3-24-1246/101 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.08.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1246

Haldusasi

Atea AS kaebus Riigi Info- ja Kommunikatsiooni-

tehnoloogia Keskuse riigihanke „Sülearvutite ja

tahvelarvutite ostmine ja rentimine raamlepinguga“ (nr

263728) osades 2 ja 3 tehtud otsuste peale

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – Atea AS, esindaja v.adv Marko

Mehilane

Vastustaja (hankija) – Riigi Info- ja Kommunikatsiooni-

tehnoloogia Keskus, esindaja FB

Kolmandad isikud – ühispakkujad Green IT OÜ, Telia

Eesti AS ja AS SEB Liising, esindajad v.adv Arne

Ots ja adv Alan Paas

Vaidlustatud lahend

Tallinna Halduskohtu 12.06.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Atea AS apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 09.07.2024

RESOLUTSIOON

1. Jätta Atea AS apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.06.2024

otsus muutmata.

2. Mõista Atea AS-lt ühispakkujate Green IT OÜ, Telia Eesti AS ja AS SEB Liising

kasuks solidaarselt välja apellatsiooniastme esindajakulu katteks 3000 eurot. Ülejäänud

apellatsiooniastme menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Selgitused

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 22.08.2024 (HKMS § 278

lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastukassatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (RIT, hankija) korraldas avatud

hankemenetlust „Sülearvutite ja tahvelarvutite ostmine ja rentimine raamlepinguga“

(viitenumber 263728). Vaidlusaluse hanke osade 2 ja 3 tulemusel sõlmitakse ühe pakkujaga

raamleping 24 kuuks, lepingu eeldatav maksumus on osa 2 puhul 21 000 000 eurot ja osa 3

3-24-1246

2(13)

puhul 18 000 000 eurot. Ühe pakkujaga sõlmitava raamlepingu esemeks on sülearvutite ja

nende kasutamisega seotud lisatoodete ostmine, rentimine ning lisateenuste tellimine.

2. RIT tunnistas 05.03.2024 käskkirjaga nr 5-1/24723-1 osas 2 ja 11.03.2024 käskkirjaga nr

5-1/2428-1 osas 3: 1) vastavaks AS Atea ning ühispakkujate Green IT OÜ, Telia Eesti AS, AS

SEB Liising pakkumused; 2) edukaks ühispakkujate Green IT OÜ, Telia Eesti AS, AS SEB

Liising pakkumuse.

3. Atea AS esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustused kolmanda isiku

pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuste kehtetuks tunnistamiseks. VAKO jättis

16.04.2024 otsusega nr 45-24/263728 ja 22.04.2024 otsusega nr 49-24/263728 vaidlustused

rahuldamata.

4. Atea AS esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada RIT hankeotsused, millega

tunnistati vastavaks ja edukaks Green IT OÜ, Telia Eesti AS ja AS SEB Liising

ühispakkumused, ning tühistada VAKO otsused (haldusasjad nr 3-24-1246 ja 3-24-1324).

Halduskohus liitis kaebused ühte menetlusse haldusasjana nr 3-24-1246.

5. Tallinna Halduskohus jättis 12.06.2024 otsusega kaebuse rahuldamata.

Eesti paigutusega klaviatuur

VAKO on leidnud, et kuna kolmas isik on oma pakkumuses kinnitanud, et tema poolt pakutaval

sülearvutil on eesti paigutusega klaviatuur ning nõutud klahvid märgistusega „<“, „>“ ja

Windowsi klahv, on tegemist riigihanke alusdokumentidele (RHAD) vastava pakkumusega.

VAKO leidis, et kuna RHAD-s ei sisaldunud viidet infotehnoloogia standardile, ei saanud

vastustaja selle järgimist ka nõuda. VAKO tuvastas, et ühispakkujate esitatud demoseadme

klaviatuur vastab tähtede ja märkide asetuselt põhimõtteliselt joonisele, mis kaebaja enda

kinnitusel näitab skemaatiliselt, milline on eesti paigutusega klaviatuur. VAKO toob välja, et

hankija ei ole kehtestanud nõuet, et mingil klahvil ei tohi olla mistahes muud märki või tähte

või seda, et eesti paigutusega on klaviatuur vaid siis, kui mingeid muid märke või sümboleid

koos tähtedega “Ü”, “Õ” (v.a „§“), “Ö” ja “Ä” (v.a ʌ) klaviatuuril ei ole. VAKO leiab, et kui

seadme funktsionaalsus võimaldab midagi täiendavat sellele, mida RHAD ette näeb, siis ei

muuda see klaviatuuri nõudele mittevastavaks. VAKO leidis ka, et kaebaja väited selle kohta,

et HP ei tooda eesti paigutusega klaviatuuri, on paljasõnalised ning HP Finland Oy kinnitus

eesti paigutusega klaviatuuri olemasolu kohta on asjakohane tõend ja seda sai arvesse võtta.

VAKO leidis, et eesti paigutusega klaviatuur viitab klaviatuurile, mille paigutus vastab

infotehnoloogia standardile täppidega tähtede “Ü”, “Õ”, “Ö”, “Ä” olemasolu ja asukoha mõttes,

kuid mis võib sisaldada ka teiste keelte tähemärke ja sümbolite kuvamist, samas kui eesti

klaviatuur viitab spetsiifilisele klaviatuurile, mis on loodud ainult eesti keele jaoks ja mis

sisaldab ainult eesti keele tähemärke ja teisi eesti keelele omaseid märke. Selline klaviatuur on

kohandatud ainult eesti keele vajadustele, ilma et oleks vaja ruumi teiste keelte tähemärkide

jaoks.

Kohus jagab VAKO seisukohta. TK p-s 4.2 „Tehnilised tingimused sülearvutile“ on toodud

nõue, et klaviatuur peab olema eesti paigutusega ning kleebiste kasutamine eesti paigutuse

saavutamiseks on lubatud, kuid sellisel juhul peab klaviatuuri originaalpaigutus olema

skandinaavia oma. Samuti on nõutud, et klaviatuuril oleksid klahvid märgistusega „<“, „>“ ja

Windowsi klahv. Vaidlust ei ole selle üle, et eesti paigutusega klaviatuuri peamiseks tunnuseks

on täpitähtede “Ü”, “Õ”, “Ö”, “Ä” olemasolu ning nende paiknemine klaviatuuril konkreetses

asukohas. Sellele tingimusele kolmanda isiku pakutav klaviatuur igal juhul vastab. Klaviatuuril

on ka tähed “Š” ja “Ž” ning hankija nõutud klahvid „<“, “>“ ja Windowsi klahv. On tõsi, et

kolmanda isiku klaviatuuril on ka muid tähti ja märke (nt on ühel klahvil täht „Ü“ ja rootsi täht

3-24-1246

3(13)

„Å“), kuid hankija ei ole RHAD-s kehtestanud nõuet, et klahvil ei tohi olla mistahes muud

märki või tähte ning pole seatud eeltingimuseks, et eesti paigutusega on klaviatuur vaid siis, kui

mingeid muid märke või sümboleid koos tähtedega “Ü”, “Õ” (v.a „§“), “Ö” ja “Ä” (v.a ʌ)

klaviatuuril ei ole. Kohus nõustub VAKO-ga, et kui seadme funktsionaalsus võimaldab midagi

täiendavat sellele, mida RHAD ette näeb, siis ei muuda see klaviatuuri nõudele mittevastavaks.

