1-22-3239/27 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

12. august 2024 Kohtuasja number 1-22-3239 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kohtuasi Kristo Ploompuu (ik 39107255210) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valvega Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 12. juuli 2024. a määrus Määruskaebuse esitaja Jurist Monica Meristo-Dmitrijev Teised määruskaebemenetluse pooled Menetluse liik Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja ringkonnaprokurör Anu Toluk kirjalik menetelus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 12. juuli 2024. a määrus osaliselt, jättes põhiosast (asjaoludest) välja p 4. Muus osas jätta määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kristo Ploompuu kannab talle Viru Maakohtu 25. mai 2022. a otsusega karistusseadustiku (KarS) § 4231 järgi mõistetud 10 kuu pikkust vangistust, mida suurendati Viru Maakohtu 15. detsembri 2021. a otsusega KarS § 422 lg 2 p 1; 4231 ja 424 lg 2 järgi mõistetud karistuse (2 aasta 11 kuu 9 päeva vangistuse) võrra. 3 aasta 9 kuu ja 7 päeva pikkust vangistust kannab

K. Ploompuu alates 21. augustist 2022. Karistuse lõpptähtaeg saabub 28. mail 2026.

2. Viru Maakohtu 12. juuli 2024. a määrusega jäeti K. Ploompuu tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vangistuse kandmiselt vabastamata. Formaalsed eeldused KarS § 76 lg

1 p 1 järgi on selleks täidetud.

3. K. Ploompuu käitumist vangistuses iseloomustab positiivselt töötamine, sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine ja vestlustel osalemine, negatiivselt 7. märtsil 2024 määratud noomitus. K. Ploompuul on töökoht ja lähedased, ent tema toimetulekut mõjutavad suured võlgnevused (ligikaudu 22 000 eurot). Ohtu uute kuritegude toimepanemiseks kujutab sõltuvusainete tarvitamine. Vaatamata 2021. a „Eluviisitreeningu“ ja Liiklusohutusprogrammi“ läbimisele, pani K. Ploompuu pärast seda toime uue kuriteo - mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes. Samalaadseid kuritegusid on ta sooritanud varemgi. Vangistuses läbitud programm „Eluviisitreening“ ja alkoholist loobumise mõtted pole piisavad alkoholist tulenevate riskide maandamiseks. Varasemalt ei ole programmid ega kodeerimine pannud K. Ploompuud alkoholist loobuma. Töökoht ei ole varem kuritegude toimepanemist ära hoidnud ega vähenda liiklusalaste süütegude toimepanemise riski. Kuigi käesolev süütegu ei ole seotud majandusliku toimetulekuga, on K. Ploompuu varem toime pannud varavastase süüteo.

K. Ploompuu pani Viru Maakohtu 15.12.2021 otsusega nr 1-21-3414 määratud katseajal kriminaalhooldusele allutatuna ja koheselt ärakandmisele määratud karistuse kandmise järel toime uue kuriteo vaid umbes kuu aega pärast „Liiklusohutusprogrammi“ läbimisega alustamist. Maakohus ei uskunud K. Ploompuu lubadusi end muuta ja alkoholist loobuda.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Kaitsja palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada K. Ploompuu tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega.

5. K. Ploompuu riskiprotsendid ei ole temaga seotud, samuti on viidatud kuritegudele, mida ta ei ole sooritanud (vt määruse p 4). K. Ploompuu on vangistuses esmakordselt ning teinud endaga tugevat tööd. Määrusest ei selgu, milline on K. Ploompuu vangistuse edasine eesmärk. Tegevusi ei ole talle rohkem ette nähtud. Vanglapalgaga ei saa ta aidata kaasa laste ülalpidamisele. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on K. Ploompuu teinud vangistusest järeldused ning soovib elada seaduskuulekalt. Üks tühine distsiplinaarrikkumine ei ole kriminaalhoolduse läbiviimisel takistuseks.

6. Maakohtu siseveendumuse kujunemine ei ole piisavalt põhjendatud ega jälgitav, maakohus on teostanud kaalutlusõigust puudulikult, tuginedes üksnes K. Ploompuu varasemale elukäigule. Puuduvad põhjendused, miks valdavalt positiivsed asjaolud ei tingi K. Ploompuu tingimisi ennetähtaegset vabastamist ega kaalu üle varasemat käitumist ja kuriteo asjaolusid. Riigi karistuspoliitika soosib elektroonilist valvet. Vangla ja prokuratuur toetavad vabastamist.

K. Ploompuu on läbinud individuaalse täitmiskava. Vangistus teda ei ravi, pigem distsiplineeriks kriminaalhooldus, mis maandaks vanglast tõhusamalt riske. Kui prokuratuur seisukohta väljendab, siis sarnaselt teiste menetlusosalistega on kohus sellega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga selles, et kahetsusväärselt on maakohtu määruse asjaolusid kirjeldavas osas (määruse p-s 4) välja toodud faktid, mis kuidagi K. Ploompuuga ei seostu. Määruse põhjendavas osas ei ole maakohus oma järeldusi p-s 4 välja toodud asjaoludele rajanud. Ringkonnakohus saab esimese astme kohtu otsuse põhiosa muuta, jättes välja selles esitatud asjaolusid.

8. Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus maakohtuga – kohtukolleegiumi arvates kätkevad

K. Ploompuu varasem elukäik, osaliselt tema käitumine vanglas, kuritegude asjaolud ning süüdlase isik suurt uute kuritegude ohtu. Maakohus ei ole jätnud hindamata kinnipeetavat positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Nõustuda ei saa kaitsjaga selles, et K. Ploompuu käitumist positiivselt iseloomustavad asjaolud oleksid negatiivsetega võrreldes suures ülekaalus. Määruskaebus sisaldab selles osas vaid konkretiseerimata etteheiteid, toomata välja konkreetseid asjaolusid, mida kohus oleks veel pidanud arvestama.

