2-24-105819/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 12.08.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-105819

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu 1282,24 euro,

intressi, haldustasu, sissenõudmis-kulude ja viivise

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.06.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Apellant (hageja) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepingulised esindajad AJ ja SR

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aktiva Finance Group OÜ 05.07.2024 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu

18.06.2024 otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Xl ei ole

apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-24-105819

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 09.02.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Xlt (kostja) 1547,57 euro saamiseks. Pärnu Maakohtu maksekäsu

osakond tegi 12.02.2024 määrusega kostjale makseettepaneku. Kuna makseettepanekut ei

õnnestunud kostjale kätte toimetada, lõpetas maksekäsuosakond 29.02.2024 määrusega

maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Hageja esitas 18.03.2024 kostja vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla 1282,24 eurot, intressi 120,62 eurot, haldustasu 3,6 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 96,51 eurot ja alates 19.03.2024 kuni põhinõude

(1282,24 eurot) täitmiseni sellelt viivise 15,9% aastas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja

kanda.

Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (krediidiandja) ja kostja

09.04.2023 järelmaksulepingu nr L89012000734 (leping), mille alusel sai kostja järelmaksuga

1323 euro suuruse maksumusega kauba ja kohustus selle eest tasuma kokkulepitud

maksegraafiku alusel. Kostja sai kauba iDeal Group AS-lt kätte, mida tõendab arve. Tavaliselt

antakse kaup kliendile kätte, kui müüja teeb tellimuse arveks.

Lepingu järgi oli krediidi kulukuse määr 36,58% aastas, intressi- ja viivisemäär 15,9% aastas,

igakuine makse 93,37 eurot ja osamaksete kogusumma 1680,57 eurot ning viimase osamakse

tasumise tähtpäev 10.10.2024.

Lepingu sõlmimise ajal oli tarbimislaenude krediidi kulukuse määr Eesti Vabariigis 15,3% ja

maksimaalselt lubatav kolmekordne määr 45,93%.

Krediidiandja kontrollis lepingu sõlmimisel kostja krediidivõimelisust, sh kontrollis kostja

igakuiseid kohustusi ja sissetulekuid. Kostja keskmine sissetulek oli pensioniregistri päringu

järgi 611,99 eurot kuus. Kostja märkis väljaminekuteks 0 eurot. Arvestades lepingujärgse

igakuise makse suurust, jäi kostjale iga kuu 518,62 eurot. Kostjal ei olnud maksehäireid. Kostja

oli laenukõlbulik ja usaldusväärne klient.

Kuna kostja ei täitnud tähtaegselt lepingust tulenevaid kohustusi, saatis krediidiandja

05.09.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ja andis võla tasumiseks täiendava tähtaja

ning 27.09.2023 teate lepingu lõpetamise kohta, sest kostja ei tasunud võlga täiendava tähtaja

jooksul. Kostjal oli lepingu ülesütlemise ajal tasumata kolm üksteisele järgnevat osamakset.

Krediidiandja loovutas 29.09.2023 oma nõuded hagejale, mille kohta saadeti kostjale teade.

Kostja sai lepingu alusel kauba maksumusega 1323 eurot ja on tasunud põhiosa katteks

40,76 eurot. Seega on hagejal kostja vastu põhinõue 1282,24 eurot. Samuti on kostjal tasumata

lepingujärgne intress 120,62 eurot ja lepingujärgne haldustasu 3,6 eurot (4 kuud × 0,9 eurot)

ning kostja peab lepingu järgi tasuma hagejale intressimääraga võrdse suurusega viivist (15,9%

aastas) alates lepingu ülesütlemisest kuni põhivõla tasumiseni. Lisaks tegi hageja võla

sissenõudmiseks 50 euro ulatuses kulutusi, sh saatis 30.10.2023, 08.11.2023 ja 11.12.2023

kostjale kirjad ning kandis muid makseviivitusega seotud kulusid.

Juhul, kui krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, oli lepingu ülesütlemine

kehtiv ning kostjal tuleb tagastada lepingu alusel saadud summa 1229,63 (1323-93,37) ning

2-24-105819

tasuda alates hagi esitamisele järgnevast päevast võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses

sätestatud määras viivist.

Kostja vastuväited

3. Kostja ei vastanud hagile.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 18.06.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

4.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb hagi jätta rahuldamata, sest hageja ei

tõendanud, et kostja sai kauba kätte ja leping jõustus seeläbi.

Kostja allkirjastas 09.04.2023 digitaalselt teenuslepingu (järelmaksuleping), millele oli lisatud

Euroopa Tarbijakrediidi teabeleht ja milles oli viidatud teenusetingimustele (Inbank Järelmaksu

lepingu tingimused), Inbank AS-i üldtingimustele, digikanalite kasutamise tingimustele,

hinnakirjale ja kliendiandmete töötlemise põhimõtetele, ent ei olnud märgitud, kus saab

nendega tutvuda. Lepingus oli märgitud kauba maksumuseks 1323 eurot. Lepingu kohaselt

jõustus leping kauba üleandmisel tagasiulatuvalt alates lepingu sõlmimisest.

Hoolimata sellest, et maakohus juhtis hageja tähelepanu sellele lepingutingimusele ning

asjaolule, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, millal kostja kauba kätte sai, ei ole hageja

esitanud kohtule tõendeid, mis seda kinnitaksid. Hageja esitatud iDeal Group AS-i arve ei

sisalda teksti kauba üleandmise kohta ega kostja kinnitust või allkirja kauba kättesaamise kohta.

Samuti ei sisalda leping kostja kinnitust kauba kättesaamise kohta. Hageja on küll väitnud, et

kostja tegi tagasimakseid, kuid ei ole ka seda tõendanud.

Seega ei saa järeldada, et poolte vahel oli kehtiv leping ja selle alusel anti laenusumma kostja

kasutusse, mistõttu ei ole VÕS § 396 järgi raha tagastamise nõude eeldused täidetud. Lisaks ei

ole lepingu p-de 10 ja 11 alusel selge, kas kostja on kauba saanud ja kauba omandiõigus on

talle üle läinud, ega see, et müüja ei ole kasutanud kauba realiseerimisõigust.

4.2. Kuigi hagi jääb eeltoodu tõttu rahuldamata, ei saa hageja esitatu pinnalt järeldada ka seda,

et krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Samuti ei ole hageja tõendanud

kohaselt nõude loovutamist. Loovutamise teatele on sõnadega alla kirjutatud „krediidiandja

esindaja“. Ilmselgelt on need teated koostanud hageja ning hageja ei ole selgitanud, mille alusel

ta krediidiandjat teate saatmisel esindas. Hageja ei ole ka tõendanud sissenõudmiskulude

suurust. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal oli võimalus tutvuda sissenõudmiskulusid

sätestavate tüüptingimustega. Kui tüüptingimused ei ole saanud lepingu osaks, ei ole pooltel ka

kohtualluvuse kokkulepet.

4.3. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad hageja menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asja

samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on maakohus selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- ja

menetlusõiguse norme ning selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see mõjutas oluliselt

lahendit.

2-24-105819

Nõude aluseks olev leping on kehtiv. Kostja sõlmis lepingu ja asus seda täitma. Kostja sai kauba

kaupluses kohapeal kätte. Kauba kättesaamisel ei allkirjasta klient kauba kättesaamise kohta

eraldi kinnitust. Klienti kinnitab lepingu allkirjastamisega kauba kättesaamist. Kostja tegi

tagasimakseid, mis kinnitab kauba kättesaamist. Mõistlik isik ei tasu kauba eest, mida ta ei ole

enda valdusesse saanud. Kauba eest tasumist kinnitab apellatsioonkaebusele lisatud

krediidiandja infosüsteemi väljavõte. Maakohus ei seadnud kahtluse alla hageja väidet, et kostja

on teinud lepingu alusel tagasimakseid, ega kohustanud hagejat esitama tõendit tagasimaksete

kohta.

Müüja ei ole kasutanud kauba osas realiseerimisõigust ega soovinud kauba tagastamist ning

kostja ei ole kaupa tagastanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia

kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 2¹ alusel koosmõjus TsMS § 405

lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist

kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada

kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt

arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda,

et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

7. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat,

mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405

lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Siinses

asjas ei ületa hageja põhinõue 3500 eurot ega põhinõue koos viivisega 7000 eurot, mistõttu on

tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.

8. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi

menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit. Mh on ringkonnakohtul TsMS § 637 lg 2¹ järgi õigus keelduda ka menetluskulude

kindlaksmääramise osas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, kui maakohtu otsuses on

menetluskulud kindlaks määratud küll 280 eurot ületavas ulatuses, mistõttu on apellandil

TsMS § 178 lg 2 järgi õigus vaidlustada menetluskulude kindlaksmääramist, kuid apellant ei

ole apellatsioonkaebuses tuginenud sellele, et maakohus on temalt kostja kasuks välja

mõistetud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel rikkunud TsMS § 174 lg-s 1

sätestatut (vt RKTKm 19.01.2022, 2-20-14547, p-d 13–15).

9. Maakohus ei andnud TsMS § 442 lg 10 kohaselt luba otsuse edasikaebamiseks ning hageja

ei ole apellatsioonkaebuses heitnud maakohtule ette eksimusi menetluskulude kindlaks-

määramisel.

10. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse

väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes ka selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa

ebaõige otsuse. Kuigi ringkonnakohus ei pea apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

2-24-105819

keeldumist pikemalt põhjendama (vt RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15), märgib

kolleegium kostja apellatsioonkaebuse väidete kohta lühidalt järgmist.

10.1. Hageja nõuab kostjalt saadud krediidi tagasimaksmist VÕS § 108 lg 1 ja § 401 lg 1 alusel

ning lepingust tulenevate kõrvalkohustuste täitmist.

