3-24-1762/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(3)

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 12. august 2024. a, Tallinn Haldusasja number 3-24-1762 Haldusasi X ja Y kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 13.05.2024 Tupsi tee 3 projekteerimistingimuste nr 2311802/03826 tühis- tamiseks Menetlusosalised Kaebajad – X (isikukood XXXXXXXXXXX) ja Y (XXXXXXXXXX), volitatud esindaja vandeadvokaat Leho Pihkva Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Eva Vanamb Kolmas isik – Q (isikukood XXXXXXXXXXX), volitatud esindajad vandeadvokaat Allar Jõks ja advokaat Anu Liinsoo RESOLUTSIOON 1. Võtta vastu kaebusest loobumine ja lõpetada haldusasja menetlus. 2. Mõista kaebajatelt solidaarselt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud summas 2500 eurot. 3. Menetlusosaliste muud menetluskulud jäävad nende endi kanda. 4. Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebajate ning kolmanda isiku nimed ja isikukoodid tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on X ja Y kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 13.05.2024 Tupsi tee 3 projekteerimistingimuste nr 2311802/03826 tühistamiseks.

2. Kaebajad esitasid 22.07.2024 kohtule avalduse kaebusest loobumiseks. Kohus teavitas 22.07.2024 HKMS § 153 lg 2 tulenevalt vastustajat ja kolmandat isikut loobumisavalduse esitami- sest ja selgitas kaebajatele kaebusest loobumise tagajärgi. Kaebajad teavitasid samal päeval, et saa- vad kaebusest loobumise tagajärgedest aru ja jäävad taotluse juurde. Kuigi loobumise avaldus ja 22.07.2024 täiendav kinnitus ei ole advokaadi poolt allkirjastatud, on advokaat allkirjastanud hili- sema seisukoha menetluskulude kohta (dtl 212jj), mistõttu puudub kohtul kahtlus loobumise aval- duse saatja isikus ja dokumendi saatmises (TsMS § 336 lg 4).

3. HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus haldusasja menetluse, kui kohus võtab vastu kaebu- sest loobumise. Kaebajad on avaldanud selget soovi kaebusest loobuda. Kohus võtab kaebusest loo-

2(3) bumise vastu ja lõpetab haldusasja menetluse. Kohus kordab, et pärast menetluse lõpetamist ei ole kaebajatel võimalik uuesti sama nõudega samal alusel kohtusse pöörduda (HKMS § 43 lg 1 p 2).

4. Kaebuse esitamisel on kumbki kaebaja tasunud riigilõivu 20 eurot, kokku 40 eurot, mistõttu ko- hus riigilõivu ei tagasta (HKMS § 104 lg 6 p 2).

5. Kaebusest loobumise korral jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 7) ning kol- manda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (lg 8). Kohus mõistab välja ainult vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kolmas isik esitas 26.07.2024 taotluse kaebajatelt menetluskulude (õigusabikulud) väljamõistmiseks sum- mas 6574,92 eurot. Kolmandat isikut esindasid kohtumenetluses kaks advokaati. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et menetlusdokumentidega tutvumiseks ja analüüsimiseks, esialgse õiguskaitse taotlusele vastuse koostamiseks, kompromissettepaneku sõnastamiseks ja kaebajate kompromiss- ettepanekule vastamiseks ning muudeks toiminguteks on kokku kolm advokaati ning jurist ja assis- tent kulutanud 22,5 tundi.

