3-23-2154/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Enno Loonurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. august 2024; Tallinna Halduskohus

Haldusasja number

3-23-2154

Haldusasi

C.Y kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 04.09.2023 otsuse 4.2-

1/10095-1 tühistamise ja 09.08.2023 relvaloa taotluse uuesti

läbivaatamise kohustamise nõudes

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – C.Y;

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Irina Punko

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus ning tühistada Politsei- ja Piirivalveameti

04.09.2023 otsus nr 4.2-1/10095-1;

2. Kohustada Politsei- ja Piirivalveametit kaebaja 09.08.2023

relvaloa taotlust uuesti läbi vaatama;

3. Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt kaebaja kasuks

menetluskuluna välja 20 euro suurune riigilõiv

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on

12.08.2024. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur väljastas C.Y-le 01.09.2020 relvaloa DL50011068

kehtivusega 30.07.2025. Relvaloale on turvalisuse tagamise (enese ja vara kaitse) otstarbel kantud kaks

püssi Sig-SG-553-SG-421973-LB, kaliiber 223 Rem ning Fabarm-Ellegi, kaliiber 12 ja üks revolver

Taurus, kaliiber 9x29R.

2. C.Y esitas 09.08.2023 PPA-le relvaloa taotluse vintraudsele püstolile enese ja vara kaitse otstarbeks.

3. PPA keeldus 04.09.2023 otsusega nr 4.2-1/10095-1 C.Y-le relvaloa väljastamisest püstoli liigile

turvalisuse tagamise otstarbel.

4. C.Y esitas 28.09.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 04.09.2023 otsuse

4.2-1/10095-1 (keelduti relvaloa väljastamisest) tühistamise nõudes koos vastavasisulise

kohustamisnõudega.

5. Tallinna Halduskohus võttis 03.10.2023 määrusega kaebuse menetlusse.

6. Politsei- ja Piirivalveamet vastas kaebusele 31.10.2023.

7. Tallinna Halduskohus määras 15.05.2024 määrusega haldusasja läbivaatamiseks kirjalikus

menetluses.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

8. Relvaseadus näeb ette nõuded, mida taotleja peab relvaloa saamiseks täitma (RelvS § 35 lg 2).

Kaebaja poolt on seaduses esitatud tingimused täidetud ning selle üle vaidlus puudub. RelvS § 36 lg 1

sätestab asjaolud, mille esinemise korral füüsilisele isikule soetamis- ega relvaluba ei väljastata. Sama

sätte lg 4 sätestab täiendavad alused, mille esinemise korral võib vastustaja loa andmisest keelduda.

Kaebaja puhul eeltoodud välistavaid asjaolusid ei esine ning selles osas vaidlus puudub. Seega on

vastustaja piiranud kaebaja põhiõigust ilma seadusliku aluseta ning on seetõttu tegutsenud otsuse

tegemisel õigusvastaselt. Vastustaja ei ole põhjendanud relvaloa andmisest keeldumist relvaseadusest

tulenevatel alustel (RelvS § 36 lg 4). Vastustaja on kaalunud ja tuginenud otsuse tegemisel asjaoludele,

mille osas relvaseadus diskretsiooniõigust ette ei näe ning seega teinud otsuse kaalutlusõiguse piire

ületades. Kaebaja taotleb 04.09.2023 tehtud otsuse tühistamist ja asjas uus otsuse tegemist.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

9. PPA seisukohal, et kaevatav otsus on õiguspärane, proportsionaalne, vastab menetlus- ja

vorminõuetele ning kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastustaja palub jätta kaebus

rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

10. Kaebajal on olemas relvaluba ning vaidlust ei ole selle üle kas kaebaja vastab relvaloa omaniku

nõuetele. Tegemist on eeskätt õigusliku vaidlusega, kas relvaloa taotluse hindamine RelvS § 28

nõuetele toimub diskretsiooni alusel või on sellel normil üksnes selgitav iseloom. Kaebaja ei suutnud

PPA-le veenvalt selgitada relva soetamise otstarvet RelvS § 28 mõttes.