Krediidi tagastamise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on asjaolu, et krediidiandja ja

krediidisaaja on sõlminud krediidilepingu ning krediidiandja on täitnud talle krediidilepingust

tuleneva rahasumma krediidisaaja käsutusse andmise kohustuse. Hageja on küll tõendanud, et

krediidiandja ja kostja sõlmisid 09.04.2023 järelmaksulepingu iDeal Group AS-lt (müüja)

1323 euro eest mobiiltelefoni iPhone 14 Pro ostmise finantseerimiseks ning kostja kohustus

tasuma krediidiandjale 1680,57 eurot maksegraafiku alusel 93,37 euro suuruste igakuiste

osamaksetena (viimane osamakse 10.10.2024) (dtl 29), kuid hageja ei ole toonud esile ega

tõendanud asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et krediidiandja andis krediidi kostja

käsutusse, st kandis kauba maksumuse ulatuses rahasumma üle kostjale või müüjale. Seejuures

ei nähtu kostja allkirjastatud lepingust, et kostja oleks kinnitanud krediidi tema käsutusse

andmist või selle müüjale ülekandmist. Seda, et krediidiandja oleks andnud rahasumma kostja

käsutusse, ei saa üheselt järeldada ka iDeal Group AS arve-saatelehest (dtl 98). Arvelt nähtub,

et müüja tegi kostjale 09.04.2023 arve 1323 euro tasumiseks ja 11.04.2023 on laekunud

1323 eurot, kuid sellelt ei nähtu, et laekumine toimus hagejalt saadud krediidi arvel. Maakohus

selgitas 25.03.2024 hagi menetlusse võtmise määruses, et hagejal tuleb hagi rahuldamiseks

tõendada mh seda, et krediit on välja makstud, kuid hageja ei toonud 04.04.2024 vastuses esile

ega tõendanud krediidi väljamaksmisega seonduvat. Kuna hageja jättis raha kostja käsutusse

andmist puudutavad asjaolud välja toomata ja tõendamata, ei olnud maakohtul alust hagi

rahuldada.

10.2. Lisaks tulenes krediidilepingu p-st 5, et leping jõustub kauba üleandmisel tagasiulatuvalt

alates lepingu sõlmimisest. Seoses sellega selgitas maakohus 06.05.2024 hagejale täiendavalt,

et hageja ei ole esile toonud ja tõendanud, millal sai kostja kauba kätte, viidates lepingu p-le 5.

Kuigi hageja selgitas 15.05.2024 vastuses, et kostja sai kauba iDeal Group AS-lt ja tavaliselt

antakse kaup kliendile kätte, kui müüja teeb tellimuse arveks, ei ole hageja esitanud ühtki

tõendit, mis kinnitaks sellist praktikat või kauba (iPhone 14 Pro) kostjale üleandmist. Ainuüksi

kostjale arve koostamisest ei saa üheselt järeldada, kostja sai kauba kätte. Kuna hageja ei

tõendanud kauba üleandmist kostjale, ei ole selge, kas leping on üldse jõustunud ja täitmiseks

kohustuslik.

10.3. Maakohtule ei saa ette heita selgitamiskohustuse rikkumist hagejale hagi aluseks oleva

asjaolu (kostja tehtud tagasimakse) tõendamiskoormise selgitamisel. Hagimenetlus on oma

olemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust ning hagimenetluses on poolel

kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo

20.06.2018, 2-16-5282, p 11; RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-15, p 19). Seejuures võib kohus

kvalifitseerimis- ja selgituskohustuse täitmiseks teha pooltele TsMS § 230 lg 2 järgi küll

vajadusel ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid, kuid siinsel juhul täitis maakohus kahel

korral selgitamiskohustust ning juhtis selgelt tähelepanu sellele, milliseid asjaolusid peab

hageja hagi rahuldamiseks tõendama. See, et maakohus ei juhtinud enne asja lahendamist

hageja tähelepanu sellele, et hageja ei ole enda esile toodud asjaolu (kostja tehtud tagasimakse)

tõendanud, ei anna alust heita maakohtule ette selgitamiskohustuse rikkumist ega õigusta uue

tõendi esitamist apellatsioonimenetluses. Lisaks ei pruugi krediidiandja infosüsteemi väljavõte

olla piisavalt usaldusväärne tõend kostja tehtud tagasimakse tõendamiseks, sest see kajastab

üksnes krediidiandja enda tehtud kannet tema infosüsteemi.

2-24-105819

10.4. Eeltoodut arvestades ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul kohaldanud selgelt

ebaõigesti materiaalõigust ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi, mistõttu jätab

kolleegium apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi menetlusse võtmata.

11. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 apellandi kanda. Kuna vastustajal

ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid

tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

12. Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus

nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõiv (315 eurot).

13. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal

ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab

teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole

esitatud.

14. Määruse peale, millega ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast,

võib TsMS § 696 lg 1 esimese lause ja § 638 lg 9 järgi esitada Riigikohtule määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)