2-23-10699/11 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

12. august 2024

Tsiviilasi

(number ja menetluse e

nr 2-23-10699

OÜ Aktiva Finance Group hagi M.P. vastu 7.06.2022

sõlmitud võlatunnistusest nr 271048 tuleneva

põhivõlgnevuse 4924,61 euro, intressi 245,35 euro,

sissenõutavaks muutunud viivise 1328,41 euro ja viivise

alates 28.07.2023 kuni põhinõude (4924,61 eurot) täitmiseni

0,065% päevas väljamõistmiseks

hagimenetlus

Hagihind

10650,02 eurot

Kohtunik

Kadi Karting

Hageja

OÜ Aktiva Finance Group (registrikood: 10746479, asukoht:

A. Weizenbergi 20, Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja

Alla Žulinskaja

(Julianuse Õigusbüroo OÜ,

e-post:

jurist@julianus.ee)

Kostja

M.P. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxx, xxxxxxxxx xxxx,

xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxxx; e-post: xxxxxxx

@xxxxxxx.

xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Jätta 7.06.2022 sõlmitud võlatunnistustest nr 271048 tulenevad hageja põhi- ja

kõrvalnõuded rahuldamata.

3. Välja mõista M.P.lt Aktiva Finance Group AS kasuks Placet Group OÜ-ga 12.01.2018

sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr KK3233200 ja selle 13.05.2019 ja 16.06.2020

muudatustest tulenev tasumata põhivõlg 43,51 eurot. Muus osas jätta vastavatest lepingutest

tulenevad nõuded rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.

6. Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale.

Edasikaebe kord ja selgitused

Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633).

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab

sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas

kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei

ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh

kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Riigilõiv 595 eurot tasuda kostjal Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. (TsMS § 187 lg 6)

ASJAOLUD

1. Hageja on 27.07.2023 esitanud kohtusse hagi kostja vastu võla nõudes (dtl 3-8).

2. Hageja ja kostja sõlmisid 7.06.2022 maksekokkulepe/võlatunnistuse nr 271048 (dtl 9-11),

millega kostja tunnistas võlga 8153,25 eurot, millest põhisumma 4924,61 eurot, viivis 2983,29

eurot, intress 245,35 eurot. Lisandub ühekordne lepingutasu summas 20 eurot. Kostja on tasunud

lepingutasu katteks 20 eurot. Hageja ja kostja on kokkuleppe p-s 1.3 kokku leppinud kohaldatava

viivise määras 0,065% iga kalendripäeva eest. Hageja on arvestanud viivist põhivõla summalt

4924,61 eurot alates viimasele laekumisele järgnevast päevast päevast, s.o 8.06.2022 kuni hagi

esitamiseni 27.07.2023 kokkuleppes kokkulepitud viivisemääras s.o. 0,065%. Hageja nõuab

viivist summas 1328,41 eurot. Hageja esitab viivise arvestuse lisana (dtl 12). Hagiavalduse

esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 1328,41 eurot.

Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 28.07.2023

kokkuleppes kokkulepitud viivisemääras s.o 0,065%.

3. Kohtunõudele vastates märkis hageja 05.01.2024 täiendavalt (dtl 36-43), et enne

võlatunnistuse nr 271048 sõlmimist oli kostja ja Placet Group OÜ vahel sõlmitud leping nr

KK3233200. Hageja esitas kohtule tõenditena ka nimetatud lepingu alusdokumendid (dtl 44-95,

sh 12.01.2018 sõlmitud tarbijakrediidileping, krediidianalüüs, kostja pangakonto väljavõte)

4. Hageja selgitas, et lepingu nr. KK3233200 puhul on arvutamise eelduseks võetud

krediidilimiit 1900 eurot, osamaksete arv 36, tagasimaksete kuupäev 20, intressi protsent 40,01%

aastas. Samuti nähtub, et lepingu krediidi kulukuse määr oli 49% aastas. Sama lepingu

muudatuse puhul on arvutamise eelduseks võetud krediidilimiit 3000 eurot, osamaksete arv 36,

tagasimaksete kuupäev 20, intressi protsent 40,01% aastas. Samuti nähtub, et krediidi kulukuse

määr oli 49% aastas. Teise lepingumuudatuse puhul on arvutamise eelduseks võetud

krediidilimiit 5000 eurot, osamaksete arv 36, tagasimaksete kuupäev 20, intressi protsent 40%

aastas. Samuti nähtub alljärgnevast, et krediidi kulukuse määr on 49,00% aastas.

