2-24-10400/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anastassia Stalmeister Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 12. august 2024 Tsiviilasja number 2-24-10400 Tsiviilasi

K. T. hagi H. T. vastu abielu lahutamiseks Hagihind 3500 eurot Menetlusosalised Hageja: K. T. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxx–xxxxx; e-post xxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx; telefon xx xxx xxx) Kostja: H. T. (isikukood xxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post xxxxxxx@xxxxxxxxx; telefon xx xxx xxx) Kohtuistungi toimumise aeg 12. august 2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K. T. hagi H. T. vastu abielu lahutamiseks õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Lahutada K. T. ja H. T. vahel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx registreeritud abielu, mille kohta on rahvastikuregistris tehtud abielukanne nr xxxx-xxxx/xx.

3. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Tagastada K. T. pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot. Riigilõiv tagastada K. T. arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx SEB Pank AS-is.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus kätte pooltele ja pärast jõustumist edastada poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistri pidajale.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 2).

ASJAOLUD

1. K. T. (hageja) esitas 8. juulil 2024 hagi H. T. (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning poolte kooselu lõppes 2023. aastal. Ajutiselt on lahus oldud ka varasematel aastatel. Hageja on korduvalt teinud ettepanekuid abielu lahutamiseks, esimest korda 2019. aastal, kuid kostja ei ole reageerinud.

2. Hageja jäi 12. augusti 2024. a kohtuistungil hagiavalduse juurde ning selgitas, et tema ei soovi leppida. Ka kostja kinnitusel ei ole abielu enam võimalik taasatada ning poolte lepitamine ei ole mõistlik. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1).

4. Kostja võttis 12. augusti 2024. a kohtuistungil hageja nõude õigeks. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS 67 § lg 2 järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3). Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et abielusuhted on lõppenud. Kohus on seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei saa taastada. Pooled ei soovi abielusuhteid taastada ja mõlemad on kinnitanud, et lepitamine ei ole võimalik. Kohtu hinnangul puudub mõistlik põhjus võtta tarvitusele täiendavad abinõud abielu taastamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb poolte abielu lahutada.

6. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 järgi lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

7. Vastavalt nimeseaduse (NS) § 11 lg-le 1 taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja on märkinud, et soovib jätta perekonnanime „T. “.

8. TsMS § 455 lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse jõustumisel selle ärakirja poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale (PKTS § 3). Menetluskulude jaotus

9. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kooskõlas TsMS § 164 tuleb menetluskulud abieluasjas jätta kummagi poole enda kanda.

10. Kohtuistungil loobusid pooled kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. TsMS § 630 lg 2 alusel ei saa kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 2 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel abielu lahutamiseks või kooselulepingu lõpetamiseks riigilõivu 100 eurot. Hageja on 8. juulil 2024 tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 100 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb edasikaebeõigusest loobumise tõttu tagastada hagejale tema poolt tasutud riigilõivust pool, s.o 50 eurot käesoleva otsuse resolutsioonis märgitud kontole.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister kohtunik