Kohus juhib tähelepanu ka TK p-le 2.1, mille kohaselt „Iga viidet, mille hankija teeb käesolevas

dokumendis mõnele riigihangete seaduse § 88 lõikes 1 nimetatud alusele kui pakkumuse

tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud

märkega „või sellega samaväärne““. Seetõttu, isegi kui pakkujad pidid lähtuma infotehnoloogia

standardist ‒ millist nõuet hankija kehtestanud ei olnud ‒ tulnuks ikkagi kolmanda isiku poolt

pakutav klaviatuur lugeda „samaväärseks“, sest selle erinevused infotehnoloogia standardis

kirjeldatud „eesti klaviatuurist“ on marginaalsed. Pole infot selle kohta, et hankija oleks tahtnud

mistahes erisusi välistada. Hankija on klaviatuuri nõuetele vastavust sisuliselt kontrollinud.

Lisaks pakkuja kinnitusele on küsitud HP piirkondliku esindaja (HP kontserni kuuluv HP

Finland OY) kinnitus. Ka võimaldas nõutava klaviatuuri olemasolus veenduda kolmanda isiku

esitatud demoseade. Hankijal ei olnud kohustust täiendavalt uurida, kas HP pakutavat seadet

tegelikult toodab, kas tagatud on nõuetekohane garantii jms. Hankijal ei pidanud tekkima sellist

kahtlust, sest pole usutav, et pakkuja pakub sülearvutit, mida tegelikult pole olemas (ei toodeta),

esitab selle kohta demoversiooni, kinnitused garantii kohta jms. See ületaks kontrollikohustuse

ulatust, mis hankijal on pakkumusi hinnates. Kaebaja on esitanud palju erinevaid tõendeid,

millega soovib tõendada valdkonnas tegutsevate isikute arusaama eesti paigutusega

klaviatuurist (Vikipeedia ja erialaportaali artiklid, kolmandate isikute ja jaemüüjate kinnitused,

teiste tootjate klahvide paigutus jms). Need tõendid tuleb jätta tähelepanuta, sest hankijal pole

kohustust hankida klaviatuuri, mis vastab infotehnoloogia standardile või selles valdkonnas

tegutseva isiku arusaamale eesti paigutusega klaviatuurist. Hankija on vaba defineerima enda

vajaduse ise ning hankima funktsionaalsust, mida ta peab enda vajadustele vastavaks. Seega on

oluline tuvastada RHAD nõude tähendus. Olukorras, kus konkreetsele standardile ei ole

viidatud, veelgi enam, on viidatud „või sellega samaväärne“, siis tuleb analüüsida, kas pakutav

toode sisuliselt vastab esitatud nõuetele. Kohtul selles osas kahtlust ei ole. Kaebaja üritab väita,

et tegemist on skandinaavia paigutusega klaviatuuriga, kuhu on juurde graveeritud eesti tähed

ja sümbolid. Tegemist on põhjendamatu väitega, sest pakutud klaviatuuril esineb erisusi

skandinaavia klaviatuurist, mida ei saa kõrvaldada graveerimisega (nt „Õ“ klahv), samuti pole

RHAD-s keelatud graveerimist kasutada, eraldi on reguleeritud üksnes kleebiste kasutamine.

Hindamiskriteeriumide kohaselt saab 5 punkti pakkumus, mille sülearvuti klaviatuuril

kleebiseid ei ole kasutatud. Ei ole esitatud mingeid tõendeid selle kohta, et kolmas isik oleks

enda poolt tarnitaval tootel kasutanud kleebiseid (see peaks nähtuma demoseadmelt), mistõttu

5 punkti omistamine eesti paigutusega klaviatuuri eest on olnud õiguspärane.

Heledustugevus

Vastavustabeli, Klass 1 (K1), jrk nr 10 kohaselt peab sülearvuti ekraani valgustugevus olema

vähemalt 300 nitti. Vaidlus on tekkinud hindepunktide andmise üle, sest sülearvuti

valgustugevus oli ka üheks hindamiskriteeriumiks. Kolmas isik on märkinud pakkumuses, et

pakutava sülearvuti ekraani valgustugevus on 1000 nitti, viidates asjaomasele leheküljele tootja

spetsifikatsioonis, milles tootja on märkinud valgustugevuseks 1000 nitti. VAKO leidis, et

pakkumuse vastavuse kontrollimisel tuli hankijal lähtuda üksnes pakkumuses esitatud

andmetest ning ta ei pidanud tegema (või tellima) esitatud andmete kontrollimiseks

demoseadmete parameetrite mõõtmisi või ekspertiise. Heledustugevuse kriteeriumi alusel sai

anda pakkumusele maksimaalselt 10 punkti. Maksimaalsed punktid omistas hankija kolmanda

isiku pakkumusele näitaja 1000 nitti eest. Vastavalt hindamismetoodikale sai vaidlustaja

pakkumus heledustugevuse kriteeriumi alusel 3 punkti. VAKO hankija hindamises vigu ei

3-24-1246

4(13)

leidnud, tuues välja, et RHAD-st ei nähtu, et hankijal oleks olnud kohustus hinnata ekraani

heledustugevust koos märkuses nimetatud lisadega (touchscreen või SureView). Tootja

spetsifikatsioonis ei ole tootja esitanud muid andmeid ekraani heledustugevuse kohta, mida

kolmas isik oleks pidanud pakkumuses tegelikult esitama või mida hankija oleks saanud

hinnata. VAKO asus seisukohale, et RHAD-st tulenevalt ei saanud hankija hakata ekraani

heledustugevust demoseadmete testimise teel ise välja selgitama ja enda leitud tulemuste alusel

pakkumustele hindepunkte omistama. Sellist hindamismetoodikat ei ole RHAD-s ette nähtud.

Kaebaja on viidanud HP sülearvuti tehnilise spetsifikatsiooni märkusele, et SureView

funktsionaalsuse või puutetundliku ekraani puhul võib tegelik valgustugevus olla madalam kui

spetsifikatsioonis kajastatu (1000 nitti). Vaidlust ei ole selles ‒ seda ka kaebaja esitatud tõendite

valguses ‒, et HP toodab sülearvuti mudeleid, mille valgustugevus on 1000 nitti. TK p-s 4.3 on

sätestatud, et privaatsusfilter võib olla ekraani sisse ehitatud funktsionaalsusena, samuti võis

RHAD kohaselt seda pakkuda lisaseadmena (nagu kaebaja toote puhul). Kuna RHAD-s polnud

nõutud, et valgustugevus tuleb kajastada privaatsusfiltrit kasutades ning sülearvuteid võis

tarnida ilma privaatsusfiltrita ja seda funktsiooni saab HP arvutitel välja lülitada, oli õige võtta

arvesse toote spetsifikatsioonis kajastatud näitaja 1000 nitti. Võrrelda saab võrreldavaid tooteid

‒ privaatsusfiltriga sülearvuti valgustugevust ei saa võrrelda privaatsusfiltrita sülearvutiga. Pole

tõendatud, et hankija oleks kolmandale isikule andnud ebaõigeid hindepunkte.

