2-22-126699/38 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.08.2024.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-126699

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi A Eu vastu

võlgnevuse, intressi, viivise ja sissenõudmiskulu välja

mõistmise nõuetes

Hagihind

6 496,90 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (end Osaühing

Aktiva Finants, registrikood 10746479)

Hageja esindajad: S R, A J (e-post xxx)

Kostja: A E (isikukood xxx, elukoht xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

05.07.2024

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista A Eult tagastamata krediidisumma 2 712,67 eurot ja viivis 253,88

eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks.

3. Välja mõista A Eult Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis käesoleva

kohtuotsuse resolutsiooni p 2 nimetatud põhivõlgnevuselt (so 2 712,67 eurolt)

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.12.2022 kuni

põhivõlgnevuse täitmiseni.

4. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ nõuded A Eult intressivõlgnevuse

ja sissenõudmiskulu hüvitise välja mõistmiseks.

5. Menetluskulud jätta 51% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ ning 49% ulatuses

A Eu kanda.

6. Välja mõista A Eult menetluskulu 357,70 eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb A Eul tasuda kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva

2

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. xxx AS ja kostja sõlmisid 15.01.2019 eraisiku vaba tagasimakse krediitkaardi kasutamise

lepingu nr. xxx ning krediitkaardi kindlustuse kindlustusleppe. Lepingu kohaselt sai kostja

enda kasutusse Platinum krediitkaardi numbriga xxx, mille krediidilimiit oli 5 200 eurot.

Lepingu lepiti kokku maksepäevaks iga kuu 10. kuupäev ning intressimääras 15,000% aastas

ja 2,17% päevas. Krediidi kulukuse määr oli 18,490%. Lepingu tingimuste punkti 6.4 kohaselt

kohustus kostja maksma esialgsele võlausaldaja intressi kasutatud krediidilimiidi eest ja

hinnakirjas toodud tasusid. Kostja jättis tasumata 10.08.2021, 10.09.2021 ja 10.10.2021

intressimaksed. Sellega seoses saatis esialgne võlausaldaja 11.10.2021 kostjale ülesütlemise

hoiatuse. Kuna kostja ei tasunud lepingust tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul,

ütles esialgne võlausaldaja 29.10.2021 lepingu üles. Esialgne võlausaldaja loovutas

15.02.2022 kostja vastased nõuded hagejale. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal

tagastamata saadud krediit kogusummas 5 212,49 eurot, kindlustusmaksed 77,64 eurot

(10.08.2021, 10.09.2021 ja 10.10.2021 eest), intressimaksed 238,46 eurot. Hageja on

arvestanud viivist põhinõudelt 5 290,13 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates

so 30.10.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani so 30.12.2022 VÕS § 113 lg 1 II lauses

sätestatud määras, so kokku summas 495,10 eurot. Esialgne võlausaldaja ja hageja on

kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, millega seoses

tekkis kulu 50 eurot.

Laenuandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenuandja hindas kliendi

krediidivõimelisust krediidi väljastamisele eelnenud 6 kuu xxx AS pangakonto laekumiste

põhjal. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud kostjal lepingu sõlmimise

kuupäeval ühtegi aktiivset maksehäiret.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 5 290,13 eurot, intress 238,46

eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, viivis 495,10 eurot ja viivise alates 31.12.2022 kuni

põhinõude summas täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja seisukohad

2. Kostjale on hagi kätte toimetatud avalikult. Kostja hagile ei vastanud ega kohtuistungitele ei

ilmunud.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus tuvastab, et xxx AS ja kostja sõlmisid 15.01.2019 eraisiku vaba tagasimaksega

krediitkaardi kasutamise lepingu xxx (dtl 28-39, tõlge dtl 40-47) ja krediitkaardi kindlustuse

kindlustusleppe (dtl 48-52). Krediitkaardi kasutamise lepinguga võimaldas krediidiandja

kostjal kasutada krediiti kuni 5 200 eurot kuus, intressimäär oli 15% aastas ning lepingus

märgitud krediidikulukuse määr 18,490% aastas. Kindlustusmakse oli kalendrikuu viimase

päeva seisuga kasutatud krediidilimiit x 0,55%. Kostja kohustus tasuma intressi ja

kindlustusmakseid igakuiselt 10. kuupäeval.

3

4. Kohus tuvastab, et xxx AS loovutas 15.02.2022 lepingust nr. xxx tulenevad nõuded kostja

vastu hagejale (teatis dtl 55).

5. VÕS (võlaõigusseadus) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu.

6. Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta

(3-2-1-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust.

Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi

kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue

kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli

15.01.2019 lepingu sõlmimise ajal 20,01%. Kohus leiab, et lepingus märgitud

krediidikulukuse määr 18,490% aastas tegelikku määra ning VÕS § 4062 lg 1-järgset piirmäära

ei ületanud.

7. VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud:

-

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja

-

hindama tarbija krediidivõimelisust.

8. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

9. Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste

lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja

on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18

järgi teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe

minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

-

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus

(KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

-

tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

-

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1

p 3);

-

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

10. Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või -

vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades

käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja

tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi

krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste

kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud,

et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija

4

kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p

18).

11. Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute

laekumise regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et

laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja

saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-

14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust

nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest

kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-

21-13098, p 21).

12. Hageja on selgitanud, et krediitkaardi kasutamise lepingu sõlmimisel hinnati kostja

krediidivõimekust krediidi väljastamisele eelnenud 6 kuu xxx AS pangakonto laekumiste

põhjal. Sissetulekud ületasid väljaminekuid. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse

kohasele täitmisele viitab mh asjaolu, et krediidisaaja oli võimeline lepingust tulenevaid

kohustusi ca 2,5 aasta vältel täitma.

13. Esitatud xxx AS selgituse (dtl 215-216) kohaselt enne krediitkaardi lepingu xxx sõlmimist

hindas krediidiandja kliendi krediidivõimelisust krediidi väljastamisele eelnenud 6 kuu xxx

AS pangakonto laekumiste põhjal. Krediidisaaja kontole laekus töötasu 1 542,4 eurot.

Igakuised krediidikohustused xxx AS ees enne lepingu sõlmimist olid ca 212 eurot,

krediidikohustused väljaspool xxx pangale teadaolevalt puudusid, Creditinfo aktiivsed

maksehäired krediidi väljastamise ajal puudusid.

14. Vaatamata kohtu 18.04.2024 istungil tehtud ettepanekule (dtl 195), ei ole hageja esitanud

tõendeid, millest nähtuks, millised andmed kostja ise esitas, kui avaldas soovi lepingu

sõlmimiseks. Esitatust nähtuvalt on lepingu sõlmimisel küll kontrollitud kostja sissetulekuid,

kuid mitte kohustusi muude isikute kui xxx AS ees. Vastusena kohtumäärusele, millega kohus

kohustas xxx AS-i esitama kostja konto väljavõtted, mille alusel hinnati kostja

krediidivõimelisust enne lepingu xxx sõlmimist, esitas xxx AS väljavõtte (dtl 246-247), millel

kajastub ainult 12.07.2018 väikelaenu (xxx) väljamakse 800 eurot, selle lepingujärgsed

maksed, lepingu xxx-järgsed maksed ning laekumised selgitusega „tasu palgamoodulist“.

Kaaskirja (dtl 245) kohaselt on pangasaladus esitatud lähtudes minimaalsuse põhimõttest.

Kohus saab aru, et tegemist on ammendava väljavõttega nendest pangakontol kajastunud

andmetest, mida võeti krediidi andmise otsustamisel arvesse. Pangakonto alusel ei ole mh

hinnatud kostja regulaarsete nn majapidamiskulude suurust.

15. Kohus leiab, et tarbija krediidivõimekust ei ole võimalik adekvaatselt hinnata, kui koos

sissetulekutega ei ole hinnatud ka kõigi kohustuste ulatust ning igakuiseid kulutusi

esmavajadustele. Kohustused võivad ületada mistahes ulatuses sissetuleku. Et lepingu

sõlmimise seisuga maksehäired puudusid (dtl 180) või et kostja täitis laenulepingust tulenenud

kohustusi pikema aja jooksul ei võimalda saada ülevaadet kostja majanduslikust seisundist ja

suutlikkusest tervikuna, mh mille arvelt kohustusi on täidetud.

16. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline,

et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi

maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib

olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710,

p 25.3). Kohus leiab, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava

kohustuse täitmiseks piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus

15.01.2019 lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

17. VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

5

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas

lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt

käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle

tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Millist teavet kostja ise

oma majandusliku seisundi kohta esitas hageja välja toonud ei ole. Kohus leiab, et kohaldub

VÕS § 4034 lg 7 I lauses sätestatud tagajärg.

18. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on

intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või

lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Lepingu sõlmimise ajal 15.01.2019 oli VÕS § 94-järgne

intressimäär 0%.

19. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

20. Kohtule on esitatud 11.10.2021 teade ülesütlemise kohta (dtl 53), mille kohaselt on

krediidiandja kostjale andnud 11.10.2021 täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni

28.10.2021 ning märkinud, et juhul kui kostja võlgnevust ei tasu, loeb krediidiandja lepingu

üles öelduks. Kohus määras 18.04.2024 eelistungil hagejale tähtaja mh VÕS § 4034 lg 7-järgse

ümberarvestuse esitamiseks. Hageja ümberarvestust ei esitanud, märkides 02.05.2024

menetlusdokumendis üksnes, et kõik kostja poolt lepingu alusel tehtud maksed kokku olid

2 487,33 eurot ning kokku sai kostja krediiti 5 200 eurot, mistõttu, kui kohus peaks asuma

seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, tuleks kostjal tagastada

lepingu alusel saadust veel 2 712,67 eurot. Kohus leiab, et kuna hageja tagasimakseid uuesti

ei määranud, ei ole võimalik tuvastada, et 28.10.2021 seisuga oleksid VÕS § 416 lg 1

sätestatud erakorralise ülesütlemise eeldused olnud täidetud.