5. Hageja leiab, et laenuandja on väljastanud kostjale laenu vastutustundliku laenamise

põhimõtteid järgides. Laenuandja on teostanud põhjaliku krediidihindamise ja esitas selle kohta

tõendid. Laenuhaldur kontrollib analüüsi raames ka kliendi igakuiseid kohustusi. Tulenevalt

sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning

kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks

50%), siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et

sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Kostja krediidivõimelisuse

hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ning analüüsis

kostja pangakonto väljavõtet. Laenuandja on teada saanud, et kostja igakuine keskmine

sissetulek oli 4161,52 eurot ning väljaminekuteks oli 2923,74 eurot. Placet Group OÜ arvestas

igakuisteks majapidamiskuludeks 150 eurot. Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 93,07

eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning teada saanud, et kostjale jääb raha

reservi vähemalt 994,70 eurot (4161,52-2923,75-150,00-93,07).

6. Täiendavalt selgitab hageja 24.07.2024 ja 02.08.2024 menetlusdokumentides (dtl 104-107,

132), et kostjal on lepingust tulenev võlgnevus alates 20.10.2021 osamaksest kuni ülesütlemisele

eelnenud 20.12.2021 osamakseni. Seega oli kostja võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele

järgneva osamaksega (dtl 121). Placet Group OÜ saatis kostjale 20.12.2021 lepingu ülesütlemise

hoiatuse e-posti teel kostja poolt antud e-posti aadressile xxxxxxx

@xxxxxxx.

xxx (dtl 122), milles

anti kostjale vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 124). Kuivõrd

hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, ütles Placet Group OÜ lepingu üles

4.01.2022. Hageja on hagiavaldusele lisanud ülesütlemise teatise. Kostja ei ole vastuväiteid

hageja nõuete ja väidete osas esitanud. Hageja selgitab, et Riigikohtu lahendi nr 2-15-17677 p

13 kohaselt tuleb ülesütlemise kätte saamist tõendada vaidluse korral, st siis kui kostja sellele

tugineb. Kostja on lepingu kestel krediiti kasutusse võtnud kogusummas 7580 eurot ning teinud

tagasimakseid kogusummas 7536,49 eurot (2660,39 eurot põhiosa katteks + 4810,21 eurot

intressi katteks + 23,86 eurot pangalingi teenustasu katteks + 2,03 eurot viivise katteks + 40

eurot meeldetuletuste katteks).

7. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

8. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 21.09.2023 kell 18:01 kättetoimetamisportaali

(KÄPO) kaudu. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud

vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised

väited kostja poolt omaksvõetuks. (TsMS § 407 lg 1).

10. Kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud

ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi

rahuldamata (TsMS § 407 lg 6).

11. Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid

kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg 1

järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS

§ 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt TlnRngK 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 23).

12. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik hagi võimalik rahuldada osaliselt

tagaseljaotsusega, kuid ülejäänud osas võtta seisukoht n-ö sisulise otsusega.

13. Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1

kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb

rahuldada osaliselt.

14. Esmalt märgib kohus, et Riigikohus on 24.11.2023 lahendis nr 2-21-13098 põhjalikult

analüüsinud kohtute rolli menetluses, mis puudutavad tarbijakrediidilepinguid ja tarbijaga

sõlmitud võlatunnistusi. Vastavale lahendile ja poolte tõendamiskoormisele on kohus osundanud

varasemalt ka käesoleva menetluse käigus (vt 27.11.2023 kohtunõue, dtl 25-26). Samuti on

kohus viidanud järgnevas 05.07.2024 kohtunõudes (dtl 100-101) Riigikohtu hilisematele

lahenditele, milles analüüsitakse samuti põhjalikult võlatunnistustega seonduvat (vt RKTKm

12.06.2024, 2-23-116386, p 14 ja RKTKm 03.07.2024, 2-22-139256).

15. On tuvastatav, et hageja ja kostja on sõlminud 7.06.2022 maksekokkulepe/võlatunnistuse nr

271048 (dtl 9-11). Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel sõlmitud maksekokkulepe on

deklaratiivne võlatunnistus ja samaaegselt ka VÕS § 401 lg 2 ja 402 lg 1 mõttes

tarbijakrediidileping, põhjendades seda järgnevalt.

16. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Hageja on majandustegevuses tegutsev äriühing ja kostja on tarbija. Kõrgema kohtu seisukoha

kohaselt tuleb nii võlakokkuleppe kui ka esialgse võlasuhte osas eeldada, et kostja kui tarbijaga

oli sõlmitud tarbijakrediidilepingu tunnustele vastav leping (vt TlnRngo nr 2-22-150688, p 10.2).