USB-saatja

TK p 4.3 ja vastavustabel, osa K1 Lisaseadmed, jrk nr-d 19 ja 36 kohaselt ei tohi USB-saatja

arvutist korpusest eemale ulatuda rohkem kui 0,7 cm. VAKO leidis, et vastavust sellele nõudele

tõendab HP Finland OY kinnitus. VAKO nõustus hankijaga, et pakkumuse vastavuse

kontrollimisel tuli hankijal lähtuda üksnes pakkumuses esitatud andmetest ning hankija ei

pidanud teostama (või tellima) esitatud andmete kontrollimiseks demoseadmete parameetrite

mõõtmisi või ekspertiise. HP esindaja kinnitus sisaldas üksnes sellist teavet, mida tootja ei ole

pidanud vajalikuks avaldada tootja spetsifikatsioonis, kuid mis on osa USB-saatja nõudest

(teave arvuti korpusest eemale ulatuse kohta) RHAD-s. VAKO arvates ei ole kaebaja poolt

teadmata arvutit kasutades ning teadmata tingimustes tehtud mõõtmise tulemus (7,77 mm)

tõend, mis saaks kahtluse alla panna hankija järelduse, et kolmanda isiku pakkumus vastas

nõuetele. Lisaks tõi VAKO välja, et kaebaja ei ole mõõteprotokolli kohaselt mõõtnud kolmanda

isiku pakutavat sülearvutit. Vaidlustaja poolt märgitud väidetav viga on 0,07 cm ja hiljem

mõõteprotokolli mõõtetulemusest nähtav viga 0,031 või 0,059 cm, mis ei oleks kuidagi olnud

hankija poolt silmaga tuvastatav ega veenvalt ka mingi hankijal olemasoleva mõõtevahendiga

mõõdetav. VAKO arvates ei tõenda vaidlustaja esitatud tõendid kolmanda isiku pakkumuse

ilmselget mittevastavust USB-saatja 0,7 cm nõudele, isegi kui mõõdetud oleks õiget sülearvutit.

Pakkumuse vastavuse kontrollimiseks tuleb nõuetele vastav näit esitada kümnendiku täpsusega.

Mõõteprotokolli järgi on mõõtetulemused 7,31 mm (laiendmääramatus 0,11 mm) vasakpoolsest

pesast ja 7,59 mm (laiendmääramatus 0,18 mm) parempoolsest pesast. Laiendmääramatus

tähendab, et mõõdetud väärtus võib tegelikust väärtusest kõrvale kalduda laiendmääramatuses

antud piirides, st USB-saatja võib kaebaja mõõtetulemuste kohaselt olla ka 0,72 cm ja 0,741

cm, mis tavapäraseid ümardamisreegleid arvesse võttes tähendaks VAKO toodu kohaselt

kümnendikeni ümardamisel mõlemal juhul tingimuse täitmiseks 0,7 cm.

Kohus nõustub VAKO järeldustega. Olukorras, kus konkreetse toote spetsifikatsioon ei kajasta

RHAD-s toodud nõuet, said pakkujad nõuetele vastavust tõendada tootja kinnitusega. Hankijal

ei olnud kohustust asuda demoseadet üle mõõtma, kui tal ei tekkinud põhjendatud kahtlust.

Siinsel juhul seda tekkida ei saanud, sest kui ka lähtuda kaebaja teostatud mõõtmistulemustest,

on erisused väärtusest 0,700 niivõrd väiksed, et need on inimsilmale märkamatud. Nõue „kuni

0,7 cm“ võimaldab tõlgendamist ning õiguspärane on võtta arvesse toodet, mis sajandiku

täpsusega jääb vahemikku 0,71‒0,79. RHAD selline tõlgendus suurendab konkurentsi ega

3-24-1246

5(13)

diskrimineeri erinevaid pakkujaid. Kasutajamugavusele, mis on olnud nõude kehtestamise

eesmärk, niivõrd väikestel erisustel ilmselgelt mõju puudub.

Kaebaja on seadnud kahtluse alla HP Finland Oy väljastatud kinnituskirja. Kohus nõustub

VAKO-ga, et HP gruppi kuuluva HP Finland Oy nimel antud kinnituskiri sisaldab tootja poolset

tooteinfot ja seda tuleb käsitada tootja dokumendina, millega oli pakkujal võimalik tõendada

pakkumuse vastavust vastavustingimustele. Vastavustabelite kohaselt pidi pakkuja viitama iga

positsiooni puhul pakkumuse koosseisus esitatud allikale. Kolmanda isiku pakkumuses esitatud

vastavustabelites on osade tehnilistele nõuetele vastavuste puhul viidatud kinnituskirja

konkreetsetele leheküljele. Seega puudus hankijal alus jätta kinnituskiri pakkumuse vastavuse

kontrollimisel arvestamata. Kohus nõustub VAKO-ga, et pakkujatel puudub üldjuhul võimalus

mõjutada tootjat avaldama oma toodete kohta avalikult (nt veebis) kõiki andmeid, mille

esitamist pakkumuses võib olla hankija riigihankes nõudnud, kuid tootjad on sageli valmis

kinnitama nende nõuete täitmist, kui need omadused on tootel tegelikult olemas. Kinnituskiri

ei peaks olemuslikult erinema toote spetsifikatsioonist, milles tootja samuti ühepoolselt

kinnitab toote vastavust teatud omadustele. HP Finland Oy on HP Inc grupi tütarettevõtte

kinnituste ametlikkuses ei näe kohus põhjust kahelda.

6. Atea AS palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus,

millega kaebus rahuldada.

Halduskohus jättis hindamata kaebaja seisukohad seoses lisaseadmena pakutud klaviatuuriga.

Riigihankes ei ole põhjendatud käsitada eesti paigutusega klaviatuuri nõuet lisaseadmena

pakutud klaviatuuri ja sülearvuti klaviatuuri puhul erinevalt. Siinses asjas on lisaseadmena

pakutud klaviatuuri paigutus selline, nagu selles valdkonnas mõistetakse eesti paigutusega

klaviatuuri. Sülearvuti klaviatuuri puhul aktsepteeris hankija aga sellist klaviatuuri, kus osadele

klahvidele on lisatud eesti tähed ja osadel klahvidel on nii skandinaavia kui ka eesti tähemärgid.

Hanketingimused määrab kindlaks hankija, kuid need on eelhaldusaktina siduvad ka hankijale

ning nende hilisemal tõlgendamisel ei ole hankijal eesõigust. Ekslik on VAKO ja halduskohtu

lähenemine, et oluline pole see, kuidas mõistavad RHAD nõuet selles valdkonnas tegutsevad

isikud. Kolmanda isiku pakutud sülearvuti klaviatuur ei ole eesti paigutusega klaviatuur. See

on tõendatud ORDI, DATEL-i, Tallinna Ülikooli, TalTech-i, HP sülearvutite hulgimüüja TD

Baltic AS-i ja elektroonikaseadmete suurmüüja EURONICS-i seisukohtadega. Halduskohus on

jätnud need tõendid hindamata.

Halduskohtu hinnangul esineb kolmanda isiku pakutud sülearvuti klaviatuuril erinevusi eesti

paigutusega klaviatuurist, kuid kohus luges need kõrvalekalded marginaalseteks. Kaebaja kohtu

seisukohaga ei nõustu. RHAD-i nõudeks on eesti paigutusega klaviatuur, mitte klaviatuur, kus

klahvidel oleks muu hulgas leitavad ka eestikeelsed tähed. Kaks märki, mis eesti paigutusega

klaviatuurile lisaks võivad olla ja peavad olema, on tingimustes nimetatud (< ja >). Seetõttu on

ekslik seisukoht, et RHAD ei näe ette keeldu, et klaviatuuril ei tohi olla mistahes muud märki

või tähte.