10.1. Kaebaja loa taotlejana omab varasemalt juba mitut relva samal otstarbel ning on esitanud taotluse

järjekordse relvaloa saamiseks, seega järjekordse relvaloa taotluse menetlemisel paluti kaebajal

selgitusi, et hinnata relvaloa taotluse sisulist põhjendatust. Vastuseks PPA sellekohastele küsimustele

kaebaja selgitas, miks ta soovib lisaks talle juba kuuluvatele tulirelvadele omada veel ühte relva

turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitse eesmärgil). Taotluses oli toodud välja soov omada

teistsuguste omadustega käsitulirelva, aga samuti asjaolu, et relva korduvalt laenutada on kulukam kui

relv endale soetada. Kaebaja antud selgitusi ei saa aga pidada piisavaks, põhjendamaks kaebajale

turvalisuse tagamiseks veel ühe täiendava, arvult juba neljanda, relva omamiseks loa andmist. Relvade

suures hulgal soetamine võib olla ka vastuolus vajadusega tagada avalik kord ja julgeolek, sest kaebaja

ise ilmselgelt neid relvi korraga ei kasuta.

10.2. Relvade omamisega seotud ohtude hindamine ja kõrvaldamine on PPA ülesanne, mistõttu

relvaloa taotluse lahendamisel peab PPA kontrollima mitte ainult taotluse vastavust formaalsetele

nõuetele, vaid välja selgitama ka neid asjaolusid, mis seonduvad relva omamise ja selle

põhjendatusega.

10.3. PPA-le on pandud ülesanne tegeleda relvade tsiviilkäibega. Relvade tsiviilkäibe korraldamisel on

PPA-l kohustus hoolsalt ja tähelepanelikult hinnata iga taotleja sobivust omada tulirelva. Seega on

relva vajaduse välja selgitamine RelvS-st tulenev kohustus. PPA-le relvade tsiviilkäibe korraldamiseks

pandud kohustus hinnata relvaloa taotleja sobivust relva omama, hõlmab ka relva omamise

põhjendatusele sisulise hinnangu andmise. Vastasel korral, lähtudes kaebaja seisukohast, et loa andmist

välistavate asjaolude puudumisel peaks relvaomaniku järjekordse relvaloa taotluse rahuldama, oleks

tegemist olukorraga, kus PPA relvaloa väljastamisel sisulise otsuse tegemise asemel muutuks ainult

formaalseks relvaloa väljastajaks, teisisõnu relvaloa vormistajaks taandudes. Selliselt muutuks PPA-le

relvade omamisega seotud ohtude hindamiseks õiguse andmine suuresti sisutuks.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Politsei- ja Piirivalveameti 04.09.2023 otsust nr 4.2-

1/10095-1, taotletud selle tühistamist ning 09.08.2023 esitatud relvaloa taotluse uuesti läbivaatamise

kohustamist. Selliselt on kaebus Tallinna Halduskohtu 03.10.2023 määrusega menetlusse võetud.

Seonduvalt nõude fikseerimisega ei ole menetlusosalised vastuväiteid esitanud. Põhivaidlus väljendub

siiski vastustaja 04.09.2023 otsuse õiguspärasuse küsimuses, kohustamisnõude saab rahuldada sel juhul

kui vaidlustatud haldusakt osutub õigusvastaseks. Otsuse nr 4.2-1/10095-1 õiguspäraseks osutumise

korral vastupidisel eeldusel baseeruvat kohustamisnõuet rahuldada ei saa. Siinkohal selgitusena, et

kohustamiskaebuse puhul võib kohustada vastustajat konkreetset toimingut tegema kui ka selle

tegemist uuesti otsustama, kuid üldjuhul peaks vastustajale teatav kaalutlusruum (mõnikord küllalt

minimaalne) siiski alles jääma (vt ka HKMS § 41 lg 3).

12. Politsei- ja Piirivalveameti 04.09.2023 otsusega nr 4.2-1/10095-1 keelduti kaebajale relvaloa

väljastamisest püstoli soetamiseks, sest tal oli juba kolm tulirelva turvalisuse tagamise eesmärgil.

Kaebaja on aga seisukohal, et vastustaja piiras isiku õigusi ilma seadusliku aluseta, ei põhjendanud

relvaloa andmisest keeldumist relvaseadusest tulenevatel alustel ning tegutses seetõttu õigusvastaselt.