17. Riigikohus on selgitanud, et tõendamaks, et võlgnik tunnistas kohustusi hageja ees

konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, tuleb hagejal esmalt tõendada poolte tahe luua

iseseisev kohustus, vastasel juhul eeldatakse deklaratiivset võlatunnistust (vt nt RKTKo nr 2-19-

5601). Seega on konstitutiivse võlatunnistusega tegemist siis, kui vaidlusaluse võlatunnistuse

tõlgendamise teel selgub, et hoolimata poolte lepingudokumendis kasutatud sõnastusest oli

poolte eesmärk luua senistest võlasuhetest sõltumatu (abstraktne) kohustus. Tõlgendamisel tuleb

lähtuda eelkõige sellest, mis oli poolte ühine tahe lepingudokumendi koostamise ajal

(vt VÕS § 29). Kui sellist abstraktse kohustuse loomise tahet ei tuvastata, tuleb lähtuda sellest, et

tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, millega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja

soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist.

18. Kui poolte ühist tegelikku tahet ega VÕS § 29 lg-s 3 nimetatud asjaolusid ei ole võimalik

tõendada, saab lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist (VÕS § 29 lg 4).

Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, samuti VÕS §

29 lg-t 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega,

andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Kohtu

hinnangul ei saanud poolte ühiseks tahteks võlatunnistuste sõlmimisel olla iseseisev algsest

võlasuhtest sõltumatu kohustuse loomine. Sellega oleks kostja asetanud ennast oluliselt

halvemasse olukorda ja loobunud temale kui tarbijale seadusega sätestatud tarbijakrediidilepingu

imperatiivse regulatsiooni kaitsest. Ükski mõistlik isik ei asetaks end vabatahtlikult seadusega

ettenähtud raamistikust oluliselt kehvemasse olukorda. Võlatunnistuse tõlgendamisel saab

arvestada, et poolte eesmärgid ühtivad osas, kus kostjal võimaldatakse võlgnevuse tasumist

maksegraafiku alusel. Poolte ühiseks eesmärgiks ei saa lugeda tunnistatava võlgnevuse kõrvale

uue iseseisva kohustuse tekitamist. Vaidlusaluste võlatunnistustega on võlausaldaja

ühemõtteliselt soovinud välistada tarbijakrediidilepingute regulatsiooni kohaldamise võlasuhtele,

mis tuleneb algsest tarbijakrediidilepingust. Seega on kohtu hinnangul tegemist deklaratiivse

võlatunnistusega.

19. Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098 p-s 28 märkinud, et kui võlausaldaja tugineb oma

nõude alusena võlatunnistusele, millega tarbija tunnistab tarbijakrediidilepingust tulenevat võlga

või millega luuakse tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude asemele uus võlasuhe, peab kohus

omal algatusel kontrollima, milline oli tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr ja kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui võlatunnistuse andmisega

on tarbija loobunud õigusest esitada krediidiandja nõudele vastuväiteid, siis toob võlatunnistuse

tühisuse kaasa VÕS § 421. Tüüptingimustel sõlmitud võlatunnistus võib olla tühine ka VÕS § 42

lg 1 ja § 42 lg 3 p 11 alusel. Kui võlatunnistuse on andnud tarbija majandus- või kutsetegevuses

tegutsevale isikule, siis saab eeldada, et tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepinguga, ja

vastupidist tuleb tõendada isikul, kes võlatunnistusele tugineb. Kokkuvõttes toob tarbijaga

sõlmitud võlatunnistuse tühisuse kaasa see, kui võlatunnistusega soovitakse muuta kehtivaks

kokkulepped, mis on seaduse kohaselt tühised.

20. On tuvastatav, et võlatunnistuses on sätestatud – „Võlgnik kinnitab Võlgnevuse olemasolu,

suurust ja koosseisu, s.h põhivõla summalt arvestatava viivise suurust, ning nõustub, et

käesoleva võlatunnistuse andmisega kaotab Võlgnik võimaluse vaidlustada hiljem Võlgnevuse

olemasolu ja suurust ning esitada Võlgnevuse aluseks oleva nõudega seotud vastuväiteid“.

Kohus on seisukohal, et tüüptingimustel vormistatud deklaratiivne võlatunnistus, mille eesmärk

on välistada tarbijakrediidilepingu regulatsiooni kohaldumist, on käsitletav VÕS § 421 teises

lauses nimetatud kokkuleppena. Kuivõrd võlatunnistustega on kostja kui tarbija loobunud

õigusest esitada nõudele mistahes vastuväiteid, on võlatunnistus kohtu hinnangul tervikuna

tühine. Seega tuleb hageja võlatunnistustest tulenev põhinõue ja sellega seonduvad kõrvalnõuded

kostja vastu jätta rahuldamata.