RHAD-i vastavustabelis on täpsustatud, et kui ei ole eesti paigutusega klaviatuur, on ainus

lubatav võimalus selleks kleebiste kasutamine skandinaavia klaviatuuril. Võimalust, et

skandinaavia klaviatuurile graveeritakse või tehakse muul viisil klahvidele juurde eestikeelsed

tähed, ei ole RHAD-s ette nähtud. Kleebiste kasutamine on meetod, kus klahvid kaetakse täies

ulatuses, nii et kleebis katab klahvil olemasolevad tähed/märgid/sümbolid. Kleebise kasutamise

korral ei anta pakkumusele hindamisel 5 hindepunkti. Sülearvuti puhul pakkus kolmas isik eesti

paigutusega klaviatuurina skandinaavia klaviatuuri, kus osadele klahvidele (kokku 8 klahvil)

on graveeritud või muul meetodil juurde tehtud ka eestikeelsed tähed. Selle tulemusel on

klahvidel koos ning osaliselt dubleerivalt nii skandinaavia kui ka eesti tähemärgid. Kolmanda

3-24-1246

6(13)

isiku pakutud klaviatuuri fotolt nähtub, et skandinaavia klaviatuurile on juurde graveeritud täht

„Õ“ ja märk „§“. HP ei ole tootnud ega tooda sülearvuteid eesti paigutusega klaviatuuriga ning

seetõttu ei vasta kolmanda isiku pakkumus ja pakutud sülearvutid RHAD nõuetele. Vastupidist

ei ole kolmas isik tõendanud. Hankija ei saa hakata kohtumenetluses väitma, et RHAD nõudele

mittevastavat toodet võiks lugeda seaduse alusel samaväärseks.

Halduskohus on vastuolus asjas esitatud tõenditega leidnud, et kolmanda isiku sülearvuti

klaviatuurile ei ole sümboleid juurde graveeritud. Tõendite ja RHAD-ga on vastuolus seisukoht,

et klaviatuurile juurde graveerimine on lubatud. Isegi kui lugeda graveeritud klaviatuur

nõuetele vastavaks, siis ei saa sellisele klaviatuurile anda 5 hindepunkti. Graveeringu tegemine

tuleb hindamisel võrdsustada kleebiste kasutamisega.

Halduskohus on vastuolus menetlusosaliste seisukohtade ja tõenditega leidnud, et vaidlus

puudub selles, et kolmanda isiku pakutud sülearvuti ekraani heledustugevus on 1000 nitti.

Sülearvutite ekraani heledustugevus on hankes olulise tähendusega, sest see on kõikidele

pakkumustele hindepunktide andmise aluseks. Kolmanda isiku pakutud sülearvuti HP

EliteBook „SureView“ mudelivariandi on puhul ekraani heledustugevus vähem kui 1000 nitti.

See on kirjas tootjaspetsifikatsioonis: „Actual brightness will be lower with […] SureView.“

RHAD-s ei ole ette nähtud, et nõude „mitte rohkem kui 0,7 cm“ puhul lähtutakse kümnendiku

täpsusest ja näitajad ümardatakse. 0,7 cm nõuet ei saa jätta kohaldamata põhjendusega, et sellel

puudub mõju kasutusmugavusele. Riigihangete seaduse (RHS) kohaselt jagunevad pakkumuse

kõrvalekalded sisuliseks ja mittesisuliseks (§ 114 lg 2). Kõrvalekalle RHAD-s kehtestatud

numbrilisest nõudest on sisuline. Kolmanda isiku pakutud toodete tootespetsifikatsioonid ei

kajastanud USB-saatja eemaleulatuvust ja tootespetsifikatsioonidest ei ole võimalik kontrollida

hankenõudele vastavust. Balti müügiesindaja HP Finland Oy üldisest kinnituskirjast nähtub, et

näitaja ei ületa 0,7 cm, kuid akrediteeritud mõõtelabori METROSERT mõõteprotokollid

tõendavad, et mistahes HP mudeli puhul ulatub USB-saatja arvuti korpusest eemale enam kui

hankenõudes sätestatud piir.

7. Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus vaidleb apellatsioonkaebusele

vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Kolmanda isiku pakutud sülearvuti klaviatuur vastab hankija kehtestatud nõuetele. Vastustaja

ei saanud arvesse võtta asjaomases valdkonnas tegutsevate isikute seisukohti selliselt, nagu

kaebaja on need kohtumenetluses kogunud ja kohtule esitanud. Klahvidel olevad lisamärgid ei

mõjuta sülearvuti klaviatuuri kasutust sellele seatud otstarbe kohaselt. Samuti ei ole vajalik

kasutada kleebiseid, sest klahvidelt ei puudu selle funktsionaalsust kujutavad tähised. HP

esindaja on kinnitanud, et toodab eesti paigutusega klaviatuuri. Hanke esemeks ei olnud sellise

klaviatuuriga seadme ostmine, mis vastab standardile või asjaomases valdkonnas tegutseva

isiku arusaamale eesti paigutusega klaviatuurist. Kaebaja viidatav eesti paigutusega klaviatuur

on EVS standardi põhine. Vaidlustus- ja kohtumenetluse jooksul on muutunud ka EVS standard

ja praegu pole maailmas mitte ühtegi EVS standardile vastavat eesti klaviatuuri, sh ei vasta

kehtivale standardile ka kaebaja enda pakutud sülearvuti klaviatuur.

Hindamiskriteeriumite kohaselt saab 5 punkti pakkumus, mille sülearvuti klaviatuuril

kleebiseid ei ole kasutatud. Kolmas isik pole enda poolt pakutaval tootel kasutanud kleebiseid,

mistõttu on pakkumusele nimetatud kriteeriumi alusel 5 punkti andmine põhjendatud.

Hankemenetluses ei tekkinud kahtlust, et sülearvuti ekraani heledustugevus ei vastaks

deklareeritud väärtusele, samuti vastavustingimusena seatud nõudele. Ekraani heledustugevuse

kriteerium puudutab üksnes sülearvuti enda ekraani heledustugevuse omadusi, mille puhul ei

oma tähendust HP SureView tehnoloogia ega selle kasutamine. Privaatsusfilter on tehnilise

3-24-1246

7(13)

kirjelduse punktis 3.3 nimetatud sülearvuti juurde kuuluvaks lisaseadmeks ning lisaseadme

omaduste läbi ei saa hinnata sülearvuti enda tehnilisi omadusi. Privaatsusfiltriga sülearvuti

valgustugevust ei saa võrrelda privaatsusfiltrita sülearvuti valgustugevusega.

Vastustaja ei tuvastanud seadmete visuaalsel vaatlusel, et USB-saatja ulatuks kaugemale kui

0,7 cm. Seega ei pidanud tekkima hankemenetluse käigus kahtlust, kas deklareeritud väärtus

on nõudega kooskõlas. Nõude hindamisel lähtus hankija pakkuja esitatud dokumentidest, sh

HP Finland Oy kinnitusest. Vaidlustusmenetluse käigus on hankija teinud mõõtmised ning

tuvastanud, et USB-saatja ei ulatu arvuti korpusest kaugemale kui 0,7 cm.

8. Green IT OÜ, Telia Eesti AS ja AS SEB Liising vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu

ja paluvad jätta see rahuldamata.

Hankemenetlus põhineb suurel määral pakkujate ühepoolsetel kinnitustel ja hankija võimalusel

neid usaldada. Hankelepingu üldtingimuste järgi usaldab hankija pakutavate seadmete tootjate

sertifikaate ning ka pakkumuste esitamise etapis puudus tal alus kahelda nende õigsuses.

Pakkumuste hindamisel on seega õiguspärane tugineda pakkujate esitatud dokumentidele (sh

pakutava asja tootja esitatud tooteinfole) ja kinnitustele.

Kolmanda isiku pakutava seadme tootja HP on kinnitanud, et pakutavate sülearvutite klaviatuur

on eesti paigutusega ning sisaldab põhilisi klahve, sh „<“, „>“ ja „Windows“ klahvi ega ole

saavutanud eesti paigutust kleebiste abil. Kolmanda isiku poolt hankijale esitatud näidisseade

võimaldas hankijal selles veenduda. Ka VAKO ei pidanud kolmanda isiku pakutava seadme

klaviatuuri millekski muuks kui eesti paigutusega klaviatuuriks. Kui mõni tingimus on mitmeti

tõlgendatav, tuleb kohtupraktika kohaselt eelistada tõlgendust, mis võimaldab hankes osaleda

võimalikult paljudel pakkujatel. Praegusel juhul ei viidanud RHAD klaviatuuri paigutuse osas

ühelegi standardile. Kui hankija ei ole nõudnud kindla standardi järgimist, tähendab see, et

hankija aktsepteerib laiemat ringi tehnilisi lahendusi kui see, mis on ette nähtud standardiga.