Riigikohus selgitas 15. detsembri 2014. aasta otsuses nr 3-3-1-67-14, et menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja kee- rukust, samuti menetluse kestust. Õigusabikulude väljamõistmine, sh kolmanda isiku kasuks, ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane. Väljamõistetavate menetluskulude umbkaudne suurus peab olema menetlusosalistele ettenähtav (vt p 32.1 ja seal viidatud praktika). 17. aprilli 2024. aasta määruses tsiviilasjas nr 2-17-124505 selgitas Riigikohus, et mitmele lepingu- lisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest (p 14). Kohtus lepingulise esindajana mitteosalenud vandeadvokaadi või juristi kulud võib lugeda hüvitatavaks, kui need toimingud on menetluses olnud vajalikud ja mõistlikud, ei ole tekitanud lisakulusid võrreldes olukorraga, kui toimingud oleks teinud esindajaks olnud advokaat, vaid on kulusid kokkuvõtlikult vähendanud. Kohus saab mitme esindaja kasutamisel teise esindaja kulud välja mõista vaid juhul, kui kulude hüvitamist taotlev menetlusosaline on veenvalt põhjendanud, miks mitme esindaja kasu- tamine oli vajalik, või kui nende vajalikkus ja menetluskulusid tervikuna vähendav mõju on menet- luskulude nimekirjast nähtuvalt ilmselge (p 16).

Kohus leiab, et kolmanda isiku menetluskulud ei ole täies ulatuses vajalikud ega põhjendatud. Vaid- lus ei ole keskmisest keerukam ning kohtule ei nähtu asjas esitatud kolmanda isiku menetlusdoku- mentidest selget vajadust kolme advokaadi, kellest üks ei ole olnud kohtumenetluses esindajaks, kasutamiseks. Kuigi kolmandal isikul ei ole keelatud kasutada mitme esindaja abi, on see tema vaba valik ning arvestades halduskohtumenetluse eesmärki kaitsta isiku õiguseid õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel (HKMS § 2 lg 1) ei tohi mitme esindaja kasutamine muuta väl- jamõistetavaid menetluskulusid ebamõistlikult suurteks, heidutavateks ega teistele menetlusosalise- le ettenähtamatuteks. Nagu kohus eelnevalt viitas, peab mitme esindaja kasutamine olema tingitud asja keerukusest ning ka kokkuvõttes kulutusi vähendama (nt spetsialiseerunud advokaadi kaasami- se tõttu), mistõttu ei pea kohus põhjendatuks, et mitme advokaadi kasutamisel on võimalik õigus- abikuluna käsitleda nende omavahelist nõupidamist, sh seda kulude nimekirjas mitmekordselt ka- jastades (nt dtl 205). Ühe esindaja korral analoogne ajakulu puuduks.

Kolmas isik on asjas esitanud ühe sisulise seisukoha, milles on taotlenud mh kaebuse tagastamist ning leidnud, et kaebuse eesmärki ei ole järgnevate haldusaktide väljastamise tõttu võimalik saavu- tada. Kohus on nimetatud seisukohti 01.07.2024 määruse punktides 5, 7 ja 10-11 käsitlenud. Kohus selgitas, et kaebuse eesmärki on võimalik kaebuse muutmise teel jätkuvalt saavutada ning kaebuse läbi vaatamata jätmiseks konkreetsel alusel puudub teistel menetlusosalistel subjektiivne õigus. Seega vähemalt osaliselt ei olnud kohtule esitatud seisukohas toodu asjakohane.

3(3) Arvestades kolmanda isiku menetluses osalemist, s.o ühe põhjaliku sisulise seisukoha esitamist, kolmanda isiku menetluskulude nimekirjast nähtuvat kompromissläbirääkimiste pidamist ja asja keskmisest väiksemat keerukust, leiab kohus, et põhjendatud ja õiglane on mõista kaebajalt välja kolmanda isiku menetluskulud summas 2500 eurot, mis kolmanda isiku kohtumenetluse esindajate keskmist tunnitasu 280 eurot ((345+215)÷2) arvestades vastab ajakulule ca 8,9 tundi.

Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kaebajatelt kolmanda isiku kasuks HKMS § 108 lg-te 7 ja 11 alusel välja menetluskulu 2500 eurot (sh käibemaks). Menetlusosaliste muud menetluskulud jäävad nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin