulevikus ehk kohustada kostjat tasuma hagejale alates 06. juulist

2024 põhisumma vähemalt 155,99 eurot kuus kuni eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate

kõikide kohustuste kostja poolt kas Eesti Krediidipank AS-ile ja/või hagejale

tasumiseni/hüvitamiseni.

Kui kolmas isik võtab kohustuse üle võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel ja võlausaldaja ei ole veel

nõusolekut andnud või keeldub selle andmisest, eeldatakse, et võlgnikul on õigus nõuda kohustuse

ülevõtjalt, et see täidaks õigeaegselt võlausaldaja nõude. Uuele võlgnikule läheb üle kohustus

tasuda kokkulepitud intress ja leppetrahv ka siis, kui need muutusid sissenõutavaks pärast

kohustuse ülevõtmist.

Hageja palub hagi rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Menetluse osaline lõpetamine

Hageja esitas 13. märtsil 2024 nõude suurendamise avalduse, milles teatas muu hulgas, et hageja

vähendab hagiavalduses esitatud nõuet kostja 2018. aastal tekkinud võlgnevuse osas, s.o. summas

644,85 eurot. Kohus järeldab, et hageja loobus nõudest kostja 2018. aastal tekkinud võlgnevuse

osas, s.o. summas 644,85 eurot. Kostja nõudest loobumisele vastuväiteid ei esitanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist

loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p

3, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Nimetatud sätted

kehtivad ka juhul, kui hageja loobub nõuetest osaliselt.

Kohus leiab, et nõudest osaline loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi,

kostja vastuväiteid loobumisele ei esitanud. Kohus võtab nõudest osalise loobumise vastu ja

lõpetab selle nõude osas menetluse otsust tegemata.

Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda

kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on

lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti.

Hagi

6(11)

2-22-6312

Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt eluasemelaenu lepingust tulenevate maksete hüvitis, mille

hageja on kostja kui kohustatud isiku eest tasunud peale abikaasade ühisvara jagamist.

Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb hagile vastu.

Kohus lahendab esmalt küsimuse, kas kostjal on kohustused, mis tulenevad

eluasemelaenulepingust nr XXX ning kas hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuste täitmist.

Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja, lahutatud abikaasad, sõlmisid 28. novembril 2016 „Endiste

abikaasade ühisvara jagamise lepingu“. Alates 28. novembrist 2016 on eluasemelaenulepingust nr

XXX tulenevate kohustuste eest Eesti Krediidipank AS-ile tasunud hageja. Kostja on hüvitanud

hagejale 3098,91 eurot. Vaidlust ei ole, et eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevad kohustused

olid poolte ühisvara kuni jagamiseni.

Perekonnaseaduse (PKS) § 38 II lause kohaselt kohaldatakse kohustuste jagamisele

võlaõigusseaduses (VÕS) kohustuste ülemineku kohta sätestatut. Kohustuste jagamisele

abikaasadevahelistes suhetes kohaldatakse käesolevas seaduses vara jagamise kohta sätestatut.

VÕS § 175 lg 1 kohaselt võib kolmas isik võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta

võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. Vastavalt sama paragrahvi lg

2 võib kolmas isik võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid

kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. VÕS § 175 4 esimese lause

kohaselt kui kolmas isik võtab kohustuse üle võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel ja võlausaldaja ei

ole veel nõusolekut andnud või keeldub selle andmisest, eeldatakse, et võlgnikul on õigus nõuda

kohustuse ülevõtjalt, et see täidaks õigeaegselt võlausaldaja nõude.

Kohus ei tuvastanud, et esialgne võlausaldaja Eesti Krediidipank AS/ Coop Pank AS oleks andnud

nõusoleku kohustuste üleminekuks. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt, et kostja täidaks

eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevad kohustused esialgsele võlausaldajale Eesti

Krediidipank AS/ Coop Pank AS. Hageja seda nõudnud ei ole.

Kohus järeldab, et kostja on peale abikaasade ühisvara jagamist 28. novembril 2016 kohustatud

täitma eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevad kohustused. Täitmine peab toimuma esialgsele

võlausaldajale Eesti Krediidipank AS/Coop Pank AS. Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt

eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmist hagejale.

Hageja väitel on ta tasunud kostja asemel esialgsele võlausaldajale eluasemelaenulepingust nr

XXX tulenevad kohustused alates 28. novembrist 2016 kuni käesoleva ajani. Vaidlust ei ole, et

kostja on hageja tasutud maksetest hüvitanud 3098,91 eurot. Seega on hageja täitnud ühisvara

jagamisest tekkinud sisesuhtest tulenevad kostja kohustused, mida kostja pidi täitma esialgsele

võlausaldajale.