Igal juhul on standardi kasutamisel hankija kohustatud lisama märke „või sellega samaväärne“

(RHS § 88 lg 3). Kolmas isik mõistab eesti paigutusega klaviatuuri nõuet selliselt, et eesti

paigutusega klaviatuuril peavad paiknema eesti keelele omased tähed (sh Ä, Õ, Ö, Ü), mis

võimaldavad klaviatuuril eesti keeles trükkida. Täheklahvidele ei olnud seatud mingeid muid

täiendavaid nõudeid. Muu hulgas ei ole hankija seadnud tingimuseks, et mingil konkreetsel

klahvil ei tohiks olla mistahes muud sümbolit või tähte.

Kui hankija on pidanud võimalikuks eestikeelse klaviatuuri saavutamist kleebistega, mis on

olemuselt ajutised (kleebised võivad ajapikku klahvidelt eemalduda), ei saa põhjendatuks

pidada seisukohta, et eestikeelset klaviatuuri ei saaks saavutada muul viisil, sh graveeringuga,

mis on püsiv viis. RHAD ei sisalda tingimust, et sülearvutil ei tohiks olla graveeringuid, ega

piira seda, kuidas on eestikeelne paigutus saavutatud (v.a kleebiste puhul). RHAD-st ei saa teha

järeldust, et juba sülearvuti tootmise hetkel peab klaviatuur olema eestikeelne (RHAD näeb

ette, et kleebised peavad olema paigaldatud enne hankijale üleandmist, mitte tootmise hetkel).

Apellandi väide, et graveeringute kasutamine tuleks võrdsustada kleebiste kasutamisega, ei

tulene RHAD-st.

Korpusest USB-saatja väljaulatumise kauguse nõude täitmist tõendab kolmanda isiku

pakkumuses esitatud tootja HP dokument, mille kohaselt ei ulatu USB-saatja arvuti korpusest

kaugemale kui 0,7 cm. Lisaseadmete reaalset mõõtmist pakkumuste vastavuse kontrolli raames

RHAD ette ei näe. Kuigi kolmanda isiku hinnangul vastab tema pakutav pakkumus USB-saatja

väljaulatuvuse tingimusele, on kolmas isik seisukohal, et iga väiksemgi kõrvalekalle RHAD

tingimustest ei anna alust pakkumuse tagasilükkamiseks.

3-24-1246

8(13)

Apellant leiab ekslikult, et hankija ei saanud pakkumuste hindamisel ekraani valgustugevuse

puhul lähtuda kolmanda isiku pakkumuses märgitud 1000 niti näitajast. Ekraani

heledustugevuse hindamiskriteerium puudutab sülearvuti enda ekraani heledustugevuse

omadusi, mille puhul ei oma tähendust HP SureView tehnoloogia ega selle kasutamine

sülearvutil. HP SureView tehnoloogia puhul on tegemist privaatsusfiltriga. Privaatsusfilter on

RHAD sülearvuti juurde kuuluvaks lisaseadmeks. Lisaseadme alusel ei saa hinnata sülearvuti

enda omadusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele

märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Kaebaja heidab hankijale ja kolmandale isikule ette järgmist: 1) kolmanda isiku pakutud

sülearvuti klaviatuur ei vasta RHAD tingimustele; 2) hankija on eksinud kolmanda isiku

pakutud sülearvuti klaviatuurile hindepunktide andmisel; 3) sülearvuti ekraani heledustugevus

ei vasta tootespetsifikatsioonis märgitule; ning 4) USB-saatja ulatub kolmanda isiku pakutud

sülearvuti korpusest välja rohkem kui 0,7 cm.

11. Ringkonnakohus nõustub VAKO ja halduskohtu järeldusega, et RHAD tingimuste kohaselt

oli hankijal õigus usaldada pakkujate kinnitusi ja piirduda pakkumuste vastavuse kontrollimisel

tootespetsifikatsioonide, vastavustabelites esitatud info ja pakkujate kinnituste võrdlemisega.

RHAD ei näinud ette hankija kohustust korraldada demoseadmete ekspertiise. RHS § 114 lg 1

esimesest lausest ja lõikest 2 tuleneb, et hankija kontrollib pakkumuste vastavust riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele. Riigikohus on selgitanud, et hankemenetlus põhineb

suurel määral pakkujate ühepoolsetel kinnitustel ja hankija võimalusel neid usaldada ning

kohtul ei ole ilma seadusliku aluseta õigust sekkuda hankija kaalutlusõigusesse. Kui seadus ei

sätesta teisiti, võib hankija otsustada, kas ta usaldab pakkujate kinnitusi või nõuab asjaolude

kindlakstegemiseks tõendeid (Riigikohtu 19.12.2019 otsus asjas nr 3-19-1464, p 16). Erinevalt

kaebajast on ringkonnakohus seisukohal, et Riigikohtu viidatud lahend on siinses asjas

asjakohane. Hankemenetluses on keskse tähtsusega põhimõte, mille kohaselt peab hankijatel

olema võimalus usaldada pakkujate kinnitusi ning tootjate väljastatud dokumente. Usalduse

põhimõte laieneb ka tootjate kinnitustele ja sertifikaatidele. Hankijal on õigus usaldada

pakkujate esitatud tõendeid, mistõttu ei pea ta asuma täiendavaid tõendeid koguma.

12. Praegusel juhul otsustas hankija, et pakkuja peab esitama kinnituse, et pakkumus vastab

RHAD-s nõutule, vajadusel lisama selgitused või tõendid samaväärsuse kohta, ning esitama

toodete spetsifikatsioonid. Toodete spetsifikatsioonid peavad võimaldama hankijal kontrollida

pakkumuse vastavust tehnilise kirjelduse tingimustele. Pakkumuste koosseisus oleva

vastavustabeli kohaselt tuli esitada iga nõutud tehnilise tingimuse (parameetri) puhul pakkuja

pakutud väärtus ja lisada esitatud väärtuste vastavuse kontrolli võimaldamiseks viide

pakkumuse koosseisus esitatud dokumendile või veebilehele. Hankelepingu üldtingimuste

(RHAD lisa 2-2) järgi tõendatakse tellitava asja vastavust tellija poolt nõutud tingimustele ning

tootja kehtestatud tehnilistele ja kvaliteedinõuetele kvaliteedisertifikaadiga või mõne teise

dokumendiga (sh litsentsikood), mis antakse üle tellijale koos asjaga (hankelepingu p-d 7.1–

7.2). Hankija kohustuseks oli seega pakkumuste kontrollimisel ja hindamisel kontrollida koos

pakkumusega esitatud vastavustabelit, selles esitatud dokumente ja viidatud veebilehekülgi.

13. TK p 3.15 sätestab, et pakkuja kohustub põhihankija soovil tooma testimiseks igas klassis

pakutud sülearvuti ning selle juurde kuuluvad lisaseadmed 14 kalendripäeva jooksul pärast

hankija sellekohase taotluse esitamist. Hankijaga kokkuleppel võis seda tähtaega pikendada.

Seega ei sätestanud TK hankijale kohustust nõuda demoseadmete esitamist ja pakkujatele

3-24-1246

9(13)

kohustust esitada koos pakkumusega sülearvuti ja selle lisaseadmete näidised. Seetõttu ei olnud

demoseadmed pakkumuse osa. Sülearvuti (ilma lisaseadmeteta) kohta on hankes kehtestatud

85 tehnilist nõuet. Kõikidele nendele nõuetele vastavuse kohta tehniliste ekspertiiside tellimise

nõudmist RHAD ette ei näe. Selline tõlgendus muudaks hankemenetluse ka ebamõistlikult

keeruliseks (vt Riigikohtu 13.06.2013 otsus asjas nr 3-3-1-24-13, p 19) ning välistaks võimaluse

usaldada pakkujate kinnitusi. See, et hankija on varasemas hankes otsustanud teha demoseadme

teatud näitajate kontrollmõõtmise, ei tähenda, et siinses asjas on hankijal samasugune kohustus.

RHAD seda ette ei näe. VAKO leidis põhjendatult, et hankijal on kohustus (s.o peab olema

võimalik) kontrollida pakkumuste vastavust RHAD-le sõltumata sellest, kas hankija küsib

pakkujatelt demoseadet või mitte. Praegusel juhul soovis hankija demoseadmeid asja toimivuse

testimiseks, mitte pakkumuses esitatud seadme tehniliste andmete üle kontrollimiseks.

14. Nõuded pakutavatele sülearvutitele ja lisaseadmetele on siinses asjas mh sätestatud hanke

eseme tehnilises kirjelduses (dtl 44 jj), tehnilised tingimused sülearvutile ning lisaseadmetele

ja -komponentidele on lisas 8, asjaomase hanke osa vastavustabelis (lisad 8-1 kuni lisa 8-7, dtl

22 jj ning 134 jj).

Sülearvuti eesti paigutusega klaviatuur

15. Menetlusosalised ei vaidle apellatsiooniastmes selle üle, et eesti paigutusega klaviatuuri

peamiseks tunnuseks on eeskätt täpitähtede “Ü”, “Õ”, “Ö”, “Ä” olemasolu, nende paiknemine

klaviatuuril teatud kindlas asukohas ning muude märkide (sh „§“-märgi) asukoht ja koos

paiknemine klahvidel. Kolmanda isiku pakutav klaviatuur vastab nendele tingimustele. Kaebaja

põhiliseks väiteks on see, et eesti paigutusega klaviatuuril ei tohi olla muude keelte tähemärke.

16. Ringkonnakohus jagab halduskohtu ja VAKO seisukohta, et siinses asjas ei ole hankija

RHAD-s kehtestanud nõuet, et klaviatuuril ei tohi olla muid tähemärke peale eesti tähemärkide.

Vastavustabeli (Klass 1, jrk nr 67) järgi peab klaviatuur olema eesti paigutusega ning sisaldama

klahve märgistustega „<“, „>“ ja Windowsi klahvi. Kleebiste kasutamine eesti paigutuse

saavutamiseks oli lubatud, kuid sellisel juhul pidi klaviatuuri originaalpaigutus olema

skandinaavia oma.

17. Nendest tingimustest ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik teha järeldust, et muude

tähemärkide olemasolu klaviatuuril ei ole lubatav. Kleebiste kasutamise eesmärk on tingimuste

kohaselt eesti paigutuse saavutamine, mitte muude tähemärkide peitmine. Ainuüksi termini

eesti paigutusega klaviatuur kasutamine ei välista ringkonnakohtu hinnangul siinsel juhul

klaviatuuril lisaks eesti tähtedele ja nende õigele, eesti kasutaja jaoks harjumuspärasele

paigutusele („eesti paigutusele“) mõne üksiku muu tähemärgi nähtavuse lubatavust. Sellist

välistust vastavustabelist ei tulene. Kaebaja välja toodud ohu realiseerumist, et eesti kasutaja

ajab lisatähtede tõttu klahvid segamini, peab ringkonnakohus ebatõenäoliseks, sest määrav on

see, et kõik eesti paigutusele omased sümbolid on klaviatuurilt igal juhul leitavad nende

harjumuspärastest kohtadest.

18. Kaebaja viide standardile EVS 8:2008 “Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri

keskkonnas” ei ole siinses asjas asjakohane, sest hankija ei ole standardi järgimise kohustust

hanke tehnilistes tingimustes ette näinud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et

hankija on vaba defineerima enda vajaduse ise ning hankima funktsionaalust, mida ta peab enda

vajadustele vastavaks. Võrdse kohtlemise põhimõtet ja läbipaistvuskohustust tuleb tõlgendada

nii, et nendega on vastuolus ettevõtja kõrvale jätmine hankemenetlusest sellise kohustuse

täitmata jätmisel, mis ei tulene selge sõnaga selle menetlusega seotud dokumentidest

(Riigikohtu 19.12.2019 otsus asjas nr 3-19-1464, p 13). Mitmeti mõistetavuse korral tuleb

RHAD-d tõlgendada pakkujale soodsamal ja vähem koormaval viisil ning laiemalt, et tagada

võimalikult suur konkurents, st võimalikult suurema arvu pakkujate osalemine riigihankes

3-24-1246

10(13)

võimalikult väheste piirangutega. Keelatud on hanketingimusi tõlgendada hankemenetluses

osalejaid kahjustaval moel ning tuletada kriteeriumidest tingimusi, mida RHAD-s sätestatud ei

ole. Kuigi RHAD ei sisaldanud viidet EVS 8:2008 standardile, on halduskohus õigesti

märkinud, et isegi juhul kui juhinduda standardist, oleks hankijal olnud siiski RHS § 114 lg 3

järgi keelatud pakkumust automaatselt tagasi lükata, kui pakutud lahendused on tehnilises

kirjelduses esitatud nõuetega kooskõlas.

19. Kaebaja esitatud artiklid ja e-kirjad ei tõenda, et kolmanda isiku pakutud klaviatuur ei vasta

RHAD tingimustele. RHAD tingimusi kui avalikkusele suunatud tahteavaldust tuleb

tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda tahteavaldust mõistma pidi (TsÜS § 75 lg 2 ls 2). RHAD

tingimuse eesmärgi saavutamiseks on oluline, et klaviatuuri klahvide paigutus ei oleks eesti

kasutajale harjumatu, näiteks prantsuse või saksa paigutused, kus mõned tähed asuvad hoopis

teistes asukohtades. ORDI ja DATEL-i seisukohad (dtl 4764–4769), millega kaebaja soovib

tõendada, et ka hankes osalenud teiste, hanketingimustega kursis olevate isikute arvates ei ole

kolmas isik pakkunud eesti paigutusega sülearvuti klaviatuuri, ei saa asjas olla otsustava

tähendusega. Samuti on asjakohane vastustaja märkus, et nii ORDI, DATEL-i, Tallinna

Ülikooli infotehnoloogia osakonna spetsialisti kui ka TalTech-i infotehnoloogia osakonna

spetsialisti seisukohtade puhul (dtl 4769–4777) ei ole tuvastatav, kas nad esitasid seisukoha

teadmises, et seda kasutatakse kohtumenetluses nende asutuste ametlike seisukohtade

tõendamiseks. On usutav, et arvamuse andjad võisid lähtuda sellest, kas klaviatuur vastab

täpselt standardile, kuid sellest lähtumist ei ole RHAD-s nõutud.