9. Kaitsja arvates on K. Ploompuu vangistuses teinud kõik enda õiguskuulekuse näitamiseks. Kohtukolleegiumi hinnangul varjutab K. Ploompuu muidu head vangistusaegset käitumist distsiplinaarkaristus võõras kambris viibimise eest. Kohtupraktikas ollakse seda meelt, et kui süüdlane pole suutnud oma käitumist korrigeerida isegi kinnipidamiskohas karistuse kandmise ajal, pole põhjust eeldada, et ta suudab jääda õiguskuulekaks vabanemisjärgselt. Kaitsja arvates ei tohiks üks distsiplinaarkaristus kriminaalhooldust takistada. Kohtukolleegiumi hinnangul on kaitsja kriminaalhoolduse mõju K. Ploompuu käitumisele üle hinnanud – nimelt esines kriminaalhoolduse ajal rikkumisi ning süüdlane pani toime uue kuriteo. Eeltoodu pinnalt puudub ringkonnakohtul usk, et kriminaalhooldus maandaks K. Ploompuu puhul uue kuriteo riske. Ringkonnakohtu hinnangul on väär arvata, et vanglas peab pingutama üksnes ennetähtaegse vabastamise eesmärgil.

10. Kaitsja märgib, et K. Ploompuu kannab esimest vangistust. Selline kaitseväide ei päde. Viimati tunnistati K. Ploompuu süüdi ja karistati Viru Maakohtu 25. mai 2022. a otsusega KarS § 4231 järgi. Otsusele liideti Viru Maakohtu 15. detsembri 2021. a otsusega mõistetud ärakandmata karistus. Viru Maakohtu 15. detsembri 2021. a otsusega mõistetud 3 aasta 9 kuu ja 7 päeva pikkusest karistusest 8 kuud ja 21 päeva kandis K. Ploompuu ära eelvangistuses ning see loeti kantuks. Ülejäänud karistus (2 aastat 11 kuud 9 päeva vangistust) aga jäeti tingimisi täitmisele pööramata. Ometi pani K. Ploompuu juba 24. mail 2022 toime uue kuriteo, kui juhtis süstemaatiliselt mootorsõidukit vastava kategooria juhtimisõiguseta. Kriminaalhooldusosakonna 16. juuni 2022. a erakorralisest ettekandest nähtuvalt kulges

K. Ploompuu kriminaalhooldus problemaatiliselt – ta oli rikkunud registreerimisnõuet ja kohustust mitte tarvitada alkoholi, „Liiklusohutusprogramm“ katkestati 8. juunil 2022, kuna

K. Ploompuu pani toime uue kuriteo. Seetõttu võib kriminaalhoolduse kulust järeldada, et

K. Ploompuud ei hoidnud seaduskuulekal rajal kriminaalhooldus ega hirm karistuse täitmisele pööramise ees.

11. Kuritegude asjaoludest nähtuvalt võib K. Ploompuud pidada riskialtiks ja hoolimatuks inimeseks, kes ei õpi tehtud vigadest. Olles 15. märtsil 2020 toime pannud mootorsõiduki juhtimise ilma selleks õigust omamata ning alkoholijoobes, põhjustas ta ettevaatamatusest ühele kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse. 26. septembril 2020 ja 27. märtsil 2021 tabati ta taas mootorsõiduki roolist omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. 27. märtsil 2021 oli ta lisaks alkoholijoobes. Viimati karistati teda 24. mail 2022 toimepandud teo eest. Seega on K. Ploompuu liikluses ohtlik – vaatamata raskete tagajärgedega liiklusõnnetuse põhjustamisele, jätkas ta uute kuritegude toimepanemist. Samalaadsete tegude süstemaatiline toimepanemine näitab kahtlemata K. Ploompuu negatiivset suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse ja kaasliiklejate ohutusse. Seetõttu ei saa välistada, et süüdlase kinnitus vangistusest järelduste tegemise osas ja lubadused edaspidi seaduskuulekas olla, on kantud tingimisi ennetähtaegse vabanemise eesmärgist. K. Ploompuu varasema elukäigu ja kuritegude asjaolude tõttu esineb tema vangistuse eesmärgina endiselt vajadus kindlustada ühiskonna turvalisust, kuivõrd süüdlasest lähtub suur oht panna toime liiklusalasid süütegusid - juhtida mootorsõidukit ilma selleks juhtimisõigust omamata ja joobes, mille tagajärjeks võivad olla rasked eluohtlike tervisekahjustustega päädivad liiklusõnnetused.

12. Kaitsja märgib veel, et vangla ja prokuratuur toetavad vabastamist ning heidab ette menetlusosaliste asjassepuutuvatele põhilistele argumentidele vastamata jätmist. Ringkonnakohus sellega ei soostu. Kohus tegi kaalutlusotsuse arvestades vangla esitatud materjale. Prokuratuuri seisukoht on sisuliselt põhjendamata („Prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta“). Silma hakkab seisukoha formaalne sisu standardsete lausetega, mis korduvad erinevates tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetlustes. Kohus ei ole kaalutlusotsuse tegemisel seotud menetlusosaliste arvamusega süüdlase tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuses.

13. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus K. Ploompuu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt ning asjakohaselt argumenteerinud, miks tal puudub veendumus süüdlase edasises õiguskuulekuses. Seetõttu jätab ringkonnakohus maakohtu põhjendava osa sisuliselt muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p 3 alusel muudab ringkonnakohus Viru Maakohtu 12. juuli 2024. a määruse põhiosa ja jätab sellest välja p-s 4 toodud asjaolud.

(allkirjastatud digitaalselt)