VÕS § 78 lg 1 kohaselt, kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest

tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik

täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Lähtuvalt VÕS § 78 lg 4, kohustuse

täitnud kolmas isik võib esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist

üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu

hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest.

Vastavalt VÕS § 1028 lg 1, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva

või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole

olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1030 lg 1 kohaselt, kui

7(11)

2-22-6312

üleandja on saajale midagi üle andnud saaja kasuks sõlmitud lepingu täitmisena, võib üleandja

VÕS § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul saajale üleantu tagastamist nõuda ka teiselt lepingupoolelt

või isikult, keda ta ekslikult pidas lepingupooleks.

Kohus järeldab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate

kohustuste täitmiseks makstud raha hüvitamist.

Hageja nõudeks on mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 13. märtsi 2024 seisuga summas

12 312,47 eurot, millest põhisumma 10 320,62 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1991,85

eurot. Samuti mõista hagejalt kostja kasuks välja viivis põhinõudelt 10 320,62 eurot seaduses

sätestatud määras alates 13. märtsist 2024 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub mõista kostjalt

hageja kasuks välja alates 09. aprillist 2024 põhisumma 155,99 eurot kuus kuni

eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate kõikide kohustuste kostja poolt kas Eesti Krediidipank

AS-ile ja/või kostjale tasumiseni/hüvitamiseni ning mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt

155,99 eurot alates 09. aprillist 2024 sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste pealt (iga

kuu 155,99 eurolt) viivis seaduses sätestatud määras aastas alates 09. aprillist 2024 kuni kõikide

korduvate kohustuste täitmiseni.

Hageja väitel on hageja tasunud eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste katteks

Eesti Krediidipank AS-ile kokku 11 115,02 eurot. Kohus nõustub hageja arvestusega. Hageja

arvestused on tõendatud hageja konto väljavõtetega eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate

kohustuste täitmise kohta Eesti Krediidipank AS/Coop Pank AS-le ning samuti

eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate korduvate kohustuste maksegraafikuga. Seega on

kostja alusetult rikastunud eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmata jätmise

läbi 11 115,02 euro võrra, mille võrra on hageja vara vähenenud, ning kostjal tuleb hagejale

hüvitada 11 115,02 eurot. Kostja väide, et hageja arvestused ei ole arusaadavad, ei ole

põhjendatud, kostja ei ole ka esitanud enda arvestusi, millest nähtuks, et hageja arvestused ei ole

õiged.

Hageja väitel ei ole kostja oma lepingust tulenevaid kohustusi hageja ees täitnud juba mitu aastat

järjest. Hageja on seisukohal, et on alust eeldada, et kostja lepingust tulenevaid kohustusi ka

tulevikus õigel ajal ei täida ning hagejal tuleb endal täita eluasemelaenulepingust nr XXX

tulenevaid kohustusi. Arvestades asjaoluga, et eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate

igakuiste kohustuste summa (igakuise makse suurus) on vähemalt 155,99 eurot, siis nõuab hageja

kostjalt TsMS § 369 alusel pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste

täitmist tulevikus ehk kohustada kostjat tasuma hagejale alates 06. juulist 2024 põhisumma

vähemalt 155,99 eurot kuus kuni eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate kõikide kohustuste

kostja poolt kas Eesti Krediidipank AS-ile ja/või hagejale tasumiseni/hüvitamiseni.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada

juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas

esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla

tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste

täitmist tulevikus.

Kohus nõustub hageja nõudega ning seega tuleb kostjal hüvitada hagejale

eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate ja tulevikus tekkivad igakuised kohustused summas

155,99 eurot (igakuise makse suurus) kuni eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate kõikide

kohustuste kostja poolt hagejale hüvitamiseni.

Kostja on esitanud aegumise vastuväite hageja nõuete osas. Kostja väitel on hageja nõue 2016.,

2017. ja 2018. aastate eest aegunud.

8(11)

2-22-6312

Kohus ei nõustu kostja vastuväitega.

Lähtuvalt TsÜS § 151 lg 1 ja lg 2, alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm

aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest

tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud

alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud

isikust teada sai või pidi teada saama. Alusetust rikastumisest tulenev nõue aegub, sõltumata

käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel alusetu rikastumise

toimumisest.

Kohus leiab, et hageja nõue ei ole aegunud. Kostja on hagejale eluasemelaenulepingust nr XXX

tulenevate kohustuste täitmiseks hüvitanud maksed kuni 18. septembrini 2018. Hagi on esitatud

28. aprillil 2022, s.o vähem kui kümme aastat alusetust rikastumisest.