20. See, et hankija luges hanke tingimustele vastavaks kolmanda isiku pakkumuse

lisaseadmena klaviatuuri, millel muude keelte tähemärgid puuduvad ja sülearvuti klaviatuuri,

mis sisaldas mh skandinaavia tähemärke, ei ole ringkonnakohtu hinnangul asjaolu, mis

võimaldab järeldada, et RHAD-i tõlgendatakse lisaseadme klaviatuuri ja sülearvuti klaviatuuri

puhul vastuoluliselt. Kolmas isik on pakkunud selliseid seadmeid, mida tal on olnud võimalik

pakkuda (st mida toodetakse). Kolmanda isiku pakutud sülearvuti klaviatuur võimaldab eesti

keeles trükkimist ning eesti tähemärgid (ja teised märgid) asuvad eesti kasutajale

harjumuspärases asukohas. Erinevalt lisaseadmena pakutud klaviatuurist on sülearvuti

klaviatuuril lisaks nähtavad skandinaavia tähemärgid, kuid eespool märgitud põhjustel ei ole

see ringkonnakohtu hinnangul vastuolus hanke tingimustega. Seetõttu ei ole asjakohane ka

apellatsioonkaebuse viide RHS § 114 lg-le 2, sest sisulist kõrvalekallet hanketingimustest

siinsel juhul ei esine.

21. Kaebaja eksib, omistades halduskohtule hinnangu, et eesti paigutusega klaviatuuriks tuleb

pidada mistahes klaviatuuri. Sellist seisukohta halduskohtu otsusest ei nähtu.

22. Hankija on klaviatuuri nõuetele vastavust sisuliselt kontrollinud. Lisaks on kolmas isik

esitanud HP piirkondliku esindaja (HP kontserni kuuluv HP Finland Oy) kinnituse (dtl 3847),

et tegemist on eesti paigutusega klaviatuuriga ja klaviatuur ei ole ümbertöödeldud. Kuivõrd

tegemist on tootja ametliku müügiesindajaga, siis on sellise kinnituse arvestamine pakkumuse

vastavuse kontrollimisel asjakohane ega ole RHAD tingimustega vastuolus. Ringkonnakohus

ei nõustu kaebajaga, et tegemist on kinnitusega, mis on sisutühi. Selliseks kahtluseks puudub

mõistlik põhjendus. See, et kinnituskirjas on välja toodud konkreetset hanget puudutavad

näitajad, ei muuda kinnitust ebausaldusväärseks. Asjaolu, et HP Inc on kinnitanud, et HP ei

tooda sülearvuteid eesti klaviatuuriga, ei muuda olematuks ega väheveenvaks HP piirkondliku

müügiesindaja kinnitust. HP Inc vastas kaebajale muu hulgas järgmist: „Our team provides

technical presales support only for HP Value Products (Workstations, ZBooks, ThinClients,

RIS and Software Solutions) Volume Products such as Elite- or Pro- Series are not covered by

our team.“ Seega on põhjendatud halduskohtu järeldus, et tegemist ei ole asjakohase infoga –

HP Inc tegutseb Hispaanias ega tegele Elite-seeria toodetega.

3-24-1246

11(13)

23. Lisaks võimaldas nõutava paigutuse olemasolus veenduda kolmanda isiku esitatud

demoseade (dtl 3118). Seetõttu ei toeta asjas kogutud tõendid kaebaja väidet, et tootja HP ei ole

eesti paigutusega sülearvuti klaviatuuri tootnud ega tooda. HP Inc seisukoht ja TD Baltic AS

03.06.2024 seisukoht vastupidist ei tõenda.

24. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjas määrava tähendusega arutlus sellest, kas RHAD

lubab graveerimist. HP Finland Oy kinnitusest (dtl 3847) nähtub asjaolu, et kolmanda isiku

pakutud sülearvuti klaviatuurile on tootja poolt lisatud muu hulgas eesti paigutusele vastavad

sümbolid ning kleebiseid ei ole kasutatud. Tootja esindaja kinnitust ei lükka ümber ka

jaemüüjate arvamused, mille kohaselt HP ei paku eesti paigutusega klaviatuuriga sülearvuteid

ning

seetõttu

peavad

eestikeelsed

tähemärgid

olema

klaviatuurile

graveeritud

(apellatsioonkaebuse p 22.3). Samuti ei tõenda graveerimist fotod klaviatuurist (dtl 3118).

25. Kolmas isik on esitanud pakkumuses nii enda kui ka tootja kinnitused pakkumuse vastavuse

kohta RHAD-s esitatud konkreetsetele tehnilisele nõuetele ning kohtupraktika kohaselt tuleb

neid lugeda pakkumuste vastavuse kontrollimisel üldjuhul piisavaks.

26. Kuivõrd kleebiseid ei olnud kolmanda isiku pakutud sülearvuti klaviatuuril eestikeelse

paigutuse saavutamiseks kasutatud ning arvestades, et sülearvuti klaviatuur oli tootja poolt eesti

paigutusega, ei ole asjakohased kaebaja etteheited, et graveerimine tuleb võrdsustada kleebiste

kasutamisega.

27. Eespool märgitust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et hankija otsus, millega

tunnistati kolmanda isiku pakkumus vastavaks RHAD-le, on kooskõlas RHS § 114 lg-ga 1 ning

puuduvad alused selle kehtetuks tunnistamiseks.

Heledustugevus

28. Vastavustabel (klass 1, jrk nr 10, dtl 22) näeb ette, et sülearvuti ekraani heledustugevus peab

olema vähemalt 300 nitti. Kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla, et kolmanda isiku pakutud

sülearvuti ekraani heledus vastab sellele nõudele. Vaidlus on hindepunktide andmise üle.

29. Pooled ei vaidle, et HP SureView puhul on tegemist privaatsusfiltriga. Kaebaja hinnangul

on kolmanda isiku pakutud SureView mudelivariandi puhul ekraani heledustugevus alla 1000

niti ja see nähtub tootja spetsifikatsioonist („Actual brightness will be lower with touchscreen

or SureView.“). Kolmas isik on oma pakkumuses märkinud, et pakutava sülearvuti ekraani

heledustugevus on 1000 nitti. SureView funktsionaalsus (privaatsusfilter) on vastustaja ja

kolmanda isiku kinnitusel sisse ja välja lülitatav ning tootja spetsifikatsioonis on märgitud, et

privaatsusfiltri kasutamisel võib ekraani heledustugevus olla 1000 nitist madalam. Kaebaja

selle seisukohaga ei nõustu, sest tema hinnangul on kolmanda isiku pakutud sülearvuti mudeli

ekraani heledustugevus madalam kui 1000 nitti ka siis, kui privaatsusfilter on välja lülitatud.

30. RHAD kohaselt tuli pakkumuse koosseisus esitada vastavustabel. Vastavustabeli kohaselt

esitatakse pakkumuse juurde tõend (viide allikale – pakkuja peab viitama pakkumuse

koosseisus esitatud dokumentidele, sh lehekülje nr ja dokumendi nimetus ja/või Interneti

leheküljele, kus hankija saab kontrollida esitatud väärtuste vastavust). Tõendile on sätestatud

täpsem nõue TK-s, mille p 3.10 kohaselt peab pakkumus sisaldama sülearvutite täielikku tootja

spetsifikatsiooni. Lisatoodete spetsifikatsioon lisada nende olemasolul. Tootja spetsifikatsiooni

all mõistab hankija tootja poolset tooteinfot pakutava asja kohta. Toote spetsifikatsioon peab

võimaldama hankijal kontrollida pakkumuse vastavust tehnilises kirjelduses esitatud

tingimustele (TK p 3.10, dtl 44). VAKO möönis, et HP tootespetsifikatsioon (Technical

Specifications) sisaldab pakutava sülearvuti ekraani heledustugevuse näitajat 1000 nitti koos

märkusega: „Actual brightness will be lower with touchscreen or SureView“. Ringkonnakohtu

3-24-1246

12(13)

hinnangul ei saa asuda seisukohale, et see märkus tähendab, et kolmanda isiku pakutud

sülearvuti mudelil on heledustugevus igal juhul väiksem kui 1000 nitti. Sellele viitab mh

sõnastus will be lower with SureView ehk on madalam koos privaatsusfiltriga, s.o seda sisse

lülitades. Vastupidise tõlgenduse korral muutuks toote spetsifikatsioonis märgitud info (1000

nitti) sisutühjaks.