13. Vaidlustatud haldusakti andmise õiguslike alustena on vastustaja osundanud relvaseaduse (edaspidi

ka – RelvS) § 28 lg 1 punktile 3 ning haldusmenetluse seaduse §-dele 6 ja 38. Relvaseaduse § 28 lg 1 p

3 kohaselt võib füüsiline isik soetada, omada ja vallata relva turvalisuse tagamiseks (enese ja vara

kaitseks). Haldusasja materjalist nähtuvalt oligi kaebaja taotlenud relvade soetamisluba turvalisuse

tagamise eesmärgil. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi ka – HMS) §-le 6 on haldusorgan

kohustatud menetletavas asjas välja selgitama olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma

selleks tõendeid omal algatusel. Haldusmenetluse seaduse § 38 seostub haldusorgani õigusega ja

võimalusega nõuda menetlusosalistelt ning (ka) muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja

andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud.

Haldusasja materjalist ega vaidlustatud haldusakti tekstist ei nähtu, et kaebaja oleks mingisuguse

vajaliku tõendi või vajalikud andmed esitamata jätnud. Olukorda, kus mõni olulise tähendusega asjaolu

või tõend jäetakse esitamata, reguleerib HMS § 38 lg 3, mille kohaselt võib haldusorgan sel juhul

taotluse lihtsalt läbi vaatamata jätta. Antud juhul ei ole jäetud taotlust läbi vaatamata, vaid see jäeti

rahuldamata. Samas ei ole vaidlust, et kaebaja suhtes soetamisloa ja relvaloa andmist välistavaid

asjaolusid ei ilmne. Midagi sellist vaidlustatud haldusaktis esile toodud ei ole.

14. Vaidlustatud otsuses on põhjendatud relvaloa väljastamisest keeldumist sellega, et taotlus püstoli

soetamiseks ei olnud põhjendatud kuna vastavad selgitused ei olnud veenvad ning kaebajal oli eelnevalt

olemas turvalisuse tagamiseks kolm tulirelva. Kaebaja on märkinud, et põhjendas relva soetamise

vajadust, kuigi erinevalt juriidilise isiku relvaloa taotluse nõuetest (RelvS § 37 lg 2) ei ole füüsilise

isiku taotluse (RelvS § 35 lg 2) puhul põhjendamise kohustust ette nähtud.

15. Relvaseadus ei keela enam kui ühe relva soetamise loa andmist kui isik vastab kõigile tingimustele

ning relvaloa andmist välistavaid asjaolusid ei esine. Samas ei ole haldusorgani diskretsioon päris

olematu lähtuvalt haldusmenetluse seaduse üldistest põhimõtetest, eelkõige siis kui taotletakse luba

küllalt arvukale relvade hulgale. Praegusel juhul taolise situatsiooniga tegemist ei ole. Kaebaja soovis

soetada püstolit neljanda relvana lisaks kahele püssile ja ühele revolvrile. Sellest keeldumine ei baseeru

ühelgi konkreetsel relvaseaduse ega haldusmenetluse seaduse sättel ning taotluse lahendamisel on

tehtud olulisi kaalutlusvigu. Vastustaja esitatud Siseministeeriumi 29.12.2023 vastus eesti

Relvaomanike Liidu pöördumisele selles osas midagi ei muuda, kuid ministeeriumil on vajaduse korral

võimalik pakkuda välja lahendused relvaseaduse muutmiseks. Seni on vaja lähtuda olemasolevast

regulatsioonist. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kaebus rahuldada ja tühistada vaidlustatud otsus. Vastavalt

haldusmenetluse seaduse § 54 on üheks õiguspärase haldusakti eelduslikuks tingimuseks

kaalutlusvigade puudumine. Arvestades asjaolu, et vaidlustatud haldusakt osutus õigusvastaseks, on

vaja rahuldada ka sellega seonduv kohustamisnõue, mis tähendab seda, et vastustajal on tarvis kaebaja

vastavasisuline taotlus uuesti läbi vaadata.

16. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Antud juhul on otsus vastustaja kahjuks, mistõttu tuleb kaebaja menetluskulu vastustajalt

välja mõista. Kaebajal on menetluskuluna tasutud 20 euro suurune riigilõiv, mille saab vastustajalt

kaebaja kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm

Kohtunik