Kohus leiab, et hageja nõuded ei ole aegunud.

Hageja nõuab rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, ning esitab viisise nõude

selliselt, et taotleb viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Kostja viivise arvestusele vastuväiteid ei esitanud.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt

TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis

ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohus rahuldab hagi.

Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks võlgnevuse summas 13 871,43 eurot, millest

põhisumma 11 115,02 eurot ja kuni 08. juulini 2024 (kaasa arvatud) sissenõutavaks muutunud

viivis 2756,41 eurot ning viivis põhinõudelt 11 115,02 eurot alates 09. juulist 2024 kuni põhinõude

täitmiseni viivisemääras poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis

operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele

lisandub 8 (kaheksa) protsenti aastas.

Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks korduva kohustusena 155,99 eurot kuus alates 09.

juulist 2024 kuni eluasemelaenulepingust nr XXX tulenevate kõikide kohustuste kostja poolt

hagejale hüvitamiseni ning viivise korduvalt kohustuselt (115,99 eurot kuus) alates 09. juulist

2024 kuni korduva kohustuse täitmiseni viivisemääras poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimis operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja

1. juulit, millele lisandub 8 (kaheksa) protsenti aastas.

Hagi hind

9(11)

2-22-6312

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 13 871,43 eurot, millest

põhisumma 11 115,02 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 2756,41 eurot ning mõista kostjalt

hageja kasuks välja põhinõudelt 11 115,02 eurot viivis seaduses sätestatud määras alates 09. juulist

2024 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja alates 09. juulist

2024 põhisumma 155,99 eurot kuus kuni eluasemelaenulepingust nr 28298 tulenevate kõikide

kohustuste kostja poolt kas Eesti Krediidipank AS-ile ja/või hagejale tasumiseni/hüvitamiseni ning

mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt 115,99 eurot alates 09. juulist 2024 sissenõutavaks

muutuvate korduvate kohustuste pealt (iga kuu 155,99 eurolt) viivis seaduses sätestatud määras

aastas alates 09. juulist 2024 kuni kõikide korduvate kohustuste täitmiseni.

TsMS 122 lg 2 kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus ning vastavalt TsMS §

123 määratakse hagi hind hagi esitamise aja seisuga. Lähtuvalt TsMS § 129. lg 1, korduvate

kohustuste täitmisele suunatud nõude üle toimuvas vaidluses on hagihind kohustuste koguväärtus,

kuid mitte suurem kui kohustuste aastase koguväärtuse kolmekordne summa. Vastavalt TsMs §

§ 133.lg 1 ja lg 2 arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS §-s 367 sätestatud

kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale

summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale.

Hagi hind on 20 890,47 eurot (I põhinõue 11 115,02 + sissenõutav viivis 2756,41 + aastane

edasiulatuv viivis 1383,96 + II põhinõude 155,99 aastase koguväärtuse kolmekordne summa

5615,64 + II põhinõude aastane edasiulatuv viivis 19,44).

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Kohus rahuldas hagi ja lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda

ning kostja menetluskulud kostja enda kanda. Vastavalt TsMS § 162 lg 2 tuleb kostjal hüvitada

hagejale ka kohtuvälised kulud.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist.

Kohus tuvastas, et hagilt hinnaga 20 890,47 on hageja kokku tasunud riigilõivu 1120 eurot, millest

hagi tagamise avalduse eest 70 eurot ja hagiavalduse esitamiselt 1050 eurot. Vastavalt

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 hagilt hinnaga kuni 25 000 eurot tuleb tasuda

riigilõivu 1260 eurot. Seega on hageja tasunud hagi esitamiselt riigilõivu vähem 210 eurot.

Lähtuvalt TsMS § 179 lg 1, menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi

osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi

kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja

asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

Kohus jättis kõik menetluskulud kostja kanda ja seega tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse

hageja vähem tasutud riigilõiv 210 eurot. Kohus lahendab menetluskulude riigituludesse

väljamõistmise kooskõlas TsMS § 179 lg 2 eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist.

Hagi tagamine

10(11)

2-22-6312

Viru Maakohtu 03. mai 2022 kohtumäärusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse ning seadis

hagi tagamiseks kostjale kuuluvale kinnistule asukohaga XXX (kantud Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosasse nr XXX) esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteegi

summas 45 000 eurot hageja kasuks.

Lähtuvalt TsMS § 445 lg 2, kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise

abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks

ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist.

Hageja ei ole taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist ning seega jätab kohus hagi tagamise

abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.

Digitaalne allkiri

Aarne Lõhmus

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 30.01.2025 kohtuotsusega.

11(11)