21. On tuvastatav, et kostja on sõlminud Placet Group OÜ-ga 12.01.2018 tarbijakrediidilepingu

nr KK3233200 ja kahel korral 13.05.2019 ja 16.06.2020 on nimetatud lepingut ka muudetud,

suurendades krediidilimiiti lõppastmes 1900 eurolt 5000 euroni (dtl 44-46). VÕS § 416 lg 1

sätestab, et tarbijakrediidilepingu saab üles öelda üksnes vähemalt kolme üksteisele järgneva

tagasimaksega viivitamise korral. Kohtu hinnangul on samuti tuvastatav, et vastav

tarbijakrediidileping on kehtivalt 4.01.2022 üles öeldud (dtl 121, 122, 124) ja algse krediidiandja

nõude on 05.01.2022 omandanud hageja (dtl 51).

22. VÕS § 4034 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot

koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg

2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase

hoolsusega ja arvesse võtma kõik krediidiandjale teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sh tarbija varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju,

määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele,

tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Sealjuures tuleb

krediidiandjal lähtuda ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg

2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. VÕS § 4034 lõike 13 järgi peab vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Seega

erineb tõendamiskoormus tarbijakrediidilepingutest tuleneva vaidluse puhul oluliselt TsMS §

230 lõikes 1 sätestatud üldisest tõendamiskoormusest. Kohtul on kohustus kontrollida

krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (Euroopa Kohtu

05.03.2020 otsus nr C-679/18, p-d 20–23). Selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat

vastuväidet ega seda sisustama.

23. Kohus on seisukohal, et algse tarbijakrediidilepingu ja selle muudatuste sõlmimisel pole

järgitud piisava põhjalikkusega vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 13

kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise

tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses seega hagejal. Kohus andis hagejale

võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud kohtupraktikas

minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (Tln RngKo 8.11.2021 nr 2-20-

106661, p 55). Hageja on esitanud tõendina üksnes viimasele, 16.06.2020 sõlmitud

tarbijakrediidilepingu nr KK3233200, muudatusele eelnevalt küsitud pangakonto väljavõtte (dtl

64-95). Kui sealset infot kõrvutada nn krediidianalüüsiga (dtl 47-50), ilmneb, et analüüsis

märgitakse kostja igakuise reservina 994,70 eurot, sissetulekuna 4161,52 eurot, väljaminekuna

2923,75 eurot ja majapidamiskulutusteks 150 eurot. Kohtu hinnangul on arusaamatu kas ja

millist analüüsi on krediidiandja üldse kostja pangakonto põhjal teinud, sest vastavad numbrite

seos kohtule esitatud konto väljavõttega on küsitav. Konto väljavõtte põhjal võib asuda

järeldusele, et kostja puhul võib olla tegu hasartmängusõltlasega, sest tema kontole on mh

laekunud summasid TRUSTLY GROUP AB-lt, IMG KASIINOD OÜ-s, kuid nimetatud

äriühingutele on kostja kontolt veel suuremaid rahasummasid ka välja makstud. Kohtu hinnangul

pidi krediidiandjale konto analüüsist järelduma tõsine kahtlus, et kostja ei ole krediidivõimeline.

Kuigi kostjale on laekunud ka hektilistes summades töötasu PROFSOLUTION OÜ-lt, ei nähtu,

et see oleks piisav, et katta kostja elustiiliga kaasnevaid kulutusi, milleks kostja pidi võtma laenu

erinevatelt krediidiandjatelt (nt Inbank AS, BB Finance OÜ, Mogo OÜ, Omaraha OÜ, Ferratum

Bank plc jne).

24. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks

olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning

muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt

TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24; RKTKo nr 2-21-13098, p 16). Riigikohus on

märkinud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7

teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena (vt kohtotsuse p-s 53 viidatud

RK otsuse p 24). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli tarbijakrediidilepingute sõlmimise ajal

oli 0% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar), mis oli kokkulepitud intressist

madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja

tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Vastavad kõrvalnõuded (võla

sissenõudekulu, viivised) jätab kohus rahuldamata.

25. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p-ga 1 ja VÕS § 108 lg-ga 1 võib hageja võlausaldajana nõuda

kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Rikkumise

vabandatavus on raha maksmise kohustuse rikkumisel üldjuhul olemuslikult välistatud. Kuivõrd

on tuvastatav, et kostja sai algselt krediidiandjalt laenuraha 7580 eurot ja on tagastanud sellest

7536,49 eurot, mis tuleb kõik arvestada põhivõla katteks, tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista 43,51 eurot.

26. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on hagi rahuldamise ulatust silmas pidades

põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Karting

kohtunik