31. Kaebaja väidet, et tegemist on müügitrikiga, asjas kogutud tõendid ei toeta. Kaebaja enda

tellitud toote ekspertiisid saavutasid 1000 nitile ligilähedased tulemused, kuigi tegemist ei

olnud hankes esitatud demoseadmega. Lisaks tuleb arvestada, et hankija kontrollib pakkumuse

vastavust talle hankemenetluse käigus esitatud dokumentide põhjal ning hankijal puudub

reeglina kohustus viia läbi põhjalikum uurimine pakkumuse tegeliku vastavuse tuvastamiseks.

Seetõttu ei ole asjakohased kaebaja viited artiklitele, mis arutlevad 1000 niti põhjendatuse üle

(dtl 289 jj). Hankemenetlus ei tohi andmete ja tõendite kogumise koormuse tõttu muutuda

võimatuks ega ebamõistlikult keeruliseks. Siinsel juhul esitas kolmas isik tootja

spetsifikatsiooni, nagu RHAD ette näeb. Puudub mõistlik põhjus, miks ei peaks hankija siinsel

juhul saama juhinduda spetsifikatsioonis toodud andmetest (heledustugevus 1000 nitti ilma

privaatsusfiltrita). Seetõttu pole põhjendatud kaebaja etteheide, et kolmanda isiku pakutud

sülearvuti heledustugevus on teadmata ja jäänud hankemenetluses välja selgitamata.

32. Kaebaja väidab, et kolmanda isiku pakutud sülearvuti heledustugevus ei saa olla 1000 nitti.

Samas on kaebaja esitanud tõendid, millest nähtuvalt on teiste HP sülearvutite ekraanide

heledustugevus 915 nitti ja 958 nitti (TalTech-i elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi

valgustehnikalabori tehtud HP EliteBook 835 ja HP EliteBook 840 ekraani heledustugevuse

mõõtmised). Sellest tulenevalt on kaebaja väited, mis puudutavad sülearvuti ekraani

heledustugevust, suures osas ebaolulised, sest need ei saa mõjutada vaidluse lõpptulemust –

isegi juhul, kui kolmanda isiku poolt pakutud sülearvuti ekraani heledustugevus jääks

vahemikku 900–1000 nitti, ei muudaks see kaebaja pakkumist võrreldes kolmanda isiku

pakkumisega edukamaks. Niisuguses olukorras ei pea kohus võtma väite kohta ammendavat

seisukohta (vt Riigikohtu 11.12.2020 otsus asjas nr 3-20-1198, p 26).

33. Vastustaja on juba VAKO menetluses tuginenud väitele, et lähtus tootja tehnilisest

spetsifikatsioonist ja ekraani heleduse näitajast ilma privaatsusfiltrita (vt VAKO 16.04.2024

otsuse nr 45-24/263728, p 6.6). Seetõttu ei ole põhjendatud kaebaja etteheide, et halduskohus

rajas otsuse väidetele, mida menetlusosalised esitanud ei ole.

34. Pakkumuse koosseisus esitatud toote spetsifikatsiooni kohaselt on pakutud seadme ekraani

heledustugevus 1000 nitti. Pakkumuse vastavuse kontrollimisel tuli hankijal lähtuda

pakkumuses esitatud andmetest. Demoseadmetele tehniliste ekspertiiside tegemist RHAD ette

ei näinud.

35. Kolmas isik ei ole esitanud pakkumuses andmeid, mis oleksid vastuolus tootja

spetsifikatsiooniga ja hankija on hinnanud kolmanda isiku pakkumust esitatud andmete alusel

vastavalt heledustugevuse kriteeriumile. Seega on hankija tegevus kooskõlas RHS § 117 lg-ga

1. USB-saatja

36. Vastavustabel (osa K1, lisaseadmed, jrk nr-d 19 ja 36) näeb ette tingimuse, et USB-saatja

peab olema vähemalt AES-128 krüpteeringuga ning ei tohi arvuti korpusest eemale ulatuda

rohkem kui 0,7 cm. Kolmas isik on märkinud pakkumuses, et tema pakutaval juhtmevaba

arvutihiire ja klaviatuuri komplektil on USB-saatja vähemalt AES-128 krüpteeringuga ning see

ei ulatu arvuti korpusest eemale rohkem kui 0,7 cm. Samas on toodud viide tootja

spetsifikatsioonile ja tootja kinnitusele. Kinnituses on märgitud järgmist: „The USB transmitter

3-24-1246

13(13)

does not protrude from the computer case more than 0.7 cm.“ (dtl 3848). Pakkumuse vastavuse

kontrollimisel tuli hankijal lähtuda pakkumuses esitatud andmetest. Ringkonnakohtu hinnangul

on kolmanda isiku pakkumuses deklareeritud suurus vastav ning tõendatud RHAD nõuete

kohaselt.

37. Kaebaja mõõtmisi ei tehtud kolmanda isiku pakutud sülearvuti mudelil, mistõttu ei tõenda

need kolmanda isiku pakutud sülearvuti nõuetele mittevastavust. Lisaks korraldas hankija

demoseadme mõõtmise, mille tulemuse kohaselt ulatus kolmanda isiku pakutud demoseadmel

USB-saatja arvuti korpusest välja 0,69 cm. Kolmas isik on esitanud sellekohase foto (dtl 4012).

Riski, et hankelepingu käigus tarnitud seade ei vasta hankelepingu tingimustele, kannab

pakkuja. Nõuetele mittevastavuse korral on pakkuja kohustatud enda kulul seadme asendama

või parandama (hankelepingu p 7.7.1 – 7.7.2).

Menetluslikud otsustused

38. Eespool märgitust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata (HKMS § 200 p 1).

39. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

apellatsioonkaebust ei rahuldata, jäävad kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud tema enda

kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

40. HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool

samade reeglite järgi nagu poolele. Kohus mõistab välja vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).

41. Kolmandad isikud taotlevad ringkonnakohtus esindajakulu 4183,50 euro hüvitamist (ilma

käibemaksuta). 09.07.2024 kohtuistungiks ettevalmistumiseks on kolmandate isikute esindajal

(Arne Ots) kulunud arvete nr 243160 ja 243043 järgi kokku 3,5 tundi. Apellatsioonkaebusele

vastamiseks kulus esindajatel kokku 11,5 tundi. Kuigi arvel nr 242805 on kajastatud ka Tallinna

Halduskohtu otsusega tutvumist 0,2 tundi (59 eurot, dtl 5180), ei ole kolmandad isikud selle

väljamõistmist taotlenud (dtl 5175–5176).

VAKO 16.04.2024 otsusega mõisteti kaebajalt kolmandate isikute kasuks välja lepingulise

esindaja kulud 3785,50 eurot (käibemaksuta). VAKO 22.04.2024 otsusega menetluskulusid

kolmandate isikute kasuks välja ei mõistetud, kuna kulude kandmine ei olnud tõendatud.

Halduskohus mõistis kolmandate isikute kasuks välja esindajakulu 8000 eurot. Kuigi asi on

mahukas, on kaebaja väited nii VAKO-s, Tallinna Halduskohtule esitatud kaebustes kui ka

Tallinna Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses (sh paralleelselt menetletud asjas nr

3-24-1566) olnud enamuses kattuva sisuga. Seetõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks mõista

kaebajalt välja kolmandate isikute menetluskulude katteks kokku 3000 eurot (käibemaksuta).

(allkirjastatud digitaalselt)