21. Nähtuvalt lepingust oli see sõlmitud tähtajatult. VÕS § 4141 lg 2 kohaselt krediidiandja võib

tähtajatu tarbijakrediidilepingu korraliselt üles öelda, kui selline võimalus on lepinguga ette

nähtud. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis ja tarbijale teatavaks tehtud vähemalt kaks kuud enne ülesütlemise jõustumist, kui

lepingus ei ole kokku lepitud pikemat etteteatamistähtaega. Vorminõuet rikkuv

ülesütlemisavaldus on tühine. Krediitkaardi kasutamise lepingu p 12.3 järgi pangal on õigus

leping korraliselt üles öelda, teatades konto omanikule sellest vähemalt 2 kuud ette. Kohus

tuvastab, et krediidiandja saatis 11.10.2021 teate kostja poolt lepingus märgitud aadressile xxx

11.10.2021 (e-kiri dtl 222-223). VÕS § 4141 lg 3 järgi kui isiku suhtes kasutatakse lepingu

ülesütlemise õigust, loetakse kokkulepitud tähtaega tema kahjuks mittejärgiv ülesütlemine

jõustunuks kokkulepitud tähtaja möödumisel ülesütlemise avalduse esitamisest. Kohus asub

seisukohale, et tarbijakrediidileping on lõppenud seoses korralise ülesütlemisega 11.12.2021.

22. VÕS § 195 lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda,

vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest.

Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Tulenevalt

VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist.

6

23. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kuna leping on üles öeldud, on kostja õigus

krediidi kasutamiseks lõppenud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata

krediidisumma 2 712,67 eurot. Kuna VÕS § 94-järgne intressimäär oli lepingute sõlmimise

ajal 0, jääb nõue intressi välja mõistmiseks täies ulatuses rahuldamata.

24. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär

kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

25. Hageja on arvestanud perioodi 30.10.2021-30.12.2022 eest viivist 495,10 eurot. Kuivõrd

intressimäära kokkulepe on tühine, on hagejal õigus saada viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses

sätestatud määras. Kohus rahuldab nõude 253,88 euro osas vastavalt järgmisele arvestusele

(põhinõue 2 712,67 eurot):

26. Kohus mõistab välja viivise alates 30.12.2022 põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 II lauses

sätestatud määras kuni põhikohustuse täitmiseni.

27. Hageja on esitanud nõude kostjalt mh hüvitise välja mõistmiseks seoses sissenõudmiskuluga

kogusummas 50 eurot. Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka

kahjuhüvitisena; vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju

hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale

seadusjärgse intressi (2-21-13098, p 24). Juhindudes nimetatud seisukohast jätab kohus nõude

sissenõudmiskulude hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulud

28. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte

endi kanda. Kuna hageja esitas hagi hinnaga 6 496,90 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses,

mis oleks vastanud hinnale 3 183,56 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi

rahuldamise ulatusele selliselt, et hageja kanda jääb 51% ning kostja kanda 49%

menetluskuludest.

29. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis hagejal kulu 1 110 eurot, millest 630 eurot

riigilõivule ja 480 eurot lepingulisele esindajale. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hagi

esitamiselt tasutud 630 eurot riigilõivu.

30. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt. Hageja on välja toonud, et tema esindaja tegi järgmised menetlustoimingud:

-

maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine 10 minutit;

-

hagi koostamine koos seonduvate toimingutega 3 tundi 50 minutit.

7

31. Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on nn masshagejaga, kes esitab analoogsetel asjaoludel

erinevate kostjate vastu hagisid, kasutades selleks ettevalmistatud sama dokumendipõhja, ei

saanud hagi koostamisele koos seonduvate toimingutega kulude üle 1 tunni, sh maksekäsu

kiirmenetluse vormi täitmine. Lepinguline esindaja osutas esitatu kohaselt teenust hinnaga 120

eurot tund (ilma km). Kohus leiab, et keskmine võrreldava õigusteenuse hind

(mitteadvokaadist esindaja, nõuded tarbijakrediidilepingust) ei ületa 100 eurot tunnis.

Põhjendatud kulu lepingulisele esindajale kokku on kohtu hinnangul 100 eurot ning hageja

menetluskulu seega koos riigilõivuga kokku 730 eurot.

32. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, asja materjalidest ka ei nähtu, et kostjal oleks

kulusid tekkinud. Kohus asub seisukohale, et kostjale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid

ei ole.

33. Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu

357,70 eurot (730 x 49%).

34. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

35. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik